Laps elas elatist maksma kohustatud vanema juures, kuid teine vanem nõuab varasema kohtuotsuse alusel elatist sisse – mida teha?

Tere asun kohe teema juurde. Laps elas emaga ja kohus mõistis minu suhtes elatise välja 2022 aasta kohe peale seda tuli laps minu juurde elama ca 4 aastat elas ja nüüd pöördus lapse ema kohtutäituri poole elatise sissenõumiseks selle kohtuotsusega. Tegelikult elatise hagi ei vasta tõele ega summale arvestades asjaolu et laps minuga elas kogu see aeg. Kuidas edasi minna selles olukorras? 

Kirjeldatud olukorras on võimalik kohtutäituri kaudu sissenõutav elatisvõlg vaidlustada. Kui kohus mõistis Teilt 2022. aastal lapse kasuks elatise välja, kuid laps asus hiljem Teie juurde elama ja elas Teiega ligikaudu neli aastat, on tegemist olulise asjaoluga, mida tuleb elatisnõude hindamisel arvestada. Samas tuleb arvestada, et varasem kohtuotsus ei kaota kehtivust automaatselt põhjusel, et lapse tegelik elukoht muutus. Seetõttu ei pruugi piisata üksnes kohtutäiturile teatamisest, et laps elas Teiega.

1. Kas elatist saab sisse nõuda aja eest, mil laps elas Teie juures?

Mitte tingimata. Riigikohus on 8. märtsi 2017. aasta lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16 selgitanud, et kui pärast elatise väljamõistmist muutuvad asjaolud ning elatist maksma kohustatud vanem hakkab lapsega koos elama või osaleb muul viisil oluliselt rohkem lapse kasvatamises, võib elatise täies ulatuses sissenõudmine olla alusetu.

Vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust ka muul viisil kui üksnes igakuise rahasumma maksmisega. Kui laps elas Teie juures, kandsite tõenäoliselt tema igapäevaseid kulusid, nagu toit, eluase, riided, transport ja muud vajalikud väljaminekud. Riigikohus on leidnud, et sellises olukorras võib olla võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ka siis, kui varasema kohtulahendi muutmiseks ei ole varem eraldi kohtusse pöördutud. See tähendab, et Teil võib olla õigus vaidlustada elatise sissenõudmine vähemalt selles osas, mis puudutab perioodi, mil täitsite lapse ülalpidamiskohustust lapsega koos elades.

Oluline on aga mõista, et lapse Teie juures elamine ei tähenda automaatselt kogu nõutud elatisvõla kustutamist. Kohus hindab konkreetseid asjaolusid, sealhulgas seda, milline oli lapse tegelik elukorraldus, milliseid kulutusi Te kandsite ning millise perioodi eest elatist nõutakse.

2. Mida teha kohtutäituri alustatud täitemenetluses?

Soovitan tegutseda viivitamata. Esiteks tuleb kohtutäiturilt kirjalikult küsida võlgnevuse üksikasjalikku arvestust, sh millise perioodi eest elatist sisse nõutakse; kuidas on arvutatud väidetav elatisvõlg; milliseid makseid on arvestatud; milline on nõude jääk koos täitekuludega. Võrrelge seda arvestust lapse tegeliku elukorralduse ja Teie kantud kuludega.

Teiseks tuleb kokku koguda tõendid selle kohta, et laps elas Teie juures. Võimalikud tõendid on näiteks rahvastikuregistri elukohaandmed, kui need kajastavad tegelikku elukohta; lapse kooli või muu õppeasutuse andmed; kirjavahetus lapse emaga, millest nähtub kokkulepe lapse Teie juures elamise kohta; lapse elamise ja igapäevaste kulude tasumist tõendavad dokumendid; muud tõendid, mis näitavad lapse tegelikku elukohta ja Teie osalemist tema ülalpidamises. Rahvastikuregistri kanne ei pruugi üksi olla otsustav, kui lapse tegelik elukoht oli mujal. Seetõttu on kasulik esitada võimalikult mitmekülgsed tõendid.

Kolmandaks tuleb hinnata sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 alusel saab esitada kohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Teie olukorras võib see olla sobiv õiguskaitsevahend, et kohus hindaks, kas ja millises ulatuses on elatise sissenõudmine põhjendatud ajal, mil laps elas Teiega. Hagis tuleb selgelt märkida, millise perioodi ja millise nõutava summa vaidlustate ning miks. Lisage tõendid lapse Teie juures elamise ja tema ülalpidamise kohta.

Arvestage, et TMS § 221 lõike 2 järgi saab jõustunud kohtulahendi puhul üldjuhul tugineda asjaoludele, mis tekkisid pärast kohtulahendi jõustumist, arvestades seaduses ja kohtupraktikas tunnustatud erandeid. Samuti on oluline, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi saab esitada üksnes täitemenetluse kestel. Seetõttu ei tasu menetluse lõppemiseni oodata.

Neljandaks tuleb taotleda vajaduse korral täitemenetluse peatamist. Hagi esitamine ei peata täitemenetlust automaatselt. Kui kohtutäitur jätkab raha kinnipidamist või kontode arestimist, võite taotleda kohtult hagi tagamise korras täitemenetluse peatamist või muud sobivat abinõu. Kohus hindab taotluse põhjendatust ja seda, kas täitemenetluse peatamiseks on seaduses ette nähtud eeldused täidetud.

3. Kas piisab sellest, kui teavitate kohtutäiturit lapse Teie juures elamisest?

Üldjuhul ei tasu sellele lootma jääda. Kohtutäitur täidab kehtivat täitedokumenti ega saa tavaliselt ise lahendada sisulist vaidlust selle üle, kas lapse ülalpidamiskohustus oli konkreetsel perioodil muul viisil täidetud. Seetõttu tuleks kohtutäiturile oma vastuväited ja tõendid esitada, kuid samal ajal hinnata vajadust pöörduda kohtusse. Kui vaidlus puudutab kohtutäituri enda konkreetset toimingut, võib olla võimalik esitada TMS § 217 alusel kaebus kohtutäiturile. Selleks on üldjuhul kümme päeva alates päevast, mil saite toimingust teada või pidite sellest teada saama. Kui kohtutäitur jätab kaebuse rahuldamata, saab seaduses sätestatud tingimustel esitada kaebuse maakohtule.

Siiski tuleb eristada kaebust kohtutäituri toimingu peale ja hagi elatisnõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kui Teie väide on, et elatisnõue on lapse Teie juures elamise tõttu osaliselt alusetu, ei pruugi üksnes kohtutäituri tegevuse peale kaebamisest piisata.

4. Kas varasemat kohtuotsust saab muuta või kasuks tuleb notariaalne kokkulepe?

Kui lapse elukoht muutus ja ta asus Teie juurde elama, oleks olnud mõistlik taotleda kohtult varasema elatiselahendi muutmist. Korduvate maksekohustuste puhul saab kohtuotsuse muutmist üldjuhul nõuda alates vastava hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt. See aga ei tähenda, et praeguses olukorras puuduks võimalus juba tekkinud nõuet vaidlustada. Nagu eespool märgitud, on Riigikohus tunnistanud võimalust esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ka siis, kui elatiselahendi muutmist ei ole varem taotletud.

Kui vanemad saavutavad nüüd kokkuleppe elatise, võlgnevuse või edasise ülalpidamiskorralduse kohta, tasub see vormistada kirjalikult. Vajaduse korral võib sõlmida notariaalselt tõestatud ülalpidamiskokkuleppe, milles määratakse kindlaks elatise maksmise tingimused ja antakse seaduses nõutud juhul nõusolek kohesele sundtäitmisele.

Notariaalse kokkuleppe puhul on oluline aga arvestada, et see ei lõpeta iseenesest juba alustatud täitemenetlust varasema kohtuotsuse alusel. Kui soovite olemasoleva nõude lõpetada või vähendada, peab kokkulepe olema selleks õiguslikult piisav ning vajalikud toimingud tuleb teha ka täitemenetluses. Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, tuleb vaidlus lahendada kohtus.

Lisateavet notariaalsete kokkulepete kohta leiab Notarite Koja veebilehelt.

Kokkuvõte

Teie kirjeldatud olukorras on olemas õiguslik alus kaaluda elatise sissenõudmise vaidlustamist, sest laps elas pärast 2022. aasta kohtulahendit ligikaudu neli aastat Teie juures. Riigikohtu praktika kohaselt võib lapse tegelik ülalpidamine elatist maksma kohustatud vanema juures olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele vastavas ulatuses.

Soovitan küsida kohtutäiturilt võlgnevuse detailset arvestust, koguda tõendid lapse Teie juures elamise kohta ning pöörduda kiiresti juristi poole, et hinnata TMS § 221 alusel hagi esitamist ja vajaduse korral täitemenetluse peatamise taotlemist.

Kõige olulisem on mitte eeldada, et lapse Teie juurde elama asumine kustutas varasema elatisnõude automaatselt. Samas ei tähenda varasem kohtuotsus tingimata, et kogu nõutud summa on põhjendatud. Küsimus tuleb lahendada konkreetse perioodi ja tõendite põhjal.