Laen

Laen

Tehingud lapse varaga

Andsin eraisikuna tuttavale eraisikule laenu 5000 €. Kirjalikku lepingut ei teinud. Raha kandsin tema kontole selgitusega laenuks. Kokku jäid leppimata nii intressid kui tähtaeg samuti. Intressidest võin loobuda kuid tähtaja kohta on laenaja suuliselt teatanud “no vaatame”, “aasta lõpp” jne. Eelmisel nädalal selgus, et tegelikult puudus tal algusest peale raha tagasimaksmise plaan. Tema seostas seda muude asjaoludega. Kui laenu küsimisel oleks sellest juttu tehtud ja muud asjaolud arvesse võetud siis ma poleks laenu andnud. Kuidas laen kätte saada?

Tere

Täname pöördumast! 

Kui on olemas peale ülekanne tegemist mingid muud tõendid, näiteks kirjavahetus, sms jne, siis saab pöörduda kohtusse ja esitada hagiavaldus võla nõudes.

Lugupidamisega

Vastatud:
13.11.2025

Pärandvara ühisuse lõpetamine

Pärandvara ühisuse lõpetamine

Tehingud lapse varaga

Tere Isa pärandas oma korteri kahele pojale. Üks poeg kahjuks suri ära ja tema pärandi osa läks tema tütrele(11aastane). Kumbki osapool pärijatest aga seda korterit omale ei soovi ja eelistaksid selle müüki panna. Kas praegusel momendil on see võimalik, kui üks pärijatest on alaealine? Ettetänades!

Päritud kinnisasja puhul saavad pärijad ühiselt otsustada, et see müüakse ja ka notariaalses müügitehingus tuleb saleda kõigil kaaspärijatel. Alaealist pärijat esindab seejuures tema vanem või eestkostja ja kuna on tegemist kinnisasja müümisega, vajab vanem või eestkostja tehingu tegemiseks kohtu luba.  Kohtult tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks tuleb vanemal või eestkostjal esitada avaldus, milles tuleb kirjeldada, millist tehingut soovitakse eestkostetavale kuuluva varaga teha, millistel tingimustel soovitakse tehingut teha ja miks soovitakse tehingut teha. Avalduse esitamisel peab tasuma riigilõivu summas 10 eurot.

Vastatud:
09.04.2025

Servituut alaealisele kuuluvale kinnisasjale

Servituut alaealisele kuuluvale kinnisasjale

Tehingud lapse varaga

Soovin teele seada servituuti ,aga maa kuulub alaealisele.Millise avalduse pean kohtule esitama ,et saada luba servituudi seadmiseks.

Kohtult tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks tuleb esitada elukohajärgsele maakohtule avaldus, milles tuleb kirjeldada, millist tehingut soovitakse teha, millistel tingimustel soovitakse tehingut teha ja miks soovitakse tehingut teha. Kohus lahendab avalduse hagita menetluses. 

Vastatud:
03.04.2025

Tehingud lapse varaga

Tehingud lapse varaga

Tehingud lapse varaga

Tere, küsisin hiljuti alaealisele lapsele raha kinkimise kohta, kas on vaja teise vanema nõusolekut ja kinkelepingut, ning vastasite, et ei ole vaja. Mul tekkisid mõned lisaküsimused. Kas summa, mida võib alaealisele kinkida, on piiramatu ehk teise vanema nõusolekut ega kinkelepingut ei nõuta ühegi summa puhul, isegi mitte miljoni euro puhul? Või on siiski mingi summa puhul vaja näiteks kohtult nõusolekut saada? Teiseks, kas alaealisele kingitud raha võib paigutada välismaa ettevõtte osakutesse? Küsimus on seotud sellega, et oleme huvitatud Prantsusmaale kolimisest ja seal kinnisvara ostmisest. Kuid Prantsusmaal on kehtestatud kinkemaks või pärandimaks ning sealne notar soovitas meil kinkida raha enne korteri ostu Eestis lapsele ning see raha siis paigutada Prantsusmaal loodava kinnisvaraettevõtte alla (SCI). Sellisel juhul oleks 99% osakutest kohe juba lapse nimel ja 1% vanema nimel, kes ettevõtet ja kinnisvara haldab kuni enda surmani. Sellisel juhul maksaks laps pärandimaksu vaid 1% pealt. Ehk küsimus on, kas Eestis on lubatud ilma teise vanema nõusolekuta ja ilma kohtu nõusolekuta kinkida lapsele raha, mis paigutatakse Prantsusmaa kinnisvaraettevõtte osakutesse, et vältida Prantsusmaa pärandimaksu? Ja viimaseks. Kas lihtsam oleks hoopis osta Prantsusmaa kinnisvara Eesti ettevõtte alt ja Eesti ettevõtte osakud lapse täiskasvanuks saades talle kinkida. Eestis kinkemaksu ega pärandimaksu ei ole. Või sellisel juhul peaks tütar ikkagi Prantsusmaal kinkemaksu maksma, sest korter asub Prantsusmaal, kuigi on Eesti ettevõtte omand? Suur tänu ette!

Eestis ei ole raha kinkimiseks vaja teha mingit tehingut. Raha võib kinkida nii sularahas ümbrikus kui pangaülekandega kingi saajale ja seda sõltumata summast. Võimalik, et Prantsusmaa siseriikliku õiguse järgi on see teisiti ja sellest ka soovitus teha Eestis kinkimiseks tehing.Lapse varaga tehingute tegemiseks kehtivad Eestis tõepoolest teatud piirangud, millest saate rohkem lugeda https://www.juristaitab.ee/et/tehingud-lapse-varaga.

 

Vastatud:
01.04.2025

Korteriomaniku õigused

Korteriomaniku õigused

Tehingud lapse varaga

Tere, Olen oma viie aastase lapse ema, kelle nimel on meie korter, kus sees elame. Majas tegutsev korteriühistu esinaine oma elukaaslasega toimetab ühistu rahadega kuidas heaks arvavad. Mistõttu saatsime e-maili, palvega saata ühistu põhikiri, viimase üldkoosoleku protokoll (et oleks kinnitus mis otsused me vastu võtsime) ja kontoväljavõte. Vastanud ta sellele pole. Telefonitsi väitis aga nüüd lõpuks meile, et nad pole kohustatud meile ühtki otsust ega dokumenti ka korto.ee süsteemis näitame, sest korter on lapse oma mitte tema vanemate. Siinkohal küsingi, millised õigused meil lapsevanematena siis on? Kuidas saame me seista lapse huvide eest, kui meile ei avalikustata mitte midagi? Kas neil on kohustus meiega kõike ühistuga seonduvat jagada?

Korteriomanikul on seadusest tulenev õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Kui teave on olemas elektrooniliselt, on korteriomanikul õigus nõuda, et talle saadetakse dokumentidest elektroonilised ärakirjad korteriomandi ja korteriühistuseaduse § 46 lõike 1 kohaselt teatatud elektronposti aadressil või tehakse muul viisil kättesaadavaks.Korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või kuue nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus ei ole sellele nelja nädala jooksul vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

Kui korteriomanikuks on alaealine laps on sama õigus tema hooldusõiguslikel vanematel kuivõrd vanemad on alaealise lapse seaduslikud esindajad kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Vastatud:
13.03.2024

Kinkeleping lapse kasuks

Kinkeleping lapse kasuks

Tehingud lapse varaga

Tere. Minul ja mu eksabikaasal on korter, millest 1/2 kuulub mulle ja teine 1/2 on eksabikaasa oma. Ühisvara jagamist ametlikult algatatud ei ole. Eksabikaasa soovib anda enda osa oma kahele lapsele, kes on alaealised. Kas on see võimalik? Korteril hetkel ka haldusteenuste eest võlg üleval. Kui ta saab enda osa laste nimele teha, mis õigused jääksid tal edaspidi korteri suhtes? Me ei ela enam koos, kuid siiski on ta laste eestkostja. Kas ta võiks ka sinna vabalt uuesti sisse kolida? Või kas saab ta enda otsust n.ö tagasi pöörata, et võtab lastelt tagasi oma 1/2 osa?

Kinnisvaratehingus alealisega nõuavad reeglina kohtu nõusolekut. Alaealisele kinnisvara kinkimise osas puudub kohtutel üksmeel ehk kinnisasja tasuta omandamisele suunatud tehing võib vajada ja võib ka mitte vajada nõusolekut. Nii näiteks on Tartu maakohus jätnud rahuldamata kinketehingu nõusoleku avalduse põhjusel, et niisugune tehing ei vaja kohtu aksepti. Samas on kohus teises tsiviilasjas andnud kinkeks nõusoleku. Tõenäoliselt, kui on tegemist kinnisasjaga, mille osas puuduvad koormatised ja võlgnevused, on võimalik teha tehing ilma kohtu nõusolekuta, teistel juhtudel aga mitte. Küsimuses, kas tehing vajab nõusolekut või ei ja kas võlgnevused võivad saada takistuseks, tasub veel enne nõusoleku taotlemist konsulteerida notariga.

Kinkelepingu sõlmimisel muudetakse omandi kuuluvust. Korteri omanikuks saavad lapsed ja kinkija kaotab korteri suhtes omanikuõigused. Küll on hooldusõiguslikel vanematel kohustus ja õigus lapse vara eest hoolt kanda, ent see peab lähtuma juba ainuüksi alaealiste omanike huvidest ja tehingud kinnisvaraga vajavad eelnevat kohtu nõusolekut.

Vastatud:
26.02.2024

Tehing pärandvaraga kui pärijate hulgas on alaealisi

Tehing pärandvaraga kui pärijate hulgas on alaealisi

Tehingud lapse varaga

Tere! Eelmise aasta jaanuari kuus suri mu isa. Pärandavara tuli mulle ja mu kahele alaealisele vennale. 2023 juuli käisime Notari juures ja saime vara enda nimele. Oktoobris andis ühe venna esindaja ehk ema avalduse sisse, et saaks pârandvara müüa. Kas sellest piisab või peab teise alaealise esindaja ka avalduse kirjutama ning mina samuti? Kaua aega tavaliselt võtab, et asi kohtuni jõuaks? 

Üldjuhul saab pärandvaraga tehinguid teha nagu mistahes muu varaga. Kuna aga alaealise pärandiga tehingute tegemiseks onvajalik kohtu nõusolek, tuleb alaealiste pärijate vanemal pöörduda kohtusse nõusoleku saamiseks. Kui kohus annab nõusoleku mõlema alaealise pärija pärandiosa müümiseks, saab pärandi müüa ühiselt. Täisealine pärija osaleb müüjana tehingus ise ja alaealiste pärijate vanemad osalevad tehingus alaealiste esindajatena.

Vastatud:
08.02.2024

Tehingud lapse varaga

Tehingud lapse varaga

Last esindada ja lapse nimel tehinguid teha võivad üksnes mõlemad vanemad ühiselt, kuna vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. Erandjuhtudel võib ühel vanemal olla ainuhooldusõigus (näiteks kohtuotsusest tulenevalt).

Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus juhul, kui nad lapse sündi registreerides või isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest.

Kontrollitud:

Mida peaks vanem teadma lapse vara valitsemisel?

Mida peaks vanem teadma lapse vara valitsemisel?

  • Varahooldusõigus ei kehti vara puhul, mille laps on omandanud pärimise teel või kinketehingu alusel, kui pärandaja või kinkija on määranud, et üks vanem või kumbki vanem ei või seda vara valitseda. Vara, mille laps on omandanud pärimise teel või kinketehingu alusel, peavad vanemad valitsema vara andnud isiku juhiste kohaselt. Vanemad võivad juhistest kõrvale kalduda, kui nende järgimine võib kahjustada lapse huve.
  • Vanemad ei või lapse esindajana kinkida lapse vara.
Kontrollitud:

Millal võib olla tegemist lapse vara ohustamisega? Mis siis juhtub?

Millal võib olla tegemist lapse vara ohustamisega? Mis siis juhtub?

Üldjuhul eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust või varahooldusõigusega seotud muid kohustusi või kui ta ei täida varahooldusõiguse kohta kehtivaid kohtu korraldusi.

Kohus võib teha vanematele ettekirjutuse lapse vara nimekirja ja vara valitsemise aruande esitamiseks. Vanemad peavad kinnitama vara nimekirja õigsust. Kui nimekiri on puudulik, võib kohus oma määrusega teha nimekirja koostamise ülesandeks valla- või linnavalitsusele.

Kontrollitud: