Tere Ema on 91 aastat vana ja dementsusega. Viibib hooldekodus ja sealt tagasi korterisse elama tulle ei ole tervislikel põhjustel võimalik. Korter on minu omand aga emal on õigus seal elada kuni elupäevade lõpuni. Soov ja vajadus on korter müüa, et saadud rahast tagada emale parem hooldekodu koht, kui võimaldab pension. Korteri ostaks vennapoeg (ja tema ema), aga pangad ei kipu talle laenu andma, kuna emal on korteris elamisõigus. Kuna ema on dementne, siis on ilmselt notari poole pöördumine üsna mõttetu. Millised on minu võimalused korter vennapojale müüa?

Kirjelduse põhjal ei ole korteri müümine iseenesest võimatu, kuid enne müüki tuleb lahendada ema kasuks seatud isikliku kasutusõiguse küsimus. Kui ema on 91-aastane ja dementsuse tõttu ei suuda enam oma tegudest aru saada ega neid juhtida, siis on väga tõenäoline, et ta ei saa enam iseseisvalt teha notariaalset avaldust isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks. Seega ei ole lahenduseks see, et proovida ema lihtsalt notarisse viia ja lasta tal kasutusõigusest loobuda. Kui ema dementsuse tõttu ei ole enam võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima, tuleb kasutada eestkoste mehhanismi. Kui eestkostet veel ei ole seatud, tuleb pöörduda kohtusse eestkoste seadmiseks. Selleks tuleb kohtule esitada avaldus. Avalduse esitamisel peab tasuma riigilõivu 10 eurot. Kohtule avaldust esitades on oluline kirjeldada eestkostet vajava isiku olukorda ja põhjendada eestkoste seadmise vajadust. Perekonnaseaduse § 203 lg 1 kohaselt määrab kohus täisealisele eestkostja, kui ta ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkostja on oma ülesannete piires eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 207 lg 1) ning tema ülesanne on kaitsta eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ja huve (PKS § 206 lg 1). Perekonnaseaduse § 187 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel ilma kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Samuti hõlmab nimetatud säte eestkostetavale kuuluva kinnisasjaõiguse lõppemisega seotud käsutusi. See tähendab, et lisaks eestkoste määramisele on vajalik taotleda kohtult ka nõusolek ema kasuks seatud isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks ja kustutamiseks. Avalduse esitamisel peab tasuma riigilõivu. Kohtu ülesanne on siin hinnata, kas kasutusõiguse lõpetamine on ema huvides. Teie kirjeldatud olukorras on oluline põhjendus see, et: 1) ema ei ela enam korteris; 2) tervislikel põhjustel ei ole tema korterisse tagasikolimine võimalik; 3) ema viibib hooldekodus; 4) korteris elamise õigus ei täida enam tegelikku eesmärki; 5) korteri müümise eesmärk on saada raha ema hoolduse ja elukvaliteedi tagamiseks; 6) müügist saadavat raha kavatsetakse kasutada ema huvides, eelkõige parema hooldekodu koha või hoolduse finantseerimiseks. Need asjaolud tuleks kohtule võimalikult konkreetselt ära tõendada. Kui te olete saanud kohtult jõustunud eestkoste määramise määruse ning jõustunud kohtu nõusoleku ema kasuks seatud isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks ja kustutamiseks, siis saate nimetatud dokumendid esitada notarile ning leppida kokku aja korteri müügiks koos isikliku kasutusõiguse lõpetamise ja kustutamisega. Kohtulahendid ise automaatselt ei lõpeta ega kustuta teie ema kasuks seatud kasutusõigust, õiguse kustutamiseks koostab teie soovil teile notar ning esitab selle avalduse kinnistusregistrile koos korteri müügilepinguga, kui te kasutusõiguse lõpetamise soovite teha samas dokumendis koos korteri müügiga. Juhul kui soovite kasutusõiguse lõpetada varem, enne müügilepingu sõlmimist, siis esmalt sõlmite notaris dokumendi isiklikus kasutusõiguse lõpetamiseks ja kustutamiseks, siis notar esitab dokumendid kinnistusregistrile ning kui teie poolt on tasutud riigilõiv kasutusõiguse kustutamiselt, siis tehakse isikliku kasutusõiguse kustutamise kanne kinnistusregistrisse ning teie saate selle kohta oma e-postile kinnistusregistri väljavõtte Tartu Maakohtult. Täisealisele eestkoste seadmise kohta saate täiendavalt lugeda siit.

Kas alaealise lapse ema võib teha lapse eestkoste enda parimale sõbrale juhul kui isiku vanemad(lapse vanavanemad) on elus ja täie tervise juures? Kui võib, kas lapse vanavanemad saavad seda vaidlustada ja pöörduda kohtusse?

Kirjeldatud olukorras ei saa lapse ema ühepoolse otsusega määrata oma alaealisele lapsele eestkostjaks oma sõpra. Eestkoste seadmise otsustab kohus ning eestkostjaks määramise küsimuses võib ema küll väljendada oma eelistust, kuid see ei ole kohtule siduv. Perekonnaseaduse (PKS) § 173 lg 1 kohaselt otsustab eestkoste seadmise kohus omal algatusel või valla- või linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel.

Oluline on esmalt kindlaks teha, kas eestkoste seadmiseks üldse on seaduslik alus. PKS § 171 lg 1 kohaselt määratakse lapsele eestkostja juhul, kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Seega juhul, kui emal või isal on lapse suhtes endiselt esindusõigus, ei saa ema lihtsalt oma sõbrale lapse hooldamise ja esindamise õigusi üle anda. Eestkostjale kuuluvad PKS § 172 kohaselt nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus.

Kui eestkoste seadmise eeldused on olemas, ei anna asjaolu, et lapse vanavanemad on elus, terved ja valmis last kasvatama, neile automaatselt õigust saada eestkostjaks. Samuti ei välista see võimalust määrata eestkostjaks ema sõber. Kohus peab valima lapse huvidest lähtudes sobiva eestkostja. PKS § 174 lg 1 kohaselt võib eestkostjaks olla täisealine täieliku teovõimega füüsiline isik ning § 174 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul.

Eestkostja valikul tuleb PKS § 174 lg 3 kohaselt arvestada muu hulgas isiku isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet, tema suhteid lapsega, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Seega võib kohus arvestada ema soovi määrata eestkostjaks tema sõber, kuid hindab samal ajal ka vanavanemate sobivust ja nende suhteid lapsega. Ainuüksi sugulussuhe ei tähenda, et vanavanem tuleks sõbra asemel eestkostjaks määrata.

Vanavanemad saavad oma õigusi menetluses kaitsta. PKS § 173 lg 1 võimaldab eestkoste seadmise avalduse esitada huvitatud isikul ning TsMS § 557 lg 4 kohaselt võib alaealisele eestkostja määramise määruse, eestkostja määramise avalduse rahuldamata jätmise ja uue eestkostja määramise määruse peale esitada määruskaebuse muu hulgas alaealise otseliinis sugulane. Seega kuuluvad lapse vanavanemad otseliini sugulastena nende isikute hulka, kellel on seaduses ette nähtud õigus selline määrus vaidlustada.

Vanavanemad võivad seega pöörduda kohtusse ja teatada, et nad soovivad olla lapse eestkostjad, esitada selle kohta põhjendused ning vaidlustada nende hinnangul lapse huve kahjustava eestkostja määramise lahendi. Kohtu ülesanne on seejuures hinnata kõiki asjaolusid ja lähtuda lapse huvidest, mitte pelgalt ema või vanavanemate soovist.

Lisaks sätestab PKS § 171 lg 2, et lapse sugulastel, sealhulgas vanavanematel, on eestkostet vajavast lapsest andmete olemasolul kohustus teatada sellest lapse hariliku viibimiskoha järgsele valla- või linnavalitsusele ja kohtule. See säte on eelkõige oluline juhul, kui laps tegelikult vajab eestkostet või tema heaolu on ohus.

Seega on vastus kokkuvõttes järgmine: ema ei saa ise oma sõpra lapse eestkostjaks määrata. Kui eestkoste seadmiseks on üldse alus, määrab eestkostja kohus. Ema võib väljendada soovi, et eestkostjaks määrataks tema sõber, kuid kohus peab hindama tema sobivust koos teiste võimalike eestkostjakandidaatidega. Vanavanematel ei ole automaatset eelisõigust üksnes seetõttu, et nad on lapse vanavanemad, kuid nad saavad esitada avalduse enda määramiseks eestkostjaks ning TsMS § 557 lg 4 alusel vaidlustada seaduses nimetatud eestkostealase kohtumääruse määruskaebusega.

Olen täisealise inimese eestkostja ning mulle on kohtu poolt määratud eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks. Eestkostetava ID-kaart aegus mitu kuud tagasi ning uue dokumendi taotlemine jäi tema haiglasse sattumise tõttu pooleli. Nüüd paigutatakse ta hooldekodusse. Kas hooldekodusse paigutamise ja lepingu sõlmimise ning edasise asjaajamise jaoks piisab eestkostja kehtivast ID-kaardist ja eestkoste kohtumäärusest või peab eestkostetaval olema samuti kehtiv isikut tõendav dokument? Hooldekodusse asumisel on kavas ka eestkostetava ID-kaardi taotlemise protsess lõpuni viia. Aga soovin teada, kas seni on võimalik hooldekodusse paigutamine ja vajalik asjaajamine korraldada eestkostjana minu kehtiva ID-kaardi ning eestkoste kohtumääruse alusel?

Eestkostja saab hooldekodusse paigutamise ja lepingu sõlmimise korraldada oma kehtiva ID-kaardi ja eestkoste kohtumääruse alusel. Perekonnaseaduse § 207 lõike 1 kohaselt on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja, mis tähendab, et eestkostjal on õigus esindada eestkostetavat tema huvides ja vajaduste täitmiseks, sealhulgas hooldekoduga lepingu sõlmimisel.

Siiski on oluline arvestada, et kuigi eestkostja saab esindada eestkostetavat, peab eestkostetaval olema kehtiv isikut tõendav dokument, kuna see on vajalik tema isiku tuvastamiseks ja edasiste toimingute tegemiseks. Seetõttu on oluline alustada võimalikult kiiresti eestkostetava ID-kaardi taotlemise protsessi. Politsei- ja Piirivalveameti juhiste kohaselt saab eestkostja esitada ID-kaardi taotluse eestkostetava eest. Kui eestkoste andmed ei ole kantud rahvastikuregistrisse, tuleb teenindusse kaasa võtta eestkostet tõendav dokument.

Kokkuvõtvalt piisab hooldekodusse paigutamiseks ja lepingu sõlmimiseks jaoks eestkostja kehtivast ID-kaardist ja eestkoste kohtumäärusest. Siiski on soovitatav alustada viivitamatult eestkostetava ID-kaardi taotlemise protsessiga, et tagada tema isikut tõendava dokumendi olemasolu edasisteks toiminguteks.

Soovin saada õigusnõu seoses võimaliku eestkoste määramisega alaealisele lapsele ning sellega seotud toetuste ja lapsetoetuste küsimustes. Minu laps elab vabatahtlikult juba ligi kaks aastat oma vanaema juures. Laps käib minuga regulaarselt suhtlemas ning toetan teda ka rahaliselt. Vanaema on mind korduvalt ähvardanud, et ta taotleb lapse üle eestkostet ning soovib, et lapsetoetused läheksid talle või jagataks pooleks. Soovin enne oma õigused ja kohustused selgeks teha. Kas vanaemal on sellises olukorras võimalik eestkostjaks saada, kuidas see mõjutab vanema õigusi ning kellele kuuluvad lapsetoetused? Samuti kasvatan kodus veel kolme alaealist last ning olen puuduva töövõimega.

Kirjeldatud olukorras on oluline eristada kolme õiguslikult erinevat küsimust: alaealisele eestkostja määramist, vanema hooldusõigust ning lapsetoetuste maksmist. Need küsimused ei ole omavahel automaatselt seotud ning ühe küsimuse lahendamine ei too iseenesest kaasa muutusi teistes.
Eestkostja määramine alaealisele on erandlik meede ning seda kohaldatakse üldjuhul üksnes juhul, kui vanemad ei saa hooldusõigust teostada või kui neil puudub hooldusõigus. Asjaolu, et laps on pikemat aega elanud vanaema juures, ei anna iseenesest alust vanaema eestkostjaks määramiseks ega lõpeta vanema hooldusõigust. Kui vanemal on kehtiv hooldusõigus, ta suhtleb lapsega regulaarselt, osaleb tema kasvatamises ning täidab oma ülalpidamiskohustust, tuleb neid asjaolusid võimaliku kohtumenetluse korral arvesse võtta. Vanema hooldusõiguse piiramine või äravõtmine on võimalik üksnes seaduses sätestatud alustel ning kohus lähtub seejuures alati lapse parimatest huvidest.
Lapsetoetuste maksmise küsimus ei sõltu automaatselt sellest, kus laps elab või kas keegi soovib taotleda eestkostet. Toetuste määramisel lähtutakse konkreetse toetuse õiguslikust regulatsioonist ning vajaduse korral hinnatakse ka seda, kes last tegelikult igapäevaselt kasvatab. Seetõttu ei anna üksnes vanaema soov taotleda eestkostet talle automaatselt õigust lapsetoetustele ega too kaasa nende ümbervormistamist. Samuti ei näe kehtiv õigus üldjuhul ette lapsetoetuste jagamist vanema ja vanaema vahel võrdselt üksnes ühe poole soovil.
Asjaolu, et kasvatate kodus veel kolme alaealist last ning teile on tuvastatud puuduv töövõime, ei kujuta endast iseenesest alust vanema hooldusõiguse piiramiseks või äravõtmiseks. Võimaliku vaidluse korral hinnatakse kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid kogumis ning esikohale seatakse lapse parimad huvid.
Teie kirjelduse põhjal ei nähtu asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et vanaemal oleks automaatselt võimalik saada lapse eestkostjaks või et teie vanema õigused lõppeksid üksnes põhjusel, et laps on juba mõnda aega tema juures elanud. Samuti ei saa järeldada, et lapsetoetused läheksid sellises olukorras automaatselt vanaemale või kuuluksid jagamisele.
Täiendava ja täpsema õigusliku hinnangu andmiseks on vajalik täpsustada järgmised asjaolud: kui vana on laps;kas laps elab vanaema juures teie nõusolekul või asus ta sinna elama omal soovil; kas lapse teine vanem on olemas ning kas tal on kehtiv hooldusõigus. Pärast nende asjaolude selgitamist on võimalik hinnata, kas ja millised õiguslikud alused võiksid konkreetses olukorras kõne alla tulla ning millised on teie õigused ja kohustused.
 

18.03.2026 avalduse teile eestkoste määramiseks. Kohus kleedus tema avaldust menetlemast, mille peale ta esitas määruskaebuse. Kohus soovib teid kohtumajas kuupäev kell kellaaeg ära kuulata seoses määruskaebusega. Kohus kutsub Teid avalikule kohtuistungile.Mis ja kuidas edasi toimuda?

Tere! Kui kohus kutsub teid avalikule kohtuistungile seoses eestkoste määramise avalduse menetlemata jätmise peale esitatud määruskaebusega, tähendab see üldjuhul järgmist: keegi esitas avalduse, et teile eestkostja määrata; maakohus jättis taotluse rahuldamata, kuid pärast määruskaebuse laekumist soovib kohus enne sisulist otsustamist ka teiega kohtuda ja teid ära kuulata.

Esiteks soovitan  tutvuda põhjendustega, miks kohus algselt taotlust ei rahuldanud ja mida määruskaebuses taotletakse. Kui neid dokumente pole Teile e--kirja teel edastatud, saate nendega tutvuda www.etoimik.ee vahendusel või küsida need dokumendid välja kohtult e-kirja teel. Selliselt saate ülevaate, mida üldse arutama hakatakse ning mille kohta kohus teid ära kuulata soovib (nt avaldaja põhjendused, miks tuleks teile eestkoste määrata).

Teiseks soovitan mõelda läbi oma seisukoht. Ilmselt soovib kohus teilt teada, kas te olete eestkoste seadmisega nõus või vaidlete sellele vastu; kas te ka tegelikult vajate eestkostet (st abi oma igapäevategevuste korraldamisel või toimetulekul); kuidas te igapäevaelus toime tulete - sh kelle abi kasutate, kui üldse; kuidas tulete toime rahaasjaades, terviseküsimustes jne. Kui teil on oma seisukohta tõendavaid tõendeid, edastage need kohtule (nt arsti, psühhiaatri hinnang, lähedaste või spetsialistide seisukohad). 

Eestkoste puudutab väga oluliselt teie põhiõigusi ja teovõimet. Kui olukord on keeruline või konfliktne või nt eeskoste avaldus on esitatud teile teadaolevalt mingi tagamõttega, soovitan võtta kaasa perekonnaõigusele spetsialiseerunud juristi / advokaadi. 

Tere! Mis tuleks teha,kui eestkostja on rikkunud oma õigusid? Mis oleks esimene asi?

Eestkoste küsimusi reguleerib perekonnaseadus (PKS). Küsimusest ei selgu, kelle üle on eestkoste seatud, kuid arvestama peab, et eestkostet võib seada alaealise üle (PKS § 171 jj) või täisealise üle (PKS § 202 jj). Eestkoste seab ja eestkostja nimetab kohus.

Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus oma ülesannete piirides hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest, ta peab vara valitsema hea eestkostja hoolsusega, peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ning ei tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. Samuti peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid ning kaitsma tema varalisi ja isiklikke õigusi ning huve.

Kui eestkostja ei täida temal lasuvaid kohustusi, siis tuleb pöörduda kohtu poole, kes eestkostja nimetas. Kohus võib eestkostja vabastada, kui eestkostja oma kohustusi oluliselt rikub või ei vasta enam eestkostjale esitatavatele nõuetele, või kui eestkostja ülesannete jätkumine kahjustaks eestkostetava huve. Vabastamise võib algatada kohus ise, õigustatud huvi omava isiku taotluse alusel või eestkostja enda avalduse alusel. Kohus teeb korralduse eestkoste edasiseks teostamiseks, sh uue eestkostja määramise korral. 

2-aastase lapse ema viibib aastast 2020 erihooldusteenusel. Lapse isa kasvatab last üksi ja ei ole lisaabi saamiseks kuhugi pöördunud. Isa käib koos lapsega regulaarselt lapse ema vaatamas, suhted on head, kuid ema poolt parandamatu haiguse tõttu lapse kasvatamisel abi ei ole. Isa töötab, saab keskmist töötasu. Millised on riigi poolsed abivõimalused üksi kasvataval vanemal? Kas isa saab sel juhul taotleda elatisabi? Üksikvanema lapse toetust? Või pigem eestkostet, et saada eestkostel oleva lapse toetust?vms?

Üksi last kasvataval vanemal on mitmeid riiklikke abivõimalusi, sh üksikvanema lapse toetus, puudega vanema toetus (kui vanemal on puue), vanemahüvitis, vajadusel toimetulekutoetus ning võimalus taotleda eestkostet, kui teine vanem ei saa lapse eest hoolitseda.

Elatisabi saab taotleda ainult juhul, kui teise vanema suhtes on elatis välja mõistetud ja see jääb maksmata. See tähendab, et kõigepealt tuleb kohtusse pöörduda elatise välja mõistmiseks. Kui elatis on välja mõistetud ja kohustatud vanem elatise maksmise kohustust ei täida, siis saab nõuda riigipoolset elatisabi. Kuivõrd lapse ema viibib erihooldusteenusel, siis ei pruugi kohus lapse emalt elatist välja mõista ja sel juhul ei saa nõuda ka elatisabi.

Üksikvanema toetust on võimalik taotleda siis, kui teist lapsevanemat lapse sünniaktis ei ole või teine lapsevanem on tunnistatud tagaotsitavaks. 

Eestkostja määramine on vajalik vaid siis, kui ema ei ole võimeline lapse eest hoolitsema ja isa soovib ametlikku eestkostja staatust.

Sul on õigus taotleda lapsele eestkostet, kuna lapse ema ei ole võimeline lapse eest hoolitsema. Eestkoste määramise otsustab kohus sinu või kohaliku omavalitsuse avalduse alusel. Samas kui sinu sissetulek ületab toimetulekupiiri, siis üldjuhul täiendavaid sotsiaaltoetusi ei pruugi kaasneda ka eestkoste määramisega.

Täpsemalt saate riigi poolsete peretoetuste kohta infot sotsiaalkindlustusametilt ja nende veebilehelt aga ka lugeda kokkuvõtlikult siit https://www.juristaitab.ee/et/milliseid-sotsiaalkindlustushuvitisi-riik-pakub 

Arvan, et ma ei soovi sügava puudega lähisugulasele eestkostjaks hakata. Teine võimalik eestkostja oleks siis kohalik omavalitsus, kus sugulane ka hooldekodus täisteenusel viibib. Omal jõul ta igapäevaeluga toime ei tule, asjadest aru ei saa, on kirjaoskamatu. Mul on soov millalgi müüa temaga kaasomandis olev pärandvara (elamukinnistu, maa, natuke metsa) ja saada enda osa sealt kätte, teine pool müügitulust kuuluks sugulasele, nagu pärimine ette näeb. Kas mul oleks müümine siis lihtsam, kui oleksin ise tema eestkostja või pole minu jaoks kinnisvara müümisel üldse mingit vahet, kui teise poole ehk siis lähisugulase eestkostja on sealne kohalik omavalitsus?

Peate arvestama, et kinnisvara võõrandamiseks peab eestkostja taotlema kohtult luba eestkostetava vara võõrandamiseks. PKS § 187 lg 1 p kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Kui te ise olete eestkostja, siis esitate teie taotluse kohtule, kui teie ei ole eestkostja, siis teie ei saa esitada taotlust kohtule, vaid selle saab esitada tema eestkostja.
Eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. (PKS § 204 lg 1). PKS § 205 kohaselt kui ei leita sobivat füüsilist isikut, võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku viimase nõusolekul. Kui juriidiline isik saab teada, et täisealisele on võimalik määrata füüsilisest isikust eestkostja, peab ta sellest viivitamata teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Juriidiline isik kontrollib vähemalt üks kord aastas, kas eestkostetavale on võimalik määrata füüsilisest isikust eestkostja. Kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Juriidilisest isikust eestkostjaks ei või määrata seda tervishoiu- või hoolekandeasutust, kus täisealine viibib.
Eestkostja kohustused (PKS § 206) Eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel.

Tere! Tahaksin uurida kuidas on võimalik määrata oma sugulasele (tädile) eestkostet Eestis? Ta on 82 aastat vana, vene kodanik ning elab Peterburis. Teisi sugulasi tal ei ole ning Eestist temast hoolt kanda on järjest keerulisem. Hiljuti on hakkanud ennast rohkem andma ka dementsuse sümptomid.

Eestkoste määrab kohus, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Füüsilise isiku õigus- ja teovõimele kohaldatakse tema elukohariigi õigust. Eestkoste määrab selle riigi kohus, kus isik alaliselt elab. 

Kui minuga midagi halba juhtub ja ma ei taha, et mu 3 pisikest last jäävad elukaaslase kasvatada (kes on ka nende bioloogiline isa) siis millist notariaalset dokumenti peaksin sõlmima? Kas on üldse selline võimalus minul otsustada?

Kui lapsel on kaks hooldusõiguslikku vanemat ja üks sureb, asub hooldusõigust teostama teine vanem. Lapsele eestkostjat määrata saab vaid juhul, kui lapsel ei ole kumbagi hooldusõiguslikku vanemat. See tähendab, kui mõlemad vanemad on surnud või kui nende hooldusõigus on kohtu poolt piiratud selliselt, et vanematel puudub lapse esindusõigus. Kui alaealisel lapsel ei ole esindusõigust kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja (PKS § 171 lg 1). Eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus (PKS § 172).

Eestkostja määramise menetlus on hagita perekonnaasi (TsMS § 550 lg 1 p 1). Eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel või valla- või linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel (PKS § 173 lg 1).

Testamendi kaudu on vanemal võimalik nimetada isik, kes määratakse eestkostjaks:

1. Eestkostjaks määratakse sobivuse korral isik, kelle vanem on lapse seadusliku esindajana oma testamendis või pärimislepingus nimetanud (PKS § 177 lg 1).
2. Kui vanemad on testamentides või pärimislepingutes nimetanud eri isikud, määratakse eestkostjaks isik, kes on eestkostjaks sobivaim (PKS § 177 lg 2).
3. Eestkostjaks ei või nimetada isikut, kelle eestkostjaks oleku on vanem lapse seadusliku esindajana oma testamendis või pärimislepingus välistanud (PKS § 177 lg 3).