Tere Lapse isa ei taha maksta lapsele elatisraha. Sooviksin sellega nüüd edasi ametlikuks minna, aga kohe ei saa üldse aru, mida ma millal tegema pean. Kas te saate palun lihtsas keeles kirjutada, mida ma tegema pean, et elatist (elatisabi) saada. Samuti palun täpsemat infot selle kohta, kui saab laps raha kui isa ei maksa , see on vist siis see elatisabi 200 eurot kuus. Aitäh teile Kena päeva.

Kui lapse isa ei ole seni lapse ülalpidamiseks elatist maksnud ning soovite lapse ülalpidamise küsimuse õiguslikult korrastada, on soovitatav tegutseda kindlas järjekorras. Lapse ülalpidamine on mõlema vanema seadusest tulenev kohustus ning lapsel on õigus saada ülalpidamist mõlemalt vanemalt vastavalt nende võimalustele.
Pöördumine lapse isa poole
Enne kohtusse pöördumist on soovitatav teha lapse isale kirjalik ettepanek lapse ülalpidamises osalemiseks. Kirjalikus pöördumises võib viidata lapse ülalpidamise kohustusele, märkida soovitava elatise suuruse, määrata maksete alguskuupäeva ning teha ettepanek kokkuleppe sõlmimiseks.
Kirjalik pöördumine võimaldab vajaduse korral hiljem tõendada, et enne kohtumenetluse algatamist on püütud küsimus lahendada kokkuleppe teel.
Elatise suuruse määratlemine
Enne nõude esitamise kaalumist on soovitatav hinnata lapse tegelikke vajadusi ning arvutada välja põhjendatud elatise suurus. Elatise suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapse vajadusi ning mõlema vanema varalist seisundit ja ülalpidamisvõimet.
Abimaterjalid ja täiendav teave on kättesaadavad järgmistel veebilehtedel:
• Jurist Aitab – pereõiguse ja elatisega seotud teave: https://www.juristaitab.ee
• Elatiskalkulaator ja selgitused: https://www.juristaitab.ee
Elatise suuruse hindamisel tuleks arvesse võtta lapse tavapäraseid ja põhjendatud kulutusi, sealhulgas kulusid toidule, riietusele, jalanõudele, eluasemele, kommunaalteenustele, haridusele, huvitegevusele, tervishoiule ning muudele lapse vajadustele.
Kohtusse pöördumine elatise väljamõistmiseks
Kui lapse isa ei nõustu elatist maksma, ei vasta pöördumisele või kokkulepet ei saavutata, on võimalik esitada kohtule hagi või maksekäsu kiirmenetluse avaldus elatise väljamõistmiseks.
Kohtusse pöördumiseks ei ole üldjuhul kohustuslik, küll aga võimalusel soovituslik,  kasutada õigusnõustaja abi. Vajaduse korral on võimalik saada nõustamist ja teavet järgmistest allikatest:
• Jurist Aitab: https://www.juristaitab.ee
• Riigi õigusabi võimaluste kohta saab teavet samuti veebilehelt https://www.juristaitab.ee
Elatisabi võimalused
Elatisabi on riiklik toetus, mida makstakse lapsele juhul, kui ülalpidamiskohustuslane ei täida oma kohustust. Elatisabi suurus võib olla kuni 200 eurot kuus ühe lapse kohta.
Üksnes asjaolu, et lapse isa elatist ei maksa, ei anna automaatselt õigust elatisabi saamiseks. Elatisabi maksmise eelduseks on üldjuhul vastava menetluse olemasolu.
Elatisabi võib olla võimalik saada:
• kohtumenetluse ajal, kui kohtule on esitatud elatisnõue;
• täitemenetluse ajal, kui elatis on kohtulahendiga välja mõistetud, kuid võlgnik ei täida kohtulahendit.
Pärast elatisabi väljamaksmist nõuab riik makstud summad üldjuhul ülalpidamiskohustuslaselt tagasi.
Täitemenetlus pärast kohtuotsust
Kui kohus on elatise välja mõistnud, kuid lapse isa ei täida kohtulahendit vabatahtlikult, on võimalik pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks.
Täitemenetluse ajal võib lapsel tekkida õigus täitemenetlusaegsele elatisabile. Elatisabi suurus võib olla kuni 200 eurot kuus ühe lapse kohta ning selle määramisel võetakse arvesse muu hulgas kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurust ja tegelikult laekunud summasid.
Täiendav teave ja abi
Elatisabi, elatisnõuete ning õigusabi võimaluste kohta on võimalik saada täiendavat teavet järgmistelt veebilehtedelt:
• Sotsiaalkindlustusamet – elatisabi: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/perehuvitised-ja-muud-toetused/elatisabi
• Elatisabi teave ja juhised: https://www.elatisabi.ee
• Jurist Aitab – pereõigus ja riigi õigusabi: https://www.juristaitab.ee
Soovitatav tegevuskava
Praktiliselt on soovitatav esmalt kaardistada lapse ülalpidamiskulud ja määratleda põhjendatud elatise suurus. Seejärel tuleks teha lapse isale kirjalik ettepanek elatise maksmiseks. Kui kokkulepet ei saavutata, on võimalik pöörduda kohtusse elatise väljamõistmiseks. Menetluse käigus tasub kontrollida elatisabi saamise võimalusi. Juhul kui kohtulahendit vabatahtlikult ei täideta, saab algatada täitemenetluse ning vajaduse korral taotleda täitemenetlusaegset elatisabi.
Lapse ülalpidamine on seadusest tulenev mõlema vanema kohustus ning elatise nõudmine on õiguslik meede lapse ülalpidamisõiguse tagamiseks.
 

Tervist. Küsin kas mul on mingeid võimalusi laste elatisraha vähendamiseks? Tegime eksabikaasaga notariaalse lepingu aastal 2022. Mul on kaks last. Lepingusse sai märgitud 250€ lapsele aastas. Igal järgneval aastal lisandub 10% elatustaseme tõusu tõttu. Sellel aastal on see summa juba 732.05€ Minul on hetkel netosissetulek 1000€ ja sinna lisandub nö. rahvapension ~400€

Vastuseks pöördumisele seoses laste ülalpidamiskohustuse täitmisega selgitame järgmist.
Te olete jätkuvalt kohustatud täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust oma alaealiste laste suhtes. Samas võib Teie kirjeldatud asjaoludel olla põhjendatud hinnata üle 2022. aastal sõlmitud notariaalse kokkuleppe tingimused, kuna kokkuleppe sõlmimise aluseks olnud asjaolud võivad olla oluliselt muutunud.
Perekonnaseaduse § 96 kohaselt on mõlemad vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. Perekonnaseaduse § 102 lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et ülalpidamise ulatuse määramisel tuleb arvestada ühelt poolt lapse põhjendatud vajadusi ning teiselt poolt mõlema vanema varalist seisundit ja ülalpidamisvõimet. Ülalpidamiskohustuse kandmine peab olema jaotatud vanemate vahel vastavalt nende võimalustele ning selle täitmisel tuleb arvestada ka kohustatud vanema tegelikku majanduslikku olukorda.
Teie esitatud andmete kohaselt nägi notariaalne kokkulepe ette elatise maksmise summas 250 eurot lapse kohta kuus. Kokkuleppes sisalduva iga-aastase suurendamismehhanismi tulemusena on elatise kogusumma tõusnud käesolevaks ajaks 732,05 euroni kuus kahe lapse kohta.
Teie praegune igakuine sissetulek koosneb ligikaudu 1000 euro suurusest netotöötasust ning ligikaudu 400 euro suurusest pensionist, kokku ligikaudu 1400 eurot kuus. Elatise tasumise järel jääb Teile alles ligikaudu 668 eurot kuus, millest tuleb katta eluaseme-, kommunaal-, transpordi-, tervise- ning muud vältimatud igapäevased kulud.
Asjaolu, et elatis moodustab ligikaudu 52% Teie igakuisest kogusissetulekust, võib viidata sellele, et kokkuleppe sõlmimise aluseks olnud tasakaal laste vajaduste ja Teie ülalpidamisvõime vahel on muutunud. Elatise suuruse ümberhindamise vajaduse hindamisel on siiski määrava tähtsusega võrdlus notariaalse kokkuleppe sõlmimise ajal eksisteerinud asjaoludega. Seetõttu tuleb hinnata, kas ja millises ulatuses on muutunud Teie sissetulekud, tervislik seisund, töövõime, vältimatud kulud või muud asjaolud, mis mõjutavad Teie võimet kokkulepet täita.
Samuti tuleb elatise suuruse hindamisel arvesse võtta laste tegelikke vajadusi ning mõlema vanema majanduslikku olukorda tervikuna. Soovitame võimalusel küsida teiselt vanemalt ülevaadet laste igakuistest kuludest ning neid tõendavat dokumentatsiooni, et hinnata elatise suuruse vastavust laste tegelikele vajadustele ja mõlema vanema panusele nende kulude kandmisel.
Kirjeldatud asjaoludel on mõistlik teha teisele vanemale ettepanek alustada läbirääkimisi notariaalse kokkuleppe muutmiseks ning leppida kokku elatise suurus, mis arvestaks üheaegselt laste põhjendatud vajadusi ja Teie tegelikke majanduslikke võimalusi.
Juhul kui kokkulepet ei õnnestu saavutada, on Teil võimalik pöörduda maakohtusse nõudega muuta notariaalset kokkulepet ja vähendada elatise suurust, tuginedes pärast kokkuleppe sõlmimist toimunud olulistele asjaolude muutustele.
Täiendavalt soovitame välja tuua kõik asjaolud, mis mõjutavad Teie majanduslikku olukorda, sealhulgas pensioni liik, võimalikud terviseseisundist tulenevad piirangud, ravimikulud, abivahendite kulud ning muud vältimatud väljaminekud. Nimetatud asjaolud võivad omada olulist tähtsust Teie tegeliku ülalpidamisvõime hindamisel.
 

Tere. Sain teada,et mul hakkab eksabikaasaga lähitulevikus lapse hooldusõiguse üle vaidlus. Soovin abi,et ennast valmis panna selleks.

Tere!

Selle lehekülje kaudu Te paraku esindamiseks abi ei saa, st kui soovite kohtus esindamist, tuleks selleks pöörduda perekonnaõigusega tegeleva õigusspetsialisti poole. Pöördumine on ka liig lakooniline selleks, et anda täpsemaid juhiseid. Vahest olulisema põhimõttena osundan siiski, et kui lapse hooldusõiguse üle tekib vaidlus, lähtub kohus eelkõige lapse parimatest huvidest, mitte sellest, kumb vanem “võidab”. Ennast tasub valmis panna nii, et kogute rahulikult kokku lapse igapäevaelu puudutava selge info, hoiate suhtluse teise vanemaga asjalikuna ja väldite käitumist, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. 

Mina ja ex poissober laksime lahku mai keskel. Tema andis minule minu korteri votmed tagasi, aga siis hakkas kysima tagasi pusa, mis ta oli minule kinkinud. Ytlesin ei, kuna tema ei anna minu kingituid asju tagasi. Oleme teine teist ara kustutanud sotsiaalmeediast, aga minu number on tal veel olemas. Enne kui mind Snapchat rakendusest ara kustutas, kais ta tihti minu maja ymbruses ning saatis minule pilte minu majast ning minu rajoonist, kui tema elab taitsa erineval pool tallinnat. Jai vaga halb mulje. Peale seda kui tema sealt ara kustutasin, on ta hakkanud pilte minu rajoonist yles panema oma instagrami, tuttavalt ma seda kuulnud, ja postitusi nainud. Tal pole minu rajoonis tuttavaid ning ei peaks muud asja siia ka olema. Samas on ta proovinud minule kirjutada whatsapp rakenduses, mina pole teda tahele pannud. Kas see ei ole illegaalne niimoodi kellegi koju juures istuda/pilte votta ja teistele neid saata, kas pole mingisugune "stalking". Me molemad oleme taiskasvanud.

Jah, selline käitumine võib sõltuvalt asjaoludest olla ahistav jälitamine. Ainuüksi see, et keegi liigub avalikus kohas või teeb tänavast pilti, ei ole veel automaatselt ebaseaduslik, kuid kui ta otsib teiega korduvalt kontakti, liigub teadlikult teie kodu ümbruses, saadab teile selle kohta pilte ja see tekitab hirmu või häirib teid oluliselt, võib see minna karistusseadustik § 157³ alla. Pusa osas: kui see oli teile kingitud ese, siis üldjuhul ei pea te seda pärast lahkuminekut tagasi andma. Kingitud vallasasi läheb tavaliselt üle saajale.

Karistusseadustik § 157³ järgi on karistatav teise inimesega korduv või järjepidev kontakti otsimine, tema jälgimine või muu tahtevastane eraellu sekkumine, kui eesmärk või tagajärg on hirmutamine, alandamine või muul viisil oluline häirimine. Teie kirjelduse järgi võivad selles suunas viidata näiteks korduvad sõnumid, maja ümbruses viibimine, teie kodu või rajooni piltide saatmine ning sama käitumise jätkumine ka pärast seda, kui olete suhtluse katkestanud. Samas ei saa ainult ühe kirjelduse põhjal kindlalt öelda, et kuriteokoosseisu elemendid on juba täidetud. Praktikas hinnatakse just korduvust, seda, kas olete andnud selgelt märku, et ei soovi kontakti, ning seda, kui tugevalt on see teie turvatunnet või igapäevaelu häirinud. Riigikohus on selgitanud, et pelgast ebamugavusest või ärritusest ei pruugi piisata, häirimine peab olema sisuliselt tõsisem. Kingituse osas on põhireegel see, et kui ese anti teile kingitusena üle, siis kuulub see üldjuhul teile. See, et suhe lõppes, ei anna iseenesest õigust kingitust tagasi nõuda. Teistsugune olukord võib olla siis, kui asi anti ainult kasutada või laenuks, mitte kinkena. Kui see käitumine jätkub, on mõistlik teha tõendid korda. Hoidke alles kuvatõmmised WhatsAppi sõnumitest, Instagrami postitustest, varasemad Snapchati pildid, kuupäevad, kellaajad ja võimalusel tunnistajate info. Kui tunnete end ohustatuna, pöörduge politseisse. Kui oht on vahetu, helistage kohe 112. Praktiliselt on sageli kasulik saata üksainus selge teade, näiteks et te ei soovi temaga mingit kontakti ja palute tal mitte tulla teie kodu lähedusse ega teiega enam ühendust võtta. Pärast seda ärge vaidlusse laskuge, vaid säilitage edasised kontaktikatsed tõendina. Kui te ei soovi üldse kirjutada, ei pea te seda tegema, kuid selgesõnaline keeld võib hiljem tõendamisele kaasa aidata.

Tere.Abielulahtus. Enne abiellumist oli mul kinnisvara, mis abielu ajal sai realiseeritud ning ostetud ühine kodu. Mis õigused mul nüüd on kui käes on lahutus. Enne abiellumist mehe ainus vara oli auto ja mootorratas. Minu kinnisvara müügist on praegune kodu üles ehitatud. Meil on 4 last ning vahepealse aja on olnud abikaasa pere ülalpidaja. Mis on minu järgmised sammud, millised õigused mul on, kuidas edasi toimetada. Hetkel on kokkulepe, et kuna lapsed on praeguses kohas seotud siis jagame lapsi siin elukohas, roteerudes nädala kaupa. Minul oleks aga vaja uus elukoht soetada ja mis variandid on kui praegust elukohta ei saa müüa, kas abikaasa peaks minu osa hüvitama. Aitäh

Kui teil ei olnud abieluvaralepingut ja kehtis tavapärane varaühisus, siis abielu ajal omandatud kodu on üldreeglina ühisvara ning seda jagatakse lähtekohana võrdselt. Samas võib teil olla õigus nõuda, et teie enne abiellumist kuulunud kinnisvara müügist uue kodu soetamisse või ehitamisse pandud lahusvara väärtust arvestataks teie kasuks. Kui kodu ei saa või ei soovita müüa, on üks tavapärane lahendus see, et kodu jäetakse ühe abikaasa omandisse ja teine saab rahalise hüvitise. Laste praegune elukorraldust on võimalik kokkuleppeliselt jätkata, kuid vara jagamine ja lastega seotud kokkulepped tasub vormistada selgelt ja tõendatavalt.

Teie esitatud kirjeldusest nähtub tegelikult kaks eraldi teemat: 1) abieluvara jagamine ja 2) laste elukorraldus pärast lahutust. Vara poolelt on oluline põhireegel see, et abielu ajal omandatud vara kuulub üldjuhul ühisvara hulka, kuid enne abielu teile kuulunud kinnisvara on teie lahusvara. Kui te kasutasite selle lahusvara müügist saadud raha ühise kodu ostmiseks, ehitamiseks või olulisteks parendusteks, ei tähenda see automaatselt, et kogu praegune kodu muutub ainult teie omaks, kuid see võib anda teile nõude, et seda panust arvestataks ühisvara jagamisel teie kasuks. Riigikohtu selgituse järgi ei hüvitata sellisel juhul lihtsalt kunagi sisse pandud summat üks-ühele, vaid hinnatakse lahusvara panuse väärtust seoses konkreetse vara soetamisega. Praktikas tähendab see, et kui teie lahusvara arvel rahastati märkimisväärne osa praegusest kodust, võib see mõjutada teie osa suurust või seda, kui suur hüvitis teile peaks kuuluma, kui kodu jääb abikaasale. Kui kodu ei saa müüa, siis ei tähenda see, et jagamine oleks võimatu. Ühisvara hulka kuuluva kinnisasja võib jagada nii, et see jäetakse ühe abikaasa omandisse ja talle pannakse kohustus maksta teisele abikaasale välja õiglane hüvitis. Selleks on tavaliselt vaja kindlaks teha kinnisvara praegune turuväärtus, laenukohustused ning see, kui suures ulatuses oli kodu soetamisel kasutatud teie lahusvara. Laste osas on teie praegune roteeruv nädal-nädal lahendus põhimõtteliselt võimalik, kui see toimib laste huvides ja mõlemad vanemad on sellega nõus. Kuna teil on vaja uus elukoht soetada, tasub laste elukorralduse osas läbi mõelda, kas senine süsteem jääb päriselt toimima või on vaja määrata laste püsivam elukoht, suhtluskord, kulude jaotus ning ülalpidamise korraldus. Kui kokkulepe hakkab murenema, on mõistlik enne kohtusse pöördumist proovida perelepitust ja vajadusel kaasata kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja.

Tere Kas lahutusejärgselt saab muuta elastise maksmise korda? Lased on jagatud hooldusõigusega: 6. KOKKULEPE LASTELE ELATISE MAKSMISE KOHTA 6.1. Endised Abikaasad lepivad kokku, et X maksab oma lahusvara arvelt Endiste Abikaasade ühistele lastele W ja Z igakuiselt elatist summas 100 eurot kummagi lapse jaoks kuus kuni lapse 18- aastaseks saamiseni või senikaua kuni laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni). Elatise kohustub X hiljemalt iga kuu kaheksandaks (08.) kuupäevaks tasuma Y-i kontole nr 123 või lapse täisealiseks saamisel lapse kontole. Esimene maksetähtaeg on 01.05.2025.a. ning osalejad kinnitavad, et X on nimetatud summa ülekandega tasunud enne eelnimetatud tähtajaks. 6.2. Osalejad lepivad kokku, et korrigeerivad elatise suurust igal aastal vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele. 6.3. Osalejad avaldavad, et X  müüs alla turuhinna Y-i käesoleva lepingu sõlmimise päeval. Osalejad kinnitavad, et punktis 7.1. nimetatud elatise suuruse kujundamisel on arvestatud eelnimetatud kinnistu müügi ja käesolevas lepingus sisalduva ühisvara jagamise kokkulepetega. 6.4. Endised Abikaasad lepivad kokku, et X maksab endiste Abikaasade ühiste laste 21-aastaseks saamiseni igakuiselt Y’i poolt esitatud kommunaalmaksed 1/3 ulatuses, eeldusel, et lapsed elavad Y juures. Eelnimetatud makse kohustub X tasuma Y-i kontole nr 567  kümne (10) päeva jooksul alates arve saamisest. 6.6. Juhindudes täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 18¹ annab X tagasivõetamatu nõusoleku alluda käesolevas lepingus kokkulepitud elatise nõude osas kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. 6.7. Endised Abikaasad lepivad kokku, et lastega seotud jooksvad kulud jagavad endised Abikaasad omavahel võrdselt. Kas kohtusse pöördudes on võimalik seda kokkulepet muuta? Kõike head Y 

Õigusliku aluse olemasolul on  võimalik kohtusse pöördudes taotleda notariaalses kokkuleppes või lahutuskokkuleppes sätestatud elatise suuruse ja selle maksmise korra muutmist.
Kehtiva õiguse järgi peavad mõlemad vanemad oma alaealist last ülal pidama vastavalt oma varalisele seisundile ja võimalustele. Ka vanemate varasem või kehtiv kokkulepe ei saa lõplikult välistada lapse õigust saada piisavat ülalpidamist. Näiteks juhul, kui laste vajadused on pärast kokkuleppe sõlmimist suurenenud (haridus-, tervise- või huvitegevuskulude vms tõttu), võib see olla aluseks makstava elatise suuruse muutmise taotlemiseks.

Samuti võib kohus hinnata uuesti vanemate ülalpidamiskoormuse jaotust juhul, kui ühe vanema sissetulek või varaline olukord on pärast kokkuleppe sõlmimist oluliselt muutunud. Kui laste tegelik elukorraldus erineb sellest, millest kokkuleppe sõlmimisel lähtuti, võib ka see olla oluline asjaolu elatise suuruse või ülalpidamiskohustuse ümberhindamisel.
Ühise hooldusõiguse olemasolu ei tähenda automaatselt, et elatist ei tuleks maksta või et mõlema vanema rahaline panus peaks olema võrdne.
Elatise suuruse määramisel lähtub kohus eelkõige lapse vajadustest ja huvidest, mitte üksnes vanemate varasemast kokkuleppest.
Lepingu punkt 6.3, mille kohaselt arvestati elatise suuruse määramisel kinnistu müüki alla turuhinna ja vara jagamise kokkuleppeid, on kohtumenetluses asjakohane asjaolu, mida kohus võib arvesse võtta. Samas ei välista vara jagamise kokkulepe iseenesest hilisemat elatise või ülalpidamiskohustuse ulatuse muutmist, kui lapse vajadused või vanemate võimalused on muutunud.
Kui soovite muuta elatise summat või laste ülalpidamisega seotud kulude kandmise korda, sealhulgas kokkulepet kommunaalkulude tasumise kohta, tuleb kohtule põhjendada ja võimalusel tõendada, millised asjaolud on pärast kokkuleppe sõlmimist muutunud. Notariaalne kokkulepe ja selles sisalduv sundtäitmise klausel ei takista kohtul tulevikus elatise suurust või maksmise korda muutmast.
Kokkuvõttes on võimalik kohtus taotleda elatise ja laste ülalpidamiskulude kandmise korra muutmist, kui laste vajadused, vanemate majanduslik olukord või laste tegelik elukorraldus on pärast kokkuleppe sõlmimist muutunud. Kohus hindab seejuures eelkõige laste vajadusi ja mõlema vanema ülalpidamiskohustuse ulatust (perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 96, § 100 ja § 101) ning vajadusel ka seda, kas muutunud asjaolud õigustavad senise kokkuleppe muutmist (PKS § 102).
Enne kohtusse pöördumist tasub võimalusel esmalt kaaluda pooltevahelist kokkulepet, selle notariaalset vormistamist või perelepitust.

Kas 20000-30000 eurot korteri sissemaksmiseks vanemate kingitusena tuleks digitaalselt allkirjastada või teha notariaalne kinkeleping?

Raha kinkimisel puudub notariaalne vorminõue. 20 000–30 000 euro suuruse summa puhul on soovitatav sõlmida kirjalik leping või digitaalselt allkirjastatud leping. Lisaks lepingule on oluline, kui tehakse ülekanne, et lisatakse makseselgitusse viide kinke kohta. 
Kui rahasumma kinge soovitakse teha lapsele (kingisaajale) seoses korteri ostuga ning ostja (kingisaaja) omafinantseeringu osa tasutakse kinkija poolt notari deposiiti, siis tuleb arvestada, et korteri müügilepingu sõlmimisel peab tehingus osalema ka kinkija, kuna raha käsutamiseks peab nõusoleku andma isik, kes kandis raha notari deposiiti. 
Soovitav pöörduda omale sobiva notari poole konsultatsiooni saamiseks. Notarid leiad siit https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri

Kas vanematelt saadud korteri sisseostmiseks raha tuleb vormistada kirjaliku kinkelepinguna kui soovitakse tagada, et see summa jääks ka tulevikus nt pärast abielu vaid kingi kättesaajale?

Kirjalik kinkeleping ei ole tingimata vajalik, kuid kingituse tõendamise seisukohalt on soovitatav. Juhul kui tegemist on pangaülekandega, siis võivad vanemad lisada makse selgitusse viite, et tegemist on kingitusega lapsele või kinkega korteri ostuks ja lisada näiteks ostetava korteri aadressi. See lihtsustab hilisemat tõendamist, kas tegemist oli kingituse või laenuga.

Tere. Kuidas peaksin edasi käituma? Mulle saadeti kohtu otsus milles oli elatise otsus aga otsuses on perekonnanimi vale ja seal pole ka kirjas et ma maksan kahele lapsele juba elatist. Ja ma tahaks ka isadus testi kuna ei ole üldse kindel et laps on minu.

Tegemist kolme erineva küsimusega. Kui kohtuotsuses on isa perekonnanimi valesti kirjutatud, kuid muud andmed, sh isikukood on õige, siis on see kirja- või muu ilmne ebatäpsus. Sellisel juhul tuleb avaldusega pöörduda otsuse teinud kohtu poole ja taotleda otsuses perekonnanime parandamist.

Kui kohtuotsuses ei arvestatud, et isa maksab elatist juba kahele lapsele, siis on tegemist otsusega välja mõistetud elatise suuruse sisulise vaidlustamisega ja seda saab teha apellatsioonkaebuse esitamisega. Kohtuotsuses on toodud edasikaebamise kord ja tähtaeg -  vaidlustamiseks tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Arvestama peab, et kohtupraktika kohasel ei vähenda teiste laste olemasolu elatist automaatselt, kuid see võib olla oluline, kui see seaks osad lapsed ebavõrdsesse olukorda või kui isa varaline olukord ei võimalda elatist väljamõistetud ulatuses maksta.

Kui isa väidab, et laps ei ole tema laps, tuleb isal eraldi esitada kohtule isaduse vaidlustamise hagi. Isaduse vaidlustamiseks on seaduses lühike tähtaeg: üldjuhul üks aasta alates päevast, mil isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud said teatavaks.

Kas kohalikule omavalitsusele kuuluvas lasteaias on lubatud vähendada ühe rühma lahtioleku aega kella 19:00 pealt kella 17.30 peale kui puudub hoolekogu heakskiit? Ülejäänud rühmad jäävad lahti kuni kella 19:00. Lasteaias puudub lühendatud lahtiolekuga rühmale valverühm. Lahtioleku aja muudatus hakkas kehtima samal päeval kui vastav otsus (hoolekogu ei olnud vastavast otsusest teadlik) lastevanematele saadeti. Lasteaia kodukorras on välja toodud, et lasteaed on avatud 7:00-19:00. Kas on mõni seadus mis muudab lasteaia poolt tehtava otsuse tühiseks?

Üldjuhul ei muuda hoolekogu heakskiidu või eelneva teavituse puudumine sellist otsust automaatselt tühiseks. Küll aga võib otsus olla õigusvastane, kui see on vastuolus lasteaia kehtiva kodukorra, kohaliku omavalitsuse vastuvõtu- või töökorralduse korraga, võrdse kohtlemise põhimõttega või kui vanematele ei ole tegelikult tagatud lubatud lahtioleku ajale vastavat teenust. Kui kodukorras on kirjas, et lasteaed on avatud 7.00–19.00, siis ühe rühma lühendamine 17.30-ni ilma alternatiivi või valverühmata on õiguslikult küsitav, eriti kui muudatus rakendati kohe samal päeval.

Kehtiva õiguse järgi on kohaliku omavalitsuse ülesanne tagada lasteaia kättesaadavus ning lasteaia pidaja kehtestab lasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra. Hoolekogu ülesanne on anda arvamus lasteaia kodukorra kohta ning teha ettepanekuid lastele soodsa õpi- ja kasvukeskkonna tagamiseks. Seadusest ei nähtu üldreeglit, et iga üksiku rühma lahtioleku muutmiseks oleks alati vaja hoolekogu “heakskiitu” samas tähenduses nagu siduvat nõusolekut. Samas on oluline vahe sellel, kas muudeti lihtsalt sisemist töökorraldust või sisuliselt kodukorda või teenuse tingimusi. Kui kehtivas kodukorras on lasteaia lahtiolek 7.00–19.00 ja lühendatud rühmale ei pakuta valverühma ega muud tegelikku võimalust kasutada teenust kuni kella 19.00-ni, võib see olla vastuolus kehtiva kodukorraga. Sellisel juhul peaks enne muudatuse rakendamist vähemalt kodukorda või muud asjakohast korda õiguspäraselt muutma. Haldusmenetluse üldreeglite järgi ei ole menetlus- või vormivea tõttu otsus automaatselt kehtetu. Otsuse tühisus on seaduses ette nähtud vaid üsna erandlikes olukordades, näiteks kui otsuse on andnud pädevuseta organ või otsusest ei selgu selle põhiregulatsioon. Seega on siin realistlikum rääkida võimalikust õigusvastasusest ja kehtetuks tunnistamise vajadusest, mitte automaatsest tühisusest. Riigikohus on ka selgitanud, et munitsipaallasteaed ei ole iseseisev õigussubjekt, vaid tegemist on valla või linna tegevusega. See tähendab, et vaidlus ei jää ainult rühma või direktori “sisemiseks otsuseks”, vaid vastutus on lõppastmes kohaliku omavalitsuse üksusel. Samuti peab KOV oma üldaktides ja korralduses jääma seadusega kooskõlla. Kui muudatus rakendati samal päeval, võib see riivata vanemate õiguspärast ootust ja olla ebamõistlikult järsk ja ootamatu, eriti kui puudus valverühm või muu asenduslahendus. Praktiliselt tasub esmalt pöörduda kirjalikult direktori ja seejärel lasteaia pidaja ehk valla- või linnavalitsuse poole, paludes selgitada õiguslik alus, otsuse tegija, jõustumise alus ja see, miks kodukorda ei muudetud. Kui kohaliku omavalitsuse määrus või lasteaia pidaja kehtestatud kord näeb ette täpse menetluse rühma tööaja muutmiseks, tuleb seda järgida.