Isaduse omaksvõtt täisealise isiku suhtes, kelle bioloogiliseks isaks omaksvõtja ei ole
Tere\! Pöördun Teie poole sooviga saada õiguslikku nõu oma 22\-aastase kasupoja isaduse ametliku vormistamise küsimuses\. Olen kasvatanud oma abikaasa poega alates ajast, kui ta oli umbes üheaastane\. Tänaseks olen olnud talle isa eest ligikaudu 21 aastat ning oleme kogu selle aja elanud isa ja pojana.Ta sai see nädal teada et mina pole tema bioloogiline isa. Tema bioloogiline isa ei ole tema elus osalenud ning tema asukoht on olnud teadmata ligikaudu 21 aastat\. Ka lapse emal puudub temaga kontakt\. Nii rahvastikuregistris kui ka sünnitunnistusel on isa lahter tühi\. Kasupoeg on praegu 22\-aastane ja Eesti kodanik\. Ta on täielikult nõus sellega, et mind registreeritaks ametlikult tema isana\. Soovime, et tema praegune perekonnanimi jääks muutmata\. Olen tutvunud perekonnaseaduse §\-ga 89, mis käsitleb isaduse omaksvõttu\. Sooviksin teada, kas selle sätte alusel oleks võimalik isadust vormistada ka täisealise isiku puhul, kui rahvastikuregistris puuduvad andmed isa kohta\. Sooviksin Teilt vastuseid järgmistele küsimustele: 1. Kas perekonnaseaduse § 89 alusel oleks meie olukorras võimalik isaduse omaksvõtt? 2. Kas täisealise poja ja tema ema nõusolekust piisaks või on vajalikud täiendavad dokumendid? 3. Kas isaduse omaksvõtmise menetluses võidakse nõuda DNA\-testi või muid bioloogilist põlvnemist tõendavaid dokumente? 4. Kui isaduse omaksvõtt ei ole võimalik, kas leidub mõni muu seaduslik võimalus meie pikaajalise isa ja poja suhte ametlikuks vormistamiseks? 5. Millise asutuse poole peaksime pöörduma ning kuidas oleks kõige õigem menetlust alustada? Meie soov ei ole muuta kasupoja perekonnanime, vaid vormistada ametlikult isa ja poja suhe, mis on tegelikkuses eksisteerinud juba üle 20 aasta\. Oleksin tänulik Teie hinnangu ja soovituste eest\. Lugupidamisega
Üldreeglina juhul kui lapse isa soovib täisealist last omaks võtta ja tema täisealine laps on sellega nõus, on võimalik pöörduda perekonnaseisuametis perekonnaseisuametniku poole. Riigilõivuseadus ei ole sellise toimingu eest riigilõivu kehtestanud, kui perekonnaseisuametis võib olla kehtestatud teenustasu toimingu eest. Inimese perekonnanime muutmine on võimalik vaid tema soovil ja lähtudes avaldaja sellekohasest avaldusest.
Juhul, kui Teie ei ole oma abikaasa 22-aastase poja bioloogiline isa, siis jah, täisealise isiku suhtes on isaduse omaksvõtt võimalik ka siis, kui te ei ole tema bioloogiline isa, kuid ainult juhul, kui tema isadus ei ole juba varasemalt seaduse alusel kindlaks tehtud. Täisealine isik ja tema ema peavad isaduse omaksvõtuga isiklikult nõustuma. Täisealise isiku ja tema ema sellekohase nõusolekuta ei ole see võimali.
Õige mõiste on „isaduse omaksvõtt”. Selle tulemusel kantakse teid rahvastikuregistrisse isana ning tekib õiguslik vanema ja lapse suhe, muu hulgas vastastikune ülalpidamis- ja pärimissuhe. Isaduse omaksvõtt ei ole võimalik, kui isikule on juba seaduses ette nähtud korras isa määratud, näiteks kui registrisse on juba kantud isa. Sel juhul ei saa uut isadust lihtsalt omaks võtta. Riigikohus on selgitanud, et faktiline või sotsiaalne peresuhe ei tee inimest veel õiguslikuks vanemaks: õiguslik vanemlus tekib ainult seaduses sätestatud viisil. Isaduse omaksvõtt on üks sellistest viisidest.