05.05. toimus korteri ost. Notariaalse lepingu järgi on müüjal 2 kuud aega väljakolimseks (kuni 05.07.), esimene kuu tasuta ning teise kuu eest on kokku lepitud üüritasu. Lepingus on kirjas: “ MÜÜJA ja OSTJA lepivad kokku, et MÜÜJA tasub OSTJALE ühe kuu sees elamise eest üüri 400.- eurot + kommunaalid.” Müüja hakkas arvutama päevahinda (lepingus ei ole päevahinna kohta midagi toodud), viivitama maksega kuigi teine kuu on juba käes ning ütlema et maksab sees oldud päevade eest kui korteri võtmeid üle annab, kuigi lepingus on selgelt kirjas et üks kuu kasutamist (mis algas 05.06.) on 400€. Reeglina makstakse üürimakset ette. Lepingus ei ole tõepoolest toodud maksekuupäeva, kuid pole ka midagi ümberarvutamisest ega 05.06.- 05.07. perioodi päevahinnast. Mida mina (ostja) saaksin antud olukorras teha? Kas minul on õigus nõuda 400€ lepingu järgi või hoopis müüjal on õigus maksta vähem lepingus kehtestatud summast?

Teie küsimuses on kaks eri teemat: summa suurus ja maksmise aeg. Summa osas on oluline lepingu sõnastus. Kui leping ütleb, et müüja tasub “ühe kuu sees elamise eest üüri 400 eurot + kommunaalid”, siis see viitab pigem kindlale kuutasule, mitte päevahinnale. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte tegelikust tahtest ja lepingu eesmärgist tervikuna. Kui päevapõhist arvestust ei ole kokku lepitud, ei saa müüja seda hiljem lihtsalt ise kehtestada.
Lisaks tuleb arvestada, et müüja (üürnik) maksab üldjuhul kasutusvõimaluse eest. Seega kui müüjal oli õigus kasutada korterit kuni 05.07, kuid ta otsustab sealt varem välja kolida, ei tähenda see iseenesest, et kuutasu automaatselt väheneb. Tavaloogika järgi osteti talle üheks kuuks kasutusõigus kindla hinnaga.
Maksmise aja osas on aga oluline, et seaduse järgi tuleb ajavahemike järgi arvestatud üür maksta pärast vastava ajavahemiku möödumist, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. See tähendab, et kui teie lepingus puudub täpne maksekuupäev, ei pruugi teil olla väga kindlat alust nõuda, et 400 eurot pidi olema tasutud juba 05.06. Ettemaks on võimalik ainult siis, kui selles on kokku lepitud.
Praktiliselt võiksite saata müüjale kirjaliku teate, milles viitate lepingutingimusele ja ütlete selgelt, et teie hinnangul on kokku lepitud fikseeritud kuutasu 400 eurot ajavahemiku 05.06–05.07 eest ning päevapõhiseks ümberarvestuseks leping alust ei anna. Kui maksetähtaega leping ei sätesta, on mõistlik nõuda tasumist kohe pärast perioodi lõppu või võtmete üleandmisel, kui pooled nii faktiliselt arveldavad. Kui vaidlus jääb püsima, tuleb nõue lõpuks lahendada kas kokkuleppega või kohtus.

Tere Sügisel viisin oma mootorratta remonti. Suusõnaline kokkulepe oli, et teenuse pakkuja tulenevalt oma kogemuste puudumisest mootorrrataste remontimisel parandab ratta pisemad iluvead ja kindlasti ei hakka ettevõtma töid, mida ta ei oska ja/või mis on liiga töömahukad. Lisa klausel oli, et kui ta tuvastab töö käigus probleeme, mida ta on suuteline lahendama, siis ütleb ta mulle tööhinna ja vajaminevad varuosad. Kui mina olen nõus, et see töö läheb tegemisele, siis mina ostan varuosa/d ja see on kinnitus, et olen nõus tehtava tööga. Mingil ajahetkel otsustas teenuse pakkuja, et minul puudub vajadus teada, mida ta teeb, ostab ja palju see mulle maksma läheb. Minu hinnangul tõenäoliselt "google" abiga otsustas ta pigem vääratele järeldustele tuginedes sooritada osalise kapitaalremondi minu heas korras mootoratta mootorile. Tänasel päeval esitab ta mulle järjest ajas muutuvaid remondi arveid, mis ületavad märkimisväärselt antud ratta turuväärtust, ning ei ole nõus ütlema, mida kui palju ta tegi ja miks ei vajanud ta tegutsemiseks minu nõusolekut?

Küsimuse kohaselt sõlmis tarbijast tellija töövõtulepingu mootorrattale diagnostika tegemiseks, tööde mahu osas lepiti suuliselt kokku: 1) väikesed iluvead võib kohe ära parandada, nende tööde tegemiseks sõlmiti kokkulepe. Kui töövõtja selliseid töid tegi, lasub tellijal kohustus nende tööde eest maksta; 2) suuremamahulised tööd ning vajaminevad varuosad, maksumused pidi töövõtja enne tellijaga kokku leppima. Nende tööde tegemiseks ja tööde eelarve osas puudus kokkulepe. Kui töövõtja asus ilma tellijaga kokku leppimata mootorit parandama ja muid suuremaid töid tegema, siis väljus selline tegevus lepingu raamest. Töövõtulepingut reguleerib võlaõigusseadus, § 639 kohaselt lasus töövõtjal ka seaduse alusel kohustus teavitada tellijat eelarve olulisest ületamisest.

Tellijal tekib kohustus maksta töövõtjale tasu siis, kui ta on saanud tehtud töö üle vaadata ja kui ta on saanud töövõtjalt nõuetele vastavad arved, millistel on kajastatud kõik tehtud tööd, nende mahud ning kasutatud materjalid. Küsimuse kohaselt ei ole töövõtja esitanud nõuetele vastavaid arveid. Töövõtja võis kokku leppimata tööde tegemise ja nende tööde eest tasu nõudmisega rikkuda töövõtulepingut. Kuna arvete kogusumma ületab mootorratta väärtust märkimisväärselt, võib tegemist olla olulise lepingutingimuse rikkumisega. Töövõtja kannab tellimata tööde osas riisikot.  

Tellija on saab esitada töövõtjale nõudeid. Nõuete olemasolu kontrollimiseks ja asjaolude täpsemaks analüüsiks tuleb pöörduda juristi poole. Üldjuhul võiks töövõtjale koheselt saata lühikese kirjaliku nõude, milles tuleb vaidlustada kooskõlastamata tööde arved, kuna sellises mahus ei ole töid tellitud,  nõuda tööde kohest peatamist, nõuda diagnostikatulemusi, detailset tehtud tööde ja kasutatud varuosade arvestust ning nõuda mootorratta tagastamist. Tarbijast tellija peab töövõtjale teatama lepingutingimustele mittevastavusest kahe kuu jooksul pärast seda, kui puudusest teada sai.

Tere. Sõlmisin Rendini kinnisvarateenuse kaudu üürilepingu. Rendini standardtingimustes on sätestatud korteri ülesütlemise tähtajaks 3 kuud. Leppisime suuliselt (telefonikõne teel) korteriomanikuga aprilli keskel kokku, et lõpetame lepingu maikuu lõpuga. Kõik osapooled olid nõus ning sõlmisin ka uue üürilepingu. Nüüd tahab korteriomanik taganeda kokkuleppest kuna ta ei leia uut üürnikku ning tema sõnul kehtib seega meie üürileping veel juuli keskpaigani. Rendini keskkonnas on maikuust üleval kõne all oleva korteri kohta ka üürikuulutus kus on kirjas, et korter on sisse kolimiseks vaba alates 01.06 2026. Kas ma saan seda kuulutust võtta kui tõendust, et minu ja korteri omaniku vahel on sõlmitud kokkulepe millest ta nüüd ühepoolselt taganeda soovib?

Teie kirjeldatud Rendini kuulutus, kus on märgitud, et korter on vaba alates 01.06.2026, toetab teie väidet, et üürileandja arvestas lepingu lõppemisega maikuu lõpus. See ei tõenda automaatselt ja täielikult kogu kokkulepet, kuid see on arvestatav kaudne tõend üürileandja tegeliku tahte kohta.
Praktikas on teie positsioon märksa tugevam siis, kui kuulutusele lisanduvad muud tõendid: kõnelogi, SMS-id, e-kirjad, Rendini vestlused, kolmanda isiku teadmine kokkuleppest, võtmete üleandmise kokkulepped, omaniku juhised väljakolimiseks või asjaolu, et sõlmisite uue üürilepingu omaniku teadmisel just selle kokkuleppe tõttu.

Üürileping lõppeda ka poolte kokkuleppel. Riigikohus on selgitanud, et küsimust, kas pooled lõpetasid üürilepingu kokkuleppel, tuleb hinnata poolte tahteavalduste ja kogu käitumise põhjal, mis eelnes lepingu lõpetamisele ja ruumi vabastamisele. Seega ei ole asi ainult selles, kas kokkulepe sõlmiti telefoni teel või muud vormis, vaid ka selles, mida pooled pärast kokkulepet tegid. Üürilepingu ühepoolsel ülesütlemisel on nõutav kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldus. 

Tere. Soovin küsida, kas panga tegevus allpool kirjeldatud olukorras oli õiguspärane ja korrektne, arvestades asjaolu, et mõned nädalad varem saatis sama pank teavituse, milles märkis, et jätab endale õiguse blokeerida eraisikute kahtlaseid ülekandeid. Olukord juhtus inimesega, kes ei valda ei eesti ega vene keelt, mis sisuliselt viis selle ebameeldiva juhtumini. Internetis ostu sooritades sattus ta petturite otsa. Skeem ise ei olnud uus, kuid nad esitasid dokumente, sertifikaate ja mingeid väidetavaid maksuameti pabereid ning inimene uskus neid. Kui talt paluti raha uuesti üle kanda, põhjendusega et eelmine ülekanne ei olevat läbi läinud, sai ta aru, et midagi on valesti. Ta vaatas internetipanka ja nägi, et raha oli reserveeritud. Kogusumma oli umbes 1500 €. Ta kirjutas kohe pangale ja politseile (see toimus nädalavahetusel). See tähendab, et ta teavitas panka, et raha oli temalt välja petetud, lisas juurde ekraanipildid kirjavahetusest ja talle saadetud dokumentidest ning palus pangal mitte kanda raha edasi petturitele. Järgmisel tööpäeval vastas pank tema taotlusele eitavalt, põhjendades seda sellega, et ta oli ülekande ise teinud. Seega tekib küsimus, kas pangal oli õigus nii toimida, kui samal ajal oli pank ise saatnud kirja, milles väitis, et võib blokeerida kahtlaseid ülekandeid. Tegelikkuses teeb iga ülekande eraisiku kontolt konto omanik ise. Ühel juhul väidab pank, et aitab ja kaitseb klienti, kuid reaalselt juhtunud olukorras, teades et tegemist on petturitega, lihtsalt tõrjub vastutuse ja ütleb sisuliselt: „See on teie probleem.”

Küsimuse kohaselt pangakonto omanik koostas ja kirjutas internetipangas alla maksekorraldusele, millega palus pangal kanda saajale üle ca 1500 eurot. Konto omanik märkas eksitust ja saatis (ilmselt samal päeval) pangale taotluse blokeerida ülekanne, kuid pank seda korraldust ei täitnud.

Täpsem vastus eeldab ka täpsemaid asjaolusid, milliseid teada ei ole. Kuid üldjuhul võiks õiguslik olukord olla järgmine: tegemist on lepingust tuleneva vaidlusega, konto omanik oli sõlminud pangateenuse (makseteenus, VÕS - võlaõigusseadus § 709 jj) lepingu, mille lahutamatuks osaks on selle panga üldtingimused. Teenuse üheks sisuks on konto omaniku õigus käsutada kontol olevaid rahalisi vahendeid ja koostada pangale siduvaid raha ülekandmise maksekorraldusi (maksekäsund, VÕS  703 jj). Lepingu- ja üldtingimused reguleerivad muuhulgas järgmisi antud juhtumiga seotud küsimusi: 1) millisel viisil ja vormis tuleb pangale teateid ja taotlusi esitada, et pank saaks veenduda õige isiku poolt taotluse esitamises; 2) kuidas toimub blokeerimine (maksekäsundi tagasivõtmine), millisel ajal on see veel tehtav ja kas konto omaniku taotlus on pangale kohustuslik.  Konto omanik leiab vastused neile küsimustele oma lepingust.

VÕS § 707 kohaselt on konto omanikul õigus maksekäsundit tagasi võtta (blokeerida) kuni panga poolt maksekäsundi aktseptimise või maksekäsundist tulenevat kohustuse täitmiseni. Teada ei ole, kas konto omanik koostas pangale tavamakse või välkmakse maksekorralduse. Praktikas pakuvad enamus panku välkmakse võimalust. Kui konto omanik valis maksekorraldusel välkmakse, siis võis pank täita maksekäsundi koheselt -  st ta kandis raha oma süsteemist välja ja edastas selle. Isegi juhul, kui konto omanik nägi nädalavahetusel tehtud maksekorralduse osas veel märget „reserveeritud“, oli maksekäsund juba täidetud. Kuna ülekantav rahasumma ei olnud enam panga kontrolli alla, siis ei saanud pank enam rahuldada konto omaniku ülekande blokeerimise taotlust. Välkmakse korral jääb ülekande tagajärgede eest vastutajaks konto omanik ise.

Kui konto omanik valis maksekorraldusel tavamakse ja kui seda ei olnud esmaspäeva hommikuks veel panga poolt aktseptitud ega täidetud, siis pidi pank arvestama VÕS § 707 alusel konto omaniku poolt nädalavahetusel edastatud blokeerimise taotlusega. Sellisel juhul rikkus pank lepingutingimust ning konto omanik võib esitada pangale kirjalikult kahju hüvitamise nõude. Konto omaniku nõude edukas sõltub teostatud makse täpsetest üksikasjadest.

Tere. Ostsin suvila eelmisel sügisel.Kuulutuses oli kirjas, et suvilal on elektri peakaitse 25A, tegelikult on 16A kaitse. Pluss veel, et kuulutuses oli kirjas, et kõik katuse ja põrandatalad on renoveerimise käigus välja vahetatud uute vastu. Eelmine nädalal avasin ehitustööde käigus maja tuulekasti ja selgus et kõik vanad talad (sarikad). Üks on nii kehvas seisus, läbi mädanenud. Pluss veel see, et kevadel astusin läbi toa põranda.Oli ka laminaadi alt kõik mädanenud. Kas on mingit õiguslikku alust midagi nõuda? Eelmine omanik väidab, et maakleriga tekkis möödarääkimine.Aga samas see oli ostul minujaoks määrav argument, et elekter oli 25A ja majal kõik talad ja sarikad vahetatud. Tänan

Võlaõigusseaduse järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, sealhulgas kokkulepitud omadustele ja kirjeldusele (§ 217). Kui asjal puuduvad kokkulepitud omadused (nt elektri peakaitse on väiksem kui lubatud, talad pole vahetatud), loetakse asi lepingutingimustele mittevastavaks. Samuti on mittevastavus, kui müüja esitab valeandmeid või varjab olulist teavet, mis mõjutab ostja otsust.

Kui kinnisasja müügikuulutuses esitati ostjale valeandmeid (nt elektri peakaitse suurus, talade seisukord), võib ostjal olla õigus nõuda müüjalt lepingutingimustele mittevastavuse tõttu hinna alandamist, kahju hüvitamist või lepingust taganemist. Oluline on, et ostja teavitaks müüjat avastatud puudustest mõistliku aja jooksul.
Kui müüja väidab, et tegemist oli maakleri eksitusega, ei vabasta see teda vastutusest, kui ostja tugines müüja või maakleri esitatud infole.

Tere, Olen kortermaja elanik aastast 2024. Meie majad puudub maaalumine parkla, kuid meil on ostetud koht vastas maja garaažis. Tänava peal parkimist opereerib Snabb. 28.04 saabusin maja ette ja korraks peatusin, et helistada pojale, kas ta saaks aidata 3 karpi tassida tuppa. Samal ajal mööda sõitis Snabb ja nähes mind roolis, sõitis ära. Abi ei saanud ning korraks sõitsin edasi trepikojani, jäin seisma tee peal peale jalutuskäiku, et tassida karpe trepikotta, mitte korterisse. On olemas tõend, mis kell saabusin ja foto karpidest. Snabbi töötaja jälitas mind jalutades jala tagasi mu auto poole ja ootas mind auto ees. Viia karbi trepikotta võtab umbes 30 sek, ju ta valis hetke, mil olin seljaga. Hakkas hirmutama trahviga- vastasin, et elan siin samas, viisin viimast karbi ja sõidan juba garaaži, ainult laadisin maha. Küsimusele miks ma ei pannud Snabbi kohale autot parkima? Vastasin et meil on ju garaaži koht, ma ei parkinud vaid peatusin mõneks minutiks. Kui tahtsin autosse istuda, kiirustas printida mulle trahvi. Ma võtsin selle kohe kätte, öeldi et peab veel pilti tegema- panin tagasi, lasin pilte teha. Fotodel on näha, et ma auto kõrval. Trahv on 50€ , 24t parkimine on 15€. Vaidlustasin Snabbi kaudu- trahvi vähendati 40€-ni. Mina endiselt arvan, et see on ebaõiglane ja summa liiga suur. Ma pole mingi kuritegija kes meelega tahtis petta, vaid maja elanik, kus maaalumine parkla ei ole võimaldatud ja Snabb võttis nüüd terve kvartali endale- teed, jalutuskäigud, parkimiskohad. Suulisest hoiatusest oleks piisanud ja arvestaksin, aga tööline tahtis just võimutseda. 2a jooksul oleme parkinud maja ette tasuliselt ka, kui oli vaja pikemalt kodus käia kuid see polnud olukord 28.04. Kas on see trahv ja summa mõistlikud või on šanssi vaidlustada? Minu saabumise ja trahvi vahel on 6 min, mida ma saan tõestada. 

Küsimus puudutab parkimislepingu alusel määratud leppetrahvi. Küsija peatas sõiduki laadimiseks tasulise parkimise alal trepikoja ette. Samal ajal teostas seal kontrolli parkimise kontrolör, kes määras küsijale ebaõiglaselt 6 minuti sees parkimiskorralduse rikkumise eest leppetrahvi.  Leppetrahvi kohaldamist reguleerib võlaõigusseadus (VÕS) nähes ette, et lepingupooled võivad lepingus kokku leppida selle, et lepingutingimust rikkunud pool maksab kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ehk leppetrahvi (VÕS § 158 lg 1). Leppetrahvi nõude esitamise eelduseks on lepingutingimuse rikkumine, seetõttu tuleb esmalt kindlaks teha, kas leping oli sõlmitud ja kas selle tingimust oli rikutud.

Kohtupraktika kohaselt on parkimisleping sõlmitud siis, kui sõiduk on sisenenud tasulise parkimise alale ja on seal parkinud. Küsija kinnitusel olid talle parkimistingimused teada ja ta teadis, et tema sõiduk seisis tasulise parkimise alal. Seega tuleb eeldada, et parkimisleping oli sõlmitud.

Küsija selgitustel ta ei parkinud sõidukit, vaid peatas sõiduki asjade laadimise ajaks. Parkimise ja peatumise mõisteid reguleerib liiklusseadus (LS) nähes ette, et peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose peale- või mahalaadimise ajaks (LS § 2 p 52), parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks (LS § 2 p 49). Pooled on parkimistingimustes kokku leppinud liiklusseaduse kohaldamises, parkimistingimuste kohaselt loetakse parkimiseks LS § 2 p 49 järgi sõiduki ettekavatsetud seisma jätmist kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks.

Antud juhul sõitjaid ei olnud, vaid toimus laadimine – so kolme karbi trepikotta viimine. Kui küsija soovib jääda peatumise toimumise juurde, peab ta tõendama, et ta ei lahkunud sõiduki juurest, et laadimise toimumine oli arusaadav ja et see ei toimunud kauem, kui oli asjade laadimiseks vaja. Kui aga sõidukijuht sulges sõiduki uksed, lahkus sõiduki juurest ja kui sõiduk seisis tasulise parkimise alal ilma mistahes laadimise toimingule viitava teavituseta, siis võis LS § 2 p 49 mõttes tegemist olla parkimisega ning seega lepingutingimuse rikkumisega. Parkimistingimuste alusel oli parkimise korraldajal õigus nõuda rikkumise korral leppetrahvi.

Küsijale tundus määratud leppetrahvi suurus 40 eurot ebaõiglane. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni. See on kohtu kaalutlusõigus, kohus arvestab kõigi teatavakstehtud asjaoludega, poolte majandusliku seisundiga jne. Kohtupraktikas ei ole välja kujunenud kindlat määra, milline võiks olla parkimislepingu leppetrahvi tavaline ulatus, seetõttu ei ole võimalik täpselt hinnata, kas määratud leppetrahv on ebamõistlikult suur. Soovitame juurde lugeda ka artiklit: Parkimistrahvi (leppetrahvi) vaidlustamine, https://www.juristaitab.ee/et/parkimistrahvi-leppetrahvi-vaidlustamine
 

Tere! Ostsin korteri 2025 juulis vanasse renoveerimata 6 korteriga puumajja. EHRis küttena kohtküte ning soojusallika liigiks ahi, kamin, pliit. Ostulepingus aga ainult kohtküte (õhksoojuspump). Eelmine omanik on teinud korteris ümberehitustööd, vana ahi on välja lõhutud ja asendatud moodulahjuga samasse korstnasse. Novembris ilmnes, et ahi on korteris mittenõuetekohaselt paigaldatud. Eelmise omanikuga on suheldud, ta on võtnud pärast spetsialisti ülevaatlust ja vea tuvastamist temalt ka hinnapakkumise asja kordategemiseks. Nüüd on aga asi venima jäänud ja töid teostama hakatud ei ole. Kas antud juhul on ikka tegu varjatud puudusega või ei ole kuna lepingus on kütteallikana vaid soojuspump ja EHRis küll kohtküttena ahi, kamin, pliit sees, kuid teostatud on ümberehitus? Tänan.

Varjatud puudus on selline puudus, mida ostja ei saanud mõistlikult avastada enne ostu ja mis mõjutab asja kasutamist või ohutust. Kui moodulahju paigaldus oli ostjale enne ostu teadmata või selle mittenõuetekohasus ei olnud avastatav tavapärase ülevaatuse käigus, võib seda käsitada varjatud puudusena.
VÕS § 217 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele. Kui moodulahju paigaldus ei vasta nõuetele ja see takistab korteri tavapärast kasutamist või ohutust, on tegemist lepingutingimustele mittevastavusega, mis võib olla varjatud puudus, kui ostja ei saanud seda avastada.
Kui ostulepingus on kütteallikana märgitud ainult õhksoojuspump, kuid EHR-is on kohtkütte allikad, tuleb arvestada, et EHR-i info ei pruugi kajastada tegelikku olukorda korteris ostu hetkel. Kui ostja eeldas, et korteris on ka ahi, kamin või pliit, ja moodulahju paigaldus oli tehtud mittenõuetekohaselt, võib see olla varjatud puudus, kui ostja ei saanud seda avastada.
Kui ostja teadis ümberehitusest ja moodulahju paigaldusest ning selle seisukorrast, ei ole tegemist varjatud puudusega. Kui aga paigaldusviga ilmnes alles pärast ostu ja ostja ei saanud seda mõistlikult avastada, on tegemist varjatud puudusega.
Varjatud puuduse korral on ostjal õigus nõuda puuduse kõrvaldamist, hinna alandamist või lepingust taganemist, kui puudus on oluline.
Puudusest tuleb müüjale teatada mõistliku aja jooksul pärast selle avastamist.

Tere, Ostsin detsembris (2025) korteri (sisse kolisin alles 2 kuud tagasi), korteris 2 ahju ja 2 pliiti, nüüd selgus et üks ahi tuleb täielikult välja vahetada , sest sooja ta ei anna ja ajab vingu sisse (ahi on 2 toa vahel) Tuleb ka välja, et ametlikult pole korstnapühkija iga aastast kohustusliku akti pääste.ee lehel registreeritud. Korstnapühkija peab tulema ja täieliku puhastuse kõigile küttekehadele tegema ning akti väljastama, et küttekeha on kasutuskõlbmatu. Kuna omanik kahjuks suri nädal pärast notarit. Pole mul kellegi käest midagi nõuda ega küsida. Minu küsimus on järgmine , kuna see teenus läheb mulle maksma vähemalt 500 eur ( korstnapühkija) siis kes selle mulle peaks kinni maksma ? Kas ühistu või kindlustus? Või on see täielikult minu kanda?

Korteriomanik on kohustatud hoidma oma eriomandi (korteri) küttekehad korras ning tagama nende ohutu kasutamise. Samuti peab võimaldama juurdepääsu korstnapühkijale, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. 
Kui ahi ja pliit kuuluvad korteri eriomandi hulka (st ei ole kaasomandi osa), on nende remondi ja puhastamise kulud korteriomaniku kanda.
Kaasomandi eseme (nt korsten, ühenduslõõr) säilitamiseks vajalikke toiminguid võib teha korteriomanik ühistu nõusolekuta ning võib nõuda ühistult vajalike kulutuste hüvitamist, kui tegemist on kaasomandi eseme säilitamisega.
Kui küttekeha on kasutuskõlbmatu ja selle vahetus on vajalik kaasomandi eseme säilitamiseks (nt korstna ohutuse tagamiseks), võib kulude hüvitamist ühistult nõuda, kuid tavaliselt jäävad küttekeha vahetuse ja puhastuse kulud korteriomanikule.
Kindlustus hüvitab kulud ainult kindlustusjuhtumi korral (nt tulekahju, loodusõnnetus), kui see on poliisis kaetud. Tavaline küttekeha amortisatsioon või kasutuskõlbmatus ei ole kindlustusjuhtum.
Korstnapühkija kutsetunnistusega isik peab puhastama ja hindama küttekehade seisukorda ning esitama andmed päästeinfosüsteemi (tuleohutuse seadus § 11¹).

Korteri pärijatelt saab hüvitist saab nõuda ainult pärandvara säilitamiseks või tavaliseks korrashoiuks tehtud kulutuste eest enne omandi üleminekut.
Kui kahju või kulutused on seotud eelneva omaniku tegevusetusega, võib olla võimalik nõuda hüvitist, kuid see eeldab tõendamist ja eraldi õiguslikku menetlust.

Tere, Kinnisasja ostu-müügi lepingul on 3 aastane pretensiooni esitamise tähtaeg. 3 aastat saab järgmine nädal täis. Kui olen saatnud eelmisele omanikule meili pretensioonist, aga ta vastab sellele hiljem ja 3 aastat on jõudnud täis saada, siis kas pretensioon võetakse arutusse?

Võlaõigusseaduse järgi peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. 
Oluline on, et ostja teade (pretensioon) müüjale jõuaks müüjani enne kolme aasta möödumist.  Kui ostja on saatnud pretensiooni enne tähtaega (nt e-kirjaga), loetakse see õigeks, sõltumata sellest, millal müüja sellele vastab. Tähtis on pretensiooni saatmise kuupäev, mitte müüja vastamise kuupäev.

Kui pretensioon on esitatud pärast tähtaega, võib müüja tugineda nõude aegumisele, välja arvatud juhul, kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (nt ostja ei saanud puudusest varem teada).

Tere Olen üürnik ja on muidugi olemas ka üürileping. Korteris on tekkinud mõned kahjud ja kõik ei ole meie poolt tekitatud, käis sugulane siin ja tema lappsed rikkusid osaliselt korterit. Nüüd nõuab omanik mu käest 4000 eurot. Üüri on ta saanud 1.5 aastat mustalt ja olen ka tasunud remondifondi raha. Mida peaksin selles olukorras ette võtma ja kas saan ma midagi oma kaitseks teha? Mul on ka 3 alaealist last. Omanik käis juristiga siin ja fikseeris olukorra ja panin ka antud nõudele allkirja. Kas mul on mingi võimalus, et ma ei pea seda 4000 eurot vähemalt üksi maksma?

Üürnik vastutab tema valduses oleva üüripinna kahjustumise eest, kui ta ei tõenda, et kahju tekkis temast sõltumatutel asjaoludel või isikust, kellele ta asja lepinguga kooskõlas üle andis (nt allüürnik, külaline). Kui sugulase lapsed olid üürniku külalised, võib üürnik siiski vastutada nende tekitatud kahju eest, kuid kui osaliselt tekitasid kahju külalised, võib üürnik nõuda nende panust kahju hüvitamisse.
Üürnik ei vastuta üüripinna hariliku kulumise ega lepingujärgse kasutamisega kaasnevate muutuste eest.
Remondifondi tasumine on kõrvalkulu, mida üürnik peab kandma ainult siis, kui see on lepingus kirjalikult kokku lepitud.
Kui üürileandja on saanud üüri mitteametlikult (nn mustalt), võib see mõjutada tema nõude põhjendatust ja maksuaspekte, kuid see ei vabasta üürnikku automaatselt kahju hüvitamise kohustusest.
Kui allkirjastasid nõude, võib omanik seda kasutada tõendina, kuid allkirja andmine ei tähenda automaatset nõustumist kogu summaga, eriti kui vaidlustad kahju ulatust või põhjendatust.
Alaealiste laste olemasolu ei mõjuta otseselt kahju hüvitamise kohustust, kuid võib olla arvestatav sotsiaalsetes aspektides (nt üürilepingu pikendamisel või vaidlustes).

Kui üürnik ei nõustu nõude summaga, võib ta selle vaidlustada kohtus või üürikomisjonis.