Tere! Mul on 2 alaealist last (12 a. ja 14 a.). Lapsed pärisid peale isa surma metsamaa. Olen nende seaduslik esindaja emana. Soovin teha metsas arvendusraiet (0,5 ha), sanitaarraiet (1,5ha) ja lageraiet (4,5ha). Meil on metsamajanduskava ja olen Metsaühistu liige(nemad majandavad koostöös minuga). Lageraie alale istutatakse ka uus mets peale. Elame eramajas ja müüdud puudest saaadud raha läheb lastele kuuluva maja remondiks. See on lepinguline tehing mitte notariaalne, sest maa jääb alles. 2 aastat tagasi ütles notar, et kohtuluba on vaja ainult notariaalse tehingu puhul, tõestamaks, et raha läheb laste hüvanguks. Kas selleks tehinguks on vaja kohtuluba? Lugupidamisega Kaie Tunder

Tõenäoliselt on kohtu nõusolekut vaja, kui teete laste nimel lepingu, millega antakse kolmandale isikule õigus laste metsakinnistul raiet teha ja puit omandada. Põhjus on selles, et sellist lepingut käsitatakse õiguses sisuliselt kinnisasja kasutusse andmisena, mitte ainult “lihtsa mittenotariaalse puidumüügina”. Ainuüksi see, et maa ise alles jääb ja leping ei ole notariaalne, ei välista kohtuloa vajadust.

Vanem vajab lapse nimel tehingu tegemiseks kohtu nõusolekut muu hulgas siis, kui tehing kuulub nende hulka, milleks eestkostjal oleks samuti kohtu luba vaja. Perekonnaseaduse järgi on kohtuluba vajalik nii lapse kinnisasja käsutamiseks kui ka lapsele kuuluva kinnisasja kasutusse andmiseks.
Metsaseadus ütleb, et raieõiguse võõrandamise leping annab õiguse langetada puid, omandada langetatud puud ja kasutada maad vastavalt raieõiguse sisule. Riigikohus on selgitanud, et raieõiguse võõrandamise leping vastab sisuliselt rendilepingule ehk tegemist on kinnisasjaga seotud kasutuslepinguga.
Seega kui teie plaan on sõlmida metsaühistu või puidu ostjaga leping, mille alusel teine pool saab õiguse teie laste metsamaal raiuda ja raiutud puud endale saada, on see väga suure tõenäosusega lapse kinnisasja kasutusse andmine PKS mõttes ning selleks on vaja kohtu eelnevat nõusolekut.
See, et raha kasutatakse laste maja remondiks ja et uus mets istutatakse asemele, on kohtule olulised argumendid loa andmisel, kuid need ei asenda kohtuluba ennast. Kohus kontrollib eeskätt, kas tehing on laste huvides.

Tere Küsimus pärandamise kohta. Soovin jagada vara kahe lapse vahel. Küsimus on selline 1. Kui pärandan lastele võrdsed osad kas üks lastest võib vara maha müüa juhul, kui teine laps on alaealine? 2. Kui jagan vara laste vahel mittevõrdsetes osades, kas üks laps peab teisele, alaealisele rahavahe juurde maksma? Kui jah, kas rahasumma tuleb anda koheselt või võib jaotada see mitme aasta peale? Tänan ette

1. Kui pärandate vara lastele võrdsetes osades ning üks lastest on teie surma ajal alaealine, siis ei saa teine laps pärandvara üksinda müüa. Pärandvara kuulub pärijatele ühiselt ning alaealise pärija huve esindab tema seaduslik esindaja. Pärandvara müümiseks või muul viisil käsutamiseks (nt pärandvara jagamiseks) on alaealise puhul vajalik kohtu nõusolek.

2. Kui pärandate vara lastele mittevõrdsetes osades, siis ei teki teisel lapsel automaatselt kohustust maksta alaealisele lapsele rahalist vahet. Vara jaguneb selliselt, nagu see on testamendis määratud. Küll aga tuleb arvestada, et alaealisel lapsel võib olla õigus nõuda sundosa, kui tema pärandiosa on testamendiga oluliselt vähendatud. Sundosa on rahaline nõue, mille suurus on pool sellest osast, millele lapsel oleks olnud õigus seadusjärgse pärimise korral. Sundosa nõude täitmise viis ja võimalik tasumise tähtaeg sõltuvad konkreetsetest asjaoludest ning poolte kokkuleppest. 

   Soovitan täpsema konsultatsiooni saamiseks pöörduda endale sobiva notari poole. Kontaktid on leitavad siit https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri

Teema: Kiireloomulik õigusabi: ema võttis minu päranduse ära. Kui olin 17-aastane, võttis ema minu Eesti pangakontolt 6600 EUR. See raha oli minu pärand mu prantsuse vanaema elukindlustusest, mille maksti minule otseselt, kuna olin nimetatud kasusaajaks. Tal oli lubatud võtta vaid 500 EUR, et maksta ettemaksu minu tervisega seotud operatsiooniks, mis oli planeeritud minu 18. sünnipäevaks. Selle asemel võttis ta kogu 6600 EUR ja keeldus kliinikule maksmast. Enne minu 18.aastaseks saamist saatis ta mulle 2-leheküljelise PDF-i, kus kirjutas, et ei suudaks endaga elada, kui ta lubaks mul kirurgiat teha. Ta keeldub raha tagastamast, väites, et ma ei ole "vaimseisukorras stabiilne", mis on ebaseaduslik tingimus. Olen nüüdseks täisealine. See on juhtum, kus mu ema kuritarvitas lapse vara ja hoiab tagasi mu seaduslikku vara. Mul on tugev tõendusmaterjal: Pangakontrolli ekraanipildid, kus on näha raha väljavõtmist. Sõnumivahetuse ekraanipildid, kus ta mind ignoreeris. PDF-kiri, mille ta saatis, selgitades oma keeldumist. See raha on vajalik minu tervishoiule. Eesti seaduse kohas peab ema lapse vara kaitsma ja ei tohi tegutseda lapse huvidest hoolimata. Vajan abi oma pärandi tagasisaamisel.

Kui elukindlustuse väljamakse tehti otse alaealisele kui nimetatud kasusaajale, kuulub see üldjuhul lapse varasse. Vanemal on küll õigus alaealise vara valitseda, kuid seda tuleb teha lapse huvides ja heaperemehelikult. Vanem ei või kasutada lapse vara enda äranägemisel ega pidada seda kinni põhjustel, mis ei ole seotud lapse huvide kaitsega. Vanem võib olla ületanud oma õigusi lapse vara valitsemisel, eriti juhul, kui: nõusolek anti vaid osa raha kasutamiseks; kogu summa võeti välja kokkuleppeta; raha ei kasutatud kokkulepitud eesmärgil; raha tagastamisest keeldutakse ka pärast lapse täisealiseks saamist.
Asjaolu, et vanem peab last “vaimselt ebastabiilseks”, ei anna iseenesest õigust lapse vara kinni pidada. Täisealise isiku teovõimet saab piirata üksnes seaduses sätestatud korras ja kohtu kaudu. Täisealiseks saanud isikul võib olla õigus nõuda: raha tagastamist; kahju hüvitamist. Oluline on säilitada kogu tõendusmaterjal, sealhulgas: pangakonto väljavõtted; maksete detailid; sõnumivahetused; kirjalikud selgitused; elukindlustuse väljamakse dokumendid.
Antud juhul on soovitav koostada sündmuste kronoloogia ning pöörduda personaalse õigusnõu saamiseks kvalifitseeritud juristi või advokaadi poole, kes saab dokumentide ja asjaolude põhjal hinnata võimaliku nõude õiguslikku alust ning edasisi samme. Siit on võimalik leida endale sobiv advokaat https://www.advokatuur.ee/et/vajad-advokaati/eesti-advokaadid. Siit leiad infot kohtusse pöördumisel https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/kuidas-kohtuga-uhendust-votta. 

Laste ema on mõlema lapse (3a ja 7a) kontod tühjaks teinud. Kas see on legaalne? Olen lahutatud kahe lapse isa. Mõlemal lapsel on mul samuti täielik isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus (jagame 50/50). Abielu ajal 2018-2023 laste emaga, oli meil omavaheline kokkulepe laste rahade suhtes, et need lähevad otse laste kontodele. Senini ma seda ei kontrollinud ja usaldasin inimest ning omale ligipääsu ka seetõttu ei taotlenud. Lahutasime 2023 detsember, jagasime omavahel varad ära, käisime perelepituses, kus pandi paika laste jagamise kord (50/50) ja muu lastega seonduv. Lühidalt, 2 nädalat isa juures, 2 ema juures. Laste rahad saab ema (80+80). Ema muretseb, et ühe lapse lasteaia arve saab tasutud. Mina maksan veel lisaks 100€ igakuiselt lapse eest laste kontodele. Nüüd 2026a aprillis taotlesin endale ligipääsu laste kontodele (olin siis üle aasta maksnud perelepituses sõlmitud lepingu kohaselt) ja on tagantjärgi näha, et laste ema on laste kontod suures osas tühjaks teinud 2024 lõpp. Kontode väljavõtetelt on ka näha, et samuti on makstud elektriarveid ja Telia arveid. Kogu summa ulatub 6000€ väärtusesse mis on laste kontodelt oma isiklikuks otstarbeks omastatud. Laste kontode väljavõtetel on muidugi näha, et 99% kandeid on ema teinud. Ehk siis SKA rahad laekusid ema kontole ja tema edasi kannab need laste kontodele. Peale selle kui mina laste kontodele kandma hakkasin, lõpetas laste ema kandmise. Politseisse tegin avalduse ja sealt öeldi, et nemad ei näe probleemi. Kas see tähendab siis, et võin aastaid maksta laste kontodele ja raha võib võtta ükskõik kumb seaduslik vanem (või eestkostja), ehk kes esimesena võtab, see saab , ja tühjaks teha ning saadud rahadest omale korteri sissemakse või auto osta? Ette tänades.

Selgitasite, et leppisite perelepituses kokku, et mõlemad vanemad kannavad laste kontodele raha. Teada ei ole, kas te määrasite kokkuleppel ka laste kontodele raha kandmise eesmärgi – kas see raha oli mõeldud laste ülalpidamiseks või oli see mõeldud lastele raha kogumiseks.

Selgitasite, et kokkulepitud lastega suhtlemise korra kohaselt viibivad lapsed kummagi vanema juures pool aega. Sellisel juhul peavad vanemad tagama ise lastele ülalpidamise ning elatise maksmise kohustust ei teki. Seega võib eeldada, et vanemad soovisid koguda lastele raha. Laste varahooldust reguleerib perekonnaseadus (PKS § 127 jj). Vanemad paigutavad lastele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt pangakontole oma varast eraldi (PKS § 130, § 186), kontole kantud raha võivad vanemad kokkuleppel kasutada üksnes laste huvides. Kui üks vanem on laste kontol oleva raha ära kasutanud, siis ta peab tõendama, et see raha oli vajalik laste ülalpidamiseks või lastega seotud muude kulude katmiseks. Kui vanem on kasutanud laste kontole kantud raha enda arvete tasumiseks või kandnud raha oma kontole, võib see olla vastuolus raha kogumise kokkuleppe ja seadusega. Teil või lastel võib olla õigus nõuda raha tagastamist või kahju hüvitamist.

Te võiksite pöörduda laste huvides kohaliku omavalituse lastekaitse poole, teavitada laste huvide rikkumisest ning paluda hinnata, kas teine vanem rikub laste varahoolduse kohustusi. Pöördumise eesmärgiks on teise vanema poolt laste varahoolduse rikkumise lõpetamine ja laste kontodele raha tagastamine. Võite pöörduda laste huvides rahalise nõudega ka kohtu poole esitades teise vanema vastu hagiavalduse.  

Tere Kui alaealisele pärandada kinkelepinguga kinnistu, kelle vanemad pole abielus, kelle 1 lapsevanem on võlgades, peal kohtutäiturid, kas kohtutäiturid saavad kinnistule "käpa" peale panna, lapsel on vanemaga sama perekonnanimi.

Ei. Võlgnevuse eest vastutab täisealine võlgnik (vajadusel oma varaga), aga mitte laps.

Andsin eraisikuna tuttavale eraisikule laenu 5000 €. Kirjalikku lepingut ei teinud. Raha kandsin tema kontole selgitusega laenuks. Kokku jäid leppimata nii intressid kui tähtaeg samuti. Intressidest võin loobuda kuid tähtaja kohta on laenaja suuliselt teatanud “no vaatame”, “aasta lõpp” jne. Eelmisel nädalal selgus, et tegelikult puudus tal algusest peale raha tagasimaksmise plaan. Tema seostas seda muude asjaoludega. Kui laenu küsimisel oleks sellest juttu tehtud ja muud asjaolud arvesse võetud siis ma poleks laenu andnud. Kuidas laen kätte saada?

Tere

Täname pöördumast! 

Kui on olemas peale ülekanne tegemist mingid muud tõendid, näiteks kirjavahetus, sms jne, siis saab pöörduda kohtusse ja esitada hagiavaldus võla nõudes.

Lugupidamisega

Tere Isa pärandas oma korteri kahele pojale. Üks poeg kahjuks suri ära ja tema pärandi osa läks tema tütrele(11aastane). Kumbki osapool pärijatest aga seda korterit omale ei soovi ja eelistaksid selle müüki panna. Kas praegusel momendil on see võimalik, kui üks pärijatest on alaealine? Ettetänades!

Päritud kinnisasja puhul saavad pärijad ühiselt otsustada, et see müüakse ja ka notariaalses müügitehingus tuleb saleda kõigil kaaspärijatel. Alaealist pärijat esindab seejuures tema vanem või eestkostja ja kuna on tegemist kinnisasja müümisega, vajab vanem või eestkostja tehingu tegemiseks kohtu luba.  Kohtult tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks tuleb vanemal või eestkostjal esitada avaldus, milles tuleb kirjeldada, millist tehingut soovitakse eestkostetavale kuuluva varaga teha, millistel tingimustel soovitakse tehingut teha ja miks soovitakse tehingut teha. Avalduse esitamisel peab tasuma riigilõivu summas 10 eurot.

Soovin teele seada servituuti ,aga maa kuulub alaealisele.Millise avalduse pean kohtule esitama ,et saada luba servituudi seadmiseks.

Kohtult tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks tuleb esitada elukohajärgsele maakohtule avaldus, milles tuleb kirjeldada, millist tehingut soovitakse teha, millistel tingimustel soovitakse tehingut teha ja miks soovitakse tehingut teha. Kohus lahendab avalduse hagita menetluses. 

Tere, küsisin hiljuti alaealisele lapsele raha kinkimise kohta, kas on vaja teise vanema nõusolekut ja kinkelepingut, ning vastasite, et ei ole vaja. Mul tekkisid mõned lisaküsimused. Kas summa, mida võib alaealisele kinkida, on piiramatu ehk teise vanema nõusolekut ega kinkelepingut ei nõuta ühegi summa puhul, isegi mitte miljoni euro puhul? Või on siiski mingi summa puhul vaja näiteks kohtult nõusolekut saada? Teiseks, kas alaealisele kingitud raha võib paigutada välismaa ettevõtte osakutesse? Küsimus on seotud sellega, et oleme huvitatud Prantsusmaale kolimisest ja seal kinnisvara ostmisest. Kuid Prantsusmaal on kehtestatud kinkemaks või pärandimaks ning sealne notar soovitas meil kinkida raha enne korteri ostu Eestis lapsele ning see raha siis paigutada Prantsusmaal loodava kinnisvaraettevõtte alla (SCI). Sellisel juhul oleks 99% osakutest kohe juba lapse nimel ja 1% vanema nimel, kes ettevõtet ja kinnisvara haldab kuni enda surmani. Sellisel juhul maksaks laps pärandimaksu vaid 1% pealt. Ehk küsimus on, kas Eestis on lubatud ilma teise vanema nõusolekuta ja ilma kohtu nõusolekuta kinkida lapsele raha, mis paigutatakse Prantsusmaa kinnisvaraettevõtte osakutesse, et vältida Prantsusmaa pärandimaksu? Ja viimaseks. Kas lihtsam oleks hoopis osta Prantsusmaa kinnisvara Eesti ettevõtte alt ja Eesti ettevõtte osakud lapse täiskasvanuks saades talle kinkida. Eestis kinkemaksu ega pärandimaksu ei ole. Või sellisel juhul peaks tütar ikkagi Prantsusmaal kinkemaksu maksma, sest korter asub Prantsusmaal, kuigi on Eesti ettevõtte omand? Suur tänu ette!

Eestis ei ole raha kinkimiseks vaja teha mingit tehingut. Raha võib kinkida nii sularahas ümbrikus kui pangaülekandega kingi saajale ja seda sõltumata summast. Võimalik, et Prantsusmaa siseriikliku õiguse järgi on see teisiti ja sellest ka soovitus teha Eestis kinkimiseks tehing.Lapse varaga tehingute tegemiseks kehtivad Eestis tõepoolest teatud piirangud, millest saate rohkem lugeda https://www.juristaitab.ee/et/tehingud-lapse-varaga.

Tere, Olen oma viie aastase lapse ema, kelle nimel on meie korter, kus sees elame. Majas tegutsev korteriühistu esinaine oma elukaaslasega toimetab ühistu rahadega kuidas heaks arvavad. Mistõttu saatsime e-maili, palvega saata ühistu põhikiri, viimase üldkoosoleku protokoll (et oleks kinnitus mis otsused me vastu võtsime) ja kontoväljavõte. Vastanud ta sellele pole. Telefonitsi väitis aga nüüd lõpuks meile, et nad pole kohustatud meile ühtki otsust ega dokumenti ka korto.ee süsteemis näitame, sest korter on lapse oma mitte tema vanemate. Siinkohal küsingi, millised õigused meil lapsevanematena siis on? Kuidas saame me seista lapse huvide eest, kui meile ei avalikustata mitte midagi? Kas neil on kohustus meiega kõike ühistuga seonduvat jagada?

Korteriomanikul on seadusest tulenev õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Kui teave on olemas elektrooniliselt, on korteriomanikul õigus nõuda, et talle saadetakse dokumentidest elektroonilised ärakirjad korteriomandi ja korteriühistuseaduse § 46 lõike 1 kohaselt teatatud elektronposti aadressil või tehakse muul viisil kättesaadavaks.Korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või kuue nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus ei ole sellele nelja nädala jooksul vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

Kui korteriomanikuks on alaealine laps on sama õigus tema hooldusõiguslikel vanematel kuivõrd vanemad on alaealise lapse seaduslikud esindajad kuni lapse täisealiseks saamiseni.