Tere Oman kinnistut millel on elumaja. Elumajal on vesi, elekter ja telekommunikatsioon juba aastakümneid olemas. St. liitumised olemas. Nüüd seoses ümbruskonna kruntide arendamisega lähevad kommunikatsioonid naaber krundist läbi ja jäävad planeeritava maja alla. Samuti Minu krundile ligipääs on planeeritud teist kaudu (samast kohas kust peaksid tulema uued kommunikatsioonid. Kelle ülesanne on organiseerida vastavad projektid ja teostada töö sh.kanda kulutused mis seostuvad minu kommunikatsioonide ringiehitustega krundipiirist majani? Asukoht Tallinn Lugupidamisega

Kommunikatsioonidega liitumisel on määratud kindlaks liitumispunktid. Kuni liitumispunktini vastutab kommunikatsioonide omanik ja alates liitumispunktist tarbija. Kindlasti on Teil olemas vastavad liitumislepingud, kus on näidatud liitumispunkti asukoht kuhu kommunikatsioonide omanik kohustub vajaliku infrasruktuuri tagama. Seega ei pruugi olla põhjust liitumispunktist majani midagi muuta, kui liitumispunkti asukoht jääb samaks. 

Küsimus on seotud ebamõistlikult suure nõudega. Kas olukorras, kus võlgnik on allkirjastanud dokumendi, millega kohustub tasuma nõude, mis on tegelikust nõudest 3 (kolm) korda (ja enamgi) suurem, on võlgnikul mingid õiguslikud alused nõude täitmisest keeldumiseks? Samuti - kas sellises situatsioonis (ja tõestatav on, et tegelik kohustis oli mitmekordselt väiksem) on võlgnikul õigus (ja millise seaduse sätte alusel) õigus pöörduda kohtusse, kus nõude tegelik suurus tuvastatakse ja paika pannakse? Lisan, et eesmärk on nõue tasuda ulatuses, milles see tegelikult peaks eksisteerima (reaalne laenatud summa / kohustis).

Kõigepealt on oline, kes ja millistel alustel nõude esitab. Küsimusest võib mõista, et sõlmitud on laenuleping. Kui laenuleping on sõlmitud eraisiku ja ettevõtte vahel, kes annab laenu majandus- ja kutsetegevuses ning laenu summa on suurem kui 200 eurot ja tagasimakse periood pikem kui kolm kuud, on tegemist tarbijakrediidilepinguga, millele on seadusandja kehtestanud tarbija kaitseks mitmed piirangud. Sealjuures intressi ja viiviste maksimumsuuruse. Kui aga laenuleping on sõlmitud eraisikute vahel, selliseid piiranguid otsesõnu seadusest ei tulene ja kehtib lepinguvabadus. Siiski tuleb pooltel lisaks VÕS sätestatule jälgida, et tehing ei oleks vastuolus ka tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) sätestatuga. (TsÜS kohaselt võib liigkasuvõtjalik tehing olla tühine selle vastuolu tõttu heade kommetega). Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui:

  1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või

  2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

Kui lepingupoolte vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest.

Seega võib sõlmitud leping olla vastuolus heade kommetega, liigkasuvõtjalik ja seetõttu tühine. Tühisel tehingul ei ole õiguslikke tagajärgi ja tehingu alusel saadu tuleb tagastada. Nii võib olla kujunenud olukord, kus tagastada tuleb vaid saadud laenusumma. Et olla kindel, soovitan pöörduda individuaalsele nõustamisele ja koostöös juristiga lepingut analüüsides selgitada välja kas tegemist on tühise tehinguga.

Tere, on küsimus seoses ehitusjärgus uusarenduse VÕL sõlmimisega. Uusarendusele on loodud eraldi juriidiline keha ning arendaja soovib sõlmida VÕL'id selle ettevõttega. Antud ettevõttel aga pole mingisuguseid varasid ning minu poolt vaadatuna ei anna see mingeid garantiisid minu VÕL raames makstud summale, kui peaks selle uusarenduse jaoks loodud ettevõttega midagi juhtuma. Olen pakkunud arendajale eelmärke tegemist nt. volitusega, et saada endale mingit kindlust, kuid arendaja nendega nõus ei ole olnud. Mis võimalusi oleks mul veel kaitsta ennast selles VÕL'is, et juhul, kui midagi juhtub, siis saan enda makstud rahad ka tagasi? Sest hetkel tundub, et kaitsete ja riskide poolelt on see hetkel tugevalt arendaja kaldu ning minule kahjulik.

Kahjuks ei ole Teie lepingule ilma seda nägemata võimalik hinnangut anda. Ilmselt on tegemist võlaõigusliku müügilepinguga, mis on ühtlasi ka ostu-müügilepingu eelleping. Lepingus peak olema kirjas ka tähtajad müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõmimiseks. Sel juhul tuleb see sõlmida notariaalselt, et sellel oleks ka kehtivus. Arendaja varaks (isegi kui ta on alles asutatud) on ju seesama uusarendus, seega ei ole ta päris varatu. Kui aga on siiki kahtlused arendaja usaldusväärsuses, on ehk parem leida mõni usaldusväärsem arendaja ja teine arendus.

Kas ajateenijal on õigus nõuda iseendale tervisekontrolli pärast vigastust, isegi kui tegevväelane seda ei arva?

Kui on toimunud vigastus, saab sellele hinnangu anda vaid arst. Tegevväelane ega ka ajateenija ei ole vigastuse hindamiseks pädevad. Kui ajateenija tervislik seisund võib olla vigastuse järel halvenenud ja ta võib vajada ravi, tuleb arstlik läbivaatus tagada.

Soetasin järelmaksuga telgi Hansapostist , koos madratsitega. Kaup saadeti katkine ja teostasin tagastuse. Valisin uue toote, mis oli kallim ,kui algselt soetatud telk. Hansapost ütleb,et nad järelmaksu lepingu summat vähendasid (see toimub automaatselt, kui toode eemaldatakse). Minule ühtegi teadet lepingu muudatuse osas ei tulnud. Seejärel vormistati uus tellimus, millest puudu oleva kauba summa tõsteti üle, kuid lepingut ei suurendatud. Summa,mis oli üle järelmaksulepingust tasusin juurde postkontoris ja ühtegi teavitust hansapostist ei tulnud,et lepingut on muudetud. Soovin teada, kas kauplusel on õigus muuta lepingut ilma klienti teavitamata ja siis pea aasta hiljem teavitada klienti,et nad on oma süsteemis vea teinud seoses lepingu muutmisega.

Teie küsimusest ei selgu probleem. Kirjeldate, et tellisiste järelmaksuga kauba, kaup oli ebakvaliteetne ja Te tagastasite selle ning valisite asemele teise, kallima. Odavama toote järelmaksu leping jäi kehtima ja hinnavahe tasusite postkontoris juurde. Seega peaks kõik olema korras. Selgusetuks jääb, millist lepingut muudeti ja milline probleem on nüüd tõusetunud.

Tere Küsimus puudutab eraviisilisi vestluseid ja neis esitatu avaldamist. Faktid: Isik süstemaatiliselt levitab minu ja tema vahel aset leidnud privaatvestluste (e-kirjad, rakenduse WhatsApp sõnumid) sisu, edastades seda privaatvestlustes nii kuvatõmmistena, aga ka saadud informatsiooni tsiteerides. Antud isik ei ole minult küsinud mistahes nõusolekut minu sõnumite edastamiseks. Olen eeldanud, et selle keelamine ei ole vajalik, ja isik millegi säärasega ei tegele. Info sisaldab muuhulgas minu elukohaga seotud andmeid, eraeluga seotud andmeid, ka tervisega seotud andmeid ja finantsolukorraga (kohustused) seotud andmeid. Infot on edastatud isikutele, kellede puhul on alust arvata, et nad on minuga lähedalt seotud (nn suhtepartnerid sealhulgas). Minule teadaolevalt isikul nende inimestega, kelledele on infot edastatud, igasugune seos ja tutvus puudub. Minu küsimused: 1. Kas isikul on õigus minu loata nende vestluste edastamiseks kolmandatele isikutele? 2. Kui on, kas saan tagasiulatuvalt keelata kõigi minu ja selle isiku vahel toimunud vestluste edastamise ja neist ammutatud informatsiooni töötlemiseks ja edastamiseks? 3. Kui selline tegevus on keelatud, siis millisel õiguslikul alusel? 4. Kui selline tegevus jätkub, siis kas selliseid kaasusi lahendab tsiviilkohus? 

Esmalt tuleks võtta seisukoht, milliseid Teie õigusi rikutakse. Ilmselt ei ole tegemist lepingulisest suhtest tuleneva rikkumisega vaid tegemist saab olla kahju õigusvastase tekitamisega, täpsemalt kahju õigusvastase tekitamisega isikuõiguste rikkumisega. Isiklike õiguste rikkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Teie küsimusest võib mõista, et faktid vastavad tõele, seega ei saa olla rikutud Teie isikuõigusi ebaõigete faktiväidete esitamisega.Järgmisena tuleb kontrollida, kas võib olla tegemist ebakohase väärtushinnanguga või muu isikliku õiguse rikkumisega. Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.

Kui eelnevat lugedes ja olukorra faktilisi asjaolusid analüüsides jõuate järeldusele, et tegemist on siiski kahju õigusvastase tekitamisega on Teil õigus nõuda kahju tekitava tegevuse lõpetamist, ebaõigete faktiväidete puhul ka nende ümberlükkamist ja tõenäoliselt ka mittevaralise kahju hüvitamist. Nimetatud nõuded saate esitada ka kohtu kaudu tsiviilkohtumenetlusse.

Tere! Sooviks teada, kuidas ametlikult vormistada kirjaliku kokkulepet raha üleandmise kohta! Otsisin vastava sisulisi näidiseid, aga sellist ei leidnud, millist vaja oleks!

Vaevalt konkreetse kokkuleppe korrektset näidist leida õnnestubki. Kui tehingule ei ole seadusega ette nähtud kohustuslikku vormi (näiteks kinnisvaratehingud), kehtib vormivabadus, see tähendab et kokkuleppe võib sõlmida ka lihtkirjalikus vormis mõlemapoolselt allkirjastatuna. Sisus peaks kajastuma Teie kokkulepe, ehk milles siis pooled kokku leppisid. Kui tegemist on laenu andmise kokkuleppega, siis kindlasti laenu summa, kokkulepe selle üleandmise kohta (millal ja millisel viisil ja millisele kontole), tagastamise tähtaeg või kui tagastatakse osade kaupa, tagastamisgraafik, kui lisanduvad intressid (tasu raha kasutamise eest) siis ka intresside suurus. Samuti kõik muud kokkulepped, mis on asjas olulised (kummagi poole täiendavad kohustused ja õigused).

Tere Algatati kaks kriminaalmenetlust 10.2023 lasteaia töötaja ja samas rühmas käiva lapsevanema suhtes, kes tarvitasid füüsilist vägivalda ning tekitati valu minu alaealise lapse suhtes. Tänaseks sain Prokuratuuri loal Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruse. Määrus on koostatud lähtudes KrMS §-st 206 lõikest 1¹, mille alusel võib kriminaalmenetluse lõpetamise määruses KrMS § 145 lõike 3 punktis 1 nimetatud põhjenduse jätta esitamata. Juhindudes KrMS §-dest 199 lg 1 p 1, 200 ja 206 , uurija määras kriminaalasja lõpetamise. Palun abi edaspidisteks toiminguteks. Ma pole nõus antud punktidega mida otsustas prokuratuur. Kas antud teema põhjal on võimalik kohtusse minna kõnealuste inimeste suhtes või siis lasteaia vastu saavutades ka võidu? Lasteaia eest vastutab kohalik omavalitsus. Milline otsus oleks parim, et tekitatud vaimse ja füüsilise kannatuste eest minu lapsele ka kõnealused inimesed vastutusele võetaks?

Kriminaalmenetluse lõpetamisel võib jätta määruses kriminaalmenetluse seadustiku § 145 lõike 3 punktis 1 nimetatud põhjenduse esitamata. Lihtsustatud määruses märgitakse kannatanu õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale taotlus põhistatud määruse saamiseks. Nii on ka Teil õigus esitada vastav taotlus. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse.

Samuti võib kannatanu esitada kaebuse Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Kui kaebus jääb  Riigiprokuratuuri määrusega rahuldamata, võib kaebuse  esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul.

Pereliige saadab välispangast raha. Eestis pank viivitab selle raha ülekandmise kontole kandmisega. Nõuab alusdokumenti, mille ka edastasime koos seletusega mis alusel ja eesmärgil saatja raha üle kannab. Alusdokumendiks saatja pangast eraisiku kontoväljavõte. Pangast edasi nõutakse juba rahasaaja ja välispanga vahelist alusdokumenti! ja põhjust miks maksja maksab ning omavahelist seotust ja kuidas tunneb maksjat. Maksja on pereliige; eraisik , mitte firma omanik. Kas Eestis pangal on õigus kinni hoida eraisiku isiklikult kontolt saabuvat tehingut ja takistada selle kandmist saaja kontole? Kes vastutab pangas sooritatud segaduse eest ja korvab vastuvõtjale ja maksjale tekitatud kahju viivituse eest? Kas vastutab? Ette tänades ja vastust ootama jäädes.

Pankadel on õigus ja ka kohustus esitada küsimusi ebatavaliste tehingute kohta pangakontol. Kui vastata ammendavalt panga küsimustele ja esitada nõutud dokumendid, vabastatakse raha mõistliku aja jooksul. Pangaga siinjuures vaielda ei soovita, pank täidab vaid talle pandud kohustust tehingute kontrollimiseks. Mida täpsemad on vastused ja esitatud lisadokumendid seda kiiremini raha vabastatakse.

Tere Küsimus tulundusühistu revidendi valimise kohta. Kas revident tuleb ära kinnitada enne tulundusühistu registreerimist notari juures? Või on selle valimine võimalik ka peale ühistu loomist, enne esimese majandusaasta aruande esitamist?

Tulundusühistu asutamiseks sõlmivad selle asutajad asutamislepingu, milles tuleb seadusest tulenevalt muu hulgas ära näidata ka audiitori ja revidendi nimi, isikukood ja elukoht. Seega peavad nimetatud andmed olema teada juba ühingu asutamisel ja need peavad kajastuma notari tõestataval autamislepingul. Samas on üldkoosoleku hiljem võimalik revident tagasi kutsuda ja uus revident määrata ning uued andmed katuleb juhatusel Äriregistrile esitada.