Tere. Minul ja mu eksabikaasal on korter, millest 1/2 kuulub mulle ja teine 1/2 on eksabikaasa oma. Ühisvara jagamist ametlikult algatatud ei ole. Eksabikaasa soovib anda enda osa oma kahele lapsele, kes on alaealised. Kas on see võimalik? Korteril hetkel ka haldusteenuste eest võlg üleval. Kui ta saab enda osa laste nimele teha, mis õigused jääksid tal edaspidi korteri suhtes? Me ei ela enam koos, kuid siiski on ta laste eestkostja. Kas ta võiks ka sinna vabalt uuesti sisse kolida? Või kas saab ta enda otsust n.ö tagasi pöörata, et võtab lastelt tagasi oma 1/2 osa?

Kinnisvaratehingus alealisega nõuavad reeglina kohtu nõusolekut. Alaealisele kinnisvara kinkimise osas puudub kohtutel üksmeel ehk kinnisasja tasuta omandamisele suunatud tehing võib vajada ja võib ka mitte vajada nõusolekut. Nii näiteks on Tartu maakohus jätnud rahuldamata kinketehingu nõusoleku avalduse põhjusel, et niisugune tehing ei vaja kohtu aksepti. Samas on kohus teises tsiviilasjas andnud kinkeks nõusoleku. Tõenäoliselt, kui on tegemist kinnisasjaga, mille osas puuduvad koormatised ja võlgnevused, on võimalik teha tehing ilma kohtu nõusolekuta, teistel juhtudel aga mitte. Küsimuses, kas tehing vajab nõusolekut või ei ja kas võlgnevused võivad saada takistuseks, tasub veel enne nõusoleku taotlemist konsulteerida notariga.

Kinkelepingu sõlmimisel muudetakse omandi kuuluvust. Korteri omanikuks saavad lapsed ja kinkija kaotab korteri suhtes omanikuõigused. Küll on hooldusõiguslikel vanematel kohustus ja õigus lapse vara eest hoolt kanda, ent see peab lähtuma juba ainuüksi alaealiste omanike huvidest ja tehingud kinnisvaraga vajavad eelnevat kohtu nõusolekut.

Tere! Eelmise aasta jaanuari kuus suri mu isa. Pärandavara tuli mulle ja mu kahele alaealisele vennale. 2023 juuli käisime Notari juures ja saime vara enda nimele. Oktoobris andis ühe venna esindaja ehk ema avalduse sisse, et saaks pârandvara müüa. Kas sellest piisab või peab teise alaealise esindaja ka avalduse kirjutama ning mina samuti? Kaua aega tavaliselt võtab, et asi kohtuni jõuaks? 

Üldjuhul saab pärandvaraga tehinguid teha nagu mistahes muu varaga. Kuna aga alaealise pärandiga tehingute tegemiseks onvajalik kohtu nõusolek, tuleb alaealiste pärijate vanemal pöörduda kohtusse nõusoleku saamiseks. Kui kohus annab nõusoleku mõlema alaealise pärija pärandiosa müümiseks, saab pärandi müüa ühiselt. Täisealine pärija osaleb müüjana tehingus ise ja alaealiste pärijate vanemad osalevad tehingus alaealiste esindajatena.