Peretoetus 50/50 elukorralduse ja vanemluskokkuleppe korral
Tere Jagatud hooldusõigus, kolm last, peretoetus, perelepitusteenus läbitud, vanemluskokkulepe sõlmitud, 50/50 aeg, lastele tehtavad kulutused kahasse. Käisime perelepitaja juures ja sõlmisime vanemluskokkuleppe. Lapsed olid kokkuleppe sõlmimise hetkeks 6 kuud elanud nädala isa ja nädala minu juures. Vanemluskokkuleppes on punkt, mille kohaselt töötasude võrdsustumiseni laekub peretoetus täies mahus mulle. Laste isa esitas kohtusse avalduse nõudes poole peretoetuse talle määramist. Maakonnakohus koostas kohtumääruse, mille kohaselt on isal õigus ning SKA peab muutma peretoetuse maksmise korda selliselt, et ühel kuul laekub toetus isale ja järgmisel minule. Hetkel on asjaolud, pean eelkõige silmas suhtluskorda samad nagu oli kokkuleppe sõlmimisel ja 6 kuud enne. Mis võimalused mul on? Kas leppida maakonnakohtu otsusega?
Kirjeldatud asjaoludel ei soovitaks maakohtu määrusega enne määruskaebuse esitamise asjakohasuse hindamist kiirustades nõustuda.
Antud juhtumi puhul on oluline, et 50/50 elukorraldus oli juba enne vanemluskokkuleppe sõlmimist reaalselt toimunud ning mõlemad vanemad leppisid perelepitusel teadlikult kokku, et kuni töötasude võrdsustumiseni laekub peretoetus Teile. Kui tegemist on Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud vanemluskokkuleppega, on sellel seaduse kohaselt oluline õiguslik tähendus (riikliku perelepitusteenuse seadus § 3 lg 2; § 12 lg 2, lg 4 ja lg 5).
Samas tuleb arvestada, et Riigikohus on leidnud, et ligikaudu võrdse ajajaotusega vanematel peab olema võimalik kasutada lapsetoetust ja lasterikka pere toetust kordamööda ka senise toetusesaaja nõusolekuta (Perehüvitiste seadus § 6 lg 1; Riigikohtu üldkogu 19.10.2020 otsus asjas nr 3-18-1672/38, eelkõige p-d 28, 33 ja 43 (https://www.riigiteataja.ee/et/kohtulahendid/detailid.html?id=277189215)). Riigikohus on seejuures rõhutanud, et toetuse saamine ei sõltu sellest, kumb vanem panustab laste kasvatamisse rohkem raha (otsuse p 33). Seetõttu ei oleks kõige tugevam argument see, et laste elukorraldus on 50/50 või et ema ja isa kannavad kulusid võrdselt. Tugevam argument on see, et vanemad olid just selles 50/50 elukorralduses perelepitusel kokku leppinud ka peretoetuse kasutamise korra ning kokkuleppe sõlmimise järel ei ole asjaolud muutunud.
Määruskaebuse perspektiivi hindamisel tuleb seetõttu eelkõige kontrollida, kas maakohus käsitles vanemluskokkuleppe konkreetset peretoetuse punkti; hindas, miks sellest kokkuleppest hoolimata tuleb toetust maksta kordamööda; ja arvestas, et 50/50 elukorraldus oli kokkuleppe sõlmimise ajal juba pikemat aega toiminud.
Kui kohus neid asjaolusid sisuliselt ei analüüsinud, võib see anda aluse määruse vaidlustamiseks. Kui kohus on aga vanemluskokkulepet ja Riigikohtu praktikat põhjalikult käsitlenud ning põhjendanud, miks kokkulepe ei välista toetuse kordamööda maksmist, on määruskaebuse väljavaade tagasihoidlikum.
Määruskaebuse esitamise tähtaeg tuleb kindlasti määrusest üle kontrollida. Hagita menetluses tehtud määruse puhul on üldreeglina tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest (TsMS § 661 lg 2).
Soovituslikult tuleks lasta juristil enne määrusega lõplikult nõustumist läbi vaadata määruse põhjendused ja vanemluskokkuleppe täpne sõnastus. Just nende kahe dokumendi põhjal saab hinnata, kas määruskaebuse esitamine on antud olukorras kõiki asjaolusid arvestades mõistlik.