Olen pärinud oma vanematelt suvila. Naabrid on hõivanud puurkaevu, lõhkunud vee juhtimissüsteemi sealhulgas veepump, kraanide süsteem torujuhtmed.On tekitatud materiaalne kahju ja kinnistu on jäänud ilma veeta. Olen pöördunud korduvalt probleemiga omavalitsuse poole aga vastust ei ole saanud.Sooviksin saada juriidilist nõu mida antud olukorras ette võtta ja milliseid konkreetseid samme peaks ette võtma et õiglus jalule seada. Olen üksik pensionär ja tunnen hirmu et ei jaksa neid kulusid kanda mida kohtutee endaga kaasa võib tuua.Millest alustada?

Esmalt tuleb selgitada välja, kellele kuulub puurkaev ehk kelle kinnisasjal see asub. Kui kaev kuulub Teile, saate esitada nõude lõhutud esemete taastamiseks või taastamise maksumuse hüvitamiseks lõhkujale. Kui puurkaev kuulub kellelegi teisele, tuleks alustada läbirääkimisi ning leppida kaevu omanikuga kokku kuidas ja millistel tingimustel oleks teil võimalik talle kuuluvast kaevust vett saada.

Tere. Sooviksin teada, kui palju orienteeruvalt maksab notari juures selline tehing, kus kinnisvara, mis on laenuga ostetud ja millel on peal hüpoteek, kirjutatakse mõlema abikaasa osaluse asemel ühe abikaasa nimele lahutuse järgselt. Vara väärtus on umbes 300 000 eurot. Samuti oleks vajalik sõlmida maksegraafik 50 000 euro tasumiseks osamaksetena, mis on siis jääk, mille peaks saama abikaasa, kes oma osa teisele poolele annab. Ülejäänud tasutakse lahutuse korral kohe. Aitäh.

Notaritasud on kehtestatud notari tasu seadusega ning need on kõigis notaribüroodes ühed ja samad. Tasu suurus sõltub tavaliselt tehingu väärtusest (on ka kindla tasumääraga toiminguid). Notarite Koja veebilehel on avaldatud kalkulaator, asub https://www.notar.ee/et/teabekeskus/notari-tasu-kalkuleerimine lehekülje lõpus. Sisestades kalkulaatorisse andmed, kas soovite kinnisasja müüa või kinkida ja kinnisasja väärtuse ja vajutate nupul "Arvuta", arvutab kalkulaator teie tehingult tasumisele kuuluva riigilõivu ja notaritasu suuruse. Täpse suuruse saab aga öelda tehingut tõestav notar enne tehingu toimumist.

Peale hiljutist isa surma tuli suure üllatusena, et kogu vara venna nimele kirjutatud juba 12.aastat tagasi. Olen terve elu olnud isa juurde sisse kirjutatud ja kõigele lisaks krundile ehitanud enda maja, viimased tööd lõpetasin hiljuti. Eelnevalt olid vennaga suhted head, aga nüüd vend vara jagama nõus ei ole ja lubab sissekirjutuse tühistada. Millised on minu õigused oma kodu kaitsmisel

Küsimusest nähtub, et olete 12 aastat enda teadmata elanud teisele isikule kuuluval kinnisasjal. Kahjuks sellises olukorras Teil muud võimalust ei olegi kui kinnisasja omanikuka kokkuleppele jõuda. Kahjuks ei selgu küsimusest, kas maja ehitama asudes oli maa selleaegse omanikuga maa kasutuse osas mingi kirjalik kokkulepe. Kui olete võõrale kinnisasjale ehitanud, on ehitis kinnisasja lahutamatu osa ja samuti kuulub kinnisasja omanikule. Siiski võib Teil olla õigus nõuda kinnisasja omanikult tehtud kulutuste hüvitamist. 

Soovin küsida,et kui naaber on mulle kütteperioodil tekitanud olukorra kus ma pole selle aja jooksul sooja saanud ning kui tuleb kuu lõpus arvete leht siis olen puhtalt ainult küttearve 3-ks jaganud ja see tuba mis on jäänud soojata tänu naabrile olen jätnud maksmata ja selle tagajärjel on tekkinud võlg mida naaber ei tunnista ja käitub ülbelt ning üleplevalt.Ainult sellest ühe toa maksmata jäänud arvest on tekkinud võlg.Kas mul on õigus see temalt sisse nõuda ametlikult.Selgituseks,et maijja tuleb ühine soojus mis jagatakse võrdselt kuu lõpus korterite vahel ära.

Kui naaber on käitunud õigusvastaselt või rikkunud mõnd käibekohustust ja tema tegevuse tagajärjel on Teile tekkinud varaline kahju, on Teil võimalik nõuda kahju hüvitamist. Kas antud juhul on kahju tekkinud ja millises summas kahjuhüvitist on võimalik nõuda, sõltub faktilistest asjaoludest, mida foorumi keskkonnas ei ole võimalik hinnata. Soovitan pöörduda asjaoludest lähtuva nõustamise saamiseks individuaalsele õigusnõustamisele

Tere,minul küsimus mis puudutab üürimist.Nimelt üürin korterit ja omanik peaks edastama lepingu järgi igakuiselt arveid, mida ta aga ei tee. Nt eelmine aasta sain kokku ainult ühe ühistuarve ja kaks elekrtiarvet.Lõpuks nüüd aasta algul tõi kõik arved korraga ja tahtis kohe maksmist. Saan aru et arveid tuleb maksta, aga mitte nii et aasta korraga. Korteri eest niiöelda ei hoolitse, mina ise pean leidma ehitajad, kes asju remondiks-vannituba, ahi.Ja nüüd jätkab jälle samamoodi ei esita arveid, aga samas ütleb maaklerile, et olen võlgu. Aga need ju tema süül tekkinud vaatamata sellele et nii maakler kui mina tuletasin pidevalt meelde et arved saadaks. Samuti tehti vahepeal vannitoa remonti mille tulemusena ei saanud ei duši all käia ega wc-s aga üüri võttis ikka täismahus, kuigi ei saanud ju korterit täielikult kasutada. Küsimus, millised minu õigused või kohustused ja millised omaniku.

Üldise kohustusena on üürileandja kohustatud andma eluruumi üle kokkulepitud seisukorras ja tagama seisukorra püsimise kogu lepingu kehtivuse aja, üürnik peab hoiduma tegevusest, mis üüritud eluruumi seisukorda võiks kahjustada. Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tutvuda kõrvalkulusid ning hoone korrashoiu- ja parenduskulusid tõendavate dokumentidega ehk arvetega. 

Tere. Kui üürnik on rikkunud korteri sisu, st lõhkunud uksi, seinu, pole enda järelt korralikult koristanud, aga üürileandja on sellest teadlik umb pool aastat, aga pole sellega tegelenud, siis kas üürileandjal on õigus leping lõpetada nüüd erakorraliselt korteri rikkumise pärast?

Üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui:

  1) üürnik või asja allkasutaja rikub üürileandja eelnevast hoiatusest hoolimata jätkuvalt kohustust kasutada asja asja hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti

  2) üürnik või asja allkasutaja rikub nimetatud kohustusi olulisel määral või tahtlikult;

Elu- või äriruumide üürileandja võib üürilepingu nimetatud juhtudel üles öelda, teatades sellest ette vähemalt 30 päeva. Kui üürnik või allkasutaja kahjustab elu- või äriruumi tahtlikult, ei pea seda ülesütlemistähtaega järgima.

Seadus ei kohusta üürileandjat lepingut lõpetama mingi aja jooksul, et mitte õigust lepingu ülesütlemiseks kaotada. Igaüks võib oma vara kaitsta siis, kui ta selle vajalikuks ja otstarbekaks arvab.

Tere Tellisin internetist unerohud. Toll võttis paki maha ja nüüd kutsuti Emta'sse aru andma. Nõutakse 2 kuu pangakonto ja igasuguste krüpto rahakottide väljavõtteid. Kas tegu on seadusliku nõudega? Rohtude eest tasusin isikliku kontoga. Mujal kontosid ei oma. Olin kindel, et saatja pakki teele ei pannud ja tegu oli lihtsalt pettusega. Saatja teadis vaid minu nime ja aadressi. Tel.numbrit ja emaili ei küsinud. Saatmisdokumente ta mulle ei edastanud, neid aga Emta nüüd nõuab. Mingeid kontakte saatjaga mul pole ja tema konto on kustutatud. Aitäh

Ravimite saatminele on kehtestatud mitmed reeglid, mille rikkumine toob kaasa karistuse, paremal juhul põhjaliku uurimise. Nii on keelatud osta internetist ravimeid, välja arvatud registreeritud netiapteekidest, keelatud on posti- või kullersaadetises saata ravimeid, mis sisaldavad narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, mistahes Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse või Eestist Euroopa Liidu välisesse riiki võib toimuda posti- ja kullersaadetises ainult eraisikult eraisikule kui ravimid on pakendatud nõuetekohaselt ja varustatud vastava teabega. Rohkem on võimalik internetiostudest lugeda  https://www.emta.ee/eraklient/saadetised-reisimine-elama-asumine/saadetised/internetiostud ja ravimite kui keelatus ja eriloaga kauba tellimisest https://www.emta.ee/eraklient/saadetised-reisimine-elama-asumine/saadetised/keelatud-ja-eriloaga-kaubad. Reeglite mittetundmine ei vabasta vastutusest ja alati on hea tutvuda erinõuetega enne kauba saatmist või tellimist

Tere, Tellisin kauba Kaup24st Leedu müüjalt. Tagastasin toote kuna kõrvaklapid ei istunud mugavalt peas. Tagastusest keelduti avatud pakendi pärast. Olen toote eest maksnud üle 100€, soovin kasvõi toodet tagasi saada. Viimane kontakt müüjaga oli 14 veebruar kirja vahetusel, et toode määratud mulle tagastamisele. Siiani pole toode minuni jõudnud ja infot toote asukoha kohta pole samuti müüjalt saanud. Kaup24 vastus oli, et enne müüja lõpliku otsust ei saa nad raha tagastada. Kas tõesti ei anna midagi ette võtta kui pean jääma lõputult ootama? 2 kuud on päris pikk toote tagastamise aeg.

Internetis sõlmitud lepingust on tarbijal õigus taganeda 14 päeva jooksul alates toote kättesaamisest ilma seda põhjendamata.  Taganemissoovist tuleb kirjalikult selgesõnalist sooviavaldust esitades teada anda eelviidatud aja jooksul. Kaupleja peab taganemisavalduse korral tagastama raha viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul (sealhulgas postikulu, mis on tasutud kauba kättesaamise eest). Sama aja jooksul tuleb kaup müüjale tagastada. Kaupleja võib enne raha tagastamist tagastatud asja üle vaadata. 

Kui olete käitunud kaupa tagastades õigesti ja raha on siiski saamata, võib olla abi avalduse esitamisest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti Tarbijavaidluste komisjoni. Avalduse esitamisest saab rohkem lugeda veebilehel https://ttja.ee/avalduse-esitamine

Tere! Üürileping lõppes 17.03, kuid üürnik on kinni peetud ega saa korterit ise tagastada. Seetõttu võttis ta minuga (ehk korteri omanikuga) eile ühendust ja palus, et ma tema eest korteri tühjendaksin ning tema asjad enda juurde või mõnda muusse sobivasse kohta hoiule viiksin. Kuna ta saab vanglas olles minuga suhelda ainult tavaposti teel, lubas ta saata mulle kirjaliku kinnituse, millega volitab mind korterisse sisenema. Soovin teada, kuidas peaksin selle olukorra juriidiliselt korrektselt lahendama. Millised andmed ja laused peavad kindlasti olema tema avalduses, et see oleks kehtiv ja ei tekitaks mulle hiljem seaduslikke probleeme? Ettetänades!

Kirjeldatud olukorras ja kuna pooled on saavutanud kokkuleppe üürilepingu lõpetamises, tuleks lepingu lõppemise kohta vormistada kokkulepe, kus oleks kirjas, et üürileping lõpeb kokkuleppel, mis kuupäeval, kes kellele ja mille eest peab tasuma (kui peab) lepingu lõppemise sisuga ja muud kokkulepped. Näiteks lepivad pooled kokku, et peale üürilepingu lõppemist on üürileandjal õigus vabastada korteriomand üürnikule kuuluvast vallasvarast, mis hoiustatakse (kus) ja kes korteri tühjeks tegemise ja hoiustamise kulud kannab.

Meie krundil asub vana (1980a) ja suur Elektrilevi elektripost, mis võtab ära suure osa meie krundi kasulikust pinnast. Antud postist läheb elekter ainult kõrvalkrundil olevasse majja. Elektrilevi väidab, et posti eemaldamine on meie kulu ja vastavalt 1999a seadusele, millest tulenevalt kehtib selle suhtes kinnistu omanikul talumiskohustus. Kas meil on õigus nõuda antud el posti teisaldamist või asendamist Elektrilevi poolt ilma meile kaasnevate kohustusteta?

Teil võib olla elektriliini talumiskohustus ja sellega võib kaasneda õigus talumistasule. Elektrilevile kuuluvate liinide paiknemist ja talumistasu saamise õigust kinnistutel saab kontrollida Maa-ameti Talumistasu kalkulaatoris.