Tere! Paluks nõu järgneva murega. Minul suri isa ja temal oli leping seoses gaasiballooni rendiga firmast Airok OÜ. Kuna õigused ja kohustused tulevad üle pärandi vastuvõtmisega (mina olin pärija ja võtsin pärandi vastu) siis saan aru et ka antud leping jätkub minu ja rendifirma vahel. Isal oli ka tehtud rendi ettemakse aasta 2024 lõpuni. Probleem on selles, et rendifirma soovib mitte jätkata lepingut aga ei soovi tagastada ettemaksu. Minu poolest võib lepingu lõpetada ja tagastan eseme, aga ma sooviks ka sel juhul ettemaksu tagasi. Kas mul on õigus ettemaks tagasi saada ja mis seaduse paragraafi alusel? Teine küsimus - kuna rendifirma on avaldanud soovi leping lõpetada (lepingujärgselt peab see olema tehtud 3 kuud etteulatuvalt) ilma ettemaksu tagastamata - siis mis võib nö juhtuda kui kolm kuud on möödas, ülemakstud ettemaksu ei tagastata ja ma eset ei tagasta? Kas peaksin tagastama balloni (Lepingus on kirjas et kinnipidamisõigust ei ole lubatud rakendada) ja nõudma ettemaksu kohtu vm kaudu või mul on õigus mitte täita lepingu tingimusi (tagastada balloon lepingu lõppedes) kui ettevõtte pole ettemaksu tagastanud? Lepingus on veel kirjas, et lepingu lõppemine ei lõpeta lepingupoolte täitmata kohustusi. Tänan! 

Võlaõigusseaduse § 12 lg 2 kohaselt kehtib leping ka lepingupoole üldõigusjärglase suhtes. Üldõigusjärgluse ehk universaalõigusjärgluse põhimõtte kohaselt läheb kogu isiku vara seaduse alusel üle tema pärijatele tervikuna surma aja koosseisus (PärS § 4 lg 1 ja § 130 lg 1). Sealjuures ei ole vajalikud omandamistoimingud, näiteks asjade omandiõiguse üleandmine või nõude loovutamine. Seega peaks nii tehtud ettemaks kui leping Teile kui pärijale samadel tingimustel üle minema. Lepinguga võib olla siiski kokku lepitud lepingu lõppemine lepingupoole surma korral. Sellisel juhul leping küll lõppeb, ent pärijale läheb üle nõudeõigus ettemaksu osas.

Tere! Nagu meediast lugeda, on viimasel ajal MTÜ Slava Ukraini ümber tekkinud skandaal pannud mõne neile annetusi teinud inimese esitama kõnealuse MTÜ kohta kuriteoteadet. On kõlanud ka üleskutse, et teised annetajad võiksid teha seda sama, iseäranis juhtudel, kui summa on suurem kui paarsada eurot. Kas selline üleskutse kõlab juriidiliselt mõistlikult? Ehk siis, kas need täiendavad süüteoteated võiksid kuidagi aidata juba alustatud kriminaalmenetluse läbiviijaid või olla muul viisil kasulikud? Kui süüteoteate esitamine on põhjendatud, siis kuidas peaks seda antud juhul koostama? Tänan juba ette!

Süüteoteate esitamine on asjakohane, kui on alust hinnanguks, et süütegu on toime pandud ja tegemist on episoodiga, mille kohta teadet veel esitatud ei ole. Siinjuures peate otsustama ise, vastaja Teile nõu anda ei saa. Kui süütegu on toime pandud ja esinevad erinevad episoodid samas asjas sama toimepanija poolt, saab teated üheks menetluseks ühendada ja teadete ning episoodide paljusus tõendab tegevuse süsteemsust. Süüteoteadet on kõige mugavam esitada PPA veebilehel elektrooniliselt. 

Selleks, et politsei saaks avalduse vastu võtta:

• märkige avaldusse isiklik e-posti aadress, et oleks võimalik Teiega ühendust võtta.
• digiallkirjastage avaldus.

Digiallkirjastamata avalduse alusel ei saa teha menetluse alustamise otsust. Menetluse alustamise otsustamiseks võib menetleja nõuda täiendavate andmete esitamist või avalduse esitaja jaoskonda kutsuda.

Arvestage ka, et:

• avalduses ei tohi esitada valeandmeid.
• teil on kohustus ilmuda politsei kutse peale ütlusi andma.

Avalduse esitamiseks tuleb logida sisse ja end autentida.

Tere. Kui lõpetada korteri üürileping üürileandja ja üürniku vahel,siis kaua on antud see aeg kui üürnik peab välja kolima seaduses sätestatud korras?Kui lepingus ei ole märgitud kindlat aega. Võin saata ka pildi lepingust. Probleem oli selline ,et tõsteti välja järgmine päev kui rikkusin lepingut . Järgmine päev kohe. Kas see on seaduslik? Mul jäi liiga vähe aega kolida ja tundsin, et see on ebaõiglane. Lugupidamisega

ÜÜrilepingu saab erakorraliselt üles öelda vaid mõjuval põhjusel. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige võlaõigusseaduse §-des 314–319 nimetatud asjaoludel. https://www.riigiteataja.ee/akt/961235?leiaKehtiv#para314

Samas on sätestatud, et üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega, kui Teie lepingurikkumine ei too seaduse alusel kaasa lepingu üleütlemist etteteatamistähtaega järgides (vt § 314 – 319) saab seda teha nö päevapealt.

Tere, Mul on küsimus, kas mul on mingit õigust kohustada Elektrilevi liini taastamiseks kinnistule. 2016a. võtsid maha, ei anna dokumente välja mulle. Naaber kinnistutele on kitsendused peale mõõdetud(dokumendid olemas) ilma omanike loata võeti maha liin. Konkurentsiametisse kaebasin, seal ütles elektrilevi, et liinid ei kuulunud neile. Samuti väidavad, et mu kinnistul pole lepingut olnud. Kuigi kui tegin taastamise taotluse, seal öeldi, et ei saa taastada kuna liin pole säilinud. Siit loeks välja, et kinnistu oli liitunud aga liin pole säilinud. Tegelikkuses ise võtsid selle maha, ilma et oleks kellelegi midagi öelnud. Mul olemas kõik dokumendid,mis tõestavad, et liin kuulus Elektrilevile. Samuti pilt kus elektriliin jookseb majja. Et kuidas sai tarbida voolu kuni aastani 2016 ilma, et oleks lepingut? Kas võrguettevõte võibki käituda nii nagu tema tahab. Ükski tõend mis ma leidnud olen ei sobi neile

Kahjuks ei ole foorumi tingimustes võimalik hinnata kõiki asjaolusid ja anda Teile konkreetset vastust kas taastamist saab nõuda või mitte. Soovitan esitada oma seisukohad ja olemasolevad tõendid hinnangu saamiseks järelevalve teostajale. Elektrituruga seonduv järelevalve ja vaidluste lahendamine on jagatud Konkurentsiameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti vahel (TTJA). 

• TTJA tegeleb lepingutingimusi puudutavate küsimustega ning teeb järelevalvet elektriettevõtete reklaami- ja müügitegevuse üle. Samuti tegeleb küsimustega, mis puudutavad elektriohutust ja arvesteid.
• Konkurentsiamet teostab järelevalvet  elektrituruseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sh elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle.

Tere. Tegime eelmise aasta novembris korteri omanikuga üürilepingu läbi maakleri fikseeritud kuutasuga ja üheks aastaks. Kuu aega tagasi helistas omanik, et “kuna suvel kütet ei ole, siis tahan saada +70€ üüri suvekuude eest!”. Vastasime telefonis sellele lausele “Ahahh” kuna see tuli šhokina. Täna ütlesime, et soovime lepingulisana selle +70€ sel juhul ära märkida ja allkirjastada, sest ühtegi paberit üüri tõstmisest suvekuudel ei ole lepingu lisana tehtud. Omanik ei ole seda nõus tegema ja raiub, et “Teavitasin kuu ette, makske ja andke raha! Mina olen korteri omanik siiski!” Kogu üüri ja kommunaalide tasu võtab sularahas (nii on tasumine märgitud ka lepingus) ning ta keeldub ülekannetest. Kuidas käituda? Maksame see nõutud +70€ sel kuul ilma lepingu lisata? Äkki helistab see kuu uuesti ja ütleb, et ostsustas kuu ette teavitada, et järgmisest kuust on üür veel omakorda +200€ ja lepingulisa taas ei tee? Kuidas on kõige õigem käituda sellises olukorras? Maksed siiski ainult lepingute ja arvete alusel tasuda või tulebki minna korteriomaniku nö tujude järgi oma rahakotti kergitama? Küsida iga liigutuse kohta lepingi lisa jne? Lugupidamisega Mures üürnik

Eeldatakse, et üüri võib tõsta mitte sagedamini kui üks kord aastas. Eluruumi üürilepingu puhul tuleb üürnikule üüri tõstmisest vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teada anda vähemalt 30 päeva ette, Teates tuleb kindlasti märkida üüri tõstmise ulatus ja üüri uus suurus; mis ajast üüri tõstetakse; üüri tõstmise põhjendus ja arvestus; üüri tõstmise vaidlustamise kord.

Üüri tõstmine on tühine, kui üürileandja ei teata sellest ette eespoolkirjeldatud viisil või kui teade ei sisalda nimetatud informatsiooni või ka juhul kui üürileandja hoiatab üürnikku, et üüri tõstmise vaidlustamise korral ütleb ta üürilepingu üles.

Kas pdf-failis olevat allkirja saab lugeda korrektseks? Tehniliselt on pdf-faili võimalik suvalist allkirja sisestada. Teistsugune olukord on siis, kui selline pdf-fail on alla kirjutatud ka digitaalselt.

Eesti seaduste järgi on tehinguid, mida saab teha suuliselt, on tehinguid, mida saab teha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (st ei nõuta omakäelist allkirja), on tehinguid, mis peavad olema kirjalikus vormis (st peab sisaldama omakäelist allkirja), on tehinguid, mida saab teha elektrooniliselt (vastab kirjalikule vormile) ja on tehinguid, mida saab teha üksnes notariaalselt.

Kui tehingule ei ole seaduses kehtestatud kohustuslikku vorminõuet, on lepingu dokument oluline vaid tehingu sisu ja pakkumuse-nõustumise tõendamise seisukohalt. Selline leping kehtiks ka siis, kui lepingudokumendil puuduks allkiri üldse ja pakkumuse saaja oleks vaid selgesõnaliselt kirjutanud, et ta pakkumusega nõustub. Kuigi e-postiga saab saata vaid koopiat, on kusagil siiski olemas ka originaaldokument, millele on omakäeliselt alla kirjutatud. Digitaalne allkiri on Eestis võrdsustatud omakäelise allkirjaga.

Kui saan mingilt ettevõttelt lepingu (pdf-failina), kus ettevõtja esindaja allkiri on skaneeritud, kas saab sellist allkirja lugeda kehtivaks? Ettevõte palub minupoolset digiallkirjaga kinnitamist. Kui mina oma digiallkirja annaksin, kas siis selline leping on juriidiliselt kehtiv, kui lepingu teine pool oma digiallkirja andnud pole (on vaid tema allkirja skaneerig)? Kas on nii, et leping muutub kehtivaks, kui ka ettevõte oma digiallkirja esitaks ning lepingu mulle saadaks? Eksitavaks on ka lepingus kirjas olevad read LEPING ON SÕLMITUD EESTI KEELES, KAHES EKSEMPLARIS, MILLEST KUMMALEGI POOLELE JÄÄB ÜKS. Kui tegemist on digitaalse vormiga, siis sellisel lausel üldse mingit mõtet pole. Lugupidamisega

Tere

Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepingu sõlmimiseks on vaja vahetada vastastikuseid tahteavaldusi. Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Juriidilises keeles loetakse tahteavaldusteks vastavalt oferti (pakkumus) ning selle aktsepti (nõustumus). Lepingu võib sõlmida mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kui kohustuslikku vorminõuet pole, võivad pooled ise kokku leppida konkreetse vorminõude kasutamises, näiteks et leping sõlmitakse kirjalikult. Lepingudokument on oluline vaid niivõrd, kui on oluline tõendada pakkumuse ja nõustumuse andmist ja selle sisu. Seega, kui tegemist ei ole lepinguga, millele on seaduses ette nähtud kohustuslik vorminõue, ei mõjuta lepingu kehtivust asjaolu, et üks pool on selle allkirjastanud omakäeliselt ja teine digitaalselt.

Lugupidamisega

Tiina Mölder

jurist