Mu emale on määratud eestkostja (sugulane), kes tegi kohtule avalduse emale kuuluvast kinnisvarast ühe osa müügiks iseendale. Ta soovib osa kinnisvarast osta tingimustel, mis on emale äärmiselt ebasoodsad. Osa kinnistust kuulub ka minule ja osa kuulub eestkostjale (sugulane). Hetkel olen kaasatud kui kolmas isik (puudutatud isik). Eestkostja soovib ise kinnistu osa osta, mistõttu esineb tehingus selge huvide konflikt. Kohus määras erieestkostja, kes oli tehinguga nõus. Olen esitanud oma arvamuse tehingu kahjulikkusest nii erieestkostjale kui ka kohtule, kuid erieestkostja ei arvestanud sellega üldse ning lähtus ainult eestkostja esitatud avalduses esitatust. Kas mul on võimalik nõuda, et kinnisvara müük toimuks teistsugustel emale soodsamatel tingimustel? Kui kohus otsustab tehingu heaks kiita, siis kas mul on õigus otsus vaidlustada?

Tehingu tegemiseks nõusoleku saamise avalduse menetlemisel lähtub kohus eestkostetava huvidest ja annab nõusoleku või keeldub sellest vaid eestkostetava huve silmas pidades. Avaldus lahendatakse hagita menetluses määrusega. Maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul.

Tere. Küsin, kas alaealise lapse eestkoste on võimalik määrata vanemale täiskasvanud õele? Ema on raskesti haige ning isa ei täida vanemlikke rolle. Vanemad täiskasvanud õed hoolitsevad noorema venna vajaduste ja heaolu eest. Parimat.

Lapsele on vaja seada eestkoste, kui lapse kummalgi vanemal ei ole esindusõigust, nt hooldusõigus on piiratud, peatatud või lapsevanemad ise on alaealised. Eestkoste määrab kohus. Eestkostja on oma ülesannete piires eestkostetava seaduslik esindaja. Kui ema tervislik seisund võimaldab tal otsuseid vastu võtta, on eestkoste seadmine ebatõenäoline. Kui aga mitte, on eestkoste seadmine asjakohane. Eestkoste eesmärk on tagada lapsele kohane ja asjatundlik hoolitsus ning tema esindus isiklike ja varaliste huvide kaitseks.

Eestkostel lapse eest hoolitsemine ja talle vajaliku kaitse tagamine on sarnane sellele, kuidas lapsevanemad peaksid hoolitsema ja kasvatama oma lapsi. Eestkostjal on sarnased õigused ja kohustused nagu lapsevanemal, nt õigus ja kohustus hoolitseda lapse eest, tagada tema koolikohustuse täitmine jne. Eestkostet reguleerib perekonnaseadus, mis sätestab, kuidas eestkoste määratakse ja millised on eestkostja õigused ning kohustused.

Eestkostjana eelistatakse inimest, kellel on eestkostetavaga lähedane ja usalduslik suhe, kes on valmis ja võimeline eestkostja ülesandeid täitma. Eestkostja sobivust hindab kohus, kuulates enne otsustuse tegemist ära ka teiste menetlusosaliste arvamuse. Eestkostjat määrates arvestatakse tema isikuomadusi, majanduslikku seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita. Lapsele eestkostja määramisel arvestatakse ka vanemate eeldatavat tahet, lähedussuhet võimaliku eestkostjaga ning rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Eestkostja peab tagama lapsele stabiilse elukeskkonna, ühtlased piirangud ja reeglid ning pideva suhtluse ja toetuse. Mitte kedagi ei saa määrata eestkostjaks tema enda nõusolekuta. Ka eestkostetava pereliige või lähedane sugulane peab andma nõusoleku eestkostja ülesannete täitmiseks.

Tere!Olen väga suures hädas.nimelt on ema mulle määranud eeskoste kuna tema ei saa minult piisavalt rahasid ja et tema kulutab minu peale piisavalt rahasid ja et elan tema korteris.kuigi tegelikult nii ei ole.olen leidnud enda kõrvale noormehe kellega soovime oma elu koos hakata veetma-meil mõlemil on määratud töövõimetus puuduv töövõime minul on ka puue keskmine kuid oma rahadega olen ma majandanud koguaeg ise probleem on siis selles et emale see noormees ei meeldi kellega end sidunud olen ja ta üritab meid siis niipidi läbi sotsiaali lahku ajada ta on kutsunud meile mitu korda politseisid ja väites me oleme alkoholi tarbinud kuid tegelikult nii ei ole.oleme mõlemad suures hädas ja tean et ei vääri eeskostet kas pole mingit võimalust et ma seda peale ei saaks? kuidas pean käituma ja tegutsema? kas saan teha ka mingi vaide et ema on minu seljataga hakanud sellega tegelema nagu oli ka ükskord kuid siis advokaat kaitses mind rääkisin kõik ära nii nagu oli palun aidake 

Eestkostet ei saa seada ilma kohtumenetlust läbimata. Sellist õigust ei ole kohalikul omavalitsusel ega ühelgi teisel asutusel peale kohtu. Kohtumenetluses kuulatakse kindlasti ära ka Teid, viiakse läbi ekspertiis, et selgitada välja eestkoste seadmise vajadus ja kui esineb vajadus, selle ulatus. Teiega peab vestlema lisaks arvst-eksperdile kohaliku omavalitsuse esindaja, kohtunik ja Teile riigi poolt määratud advokaat. Kindlasti ei seata eestkostet Teie seljataga ja Teid kaasamata. Lisaks on Teil õigus teha ettepanekuid eestkostja isiku kohta, mida kohus võimalusel arvestab. Kui eestkoste siiski seatakse, on eestkostetaval iseseisev kaebeõigus. See tähendab õigus vaidlustada kohtu määrust eestkoste seadmise või eestkostjaks määratud isiku osas.

Tere. mure järgmine: ema ja isa surnud, pärijateks lapsed 2 poega ja 1 tütar, 1 poeg puudega( ei tule omal käel asjaajamistega toime, ema surmani oli eestkostjaks ema), peale ema surma sai eestkostjaks teine poeg. Pärimismenetlus algatatud tütre poolt, eestkostjaks olev poeg loobus pärandist. Kuna ka eestkostetav poeg on nõus pärandist loobuma siis millise avalduse peaks kohtule esitama eestkostja e-toimik lehel? Mis andmeid oleks vaja avaldusele kirjutada. (Tsiviilasi ? Hagita menetlus ? jne.) 

Kohtu luba on vaja eestkostetava nimel pärandist loobumiseks, pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks, kaasomandi jagamise lepingu sõlmimiseks ja kinnisvaratehinguteks jm tehinguteks.

Kohtult tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks tuleb esitada avaldus, milles tuleb kirjeldada, millist tehingut soovitakse eestkostetavale kuuluva varaga teha, millistel tingimustel soovitakse tehingut teha ja miks soovitakse tehingut teha. Avalduse esitamisel peab tasuma riigilõivu summas 10 eurot.

Kohus lahendab avalduse hagita menetluses. Tegemist on tsiviilasjaga.

Tere, Mulle pakub kohalik omavalitsus, et hakkaksin oma õe eestkostjaks. Kui aga kohalik omavalitsus on õe eestkostja, siis ei saa mina teda tõenäoliselt kuskile (näiteks ujuma, matkale) kaasa võtta? Või mingi loaga ikkagi saaks vahel hooldekodust välja? Veel hooldekodu kohta pole, kui elab kodus, kas siis tohib õde koos minuga kusagil käia? Kas eeskostet saab hiljem vallalt üle võtta, kui näiteks peaks tulevikus rohkem Eestis olema? Kas see on lihtne? Kui eestkostetav peaks midagi ära lõhkuma, kas siis eestkostja maksab? Eriti kui eestkostetava sissetulek kahju ei kata?

Eestkoste ei tähenda, et teised isikud ei tohiks eetkostetavaga suhelda ega temaga tegeleda. Küll on eestkostjal õigus otsustada (sõltuvalt eestkoste ulatusest) kes on need isikud ja kuidas tegeletakse. Seega kui eestkoste on seatud kõigi asjade ajamiseks, tuleb eestkostjalt nõusolek küsida. Eestkostjana eelistab kohus alati füüsilist isikut ja eestkostja ülesannete panemine vallale on viimane abinõu, kui sobivat füüsilist isikut ei leita. Kui leitakse sobiv füüsiline isik on võimalik esitada kohtusse taotlus eestkostja vahetamiseks ja eestkostja ülesannete panemiseks sellele füüsilisele isikule.

Kui eestkostja on toiminud vajaliku hoolsusega, ei vastuta eestkostja eestkostetava kohustuste eest oma varaga. Eestkostja ülesanne on hoida ära mistahes kahju tekitamist eestkostetava poolt või kui kahju on siiski tekkinud, sõlmida kokkuleppeid ja graafikuid eestkostetava vara arvelt kahju hüvitamiseks.

Kas testamendis saab anda korraldusi alaealiste laste elukoha suhtes minu (või minu ja mu abikaasa, kui peaksime surema koos) surma puhuks?

Testamendiga ei saa määrata laste elukohta, küll on võimalik määrata, keda soovitakse lapse eestkostjaks vanemate surma korral. Eestkostja on isik, kes täidab vanemate puudumisel vanemate ülesandeid, seejuures määrab lapse elukoha. Eestkostjaks määratakse sobivuse korral isik, kelle vanem on lapse seadusliku esindajana oma testamendis või pärimislepingus nimetanud.

Tere, Vald soovib mind panna oma õe eestkostjaks. Mida on tark selle juures tähele panna? Kui eestkostjaks hakkab siiski vald, siis millise infoga on mul õigus kursis olla? Kas on mingisugust võimalust ka valla otsuseid mõjutada? Kas on vahet, kui eestkostja elab peamiselt mõnes muus Euroopa Liidu riigis?

Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostjal on õigus teostada oma kohustuste täitmiseks vajaminevaid toiminguid. Eestkostja on kohustatud teostama oma õigusi eestkostetava seadusliku esindajana viisil, mis vastab eestkostetava huvidele. Eestkostja küsib ja arvestab eestkostetava arvamust eestkoste teostamisel ent ei ole sellega seotud. Kui eestkostjaks on määratud kohalik omavalitsus, ei ole sugulastel õigust saada eestkostetava kohta andmeid kui eestkostetav ise neid ei avalda.

Täisealise eestkostetava puhul kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve kohtumääruses märgitud ülesannete piires. Suurema majandusliku riski kaasnemise võimaluse tõttu on eestkostjal nagu lapse vanemalgi vaja teatud tehingute tegemiseks kohtu nõusolekut (PKS § 187 jj).

Väga oluline on põhimõte, et eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule (PKS § 179 lg 3). See ei tähenda siiski, et eestkostja peaks kõiki eestkoste teostamiseks vajalikke toiminguid tegema ainuisikuliselt. Viidatud sätte mõte seisneb selles, et eestkostja peab säilitama kontrolli eestkostetava huvide kaitse üle ning seega võib eestkostja küll volituse  andmisega võimaldada teisel isikul enda asemel eestkostetava nimel tehingut teha, kuid ta ei saa teisele isikule üle anda eestkostetava suhtes otsuste langetamise õigust (kas tehing teha või mitte) ega ka vastutust. Seega ei välista PKS § 179 lõige 3 üksikute eestkostja kohustuste üleandmist näiteks volituse andmise teel. Kui vaatamata teises riigis elamisele on võimalik eestkostetava elu korraldada selliselt, et tema huvid on kaitstud, ei ole eestkostja elamine mujal määravaks takistuseks. Eestkostest, selle seadmise menetlusest ja eestkostja õigustest ning kohustustest saab üsna põhjelikult lugeda kohtute veebilehel https://eestkostja.kohus.ee/taiskasvanu/taisealise-eestkoste/

Ma olen olnud korduvalt TOR otsusega ravil ema eelkoste (tervisega seotud küsimustes) soovil ning ka arstide otsusega kuigi pole täidetud psühhiaatrilise abi seaduse paragrahv 11 ja 17 ehk ma pole psühhoosi seisundis ohtlik endale ega teistele sellel momendil olnud, varasemalt ohtlik iseendale peale erinevate ravimite tõttu. Olen 29 aastane. Kas mul on ikkagi õigus keelduda ambulatoorsest ravist antud seaduse paragrav 3 lõike 1 järgi? Kas eelkoste tervise asjus on sama nagu esindaja? Kas ravimil millel Eestis kehtetu ravimiluba välja arvatud arsti soovitusel on siiski ainult soovitus ning nad ei saa mind sundida samuti ka vanemad ei saa sundida eriti kui ravim võib tekitada viljatust kuna tõstab prolaktiini tasemet veres? Samuti on mul tekkinud eelmistest ravimistest tikid, kes selle tervisekahju kinni maksab? Olen ravimisel olnud 6 aastat nendest kuskil 10 korda haiglas ja arst ütleb et peab veel kauem olema kuna rohu katkestusi on tulnud ning arst pole seletanud ravimitega alustamisel kõiki kõrvalmõjusi. Enne selle kõige algust olin depressioonis ning psühhoosi seisundeid polnud. Uuringut tehti kui ei leitud midagi ning lõpuks otsustati et mul skisoafektiivne häire. Kas ma saan taotleda ja kui palju maksab taotleda psühhiaatrilist ekspertiisi ning kas selle pean ise maksma? Kas on võimalik ümber lükata diagnoosi? Kas mul on õigus vahetada raviarsti? Vastuseid ootama jäädes

Eestkoste seatakse nende asjade ajamiseks, milles isiku enda arusaamisvõime on vähenenud. Eestkoste tervisega seotud küsimustes on vajalik, kui isiku haiguskriitika on madal. See tähendab, et kui eestkoste on seatud tervise küsimustes otsustamiseks siis isik ise on kaotanud õiguse nendes küsimustes otsustada ja otsuseid tema eest võtab vastu eestkostja. Selleks ei ole vajalik sundravi vaid kui eestkostja näeb vajadust meditsiinilise abi järele, siis seda abi ka antakse. Eestkoste seadmise menetluses lähtutakse esmalt isiku terviseandmetest ja kaasatakse mitmeid isikuid, sealhulgas viiakse läbi ekspertiis. Kui ekspert on hinnanud eestkoste tervisega seotud küsimustes vajalikuks, tõenäoliselt see nii ka on. Mis puutub Teie õigust raviarsti vahetada või mingitest ravimitest keelduda, siis ka need on tervisega seotud küsimused mille üle otsustab eestkostja.

Olen Eesti eakate vanemate poeg ja hiljuti avastasin, et nende seaduslik eestkostja, kellega mul on pingelised suhted, on esitanud kohtule taotluse saada luba vanemate nimel kinnisvaratehinguteks. Taotlus esitati ilma minu nõusoleku või eelteadmisteta (05.04.2024) ja mul puudub juurdepääs juhtumi detailidele või staatusele. Eriti murettekitav on, et eestkostja on valmistunud kohe pärast kiiret müüki kolima Venemaale, mis ei jäta aega müügi peatamiseks või muudeks toiminguteks. Lisaks takistaks kolimine Venemaa jurisdiktsiooni tõhusalt igasuguseid tulevasi katseid vahendite või vara tagasinõudmiseks. Minu juurdepääs juhtumile on piiratud, ma ei saa jälgida, millal ja milliseid otsuseid kohus teeb, mis muudab ootamise ebaotstarbekaks. Küsimus: Milliseid proaktiivseid õiguslikke meetmeid saan ma kohe rakendada, et vältida müüki enne kohtu otsust? Vajan üksikasjalikku, praktilist plaani, sealhulgas vajalikke samme, koguma peavad dokumendid ja kontaktid, kellega ühendust võtta.

Teie küsimusest võib järeldada, et Teile valmistab eeskätt muret, et müük võib saada teostatud enne kohtu nõusolekut vara müümiseks. Kinnitan Teile, et selleks ei ole vähimatki alust. Kuivõrd tegemist on kinnisasja müümisega, on vajalik tehingu notariaalne vormistamine. Notar ei vormista aga kindlasti mitte tehingut eestkostetavate varaga kui eestkostjal ei ole notarile esitada kohtumäärust, kust nähtub kohtu nõusolek tehingu tegemiseks ja ka viis kuidas eestkostja müügitulemit kasutada tohib.

Kas kohus nõusoleku pigem annab, sõltub asjaoludest, mis vastajale praegu teada ei ole. Näiteks on oluline, kas eestkostetavad vajavad korterit oma eluasemeks praegu või nad vajavad korteri müügist sadavat raha et näiteks hooldekodu eest tasuda. Kas on ehk nende tervise prognoos selline, et kui ka praegu ollakse hooldekodus, on võimalik ühel päeval sedavõrd terveneda, et iseseisvalt hakkama saadakse ja koju naasta soovitakse. 

Kohtult tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks tuleb esitada avaldus, milles tuleb kirjeldada, millist tehingut soovitakse eestkostetavale kuuluva varaga teha, millistel tingimustel soovitakse tehingut teha ja miks soovitakse tehingut teha.

Kohus lahendab avalduse hagita menetluses ja küsib seisukohta kohalikult omavalitsuselt ja isikutelt, keda peab vajalikuks menetlusse kaasata. Eestkostja ei saa eestkostetavat esindada, kui tehingu teine pool on eestkostja ise või tema lähedane . Taoliste tehingute tegemiseks määrab kohus eestkostetavat esindama erieestkostja. Kohus annab tehingu tegemiseks nõusoleku kohtumäärusega, milles kirjeldatakse tehingu asjaolusid, sealhulgas kuidas tuleb müügitulemit eestkostetavate huvides kasutada.

Kas eestkostetava vara saab eestkostja kinkida eestkostetava lapselapsele? Millistel tingimustel ning milliseid dokumenete on vaja täita enne notarisse minekut?

Vara võõrandamise (nii müügi kui kinkimise) otsust tehes tuleb mõelda, kas isik vajab vara, kui tema tervislik seisund paraneb ja eestkoste on võimalik lõpetada. Eestkostetava huvides võib pigem olla vara rentimine, üürimine või muul viisil tasu eest kasutusse andmine, et hiljem saaks isik ise vara kasutada.Eestkostja ei saa üldjuhul eestkostetavat esindades teha eestkostetava nimel kingitusi. Erandiks on kingitus viisakusreeglite täitmiseks, nt sünnipäevakingid. Kui esineb erand, mille tõttu on vara kinkimine eestkostetava huvides ja mis õigustab eestkostetava vara kinkimist, tuleb selleks küsida kohtu nõusolekut. Kohtult tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks tuleb esitada avaldus, milles tuleb kirjeldada, millist tehingut soovitakse eestkostetavale kuuluva varaga teha, millistel tingimustel soovitakse tehingut teha ja miks soovitakse tehingut teha. Avalduse esitamisel peab tasuma riigilõivu summas 10 eurot.