18.03.2026 avalduse teile eestkoste määramiseks. Kohus kleedus tema avaldust menetlemast, mille peale ta esitas määruskaebuse. Kohus soovib teid kohtumajas kuupäev kell kellaaeg ära kuulata seoses määruskaebusega. Kohus kutsub Teid avalikule kohtuistungile.Mis ja kuidas edasi toimuda?

Tere! Kui kohus kutsub teid avalikule kohtuistungile seoses eestkoste määramise avalduse menetlemata jätmise peale esitatud määruskaebusega, tähendab see üldjuhul järgmist: keegi esitas avalduse, et teile eestkostja määrata; maakohus jättis taotluse rahuldamata, kuid pärast määruskaebuse laekumist soovib kohus enne sisulist otsustamist ka teiega kohtuda ja teid ära kuulata.

Esiteks soovitan  tutvuda põhjendustega, miks kohus algselt taotlust ei rahuldanud ja mida määruskaebuses taotletakse. Kui neid dokumente pole Teile e--kirja teel edastatud, saate nendega tutvuda www.etoimik.ee vahendusel või küsida need dokumendid välja kohtult e-kirja teel. Selliselt saate ülevaate, mida üldse arutama hakatakse ning mille kohta kohus teid ära kuulata soovib (nt avaldaja põhjendused, miks tuleks teile eestkoste määrata).

Teiseks soovitan mõelda läbi oma seisukoht. Ilmselt soovib kohus teilt teada, kas te olete eestkoste seadmisega nõus või vaidlete sellele vastu; kas te ka tegelikult vajate eestkostet (st abi oma igapäevategevuste korraldamisel või toimetulekul); kuidas te igapäevaelus toime tulete - sh kelle abi kasutate, kui üldse; kuidas tulete toime rahaasjaades, terviseküsimustes jne. Kui teil on oma seisukohta tõendavaid tõendeid, edastage need kohtule (nt arsti, psühhiaatri hinnang, lähedaste või spetsialistide seisukohad). 

Eestkoste puudutab väga oluliselt teie põhiõigusi ja teovõimet. Kui olukord on keeruline või konfliktne või nt eeskoste avaldus on esitatud teile teadaolevalt mingi tagamõttega, soovitan võtta kaasa perekonnaõigusele spetsialiseerunud juristi / advokaadi. 

Tere! Mis tuleks teha,kui eestkostja on rikkunud oma õigusid? Mis oleks esimene asi?

Eestkoste küsimusi reguleerib perekonnaseadus (PKS). Küsimusest ei selgu, kelle üle on eestkoste seatud, kuid arvestama peab, et eestkostet võib seada alaealise üle (PKS § 171 jj) või täisealise üle (PKS § 202 jj). Eestkoste seab ja eestkostja nimetab kohus.

Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus oma ülesannete piirides hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest, ta peab vara valitsema hea eestkostja hoolsusega, peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ning ei tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. Samuti peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid ning kaitsma tema varalisi ja isiklikke õigusi ning huve.

Kui eestkostja ei täida temal lasuvaid kohustusi, siis tuleb pöörduda kohtu poole, kes eestkostja nimetas. Kohus võib eestkostja vabastada, kui eestkostja oma kohustusi oluliselt rikub või ei vasta enam eestkostjale esitatavatele nõuetele, või kui eestkostja ülesannete jätkumine kahjustaks eestkostetava huve. Vabastamise võib algatada kohus ise, õigustatud huvi omava isiku taotluse alusel või eestkostja enda avalduse alusel. Kohus teeb korralduse eestkoste edasiseks teostamiseks, sh uue eestkostja määramise korral. 

2-aastase lapse ema viibib aastast 2020 erihooldusteenusel. Lapse isa kasvatab last üksi ja ei ole lisaabi saamiseks kuhugi pöördunud. Isa käib koos lapsega regulaarselt lapse ema vaatamas, suhted on head, kuid ema poolt parandamatu haiguse tõttu lapse kasvatamisel abi ei ole. Isa töötab, saab keskmist töötasu. Millised on riigi poolsed abivõimalused üksi kasvataval vanemal? Kas isa saab sel juhul taotleda elatisabi? Üksikvanema lapse toetust? Või pigem eestkostet, et saada eestkostel oleva lapse toetust?vms?

Üksi last kasvataval vanemal on mitmeid riiklikke abivõimalusi, sh üksikvanema lapse toetus, puudega vanema toetus (kui vanemal on puue), vanemahüvitis, vajadusel toimetulekutoetus ning võimalus taotleda eestkostet, kui teine vanem ei saa lapse eest hoolitseda.

Elatisabi saab taotleda ainult juhul, kui teise vanema suhtes on elatis välja mõistetud ja see jääb maksmata. See tähendab, et kõigepealt tuleb kohtusse pöörduda elatise välja mõistmiseks. Kui elatis on välja mõistetud ja kohustatud vanem elatise maksmise kohustust ei täida, siis saab nõuda riigipoolset elatisabi. Kuivõrd lapse ema viibib erihooldusteenusel, siis ei pruugi kohus lapse emalt elatist välja mõista ja sel juhul ei saa nõuda ka elatisabi.

Üksikvanema toetust on võimalik taotleda siis, kui teist lapsevanemat lapse sünniaktis ei ole või teine lapsevanem on tunnistatud tagaotsitavaks. 

Eestkostja määramine on vajalik vaid siis, kui ema ei ole võimeline lapse eest hoolitsema ja isa soovib ametlikku eestkostja staatust.

Sul on õigus taotleda lapsele eestkostet, kuna lapse ema ei ole võimeline lapse eest hoolitsema. Eestkoste määramise otsustab kohus sinu või kohaliku omavalitsuse avalduse alusel. Samas kui sinu sissetulek ületab toimetulekupiiri, siis üldjuhul täiendavaid sotsiaaltoetusi ei pruugi kaasneda ka eestkoste määramisega.

Täpsemalt saate riigi poolsete peretoetuste kohta infot sotsiaalkindlustusametilt ja nende veebilehelt aga ka lugeda kokkuvõtlikult siit https://www.juristaitab.ee/et/milliseid-sotsiaalkindlustushuvitisi-riik-pakub 

Arvan, et ma ei soovi sügava puudega lähisugulasele eestkostjaks hakata. Teine võimalik eestkostja oleks siis kohalik omavalitsus, kus sugulane ka hooldekodus täisteenusel viibib. Omal jõul ta igapäevaeluga toime ei tule, asjadest aru ei saa, on kirjaoskamatu. Mul on soov millalgi müüa temaga kaasomandis olev pärandvara (elamukinnistu, maa, natuke metsa) ja saada enda osa sealt kätte, teine pool müügitulust kuuluks sugulasele, nagu pärimine ette näeb. Kas mul oleks müümine siis lihtsam, kui oleksin ise tema eestkostja või pole minu jaoks kinnisvara müümisel üldse mingit vahet, kui teise poole ehk siis lähisugulase eestkostja on sealne kohalik omavalitsus?

Peate arvestama, et kinnisvara võõrandamiseks peab eestkostja taotlema kohtult luba eestkostetava vara võõrandamiseks. PKS § 187 lg 1 p kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Kui te ise olete eestkostja, siis esitate teie taotluse kohtule, kui teie ei ole eestkostja, siis teie ei saa esitada taotlust kohtule, vaid selle saab esitada tema eestkostja.
Eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. (PKS § 204 lg 1). PKS § 205 kohaselt kui ei leita sobivat füüsilist isikut, võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku viimase nõusolekul. Kui juriidiline isik saab teada, et täisealisele on võimalik määrata füüsilisest isikust eestkostja, peab ta sellest viivitamata teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Juriidiline isik kontrollib vähemalt üks kord aastas, kas eestkostetavale on võimalik määrata füüsilisest isikust eestkostja. Kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Juriidilisest isikust eestkostjaks ei või määrata seda tervishoiu- või hoolekandeasutust, kus täisealine viibib.
Eestkostja kohustused (PKS § 206) Eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel.

Tere! Tahaksin uurida kuidas on võimalik määrata oma sugulasele (tädile) eestkostet Eestis? Ta on 82 aastat vana, vene kodanik ning elab Peterburis. Teisi sugulasi tal ei ole ning Eestist temast hoolt kanda on järjest keerulisem. Hiljuti on hakkanud ennast rohkem andma ka dementsuse sümptomid.

Eestkoste määrab kohus, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Füüsilise isiku õigus- ja teovõimele kohaldatakse tema elukohariigi õigust. Eestkoste määrab selle riigi kohus, kus isik alaliselt elab. 

Kui minuga midagi halba juhtub ja ma ei taha, et mu 3 pisikest last jäävad elukaaslase kasvatada (kes on ka nende bioloogiline isa) siis millist notariaalset dokumenti peaksin sõlmima? Kas on üldse selline võimalus minul otsustada?

Kui lapsel on kaks hooldusõiguslikku vanemat ja üks sureb, asub hooldusõigust teostama teine vanem. Lapsele eestkostjat määrata saab vaid juhul, kui lapsel ei ole kumbagi hooldusõiguslikku vanemat. See tähendab, kui mõlemad vanemad on surnud või kui nende hooldusõigus on kohtu poolt piiratud selliselt, et vanematel puudub lapse esindusõigus. Kui alaealisel lapsel ei ole esindusõigust kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja (PKS § 171 lg 1). Eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus (PKS § 172).

Eestkostja määramise menetlus on hagita perekonnaasi (TsMS § 550 lg 1 p 1). Eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel või valla- või linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel (PKS § 173 lg 1).

Testamendi kaudu on vanemal võimalik nimetada isik, kes määratakse eestkostjaks:

1. Eestkostjaks määratakse sobivuse korral isik, kelle vanem on lapse seadusliku esindajana oma testamendis või pärimislepingus nimetanud (PKS § 177 lg 1).
2. Kui vanemad on testamentides või pärimislepingutes nimetanud eri isikud, määratakse eestkostjaks isik, kes on eestkostjaks sobivaim (PKS § 177 lg 2).
3. Eestkostjaks ei või nimetada isikut, kelle eestkostjaks oleku on vanem lapse seadusliku esindajana oma testamendis või pärimislepingus välistanud (PKS § 177 lg 3).

Mulle tuli kohtumäärus, et algatatakse hagita menetlus, et määrata eestkoste mu bioloogilisele isale, kes elab hooldekodus. Ma isegi ei mäleta teda, temalt on võetud vanemlikud õigused kui olin veel laps. Nüüd olen juba 33. Ta pole eales mind toetanud ühe sendigagi. Pole kunagi osalenud minu elus. Ta on minu jaoks täiesti võõras inimene. Kas ma olen tõesti kohustatud hakkama teda ülal pidama ?

Teade eestkostemenetluse alustamisest on kohustuslik saata eestkostet vajava isiku perekonnale arvamuse avaldamiseks ja soovi korral eestkostjaks saamise tahte väljendamiseks. Mida täpselt kohus Teil ootab, on kirjas kohtumääruses. Eestkoste seadmine ei tähenda, et Te peate oma isa ülal pidama hakkama vaid menetlus alustatakse, kui on tehtud teade, et isik ei suuda oma elu ise korraldada ja asjakohaseid otsuseid vastu võtta. Nendeks ülesanneteks määrab kohus eestkostja. Kedagi ei saa eestkostjaks määrata tema tahte vastaselt ja nõusolekuta. Eestkostja on kohustatud vaid eestkostetava elu korraldama, mitte eestkostetavat oma raha eest ülal pidama.

Tere. 85aastane härra (vend), kes elas sotsiaalmajas, ta sai oma koduste toimetustega sama hästi hakkama, kui aastaid tagasi. suudab isegi veel poes käija. Mu poeg oli talle ka abiks kõiges selles mida ta soovis. Linnavalitsus määras talle koristaja, kes varastas härra toast raha ja esemeid, Mu poeg tegi lõpuks politseisse avalduse ja saatis linnavalitsusse kirja, et ta vahetab toaukse südamik ära, et vargus lõpeks, kuid linnavalitsus jõudis ette ja tegus vanahärra viidi hooldekodusse, valetati talle, et lähme arsti juurde. Nende väitel pidi härra väga haige olema. kogu haiguseks oli vaid psoriaas. Nüüd peab inimene sellepärast hooldekodu elu kannatama. Hooldekodu on ikka viimane õlekõrs, kui inimene ei tule mitte kuidagi enam toime. Mu poeg tahtis ta hooldekodust ära tuua ja korterisse tagasi viia, kuid majahalduri sõnul polevat see võimalik, kuna härra oli ise teinud korterist loobumise avalduse, mis on vale. Härra on ise sõnanud, et ta pole kuskile isegi alla kirjutanud, ega ei kirjuta ka. Nüüd on ta eestkostja linnavalitsus, ning ta on tunnistatud ebaadekvaatseks, sel põhjusel, et siis pole tema allkirja vajagi. Nüüd on ta korteris olevad kõik asjakesed ära võtmisel. See on karjuv ülekohus. Meil sugulastel oli härrale plaanis naabermajja järelmaksuga korter soetada, ka see polevat võimalik, sest mu poeg ei pidavat tagama härrale turvalist elu, põhjuseks toodi, et ta ei viinud teda psoriaasiga naha arsti juurde. Mu poeg rääkis talle korduvalt, et lähme arsti juurde, kuid härra lükkas seda aga edasi. vastu talve jäi nõusse. oligi plaanis viia ta kevade hakul arsti juurde, sest talvel libedaga võib kukkuda. Hooldekodu juhataja võttis ta telefoni akulaadija ära, et ta ei saaks sugulastele helistada ja vastupidi. Härra avaldas soovi sealt lahkuda ja meie sugulased soovime seda ka. Kas vanahärral pole mingit lootust oma endise elu peale tagasi pöörduda, senikaua kui ta seda suudab? Lugupidamisega.

Kui härrale on seatud eestkoste, nagu Te küsimuse püstituses kirjutate, ei olegi härral endal enam õigust otsuseid vastu võtta ja tema eest otsustab eestkostja. Nii ka vajaliku elukorralduse osas, näiteks hooldekoduteenusele suunamine. Eestkoste seab kohus, selle vajaduse hindamiseks viiakse läbi ekspertiis, määraakse härrale riigi kulul advokaadist esindaja ja härraga vestleb ka kohtunik. Seega on pigem tõenäoline, et eestkostevajadus siiski oli, ehkki Teie sellest ei tea. Alati ei olegi sellised asjad teistele nähtavad ja ilma eriteadmisteta tuvastatavad.

Kui aga eestkoste on siiski seatud põhjusetult ja eksimuse tõttu, on härral endal võimalik eestkoste määranud kohtule esitada eestkostemäärusele määruskaebus.

Kui tulekahju sai alguse valla eeskostetava korterist ning selle tagajärjel kaotasid oma vara 3korteriomanikku ,siis kes vastutab jakas vald peaks kahju hüvitama.

Eestkostja ei pea eestkostetava tekitatud kahju oma vara arvelt hüvitama. Küll aga peab ta hoolitsema kahju hüvitamise eest, kui eestkostetaval on selleks piisavalt vahendeid või kui eestkostetava korteril oli vastutuskindlustus, ajama asju kindlustusfirmaga eestkostetava eest ja nimel.

KAS VAALLAL ON KOHUSTUS VASTUTADA OMA EESKOSTETAVA TEGUDE EEST

Eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve ja esindab eestkostetavat. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Eestkostja ei vastuta eestkostetava eest oma varaga. Kui eestkostel olev isik on tekitanud kahju, tuleb kahjunõue esitada küll eestkostjale kui eestkostetava esindajale ent see saab olla suunatud siiski vaid kahju tekitaja ehk eestkostetava vastu. Eestkostjal on kohustus esindada eestkostetavat vaidluses ning läbirääkimistel ja hoolitseda selle eest, et eestkostetava varast saab õiglane hüvitis tasutud.