Eestkostetava elukorraldus

Tere. 85aastane härra (vend), kes elas sotsiaalmajas, ta sai oma koduste toimetustega sama hästi hakkama, kui aastaid tagasi. suudab isegi veel poes käija. Mu poeg oli talle ka abiks kõiges selles mida ta soovis. Linnavalitsus määras talle koristaja, kes varastas härra toast raha ja esemeid, Mu poeg tegi lõpuks politseisse avalduse ja saatis linnavalitsusse kirja, et ta vahetab toaukse südamik ära, et vargus lõpeks, kuid linnavalitsus jõudis ette ja tegus vanahärra viidi hooldekodusse, valetati talle, et lähme arsti juurde. Nende väitel pidi härra väga haige olema. kogu haiguseks oli vaid psoriaas. Nüüd peab inimene sellepärast hooldekodu elu kannatama. Hooldekodu on ikka viimane õlekõrs, kui inimene ei tule mitte kuidagi enam toime. Mu poeg tahtis ta hooldekodust ära tuua ja korterisse tagasi viia, kuid majahalduri sõnul polevat see võimalik, kuna härra oli ise teinud korterist loobumise avalduse, mis on vale. Härra on ise sõnanud, et ta pole kuskile isegi alla kirjutanud, ega ei kirjuta ka. Nüüd on ta eestkostja linnavalitsus, ning ta on tunnistatud ebaadekvaatseks, sel põhjusel, et siis pole tema allkirja vajagi. Nüüd on ta korteris olevad kõik asjakesed ära võtmisel. See on karjuv ülekohus. Meil sugulastel oli härrale plaanis naabermajja järelmaksuga korter soetada, ka see polevat võimalik, sest mu poeg ei pidavat tagama härrale turvalist elu, põhjuseks toodi, et ta ei viinud teda psoriaasiga naha arsti juurde. Mu poeg rääkis talle korduvalt, et lähme arsti juurde, kuid härra lükkas seda aga edasi. vastu talve jäi nõusse. oligi plaanis viia ta kevade hakul arsti juurde, sest talvel libedaga võib kukkuda. Hooldekodu juhataja võttis ta telefoni akulaadija ära, et ta ei saaks sugulastele helistada ja vastupidi. Härra avaldas soovi sealt lahkuda ja meie sugulased soovime seda ka. Kas vanahärral pole mingit lootust oma endise elu peale tagasi pöörduda, senikaua kui ta seda suudab? Lugupidamisega.

Kui härrale on seatud eestkoste, nagu Te küsimuse püstituses kirjutate, ei olegi härral endal enam õigust otsuseid vastu võtta ja tema eest otsustab eestkostja. Nii ka vajaliku elukorralduse osas, näiteks hooldekoduteenusele suunamine. Eestkoste seab kohus, selle vajaduse hindamiseks viiakse läbi ekspertiis, määraakse härrale riigi kulul advokaadist esindaja ja härraga vestleb ka kohtunik. Seega on pigem tõenäoline, et eestkostevajadus siiski oli, ehkki Teie sellest ei tea. Alati ei olegi sellised asjad teistele nähtavad ja ilma eriteadmisteta tuvastatavad.

Kui aga eestkoste on siiski seatud põhjusetult ja eksimuse tõttu, on härral endal võimalik eestkoste määranud kohtule esitada eestkostemäärusele määruskaebus.