Lapse elatis: millised kulud on elatise sees ja kas vanemad võivad kokku leppida elatise maksmises jooksva kuu eest?

Saan aru, et seadus ei sätesta konkreetset nimekirja lapse miinimumelatise hulka kuuluvatest kuludest, vaid miinimumelatisega kaetud kulude hulka arvestatakse lapse igapäevase eluga seotud vajaduste kulude katmist. Lasteaiaealise lapse puhul kuuluvad sinna alla ka lasteaiaga seotud kulud, huviringide tasud jm? Need pole eraldi lisaks makstavad summad vaid kuuluvad juba miinimumelatise summa sisse? Kui nii, siis kas-kuidas mõjutab vanematevaheline konkreetne kokkulepe, et lastetoetus summas 80 €, mida saab vanem, kellega laps elab, makstakse lasteaiakohatasuks, miinimumelatise summat? Saan aru, et PKS sätestab, et elatist makstakse ette ning see peab olema tasutud uue kuu esimeseks kuupäevaks. Kas vanemad võivad kokku leppida ka nii, et elatist makstakse jooksva kuu eest? Kui jah, siis kas see tähendab, et justkui üks kuu makset pole? Nt aprillis maksti elatis mai jaoks, maikuus toimuv makse on veel tegemata, aga mais sõlmiti ka kokkulepe, et edaspidi makstakse elatist jooksva kuu eest, seega mais makset ei tee, kuna selle kuu eest on aprillikuus juba tasutud? Ehk uus makse juunis jooksva kuu eest?

Lapse ülalpidamiskohustus hõlmab kõiki lapse tavapäraseks eluks ja arenguks vajalikke kulutusi. Vanemate kokkuleppel on võimalik täpsustada nii kulude kandmist kui ka elatise maksmise korda, kuid kokkulepe ei tohi kahjustada lapse õigust saada vajalikku ülalpidamist.

1. Kas lasteaia- ja huviringikulud sisalduvad miinimumelatises?

Perekonnaseaduse (PKS) § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Arvesse tuleb võtta kõiki eluvajadusi, sealhulgas alaealise lapse kasvatamisega seotud kulutusi.

Seega kuuluvad lapse ülalpidamiskulude hulka muu hulgas toit, riietus, eluase, hügieenitarbed, tervishoid, haridus, transport ning lapse vanusele ja arengule vastavad muud kulutused. Lasteaia kohatasu ja osalustasu ning huviringide tasud võivad samuti olla lapse ülalpidamiskulude osa.

Seadus ei näe ette ammendavat loetelu kuludest, mis peavad sisalduma lapse elatises. Samuti ei ole seaduses sätestatud, et iga konkreetne lasteaia- või huviringikulu tuleks elatist maksva vanema poolt alati eraldi hüvitada.

PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatis on seaduses ette nähtud lähtekoht lapse igakuise ülalpidamise rahaliseks hindamiseks. Seetõttu ei tähenda asjaolu, et laps käib lasteaias või huviringis, iseenesest seda, et vastav tasu tuleb elatisele automaatselt juurde maksta.

Samas ei tähenda see, et kõik lapse kulud oleksid igas olukorras miinimumelatisega piisavalt kaetud. Kui lapse tegelikud vajadused on tavapärasest suuremad, võib olla põhjendatud suurem elatis. PKS § 102 lõike 3 järgi võib kohus mõista elatise välja seaduse alusel arvutatud summast suuremana, arvestades muu hulgas lapsega seotud kulutusi ja nende jaotust vanemate vahel.

Järelikult tuleb eristada kahte olukorda: lapse tavapärased igakuised kulud, mida võetakse arvesse elatise määramisel, ning konkreetsed lisakulutused, mille puhul võib olla põhjendatud vanemate täiendav kokkulepe või suurema elatise nõudmine. Üksnes kulu nimetamine lasteaiatasuks või huviringitasuks ei anna automaatselt alust nõuda selle hüvitamist lisaks elatisele.

2. Kuidas mõjutab lastetoetus elatise suurust, kui vanemad on kokku leppinud selle kasutamises lasteaiatasu maksmiseks?

PKS § 101 lõike 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja seaduses sätestatud tingimustel ka lasterikka pere toetuse arvel. Seadus lähtub eeldusest, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel, ning arvestab lasterikka pere toetust eraldi kindlaksmääratud ulatuses.

Seega tuleb elatise suuruse arvutamisel arvestada lapsetoetuse seaduses ette nähtud mõju. Kui vanemad lepivad omavahel kokku, et lapse eest saadav 80-eurone lapsetoetus kasutatakse lasteaiatasu maksmiseks, ei muuda selline kokkulepe iseenesest PKS §-s 101 sätestatud elatise arvutamise põhimõtteid.

Teisisõnu ei saa üksnes vanemate kokkuleppega välistada lapsetoetuse arvestamist seaduses ettenähtud viisil ega nõuda, et sama toetuse arvel kaetav vajadus suurendaks automaatselt teise vanema makstavat elatist. Samuti ei tähenda kokkulepe toetuse kasutamise kohta, et lasteaiatasu tuleks alati elatisele juurde lisada.

Vanemad võivad siiski kokku leppida, kuidas nad lapse kulusid tegelikult jagavad. Näiteks võivad nad leppida kokku, et üks vanem tasub lasteaiatasu ning teine maksab kindlaksmääratud rahasumma. Sellise kokkuleppe puhul on soovitatav selgelt fikseerida, milliseid kulusid kumbki vanem kannab, kas kokkulepitud summa hõlmab lasteaiatasu ning kuidas arvestatakse lapsetoetust.

Oluline on aga silmas pidada, et vanemate omavaheline kokkulepe ei piira lapse seadusest tulenevat õigust nõuda vajalikku ülalpidamist. Kui kokkulepitud kulude jaotus ei taga lapse vajaduste rahuldamist, võib tekkida alus elatise suuruse uuesti hindamiseks.

3. Kas vanemad võivad kokku leppida, et elatist makstakse jooksva kuu eest?

PKS § 100 lõige 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. See tähendab, et seadusjärgne lähtekoht on elatise tasumine enne selle kuu algust, mille eest elatist makstakse.

Samas võimaldab PKS § 100 lõige 3 vanematel lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelise kokkuleppega täpsustada ning määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Sellest tulenevalt võivad vanemad omavahel kokku leppida ka teistsuguses maksete korralduses, sealhulgas jooksva kuu eest maksmises.

Siin tuleb siiski eristada vanemate omavahelist kokkulepet ja kohtuotsusega kindlaks määratud elatise maksmise korda. Kui elatis on välja mõistetud kohtuotsusega, tuleb lähtuda otsuse sisust ning vanemate hilisem kokkulepe ei pruugi iseenesest muuta kohtuotsusest tulenevat täitmise korda. Sellisel juhul tuleb hinnata, kas ja millises ulatuses on kokkulepe täitmise seisukohalt piisav ning kas on vaja kohtuotsuse muutmist.

Vanemate omavaheline kokkulepe peaks olema selge ja soovitatavalt kirjalik. Eelkõige tuleb selles kokku leppida, millisest kuust uus maksekord kehtib, millise kuu eest iga konkreetne makse tehakse ning millal tuleb teha esimene makse uue korra järgi.

4. Kas maksekorra muutmisel võib tekkida olukord, kus ühe kuu eest elatist ei maksta?

Maksekorra muutmisel tuleb eristada makse tegemise aega ja kuud, mille eest elatis tasutakse. Need ei ole üks ja sama asi.

Näiteks kui vanem tasus aprillis elatise maikuu eest, on maikuu elatis selle maksega juba kaetud. Kui vanemad lepivad mais kokku, et edaspidi makstakse elatist jooksva kuu eest, võivad nad selgesõnaliselt kokku leppida, et aprillis tehtud makse loetakse maikuu elatise tasumiseks ning järgmine makse tehakse juunis juunikuu eest.

Sellisel juhul ei jää maikuu elatis tasumata ega teki üksnes maksekorra muutmise tõttu automaatselt ühe kuu suurust võlgnevust. Samas tuleb kokkuleppe sõnastamisel arvestada, kas mais oli juba tekkinud mõni muu sissenõutav kohustus või kas varasem kokkulepe või kohtuotsus nägi ette teistsuguse maksetähtaja.

Kui aga aprillis tehtud makse oli mõeldud aprillikuu, mitte maikuu elatise katmiseks, tuleb olukorda hinnata teisiti. Samuti ei saa maksekorra muutmisega tagasiulatuvalt lugeda tasutuks elatist, mida tegelikult ei ole makstud ega ole ka varasema maksega kaetud.

Seetõttu on mõistlik fikseerida kokkuleppes konkreetne üleminekukord, näiteks: „Vanemad lepivad kokku, et alates 1. juunist makstakse elatist jooksva kalendrikuu eest. Aprillis tehtud makse loetakse maikuu elatise tasumiseks ning juunis tehakse järgmine makse juunikuu eest. Vanemad kinnitavad, et nimetatud maksete arvestuse kohaselt ei jää maikuu elatis tasumata.”

Selline sõnastus sobib üksnes juhul, kui see vastab tegelikult tehtud maksetele ja poolte senisele kokkuleppele.

Kokkuvõte

Lasteaiatasu ja huviringide tasud võivad kuuluda lapse ülalpidamiskulude hulka ega kuulu ainuüksi oma nimetuse tõttu automaatselt elatisele lisaks maksmisele. Lapsetoetuse kasutamise kohta sõlmitud kokkulepe ei muuda seaduses sätestatud elatise arvutamise põhimõtteid. Vanemad võivad omavahel kokku leppida ka jooksva kuu eest elatise maksmises, kuid maksekorra muutmisel tuleb selgelt määrata, millise kuu eest iga makse tehakse. Eesmärk peab olema vältida nii sama perioodi eest topeltarvestust kui ka olukorda, kus mõne kuu elatis jääb tegelikult tasumata.