Tere, Olen oma viie aastase lapse ema, kelle nimel on meie korter, kus sees elame. Majas tegutsev korteriühistu esinaine oma elukaaslasega toimetab ühistu rahadega kuidas heaks arvavad. Mistõttu saatsime e-maili, palvega saata ühistu põhikiri, viimase üldkoosoleku protokoll (et oleks kinnitus mis otsused me vastu võtsime) ja kontoväljavõte. Vastanud ta sellele pole. Telefonitsi väitis aga nüüd lõpuks meile, et nad pole kohustatud meile ühtki otsust ega dokumenti ka korto.ee süsteemis näitame, sest korter on lapse oma mitte tema vanemate. Siinkohal küsingi, millised õigused meil lapsevanematena siis on? Kuidas saame me seista lapse huvide eest, kui meile ei avalikustata mitte midagi? Kas neil on kohustus meiega kõike ühistuga seonduvat jagada?

Korteriomanikul on seadusest tulenev õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Kui teave on olemas elektrooniliselt, on korteriomanikul õigus nõuda, et talle saadetakse dokumentidest elektroonilised ärakirjad korteriomandi ja korteriühistuseaduse § 46 lõike 1 kohaselt teatatud elektronposti aadressil või tehakse muul viisil kättesaadavaks.Korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või kuue nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus ei ole sellele nelja nädala jooksul vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

Kui korteriomanikuks on alaealine laps on sama õigus tema hooldusõiguslikel vanematel kuivõrd vanemad on alaealise lapse seaduslikud esindajad kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Tere. Minul ja mu eksabikaasal on korter, millest 1/2 kuulub mulle ja teine 1/2 on eksabikaasa oma. Ühisvara jagamist ametlikult algatatud ei ole. Eksabikaasa soovib anda enda osa oma kahele lapsele, kes on alaealised. Kas on see võimalik? Korteril hetkel ka haldusteenuste eest võlg üleval. Kui ta saab enda osa laste nimele teha, mis õigused jääksid tal edaspidi korteri suhtes? Me ei ela enam koos, kuid siiski on ta laste eestkostja. Kas ta võiks ka sinna vabalt uuesti sisse kolida? Või kas saab ta enda otsust n.ö tagasi pöörata, et võtab lastelt tagasi oma 1/2 osa?

Kinnisvaratehingus alealisega nõuavad reeglina kohtu nõusolekut. Alaealisele kinnisvara kinkimise osas puudub kohtutel üksmeel ehk kinnisasja tasuta omandamisele suunatud tehing võib vajada ja võib ka mitte vajada nõusolekut. Nii näiteks on Tartu maakohus jätnud rahuldamata kinketehingu nõusoleku avalduse põhjusel, et niisugune tehing ei vaja kohtu aksepti. Samas on kohus teises tsiviilasjas andnud kinkeks nõusoleku. Tõenäoliselt, kui on tegemist kinnisasjaga, mille osas puuduvad koormatised ja võlgnevused, on võimalik teha tehing ilma kohtu nõusolekuta, teistel juhtudel aga mitte. Küsimuses, kas tehing vajab nõusolekut või ei ja kas võlgnevused võivad saada takistuseks, tasub veel enne nõusoleku taotlemist konsulteerida notariga.

Kinkelepingu sõlmimisel muudetakse omandi kuuluvust. Korteri omanikuks saavad lapsed ja kinkija kaotab korteri suhtes omanikuõigused. Küll on hooldusõiguslikel vanematel kohustus ja õigus lapse vara eest hoolt kanda, ent see peab lähtuma juba ainuüksi alaealiste omanike huvidest ja tehingud kinnisvaraga vajavad eelnevat kohtu nõusolekut.

Tere! Eelmise aasta jaanuari kuus suri mu isa. Pärandavara tuli mulle ja mu kahele alaealisele vennale. 2023 juuli käisime Notari juures ja saime vara enda nimele. Oktoobris andis ühe venna esindaja ehk ema avalduse sisse, et saaks pârandvara müüa. Kas sellest piisab või peab teise alaealise esindaja ka avalduse kirjutama ning mina samuti? Kaua aega tavaliselt võtab, et asi kohtuni jõuaks? 

Üldjuhul saab pärandvaraga tehinguid teha nagu mistahes muu varaga. Kuna aga alaealise pärandiga tehingute tegemiseks onvajalik kohtu nõusolek, tuleb alaealiste pärijate vanemal pöörduda kohtusse nõusoleku saamiseks. Kui kohus annab nõusoleku mõlema alaealise pärija pärandiosa müümiseks, saab pärandi müüa ühiselt. Täisealine pärija osaleb müüjana tehingus ise ja alaealiste pärijate vanemad osalevad tehingus alaealiste esindajatena.

Tere, soovin osta alaealise lapse nimele kinnisvara (korterit). Lugesin et selle jaoks on vaja kohtule esitada avaldus alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks (kinnisvara ostmiseks). Kuidas ja millises vormis tuleks see avaldus kohtule esitada ja kas saaksite aidata selle avalduse koostamisel?

Kinnisvara ostmine alaealisele lapsele vajab tõesti kohtu nõusolekut. Kohtult tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks tuleb esitada elukohajärgsele maakohtule avaldus, milles tuleb kirjeldada, millist tehingut soovitakse teha, millistel tingimustel soovitakse tehingut teha ja miks soovitakse tehingut teha. Kohus lahendab avalduse hagita menetluses. Foorumi tingimustes ei ole kahjuks võimalik avalduse koostamisel abiks olla. Selleks tuleks pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele.

Tere Soovin teilt küsida arvamust järgimsele olukorrale: Lapsevanem kannab oma 7aastase tütre kontole raha. Raha on tütar ise kogunud mitme aasta jooksul. Raha on ta saanud peamiselt sünnipäevakingitustena ja natukene taskuraha lisaks. Peale raha tütre kontole kandmist, soovib lapsevanem lapsele avada lisaks arvelduskontole ka investeerimise konto, et laps saaks varakult rahatarkust õppida ja et tema kogutud raha kasvama panna. Peale taotluse esitamist panka, et avada lapsele investeerimise konto, saab lapsevanem panga spetsialistilt, kirja järgmise sisuga: "Tulenevalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 20 lõike 1 punktist 4 ning lõikest 2 peab krediidiasutus aru saama kliendisuhtest ning selle eesmärgist. Muuhulgas peavad kontol olevad varad kuuluma konto omanikule ja tehingud toimuma tema huvides. Kahjuks oleme tuvastanud, et alaealise, kontot ei kasutata kontoomaniku huvides, vaid kolmanda isiku nimel tehingute tegemiseks. Palume Teil koheselt lõpetada alaealise kontol tehingud, mis ei vasta tema konto kasutamise eesmärgile.Kahjuks oleme tuvastanud, et alaealise kontot ei kasutata kontoomaniku huvides, vaid kolmanda isiku nimel tehingute tegemiseks. Palume Teil koheselt lõpetada alaealise kontol tehingud, mis ei vasta tema konto kasutamise eesmärgile." Oskate te öelda, kas see on tavapärane praktika pangas, et lapsevanemaid nimetatakse rahapesijateks ja terrorismi rahastajateks, kui nad kannavad lapse kontole, lapse enda raha? Veel soovin teilt küsida nõu, et kas antud juhtumi lahendamiseks võiks pöörduda kliendi huvide kaitsmiseks kohtusse ja ajakirjanduse kaudu hoiatada teisi lapsevanemaid? Lugupidamisega 

Kui lapse kontol olevad rahalised vahendid kuuluvad lapsele ja ka investeerimiskonto avatakse lapse nimele, ei tohiks olla tegevuses probleemi ega vastuolu. Küll võib pank sellise kirja saata, kui kontole kantud summad on ebaharilikult suured ja pangal on kahtlus nende päritolus. Pank vastutab, nagu ka pangatöötaja kirjutas, oma klientide kliendisuhte ja selle eesmärgi õige mõistmise eest. Kui panga kahtlus on õigustamatu, võib olla võimalik olukorra lahendamine lihtsa asjaolusid selgitava kirjaga. Paraku on üldtuntud tõsiasi, et sageli avatakse lapsele konto näiteks pankroti- või täitemenetlusvõlglasest vanema poolt eesmärgiga oma rahalisi vahendeid võlausaldajate eest varjata. Selline tegevus ei ole lubatav ja ei tohiks olla ka tolereeritav.

Soovitan panga peale mitte vimma kanda vaid rahulikus ja asjalikus toonis kirjaga selgitada, kust pärineb raha, mis lapse kontole kanti ja et ka investeeritakse lapse eest ja nimel tema enda investeerimiskontole. 

Tere! Kas notari juures korteri kinkelepingu sõlmimisel alaealisele võib takistuseks saada korteriühistu võlg või laen?

Kinnisvaratehingus alealisega nõuavad reeglina kohtu nõusolekut. Alaealisele kinnisvara kinkimise osas puudub kohtutel üksmeel ehk kinnisasja tasuta omandamisele suunatud tehing võib vajada ja võib ka mitte vajada nõusolekut. Nii näiteks on Tartu maakohus jätnud rahuldamata kinketehingu nõusoleku avalduse põhjusel, et niisugune tehing ei vaja kohtu aksepti. Samas on kohus teises tsiviilasjas andnud kinkeks nõusoleku. Tõenäoliselt, kui on tegemist kinnisasjaga, mille osas puuduvad koormatised, on võimalik teha tehing ilma kohtu nõusolekuta, teistel juhtudel aga mitte. Küsimuses, kas tehing vajab nõusolekut või ei ja kas koormatised võivad saada takistuseks, tasub veel enne nõusoleku taotlemist konsulteerida notariga.

Tere! Pärimise teel saadud mootorratas on mul kaasomandis minu alaealise lapsega. Kas seda võib võõrandada alaealise lapse, surnud isa vennale ehk onule? 

Vanemad ei või lapse nimel teha kõiki tehinguid. Peamiselt on välistatud tehingud, mille üheks pooleks on laps ja teiseks pooleks vanem või vanema lähisugulane, kus võib esineda lapse ja vanema huvide konflikt. Nimetatud toimingute tegemiseks tuleb pöörduda kohtu poole erieestkostja määramiseks ning kohus määrab isiku, kes esindab last tehingu tegemisel lapsevanemaga.

Teise võimalusena võib kohus anda nõusoleku konkreetse tehingu tegemiseks ilma erieestkostjat määramata, asendades lapse tahteavalduse jõustunud kohtulahendiga. Lisaks ei saa vanemad last esindada tehingute tegemisel varaga, mille laps on omandanud pärimise teel või kinketehingu alusel, kui pärandaja või kinkija on määranud, et üks vanem või kumbki vanem ei või seda vara valitseda.