Kui tulekahju sai alguse valla eeskostetava korterist ning selle tagajärjel kaotasid oma vara 3korteriomanikku ,siis kes vastutab jakas vald peaks kahju hüvitama.

Eestkostja ei pea eestkostetava tekitatud kahju oma vara arvelt hüvitama. Küll aga peab ta hoolitsema kahju hüvitamise eest, kui eestkostetaval on selleks piisavalt vahendeid või kui eestkostetava korteril oli vastutuskindlustus, ajama asju kindlustusfirmaga eestkostetava eest ja nimel.

KAS VAALLAL ON KOHUSTUS VASTUTADA OMA EESKOSTETAVA TEGUDE EEST

Eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve ja esindab eestkostetavat. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Eestkostja ei vastuta eestkostetava eest oma varaga. Kui eestkostel olev isik on tekitanud kahju, tuleb kahjunõue esitada küll eestkostjale kui eestkostetava esindajale ent see saab olla suunatud siiski vaid kahju tekitaja ehk eestkostetava vastu. Eestkostjal on kohustus esindada eestkostetavat vaidluses ning läbirääkimistel ja hoolitseda selle eest, et eestkostetava varast saab õiglane hüvitis tasutud. 

Tere, küsimus on eestkostetava korteri müügi kohta. Kas on seaduslik, et eestkostja ostab hooldekodus elava eestkostetava korteri endale?

Eestkostetava kinnisvaraga tehingu tegemiseks on vaja kohtu nõusolekut. Kohtult tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks tuleb esitada avaldus, milles tuleb kirjeldada, millist tehingut soovitakse eestkostetavale kuuluva varaga teha, millistel tingimustel soovitakse tehingut teha ja miks soovitakse tehingut teha. Avalduse esitamisel peab tasuma riigilõivu summas 10 eurot.

Tere! Kuidas saab jagada osaühingut: lisaks olemasolevale asutada uus OÜ ning jagada algse OÜ varad, kui üks osanikest on alaealine? Kas selleks on vaja kohtu luba? Kui on, siis milliseid dokumente on selleks tarvis esitada?

Kohtu luba on vaja eestkostetava nimel pärandist loobumiseks, pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks, äriühingu osa või aktsiate ostmise ja müügi lepingu sõlmimiseks, ettevõtte rendile andmise lepingu sõlmimiseks, laenulepingu sõlmimiseks, väärtpaberite ostmiseks või müümiseks, eestkostetava nimel tagatise andmise (käendus, pant, hüpoteek) lepingute sõlmimiseks, kaasomandi jagamise lepingu sõlmimiseks ja kinnisvaratehinguteks.

Kohtult tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks tuleb esitada avaldus, milles tuleb kirjeldada, millist tehingut soovitakse eestkostetavale kuuluva varaga teha, millistel tingimustel soovitakse tehingut teha ja miks soovitakse tehingut teha. Avalduse esitamisel peab tasuma riigilõivu summas 10 eurot.

Tere.Olen eestkostja oma kaksikõele .mina ei saa eestkostjana mingeid toiminguid korteriomandiga teha,aga kas ma võin vennalt tema kolmandiku välja osta?

Eestkostetavale kuuluva kinnisasjaga (ka osaga sellest. korter on kinnisasi) ei saa eestkostja teha tehinguid kohtu eelneva nõusolekuta. Tehinguteks eestkostjaga endaga, määratakse lisaks kohtu nõusolekule ka erieestkostja eestkostetava esindamiseks. Palju väärtuslikku informatsiooni eestkoste teostamise kohta saate lugeda veebilehelt https://eestkostja.kohus.ee/taiskasvanu/elu-eestkostjana/

Mu emale on määratud eestkostja (sugulane), kes tegi kohtule avalduse emale kuuluvast kinnisvarast ühe osa müügiks iseendale. Ta soovib osa kinnisvarast osta tingimustel, mis on emale äärmiselt ebasoodsad. Osa kinnistust kuulub ka minule ja osa kuulub eestkostjale (sugulane). Hetkel olen kaasatud kui kolmas isik (puudutatud isik). Eestkostja soovib ise kinnistu osa osta, mistõttu esineb tehingus selge huvide konflikt. Kohus määras erieestkostja, kes oli tehinguga nõus. Olen esitanud oma arvamuse tehingu kahjulikkusest nii erieestkostjale kui ka kohtule, kuid erieestkostja ei arvestanud sellega üldse ning lähtus ainult eestkostja esitatud avalduses esitatust. Kas mul on võimalik nõuda, et kinnisvara müük toimuks teistsugustel emale soodsamatel tingimustel? Kui kohus otsustab tehingu heaks kiita, siis kas mul on õigus otsus vaidlustada?

Tehingu tegemiseks nõusoleku saamise avalduse menetlemisel lähtub kohus eestkostetava huvidest ja annab nõusoleku või keeldub sellest vaid eestkostetava huve silmas pidades. Avaldus lahendatakse hagita menetluses määrusega. Maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul.

Tere. Küsin, kas alaealise lapse eestkoste on võimalik määrata vanemale täiskasvanud õele? Ema on raskesti haige ning isa ei täida vanemlikke rolle. Vanemad täiskasvanud õed hoolitsevad noorema venna vajaduste ja heaolu eest. Parimat.

Lapsele on vaja seada eestkoste, kui lapse kummalgi vanemal ei ole esindusõigust, nt hooldusõigus on piiratud, peatatud või lapsevanemad ise on alaealised. Eestkoste määrab kohus. Eestkostja on oma ülesannete piires eestkostetava seaduslik esindaja. Kui ema tervislik seisund võimaldab tal otsuseid vastu võtta, on eestkoste seadmine ebatõenäoline. Kui aga mitte, on eestkoste seadmine asjakohane. Eestkoste eesmärk on tagada lapsele kohane ja asjatundlik hoolitsus ning tema esindus isiklike ja varaliste huvide kaitseks.

Eestkostel lapse eest hoolitsemine ja talle vajaliku kaitse tagamine on sarnane sellele, kuidas lapsevanemad peaksid hoolitsema ja kasvatama oma lapsi. Eestkostjal on sarnased õigused ja kohustused nagu lapsevanemal, nt õigus ja kohustus hoolitseda lapse eest, tagada tema koolikohustuse täitmine jne. Eestkostet reguleerib perekonnaseadus, mis sätestab, kuidas eestkoste määratakse ja millised on eestkostja õigused ning kohustused.

Eestkostjana eelistatakse inimest, kellel on eestkostetavaga lähedane ja usalduslik suhe, kes on valmis ja võimeline eestkostja ülesandeid täitma. Eestkostja sobivust hindab kohus, kuulates enne otsustuse tegemist ära ka teiste menetlusosaliste arvamuse. Eestkostjat määrates arvestatakse tema isikuomadusi, majanduslikku seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita. Lapsele eestkostja määramisel arvestatakse ka vanemate eeldatavat tahet, lähedussuhet võimaliku eestkostjaga ning rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Eestkostja peab tagama lapsele stabiilse elukeskkonna, ühtlased piirangud ja reeglid ning pideva suhtluse ja toetuse. Mitte kedagi ei saa määrata eestkostjaks tema enda nõusolekuta. Ka eestkostetava pereliige või lähedane sugulane peab andma nõusoleku eestkostja ülesannete täitmiseks.

Tere!Olen väga suures hädas.nimelt on ema mulle määranud eeskoste kuna tema ei saa minult piisavalt rahasid ja et tema kulutab minu peale piisavalt rahasid ja et elan tema korteris.kuigi tegelikult nii ei ole.olen leidnud enda kõrvale noormehe kellega soovime oma elu koos hakata veetma-meil mõlemil on määratud töövõimetus puuduv töövõime minul on ka puue keskmine kuid oma rahadega olen ma majandanud koguaeg ise probleem on siis selles et emale see noormees ei meeldi kellega end sidunud olen ja ta üritab meid siis niipidi läbi sotsiaali lahku ajada ta on kutsunud meile mitu korda politseisid ja väites me oleme alkoholi tarbinud kuid tegelikult nii ei ole.oleme mõlemad suures hädas ja tean et ei vääri eeskostet kas pole mingit võimalust et ma seda peale ei saaks? kuidas pean käituma ja tegutsema? kas saan teha ka mingi vaide et ema on minu seljataga hakanud sellega tegelema nagu oli ka ükskord kuid siis advokaat kaitses mind rääkisin kõik ära nii nagu oli palun aidake 

Eestkostet ei saa seada ilma kohtumenetlust läbimata. Sellist õigust ei ole kohalikul omavalitsusel ega ühelgi teisel asutusel peale kohtu. Kohtumenetluses kuulatakse kindlasti ära ka Teid, viiakse läbi ekspertiis, et selgitada välja eestkoste seadmise vajadus ja kui esineb vajadus, selle ulatus. Teiega peab vestlema lisaks arvst-eksperdile kohaliku omavalitsuse esindaja, kohtunik ja Teile riigi poolt määratud advokaat. Kindlasti ei seata eestkostet Teie seljataga ja Teid kaasamata. Lisaks on Teil õigus teha ettepanekuid eestkostja isiku kohta, mida kohus võimalusel arvestab. Kui eestkoste siiski seatakse, on eestkostetaval iseseisev kaebeõigus. See tähendab õigus vaidlustada kohtu määrust eestkoste seadmise või eestkostjaks määratud isiku osas.

Tere. mure järgmine: ema ja isa surnud, pärijateks lapsed 2 poega ja 1 tütar, 1 poeg puudega( ei tule omal käel asjaajamistega toime, ema surmani oli eestkostjaks ema), peale ema surma sai eestkostjaks teine poeg. Pärimismenetlus algatatud tütre poolt, eestkostjaks olev poeg loobus pärandist. Kuna ka eestkostetav poeg on nõus pärandist loobuma siis millise avalduse peaks kohtule esitama eestkostja e-toimik lehel? Mis andmeid oleks vaja avaldusele kirjutada. (Tsiviilasi ? Hagita menetlus ? jne.) 

Kohtu luba on vaja eestkostetava nimel pärandist loobumiseks, pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks, kaasomandi jagamise lepingu sõlmimiseks ja kinnisvaratehinguteks jm tehinguteks.

Kohtult tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks tuleb esitada avaldus, milles tuleb kirjeldada, millist tehingut soovitakse eestkostetavale kuuluva varaga teha, millistel tingimustel soovitakse tehingut teha ja miks soovitakse tehingut teha. Avalduse esitamisel peab tasuma riigilõivu summas 10 eurot.

Kohus lahendab avalduse hagita menetluses. Tegemist on tsiviilasjaga.

Tere, Mulle pakub kohalik omavalitsus, et hakkaksin oma õe eestkostjaks. Kui aga kohalik omavalitsus on õe eestkostja, siis ei saa mina teda tõenäoliselt kuskile (näiteks ujuma, matkale) kaasa võtta? Või mingi loaga ikkagi saaks vahel hooldekodust välja? Veel hooldekodu kohta pole, kui elab kodus, kas siis tohib õde koos minuga kusagil käia? Kas eeskostet saab hiljem vallalt üle võtta, kui näiteks peaks tulevikus rohkem Eestis olema? Kas see on lihtne? Kui eestkostetav peaks midagi ära lõhkuma, kas siis eestkostja maksab? Eriti kui eestkostetava sissetulek kahju ei kata?

Eestkoste ei tähenda, et teised isikud ei tohiks eetkostetavaga suhelda ega temaga tegeleda. Küll on eestkostjal õigus otsustada (sõltuvalt eestkoste ulatusest) kes on need isikud ja kuidas tegeletakse. Seega kui eestkoste on seatud kõigi asjade ajamiseks, tuleb eestkostjalt nõusolek küsida. Eestkostjana eelistab kohus alati füüsilist isikut ja eestkostja ülesannete panemine vallale on viimane abinõu, kui sobivat füüsilist isikut ei leita. Kui leitakse sobiv füüsiline isik on võimalik esitada kohtusse taotlus eestkostja vahetamiseks ja eestkostja ülesannete panemiseks sellele füüsilisele isikule.

Kui eestkostja on toiminud vajaliku hoolsusega, ei vastuta eestkostja eestkostetava kohustuste eest oma varaga. Eestkostja ülesanne on hoida ära mistahes kahju tekitamist eestkostetava poolt või kui kahju on siiski tekkinud, sõlmida kokkuleppeid ja graafikuid eestkostetava vara arvelt kahju hüvitamiseks.