Tere Soov teha renoveerimise eesmärgil alaealise isiku kinnisvara kinkelepinguga vanema venna nimele. Notar vajab kohtu otsust. Vanemad ehk eestkostjad peavad tegema kohtule avalduse, lapse kinnivaraga tehingute jaoks. Sooviks abi kuidas peab avalduse tegema ja kas on avalduse jaoks olemas ka põhi mida lihtsalt täita.

Kohtult tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks tuleb esitada avaldus, milles tuleb kirjeldada, millist tehingut soovitakse eestkostetavale kuuluva varaga teha, millistel tingimustel soovitakse tehingut teha ja miks soovitakse tehingut teha. Avalduse esitamisel peab tasuma riigilõivu summas 10 eurot. Avalduse põhja olemas ei ole. Avalduses tuleb põhjalikult kirjeldada, miks on tehingu tegemine lapse huvides vajalik. 

Kohus lahendab avalduse hagita menetluses ja küsib seisukohta kohalikult omavalitsuselt ja isikutelt, keda peab vajalikuks menetlusse kaasata. Eestkostja ei saa eestkostetavat esindada, kui tehingu teine pool on eestkostja ise või tema lähedane . Taoliste tehingute tegemiseks määrab kohus eestkostetavat esindama erieestkostja. Kohus annab tehingu tegemiseks nõusoleku kohtumäärusega, milles kirjeldatakse tehingu asjaolusid. Kinketehinguks, kui selleks ei esine väga mõjuvat lapse huvi, kohus reeglina nõusolekut ei anna.

Tere. Soovin oma maja kirjutada alaealiste laste nimele. Tean,et see käib läbi kohtu aga mismoodi?

Kinnisvaratehingud alaealisega nõuavad reeglina kohtu nõusolekut. Alaealisele kinnisvara kinkimise osas puudub kohtutel üksmeel ehk kinnisasja tasuta omandamisele suunatud tehing võib vajada ja võib ka mitte vajada nõusolekut. Nii näiteks on Tartu maakohus jätnud rahuldamata kinketehingu nõusoleku avalduse põhjusel, et niisugune tehing ei vaja kohtu heakskiitu. Samas on kohus teises tsiviilasjas andnud kinkeks nõusoleku. Tõenäoliselt, kui on tegemist kinnisasjaga, mille osas puuduvad koormatised, on võimalik teha tehing ilma kohtu nõusolekuta, teistel juhtudel aga mitte. Küsimuses, kas tehing vajab nõusolekut või ei ja kas koormatised võivad saada takistuseks, tasub veel enne nõusoleku taotlemist konsulteerida notariga.

Kohtult tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks tuleb esitada avaldus, milles tuleb kirjeldada, millist tehingut soovitakse eestkostetavale kuuluva varaga teha, millistel tingimustel soovitakse tehingut teha ja miks soovitakse tehingut teha. Avalduse esitamisel peab tasuma riigilõivu summas 10 eurot.

Kohus lahendab avalduse hagita menetluses ja küsib seisukohta kohalikult omavalitsuselt ja isikutelt, keda peab vajalikuks menetlusse kaasata. Eestkostja ei saa eestkostetavat esindada, kui tehingu teine pool on eestkostja ise või tema lähedane . Taoliste tehingute tegemiseks määrab kohus eestkostetavat esindama erieestkostja. Kohus annab tehingu tegemiseks nõusoleku kohtumäärusega, milles kirjeldatakse tehingu asjaolusid.

Kui lastel on mõlemad vanemad lahkunud. Viimasena lahkus isa. Isa vanematel on eesõigus hooldusõigusele. Ja isegi ei arvestata emapoolseid vanemaid kes tegid ka taotluse. 13.11 tehti otsus et isa poolsed vanemad saavad õigused . Ja 17.11 see jõustub. Kedagi isegi ei huvitanud emapoolsete vanemate argumendid. Küsimus siis selline. Kas emapooletel vanematel on õigus see otsus edasi kaevata? Või pole lootustki lapsi saada. Lapsed elasid koos isaga norras peale ema surma poolteist aastat. Isa poolsed vanemad viivad lapsed Norra. Ma lihtsalt ahastuses kohtu otsuses et mu emale ei antud võimalustki. Laste isa töötas norras ja ema kasvatas lapsi . Ning abiks olid kõik emapoolsed sugulased.

Kui alaealistel lastel puuduvad hooldusõiguslikud vanemad, seatakse nende üle eestkoste. Eestkostja ei pea olema tingimata sugulane. eestkostjaks võib olla iga füüsiline isik, kes eestkostja ülesandeid teostama sobib. Sobiva füüsilise isiku puudumisel ka laste elukohajärgne kohalik omavalitsus. Eestkostjat valides arvestatakse tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Kohtul ja valla- või linnavalitsusel on eestkostjat valides õigus nõuda eestkostjaks määratavalt isikult dokumente ja informatsiooni tema sobivuse hindamiseks.

Ilma konkreetse menetluse asjaolusid teadmata on keerukas hinnata, miks kohus otsustas eestkostjaks määrata just isapoolsed vanavanemad. Võib vaid oletada, et kohus lähtus isa (kui viimati surnu, kes laste eest viimased 1,5 aastat hoolitses) eeldatavast tahtest, laste senisest elukorraldusest ja selle säilitamise võimalusest. Kui soovite menetluse käigule analüüsi, soovitan pöörduda eestkoste seadmise määruse analüüsimiseks individuaalsele õigusnõustamisele.

Mida on vaja teha selleks kui mõlemad lapsevanemad soovivad koos määrata kolmandat inimest lapsele hooldajaks/eestkostjaks? Juhuks kui vanematelt tahetakse laps ära võtta lastekaitse poolt, et oleks olemas kolmas isik, kes vastutab lapse eest ise, et last ei saaks viia turvakodusse.

Vanematel tegelikult eestkostja määramise õigust kirjeldatud juhul ei ole. Vanemad võivad eestkostja määrata vaid testamendis. Seaduses on sätestatud, et kui lapse mõlemalt vanemalt on lapse esindamise õigus ära võetud, määrab kohus lapsele eestkostja. Perekonnaseisuasutuse või muu valitsusasutuse või valla- või linnavalitsuse ametnik, politseiametnik, raviasutuse või hoolekandeasutuse juht, kohtunik, prokurör, notar ja kohtutäitur, kellel on andmeid eestkostet vajava lapse kohta, on kohustatud sellest teatama valla- või linnavalitsusele ja kohtule eestkostet vajava isiku hariliku viibimiskoha järgi. Sama kohustus on ka eestkostet vajava lapse sugulastel.Kohus võib pöörduda valla- või linnavalitsuse poole eestkostjaks sobiva isiku leidmiseks.  Kui vanemate soovitud isik vastab eestkostjale esitatavatele nõuetele ja annab eestkostjaks saamiseks nõusoleku, võib kohalik omavalitsus teha kohtule ettepaneku selle isiku eestkostjaks määramiseks. Seega soovitan suhelda kohaliku omavalitsusega ja kui isiku eestkostjaks määramine on lapse huvides, on võimalik isiku eestkostjaks määramine.                                                                                                                                       

Tere, Mul on raske vaimse puudega vend hooldekodus. Olen tema eestkostja. Kas ma olen kohustatud tasuma tema ülalpidamiskulusid - kohatasu, ravimid jms.? Vastuse eest ette tänades, 

Eestkostetava ülalpidamine oma vahenditega ei kuulu eestkostja ülesannete hulka. Küll on eestkostjal kohustus esitada taotlused ja hoida korras dokumendid, et eestkostetav saaks talle ette nähtud toetusi ja soodustusi. Teie küsimuse sõnastuse põhjal Teil puudub kohustus oma venda Teie rahaga ülel pidada.

Tere Kui seatakse eestkostjaks isale mind,siis küsimus kas eestkostetavana on mul õigus isa kinnisvara ,krunt majaga müüa ja kas selleks peab olema kohtult luba?

Teatud tehingute tegemiseks, millega võib kaasneda suurem majanduslik risk (kinnisvaratehingud, laenu võtmine, väärtpaberitehingud jms), vajab eestkostja kohtu nõusolekut; ilma nõusolekuta tehtud tehing on tühine, kui kohus seda hiljem tagantjärele heaks ei kiida

Eestkostetava kinnisvaraga seotud tehingud, mida eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha on loetletud Perekonnaseaduse (PKS) § 187