Kas täisealise gümnaasiumiõpilase elatist saab suurendada?

Tere. Mul on selline küsimus, et kui mul on 18 aastane poeg kes õpib gümnaasiumis.Tööl ei käi ega lähitulevikus ei lähe kuna peale gümnaasiumi läheb ülikooli. Tema isa maksab elatist 301 eurot kuus. Poeg õpib tasulises koolis,tegeleb kooliväliselt väga palju hobidega ja eneseharimisega. Minul emana on väga suur rahaline koormus pojaga,olen ise puuduva töövõimega ja puudega.Tasun igakuiselt 90 eurot kooli, 100 eurot tema elektrit, vaja oli prille, tehnikaülikooli kursus maksis 369, klassiga oli reis 820 , lisaks kaasa antav taskuraha.Toit on kallis,talveriided ostan ise.Ehk, et minu kanda on nii suur summa.Kas tuleks kõne alla tõsta elatist mida isa maksa? Tänan kui saate vastata.

Jah, kirjeldatud olukorras võib elatise suurendamine kõne alla tulla. See, et Teie poeg on saanud 18-aastaseks, ei lõpeta isa ülalpidamiskohustust automaatselt. Samas ei tähenda lapse suuremad kulutused iseenesest seda, et elatist tuleb kindlasti suurendada.

1. Kas 18-aastasel gümnaasiumiõpilasel on õigus elatist saada?

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 punkti 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama täisealiseks saanud laps, kes jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Seega on Teie pojal gümnaasiumis õppimise ajal üldjuhul õigus vanematelt ülalpidamist saada. See õigus ei sõltu sellest, kas ta õpib riigi- või erakoolis, ega sellest, kas ta kavatseb pärast gümnaasiumi lõpetamist ülikooli astuda.

Ka asjaolu, et poeg praegu tööl ei käi, ei välista elatise saamise õigust. Hinnata tuleb eelkõige seda, kas ta jätkab keskhariduse omandamist ja kas ta vajab oma vajaduste rahuldamiseks vanemate ülalpidamist.

Oluline on aga arvestada, et täisealiseks saanud lapse puhul on ülalpidamise nõude esitamise õigus üldjuhul lapsel endal. Kui poeg soovib elatise suurendamist, peab ta oma nõude esitama ise. Vajaduse korral saab ta kasutada õigusabi.

2. Kas isalt makstava 301 euro suuruse elatise suurendamine on võimalik?

PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Arvesse tuleb võtta lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas kulutusi toidule, eluasemele, riietele, haridusele, tervishoiule ja muudele igapäevastele vajadustele.

PKS § 102 lõike 3 järgi võib kohus mõista elatise välja seaduses sätestatud arvutuslikust miinimumist suuremana, arvestades muu hulgas lapse vajadusi, vanemate varalist seisundit ning lapsega seotud kulutuste jaotust vanemate vahel.

Teie kirjeldatud kuludest võivad poja ülalpidamisvajaduse hindamisel olla olulised näiteks erakooli õppemaks 90 eurot kuus; eluasemega seotud kulud, sealhulgas elektrikulu; prillide ja muude tervisega seotud vajaduste kulud; hariduslikud kursused ja muud õppetööga seotud kulutused; toit, riietus, transport ja muud igapäevased väljaminekud.

Ka huvitegevuse ja koolireisidega seotud kulud võivad asjaoludest sõltuvalt olla põhjendatud. Hinnata tuleb siiski nende vajalikkust, mõistlikkust, sagedust ja maksumust ning seda, kas vanemad on selliste kulude kandmises kokku leppinud.

Näiteks 820-eurone klassireis ja 369-eurone kursus on suuremad, tõenäoliselt ühekordsed väljaminekud. Nende puhul oleks mõistlik näidata, kas tegemist on õpingutega seotud vajalike kuludega ning kas need on juba tasutud või alles kavandamisel. Ühekordseid kulusid ei saa automaatselt käsitada igakuise elatise püsiva suurendamise alusena, kuid need võivad olla olulised lapse üldise ülalpidamisvajaduse hindamisel.

Samuti ei tähenda see, et isa maksab praegu 301 eurot kuus, automaatselt, et summa on piisav või ebapiisav. Elatise suuruse hindamiseks tuleb teada, kui suured on poja põhjendatud kogukulud kuus, milliseid kulusid kumbki vanem kannab ning millised on vanemate sissetulekud ja varaline seisund.

3. Kuidas mõjutab elatise suurust asjaolu, et olete puudega ja puuduva töövõimega?

Teie enda majanduslik olukord on elatise suuruse hindamisel oluline asjaolu. Kui Teie töövõime puudub ning peate samal ajal kandma suure osa poja igapäevastest ja haridusega seotud kuludest, võib see näidata, et senine kulude jaotus vanemate vahel paneb Teile ebaproportsionaalselt suure koormuse.

Vanemate ülalpidamiskohustust hinnates tuleb arvestada mõlema vanema varalist seisundit. See ei tähenda, et vanemad peaksid alati kandma täpselt võrdse summa lapse kuludest. Kui ühe vanema majanduslik olukord on oluliselt parem, võib olla põhjendatud, et tema panus lapse ülalpidamisse on suurem.

Samas tuleb arvestada ka isa sissetuleku, varalise olukorra ja muude ülalpidamiskohustustega. Üksnes Teie puue või puuduva töövõime olemasolu ei määra automaatselt kindlaks, kui palju peaks isa elatist maksma, kuid need asjaolud tuleks nõude põhjendamisel esile tuua.

4. Kuidas elatise suurendamist taotleda?

Esimese sammuna soovitan koostada poja igakuiste põhjendatud kulude ülevaate. Jagage kulud kaheks: igakuised püsikulud ja harvem esinevad suuremad kulud. Eluasemekulude puhul tuleb arvestada ka seda, milline osa kuludest on põhjendatult seotud poja ülalpidamisega. Seejärel tuleks välja selgitada mõlema vanema panus. Arvestada tuleb nii rahalisi makseid kui ka vahetult kantud kulusid. Koguge võimaluse korral kokku kooli õppemaksu arved, prillide ostmise dokumendid, kursuse ja reisiga seotud arved ning muud kulutusi tõendavad dokumendid. Samuti on kasulik tõendada poja gümnaasiumis õppimist. Seejärel võib poeg pöörduda isa poole ettepanekuga elatise suurendamiseks. Ettepanekus võiks näidata poja igakuiseid kogukulusid, senist kulude jaotust ja põhjendatud uut elatise summat.

Kui kokkulepet ei saavutata, võib poeg pöörduda kohtusse elatise suuruse kindlaksmääramiseks või suurendamiseks. Kui elatis on juba kohtuotsusega välja mõistetud, tuleb arvestada selle otsuse sisu ja asjaolude muutumisega. Kui elatis on määratud üksnes vanemate kokkuleppe alusel, tuleb hinnata kokkuleppe tingimusi ja vajadust esitada iseseisev nõue.

Kokkuvõte

Kirjeldatud asjaoludel on elatise suurendamise taotlemine võimalik. Teie poeg õpib gümnaasiumis ning tal on üldjuhul õigus saada vanematelt ülalpidamist kuni 21-aastaseks saamiseni, kui ta jätkab seaduses nimetatud hariduse omandamist.

Elatise suurendamise põhjendamisel on oluline näidata, millised on poja tegelikud ja mõistlikud ülalpidamiskulud, kui suure osa neist kannate praegu Teie ning milline on mõlema vanema majanduslik olukord. Teie puue ja puuduv töövõime on samuti olulised asjaolud. Kõige mõistlikum on alustada kulude üksikasjalikust ülevaatest ja proovida isaga saavutada kokkulepe. Kui kokkulepet ei saavutata, võib poeg pöörduda elatise suurendamise nõudega kohtusse.