Olen Eesti eakate vanemate poeg ja hiljuti avastasin, et nende seaduslik eestkostja, kellega mul on pingelised suhted, on esitanud kohtule taotluse saada luba vanemate nimel kinnisvaratehinguteks. Taotlus esitati ilma minu nõusoleku või eelteadmisteta (05.04.2024) ja mul puudub juurdepääs juhtumi detailidele või staatusele. Eriti murettekitav on, et eestkostja on valmistunud kohe pärast kiiret müüki kolima Venemaale, mis ei jäta aega müügi peatamiseks või muudeks toiminguteks. Lisaks takistaks kolimine Venemaa jurisdiktsiooni tõhusalt igasuguseid tulevasi katseid vahendite või vara tagasinõudmiseks. Minu juurdepääs juhtumile on piiratud, ma ei saa jälgida, millal ja milliseid otsuseid kohus teeb, mis muudab ootamise ebaotstarbekaks. Küsimus: Milliseid proaktiivseid õiguslikke meetmeid saan ma kohe rakendada, et vältida müüki enne kohtu otsust? Vajan üksikasjalikku, praktilist plaani, sealhulgas vajalikke samme, koguma peavad dokumendid ja kontaktid, kellega ühendust võtta.

Teie küsimusest võib järeldada, et Teile valmistab eeskätt muret, et müük võib saada teostatud enne kohtu nõusolekut vara müümiseks. Kinnitan Teile, et selleks ei ole vähimatki alust. Kuivõrd tegemist on kinnisasja müümisega, on vajalik tehingu notariaalne vormistamine. Notar ei vormista aga kindlasti mitte tehingut eestkostetavate varaga kui eestkostjal ei ole notarile esitada kohtumäärust, kust nähtub kohtu nõusolek tehingu tegemiseks ja ka viis kuidas eestkostja müügitulemit kasutada tohib.

Kas kohus nõusoleku pigem annab, sõltub asjaoludest, mis vastajale praegu teada ei ole. Näiteks on oluline, kas eestkostetavad vajavad korterit oma eluasemeks praegu või nad vajavad korteri müügist sadavat raha et näiteks hooldekodu eest tasuda. Kas on ehk nende tervise prognoos selline, et kui ka praegu ollakse hooldekodus, on võimalik ühel päeval sedavõrd terveneda, et iseseisvalt hakkama saadakse ja koju naasta soovitakse. 

Kohtult tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks tuleb esitada avaldus, milles tuleb kirjeldada, millist tehingut soovitakse eestkostetavale kuuluva varaga teha, millistel tingimustel soovitakse tehingut teha ja miks soovitakse tehingut teha.

Kohus lahendab avalduse hagita menetluses ja küsib seisukohta kohalikult omavalitsuselt ja isikutelt, keda peab vajalikuks menetlusse kaasata. Eestkostja ei saa eestkostetavat esindada, kui tehingu teine pool on eestkostja ise või tema lähedane . Taoliste tehingute tegemiseks määrab kohus eestkostetavat esindama erieestkostja. Kohus annab tehingu tegemiseks nõusoleku kohtumäärusega, milles kirjeldatakse tehingu asjaolusid, sealhulgas kuidas tuleb müügitulemit eestkostetavate huvides kasutada.

Kas eestkostetava vara saab eestkostja kinkida eestkostetava lapselapsele? Millistel tingimustel ning milliseid dokumenete on vaja täita enne notarisse minekut?

Vara võõrandamise (nii müügi kui kinkimise) otsust tehes tuleb mõelda, kas isik vajab vara, kui tema tervislik seisund paraneb ja eestkoste on võimalik lõpetada. Eestkostetava huvides võib pigem olla vara rentimine, üürimine või muul viisil tasu eest kasutusse andmine, et hiljem saaks isik ise vara kasutada.Eestkostja ei saa üldjuhul eestkostetavat esindades teha eestkostetava nimel kingitusi. Erandiks on kingitus viisakusreeglite täitmiseks, nt sünnipäevakingid. Kui esineb erand, mille tõttu on vara kinkimine eestkostetava huvides ja mis õigustab eestkostetava vara kinkimist, tuleb selleks küsida kohtu nõusolekut. Kohtult tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks tuleb esitada avaldus, milles tuleb kirjeldada, millist tehingut soovitakse eestkostetavale kuuluva varaga teha, millistel tingimustel soovitakse tehingut teha ja miks soovitakse tehingut teha. Avalduse esitamisel peab tasuma riigilõivu summas 10 eurot.

Tere. Minu emal on 2 tütart.Õde algatas emale eestkoste aga kuna mina elan emaga ühes linnas, õde aga kaugemal. Ema eest olen hoolitsenud ainult mina, teda nägime korra aastas heal juhul. Temal ema korteri võtit pole kunagi olnud, ka ema pole teda usaldanud. Kohus otsustas eestkoste minu kasuks. Nüüd aga algatas ta uuesti, süüdistades mind mitte ema tervise eest hoolitsedes. Aga küsimus on mul selline Kas ma olen kohustatud ema korterisse sissepääsu talle? Ta pidevalt on nõudnud ema korteri võtit. Korter on tühi ja seal mingeid kulutusi, peale üüri ei ole.

Teie küsimusest saab mõista, et ema üle on seatud eestkoste, eestkostjaks on määratud Teid ja ema ise talle kuuluvas korteris ei ela. Keegi ei saa nõuda Teilt ema korterisse sisse pääsemist. Teie olete ema eestkostja ja eestkostjana on Teil õigus ema eest ja nimel tema vara eest hoolitseda ja selle kasutamise osas (pidades silmas ema kasu ja heaolu) otsuseid vastu võtta. Kohtute veebilehel on avaldatud selge ja üksikasjalik Eestkostja teejuht (leitav https://eestkostja.kohus.ee/taiskasvanu/elu-eestkostjana/#eestkostja-oigused-ja-kohustused) kust leiate kogu täiselise isiku eestkostjana tegutsemiseks vajaliku informatsiooni.

Tere Soov teha renoveerimise eesmärgil alaealise isiku kinnisvara kinkelepinguga vanema venna nimele. Notar vajab kohtu otsust. Vanemad ehk eestkostjad peavad tegema kohtule avalduse, lapse kinnivaraga tehingute jaoks. Sooviks abi kuidas peab avalduse tegema ja kas on avalduse jaoks olemas ka põhi mida lihtsalt täita.

Kohtult tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks tuleb esitada avaldus, milles tuleb kirjeldada, millist tehingut soovitakse eestkostetavale kuuluva varaga teha, millistel tingimustel soovitakse tehingut teha ja miks soovitakse tehingut teha. Avalduse esitamisel peab tasuma riigilõivu summas 10 eurot. Avalduse põhja olemas ei ole. Avalduses tuleb põhjalikult kirjeldada, miks on tehingu tegemine lapse huvides vajalik. 

Kohus lahendab avalduse hagita menetluses ja küsib seisukohta kohalikult omavalitsuselt ja isikutelt, keda peab vajalikuks menetlusse kaasata. Eestkostja ei saa eestkostetavat esindada, kui tehingu teine pool on eestkostja ise või tema lähedane . Taoliste tehingute tegemiseks määrab kohus eestkostetavat esindama erieestkostja. Kohus annab tehingu tegemiseks nõusoleku kohtumäärusega, milles kirjeldatakse tehingu asjaolusid. Kinketehinguks, kui selleks ei esine väga mõjuvat lapse huvi, kohus reeglina nõusolekut ei anna.