Lapse elatisnõude esitamine maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses

Tere. Lapse isa lapse elus ei osale ning elatist ei maksa, elab välismaal. Tahtsin läbi e-toimiku panna peale talle igakuise elatise maksmise lapsele (miinimum) + nõuda tagasiulatuvalt 1 aasta elatist. Paraku ei saa ma aru kas seal polegi selline asi võimalik? Seal on ainult kas maksekäsu kiirmenetlus või teine variant nõuda tagant järgi aasta. Kas peaksin tegema mõlemad avaldused või saab seda kuidagi koos teha ühe avaldusena seal (just e-toimikus)? Aitäh.

Jah, saab nõuda korraga nii edaspidist igakuist elatist kui ka kuni ühe aasta ulatuses tagasiulatuvat elatist, kuid neid kahte nõuet ei saa esitada koos maksekäsu kiirmenetluses.

Maksekäsu kiirmenetluses saab nõuda lapse isalt edaspidi makstavat elatist, kuid seadus välistab selles menetluses tagasiulatuva elatise nõudmise (TsMS § 491 lg 1). Tagasiulatuvalt saab elatist nõuda hagimenetluses (TsMS § 491 lg 1; PKS § 108). PKS § 108 järgi võib ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist. 

Seega, kui soov on saada nii viimase aasta elatis kätte kui ka panna isale edaspidiseks igakuine elatise maksmise kohustus, ei ole vaja teha kahte eraldi avaldust. Tuleks esitada üks hagiavaldus hagimenetluses, milles palute:

1. mõista lapse isalt välja tagasiulatuv elatis kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist; ja

2. mõista isalt välja elatis edaspidiseks iga kuu seaduses ette nähtud ulatuses (PKS § 101).

E-toimikus võibki see tekitada segadust, sest maksekäsu kiirmenetlus on eraldi ja lihtsustatud menetlus, milles tagasiulatuvat elatist küsida ei saa. Kui valida hagimenetlus, saab mõlemad nõuded esitada ühes hagis. TsMS § 491 lg 1 ütleb selle kohta üsna üheselt, et maksekäsu kiirmenetluses tagasiulatuvat elatist nõuda ei saa, kuid see on võimalik hagimenetluses. 

See, et lapse isa elab välismaal, ei tähenda iseenesest, et peaks esitama kaks avaldust või et peaks nõude esitama välisriigi kohtule. Kui laps elab Eestis ja tema harilik viibimiskoht on Eestis, on teatud juhtudel võimalik elatisnõue esitada Eesti kohtule ka välismaal elava vanema vastu. Täpne kohtualluvus sõltub siiski sellest, millises riigis isa elab.

Seega kirjeldatud olukorras oleks kõige õigem lahendus: üks hagiavaldus hagimenetluses, milles on koos nii ühe aasta tagasiulatuv elatis kui ka edaspidine igakuine elatis. Maksekäsu kiirmenetlust selleks valida ei tasu, sest seal ei ole võimalik tagasiulatuvat osa juurde lisada.