Täiskasvanule võib eestkoste määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkostjat ei määrata, kui isiku huve saab kaitsta volituse andmise, perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu.

Täisealiste eestkostele kohalduvad lapse eestkoste kohta käivad sätted. Siiski kehtivad mõned erisused: kohtu nõusolekut vajavate tehingute ning eestkostja kohustuste täpsustamise osas.

Kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja.

Rohkem infot täisealise eestkoste osas leiab eestkostja teejuhi veebilehelt.

Kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Eestkostja ülesanded ja vastutuse ulatus määratakse kohtumääruses ja see sõltub konkreetsetest asjaoludest. Eestkostja ei ole kohustatud eestkostetavat ülal pidama.

Erieestkoste määratakse lapsele tehinguteks, milleks on vaja kohtu nõusolekut ja vanem ei saa seda eestkostjana teha, näiteks lapsele kuuluva kinnisvara tehingu tegemine selliselt, et lapse eestkostja soovib võõrandada lapsele kuuluva vara iseendale. Selliseks puhuks määratakse lapsele erieestkostja, kes teeb tehingu eestkostjaga, kus lapse huve tehingus esindab erieestkostja.

Alaealisele lapsele saab teatud juhtudel määrata eestkostja ka ilma vanema õigusi täielikult ära võtmata. Tavaliselt eeldab see siiski, et vanemal ei ole vähemalt vajalikus ulatuses lapse esindusõigust, näiteks kui hooldusõigus on peatatud või piiratud, või et konkreetse küsimuse lahendamiseks määratakse erieestkostja.

Perekonnaseaduse kohaselt on eestkostjate üle järelevalve teostamine allutatud kohtutele, järelevalve teostamine väljendub põhiliselt eestkostjale teatud tehingute tegemiseks nõusoleku andmises ja eestkostja aruandluse kontrollimises. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande.

Alaealise juures räägitakse eestkostest siis, kui tema kummalgi vanemal ei ole esindusõigust või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Eestkostja määrab kohus, perekonnaseaduses on loetletud isikud (nt valla- või linnavalitsuse ametnik, politseinik, raviasutuse või hoolekandeasutuse juht, eestkostet vajava lapse sugulased), kes on kohustatud teatama valla- või linnavalitsusele ja kohtule eestkostet vajavast isikust.

Eestkoste lõpeb eestkostetava surmaga, vanema hooldusõiguse taastamisega, eestkostetava lapsendamisega või eestkostetava täisealiseks saamisega. Eestkostja surm ei lõpeta eestkostet. Sellisel juhul määratakse eestkostetavale uus eestkostja.

Kui eestkostetava nimel kavandatav tehing võib kaasa tuua eestkostja ja eestkostetava huvide konflikti, ei või eestkostja eestkostetavat selles tehingus esindada. Perekonnaseaduse § 180 lõike 1 kohaselt on eestkostja esindusõigus välistatud eelkõige juhul, kui tehingu üheks pooleks on eestkostetav ja teiseks pooleks eestkostja ise, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend. Samuti ei või eestkostja eestkostetavat esindada muus olukorras, kus eestkostja ja eestkostetava huvid on vastuolus.

Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Isiku võib eestkostjaks määrata üksnes tema nõusolekul.

Eestkostetava nõusolek eestkostja määramiseks ei ole vajalik. Võimaluse korral arvestab kohus siiski eestkostetava arvamuse ning eestkostetava ja eestkostjaks määratava isiku vaheliste suhetega, kui see on asjaolusid arvestades võimalik ja vastab eestkostetava huvidele.