Palga alammäär, erandid

Tere, mul on küsimus arestivaba sissetuleku kohta. Nimelt on mul kodupangas arestivabaks summaks 360 euri kuigi TMS ütleb selgelt et võlgnikule peab kätte jääma 1 kuu elatusmiinimum st.960 eur. Kirjutasin sellest kohtutäiturile kes väidab et kuna mulle oli tulnud ülekandeid kolmandatelt isikutelt siis mul ei ole õigus seda limiiti muuta. Need ülekanded ei ületanud 360 eurotki. Kas tõesti riik tagab võlgnikule õiguse palga alamäärale ja kohtutäitur võib selle peale vilistada kuna tegemist olla kolmandate isikutega? Täituri jutust selgub et ainult palgad ja muud riiklikud toetused on lubatud, mina aga saan aru et silmas on peetud palga alamäära? Tehke mulle palun selgeks.

Tõesti on TMS kohaselt kohtutäituril jätta võlgnikule ühes kalendrikuus kasutamiseks palga alammäär, mis hetkel vastab 946eurole (on indekseeritav ja ajas muutuv). Sellele lisandub iga ülalpeetava kohta 1/3 palga alammäärast ehk 315,33eur. 
Palga alamäär, mis eelmises kuus kasutamiseks oli ja jäi nt kasutamata osaliselt, ei kandu uude kalendrikusse.
Palga alammäära jätmise eelduseks on asjaolu, et teile antud vabatahtlik täitmistähtaeg on möödas (tsiviilnõuetel minimaalselt 30p) ning kohtutäitur on asunud pöörama sissenõuet teie varale nagu hoiatas täitmisteates.
Erandjuhtudel võib täitur mitte võimaldada palga alammäära jätmist. Nii võib juhtuda näiteks kui täiturile on teada, et kasutate välispanka, mille väljavõtet täiturile ei ole esitatud. Ehk tasu/sissetulek laekub välispanka, mida täitur arestida ei saa. Samuti võib täitur arestida kuni 20% palga alammäärast, kui muule varale sissenõude pööramise tulemusel nõuet ei ole suudetud täita. Siin tasub meeles pidada, et täitur võib arestida maksimaalselt 20% palga alammäära ja arvestusliku elatusmiinimumi vahest (361,40eur).