Kaks aastat tagasi kaotasime oma tütre. Tütrest jäid maha kaks last, sel hetkel 4a ja 9a. Peagi väimees tutvus naisterahvaga kes tundus esialgu leina ja kogu olukorda, mis peret tabanud, mõistvat. Sel naisel endal lapsi pole. Väimees abiellus temaga pea aasta tagasi ja peale seda on meie suhtlemisi ja kohtumisi lapselastega takistatud. Põhjendusi on igasuguseid- aga kõige kummalisem tundub meile nõusolek saada sellelt naiselt. Meie oleme väimehe uut suhet aksepteerinud, aga meid, tüdrukute emapoolseid vanavanemaid, mitte. Lisaks on öeldud, et oleme ebausaldusväärsed. Ise mõistan, et oleme lastele sild mälestustes emaga ja seda soovitakse kustutada. Lastelt on ära võetud kõik emaga seotud esemed, ka pildid. Emast kodus rääkida ei tohi. Uuel naisel oli julgust meile ette heita, et näeb meie kodu seinal tüdrukute emast ja nende, ehk siis meie tütre, perest pilte: “Kuidas ma pean ennast tundma?” Meie nö konflik tundub, et on palju sügavam kui lihtsalt isiksused ei sobi. Ta nimetab ennast laste emaks, aga meie leiame, et ta on siiski kasuema ja ei tohiks nõuda lastelt ennast emaks nimetada. Oleme mures laste vaimse heaolu pärast. Kas see on õigus- ja seaduspärane meid eemal hoida ja lastega sellisel moel manipuleerida?
Ka vanavanemad saavad nõuda lapsega suhtlemist. Kohus võib lapse huvides lubada kolmandal isikul lapsega suhelda, keelata tal lapsega suhtlemise või seda piirata (PKS § 143 lg 4). Kohus võib asjassepuutuvale isikule panna kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet vanematega või raskendab lapse kasvatamist (PKS § 143 lg 4).
Lapsega suhtlemise õiguse asjad lahendatakse hagita menetluses (TsMS § 550 lg 1 p 2). Selleks tuleb kohtule esitada avaldus ja põhjendada, miks on suhtlemine laste huvides. Soovitan kasutada juristi abi.
Esmase sammuna soovitan aga rääkida laste elukohajärgse lastekaitsetöötajaga. On võimalik, et probleem saab lahendatud ja suhtlemises kokku lepitud juba lastekaitsetöötaja osalusel ja kohtuväliselt.