Isal on kaks poega. Vanem 4 aastaselt lapsendatud, noorem lihane. Isa eluajal on teda abistanud ja tema heaks tööd teinud kasupoeg, kuid testament on tehtud täies osas lihasele pojale. Mis ei tulnud tegelikult üllatusena, kuna isa on poegadel ning ka poja lastel alati vahet teinud. Kui isa peaks nüüd hakkama igapäevast hooldust vajama. Kas hooldus kohustus lasub ikkagi mõlemal pojal või ainult pärijal?

Lapsendamisega tekivad lapsendaja ja lapsendatava vahel samad õiguslikud suhted, nagu põlvnemisegi korral. Ülslpidamiskohustus tuleneb põlvnemisest ja ülalpidamist on kohustatud andma esimese astme alanejad sugulased, see tähendab lapsed. Nii bioloogilised kui lapsendatud. 

Tere! Mina ja minu partner oleme alla 24-aastased ning seetõttu kuulume veel hetkel mõlemad oma vanematega samasse leibkonda. Sooviksime aga saada kahekesi omaette leibkonnaks. Sellest tulenevalt ka minu küsimus - kas eraldi leibkonnaks loetaks meid vaid abielludes või ka registreeritud kooselu kaudu oleks selline asi võimalik? Ning kooselu registreerimisega seonduvalt samuti üks küsimärk - kas erinevatele aadressidele sissekirjutus osutuks takistuseks?

Eesti õiguses ei kasutata terminit "leibkond" üheselt defineeritud mõistena. Küll aga on erinevates seadustes toodud välja, milliseid isikuid loetakse perekonna või ühise majapidamise liikmeteks teatud toetuste või kohustuste arvestamisel. Näiteks Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega:

• abielus, registreeritud kooselus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud;
• esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased;
• muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine (SHS § 131 lg 7).
• Lisaks loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane õppiv õpilane või üliõpilane, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku eelnimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega (SHS § 131 lg 8).

Seega, ehkki samas eluruumis elavad ühise majapidamisega abielus või registreeritud kooselus elavad isikud loetakse leibkonnaks, ei ole määrav suhte vormistamine vaid asjaolu, et elatakse samas eluruumis ja ühise majapidamisega. Samuti saab leibkonnaks lugeda samas eluruumis elavad ühise majapidamisega abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud (vabaabielu) või ka muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine.

Tere Kuhu või kelle poole pean pöörduma, et lapsi säästa isa hooldusest. Umbes 20 aastat oleme eraldi ja ta pole sentigi lastele andnud.Nüüd kui laste isa tervis on halb siis ma ei soovi, et nad millekski kohustatud oleks. Lapsed ise ka seda ei soovi. Lapsi on 4 ja nad on täisealised kõik. Kohalik vald soovitas uurida ja ütles et see on täiesti võimalik lapsi säästa. See on lühidalt, aga kui on võimalik siis kus kohast ja kuidas me alustama peaks. Ootan vastust 

Ennetavalt ei olegi kohustusest vabaneda võimalik. Lapsed saavad kohustuse täitmisest keelduda. Kui nüüd vanem leiab, et ta soovib ja tal on õigus täisealistelt lastelt siiki ülalpidamist saada, tuleb tal pöörduda ülalpidamisnõudega kohtu poole. Nüüd on lastel õigus ja võimalus esitada kohtule enda vastuväited ning neid tõendada. PKS § 103 lg 1 sätestab, et kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui:

1. ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel – näiteks viibib vanem vanglas kuritegude toimepanemise tagajärjel; pikaaegse alkoholi kuritarvitamise tagajärjel on halvenenud inimese tervis, töövõime ning üldine majanduslik toimetulek (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 30. septembri 2022 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-21-4824;
2. õigustatud isik (vanem) on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu – selle väite tõendamiskoormis on lapsel; tegemist on olukorraga, kus vanem pole täitnud lapse ülalpidamiskohustust;
3. õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes – näiteks ähvardab vanem tappa lapse või lapse ema ja on selle eest süüdi mõistetud.

Töötaja võttis lapsega hoolduslehe(laps 8 aastane). Samal ajal jagab sots.meedias , kuidas kaaslasega hoopis mööda üritusi käib ja vaba aega veedab. Kuidas peaks tööandja selles olukorras käituma ja mis õigused on üldse sellises olukorras inimest korrale kutsuda? Väike kollektiiv ja tekitab töökaaslastele palju lisatööd. Planeeritud graafikute ringi tegemine, inimesed ei saa tänu tema käitumisele puhkusele.

Hooldusleht on ajutise töövõimetuselehe liik, mida väljastab arst, kui on vaja põetada haiget last või pereliiget, mille alusel makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist ehk hooldushüvitist. Hooldusleht kirjutatakse välja haige lapse tegelikule hooldajale, et tagada lapsele hooldus ka ajal, mil pereliikmed oleks muidu tööl. Kui laps vajab hooldamist tööajal ja töövälisel ajal on võimalik hooldus peresiseselt teisiti korraldada, on see lubatud ja vanem ei käitu valesti. Küsimusi tekitaks, kui vaba aja koduvälisesse veetmisse oleks kaasatud ka haige laps. Hoolduslehe puhul on oluline, et laps on haige (otsustab arst) ja lapse hooldamiseks töö ajal peab keegi töölt eemale jääma.

Tere! Palun nõu järgmises olukorras: Ilma minu teadmata ja nõusolekuta on minu alaealise lapse STAR registrisse lisatud kontaktisikutena isa poolseid sugulased, keda laps ei tunne ega kellega pole kunagi suhelnud. Lapse isa on surnud ning mina olen lapse ainus seaduslik hooldaja. Olen pöördunud omavalitsuse poole, kuid nemad eitavad igasugust seost ja väidavad, et STAR ise vastutab. STAR ütleb aga, et neid andmeid saab vaid sisestada KOV. KOV aga endiselt eitab oma seost, kuigi STAR süsteemi logidest on näha, et just nemad on lapse andmetega tegelenud. Keegi pole minult selleks luba küsinud ega midagi kooskõlastanud. Minu hinnangul on tegu lapse õiguste rikkumisega. Milliseid samme saan ma õigustatult astuda, et see olukord saaks parandatud ja vastutus võetud? Kas tegemist võib olla haldusõiguse või andmekaitse rikkumisega? Kuidas on mõistlik edasi tegutseda? Kas teha hagiavaldus isikute vastu kes on määratud minu teadmata kontaktisikuteks või KOV vastu? Ootan väga asjatundlikku nõu. Aitäh!

Alaealise lapse andmete kolmandale isikule avaldamise üle otsustamise õigus sõltub mitmest asjaolust, eelkõige sellest, kellel on lapse suhtes hooldusõigus ja kas tegemist on isikuandmete töötlemisega. Alaealise lapse andmete kolmandale isikule avaldamise üle otsustab üldjuhul lapse hooldusõiguslik vanem või vanemad ühiselt. Isikuandmete kaitse seadus (IKS) reguleerib füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel (IKS § 1 lg 1). Kui infoühiskonna teenuste pakkumisel otse lapsele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punkti a, on lapse isikuandmete töötlemine lubatud ainult juhul, kui laps on vähemalt 13-aastane (IKS § 8 lg 1). Kui laps on noorem kui 13-aastane, on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes sellisel juhul ja sellises ulatuses, milleks on nõusoleku andnud lapse seaduslik esindaja (IKS § 8 lg 2).

Lapsega seotud andmete töötlemise õigus on ka kohaliku omavalitsuse üksusel ja Sotsiaalkindlustusametil. Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus töödelda lapse, lapsevanema ja last kasvatava isiku ning lapse pereliikme isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, samuti lapse sotsiaalsesse võrgustikku kuuluva isiku isikuandmeid, mis on vajalikud lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks (LasteKS § 34² lg 1). Sotsiaalkindlustusametil on õigus töödelda neid andmeid oma ülesannete täitmiseks (LasteKS § 34² lg 7).

Kaks aastat tagasi kaotasime oma tütre. Tütrest jäid maha kaks last, sel hetkel 4a ja 9a. Peagi väimees tutvus naisterahvaga kes tundus esialgu leina ja kogu olukorda, mis peret tabanud, mõistvat. Sel naisel endal lapsi pole. Väimees abiellus temaga pea aasta tagasi ja peale seda on meie suhtlemisi ja kohtumisi lapselastega takistatud. Põhjendusi on igasuguseid- aga kõige kummalisem tundub meile nõusolek saada sellelt naiselt. Meie oleme väimehe uut suhet aksepteerinud, aga meid, tüdrukute emapoolseid vanavanemaid, mitte. Lisaks on öeldud, et oleme ebausaldusväärsed. Ise mõistan, et oleme lastele sild mälestustes emaga ja seda soovitakse kustutada. Lastelt on ära võetud kõik emaga seotud esemed, ka pildid. Emast kodus rääkida ei tohi. Uuel naisel oli julgust meile ette heita, et näeb meie kodu seinal tüdrukute emast ja nende, ehk siis meie tütre, perest pilte: “Kuidas ma pean ennast tundma?” Meie nö konflik tundub, et on palju sügavam kui lihtsalt isiksused ei sobi. Ta nimetab ennast laste emaks, aga meie leiame, et ta on siiski kasuema ja ei tohiks nõuda lastelt ennast emaks nimetada. Oleme mures laste vaimse heaolu pärast. Kas see on õigus- ja seaduspärane meid eemal hoida ja lastega sellisel moel manipuleerida?

Ka vanavanemad saavad nõuda lapsega suhtlemist. Kohus võib lapse huvides lubada kolmandal isikul lapsega suhelda, keelata tal lapsega suhtlemise või seda piirata (PKS § 143 lg 4). Kohus võib asjassepuutuvale isikule panna kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet vanematega või raskendab lapse kasvatamist (PKS § 143 lg 4).

Lapsega suhtlemise õiguse asjad lahendatakse hagita menetluses (TsMS § 550 lg 1 p 2). Selleks tuleb kohtule esitada avaldus ja põhjendada, miks on suhtlemine laste huvides. Soovitan kasutada juristi abi. 

Esmase sammuna soovitan aga rääkida laste elukohajärgse lastekaitsetöötajaga. On võimalik, et probleem saab lahendatud ja suhtlemises kokku lepitud juba lastekaitsetöötaja osalusel ja kohtuväliselt.

Tere,ei oskagi alustada aga eks proovin .Ma olin 8 a kui mu bioloogiline isa läks meie juurest elatist ta mulle maksnud pole kunagi ei materiaalselt ka toetanud aga ma soovin ülalpidamise kohustusest vabastamist , nüüd soovin teha kohtusse avalduse aga mis või kuidas ma seda teha saan kas on olemas mingi blankett või pean lihtsalt vabas vormis trükkima ja kõik ära seletama .

Nii nagu vanemad on kohustatud oma lapsi ülal pidama ja kui nad seda ei tee, tuleb lapse nimel pöörduda kohtusse, peavad ka lapsed oma abivajavaid vanemaid ülal pidama ja kui nad seda ei tee, saab vanem ülalpidamisnõudega lapse vastu pöörduda kohtusse. Kuni seda ei ole tehtud, ei saa keegi Teilt kohustuse täitmist nõuda, veelvähem mingit nõuet sundtäita. Seega ei ole vajadust kohtusse pöörduda Teil vaid kui keegi Teilt vanema jaoks ülalpidamist nõuab, saate selgesõnaliselt ja põhjust ära märkides keelduda. Kui aga peaks alustatama kohtumenetlust, saate esitada kohtule vastusena Teie vastu esitatud nõudele oma vastuväited ja tõendid, mis küsimuses kirjeldatud faktilisi asjaolusid 8nagu teie suhtes ülalpidamiskohustuse rikkumine kui olite alaealine ja Teie kasvatamises mitteosalemine)tõendavad. Ülalpidamisnõude menetluses saabki kohus Teid ülalpidamiskohustusest osaliselt või täielikult vabastada, kui esile toodud asjaolud ja kohtule esitatud tõendid seda tingivad.

Andsin aastal 2019 enda tolle aegsele elukaaslasele 3000€ sularahas kuna ostsime korteri. Korteri laen ja korter ise sai tollel ajal tema nimele ning mina võtsin 3000€ sissemaksuks väikelaenuga. Peale seda mees pettis ning läksime lahku kuid keeldub seda raha mulle tagasi maksmast. Korter on tal nüüdseks suurema summa eest maha müüdud kuid minu raha keeldub tagastamast. Olemas on ainult messengeri jutt kus summaliselt kirjutatud palju talle raha olen sularahas andnud. Kas on mingi variant, et saaksin selle tema käest tagasi nõuda?

Vabaabielus ostetud suurema väärtusega esemete jagamisele võib olla võimalik seltsingulepingu vastavate sätete kohaldamine. Selle eelduseks on, et mõlema ühine tahe vara soetades oli ühise väärtuse loomine ja mõlemad tegid asja soetamisse võrdväärseid rahaliselt hinnatavaid panuseid. Kas see ka Teie juhtumil nii on, ei ole kahjuks foorumi tingimustes võimalik hinnata ning soovitan asjaolude selgitamiseks ja õigusliku hinnangu saamiseks individuaalset õigusnõustamist.

Tere mul on selline küsimus kuidas ma saaksin teha isatustesti kuna mu oleks vaja alimentide maksmisel kuna ise olen maksnud ja lapsed on sündinud vallaslapsena ja sooviksin siis teha Isasdusatesti kohtu kaudu.Et kuidas oleks võimalik teha?

Isadust on võimalik kohtulikult tuvastada, esitades kohtule sellekohase hagi. Tegemist on erandliku hagiga, mida saab esitada vaid isiklikult. Isadust saab kohtulikult tuvastada vaid juhul, kui ühtki meest ei ole lapse isana kindlaks tehtud või kui senise isa isadus on edukalt vaidlustatud. Ehkki perekonnaseadus sätestab, et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehes, siis praktikas tehakse seda DNA-testiga. Nende testide tase on tänaseks nii kõrge, et testi tulemustes ei ole enamasti mõistlikku kahtlust.

Kui soovite ise ja osapoolte kokkuleppel (ka lapse ema peab olema nõus) isadust tuvastada, leppige kokku aeg proovide andmiseks lähimas kohtuekspertiisi instituudi kohtuarstlikus ekspertiisiosakonnas: