as mul on võimalik taganeda suusõnalisest ja salvestatud lepingust, nii et ma ei pea arvet tasuma? Millised tingimused peavad olema täidetud, et taganemine oleks seaduslik ja vaidlusi vältiv?

Lepingust taganemine on võimalik juhul, kui on toimunud oluline lepingurikkumine. Kui oluline rikkumine toimus lepingu ühe osa suhtes, võib taganeda ainult sellest osast, kui rikkumine polnud oluline lepingu kui terviku suhtes. Lepingust taganemiseks tuleb teisele lepingupoolele esitada taganemisavaldus. Lepingust taganemine vabastab mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid ei mõjuta enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

Tere. Sõlmisin tähtajatu eluruumi üürilepingu 01.11.24 OÜ-ga, tasusin novemrikuu ettemaksu ja tagatisraha (+maaklerile tasu). Mõni päev hiljem tekkis üürileandjaga väike konflikt ( tema käis etteteatamata korteris ja mina saatsin ta p..sse, hiljem vabandasin). Üürileandja nõudis lepingu lõpetamist päevapealt. Ootas mind 08.11 peale tööd koos sõbraga, karjus, ähvardas ja nõudis korteri võtmeid ja allkirja. Tahtsin 112 helistada, aga siis ta ägestus veel rohkem. Kartes oma elu ja tervise pärast kirjutasin lepingu tema ekemplarile, reale, kuhu oli trükitud "leping lõpetatud" 08.11.24 ja allkirja. Mingeid põhjendusi ega kohustusi seal polnud. Lukustasime ukse ja lahkusime. Hiljem tuli tema volitatud isik ja sain asjad kätte. Ta vaatas ka visuaalselt ruumi üle ja pretensioone ei olnud. Pinged olid üleval, ühtegi dokumenti ei vormistatud, näitu ei fikseeritud ja rahadest ei räägitud. Nüüd saan aru, et ülesütlemine oli nö kokkuleppel. Kas kokkuleppel lõpetamise puhul peab olema ka etteteatamise aeg? On lõpetamine tühine ja kui jah, mis siis edasi saab. Kas pean üüri maksma? Ehkki kasutada ju ei saanud, võtmeid polnud enam. Kas pean tegema ülesütlemisavalduse? Praegu on soov saada tagasi ettemakstud üür ja tagatisraha. Kas nõude esitamiseks peab ootama 2 kuud (et tema saaks pretensioone esitada)? Olen sms-i ja e-kirjaga summasid tagasi küsinud, aga vastuseks on vaid vaikus.Telefoniga ei ole mina suuteline temaga rääkima. Olen mõelnud teha avalduse Pärnu MK maksekäsu osakonda, on see mõistlik, ainuke viis raha tagasi saada? Ette tänades.

Lepingu lõpetamisel kokkuleppel ei pea järgima etteteatamistähtaegu ega muid piiranguid.   Kui üürnik on üüri, kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud üürilepingu lõppemisele järgneva aja eest ette maksnud, peab üürileandja ettemaksu koos võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressiga üürnikule tagastama (VÕS § 337). Selleks tuleks esmalt esitada nõue üürileandjale, alles seejärel saan panna nõuet maksma kohtumenetluses.

Facebook grupi Raamatupidamine, majandusarvestus ja maksundus (kinnine grupp) administraator pani kinni minu  postitamise õiguse. Administraator ei ole vastanud  pöördumisele palvega taastada postitamise õigused ja täpsustada mis põhjusel oli postitamise õigus kinni pandud. Kas ja millised on  õigused et postitamise õigus taastada?

Kinnised grupid on isikute loodud, kes on kehtestanud gruppides postitamise reeglid ja kellel on õigus (ka puht subjektiivselt) otsustada, kes saavad gruppidesse kuuluda ja seal postitada. Nii nagu igal isikul on õigus ise määrata, kellega ta suhtleb ja kellega mitte. Kahjuks ei näe ma võimalust nõuda õiguste taastamist.

Tere. Ostsin eile eraisikult kasutatud sõiduauto . Kohapeal sai tehtud proovisõit ja kõik tundus toimivat. Sõidukil on olemas kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus. Kohapeal leppisime teada olevate vigade osas kokku ja langetati sõiduki hinda selle võrra. Maksin sularahas , summa märgiti ära ka ostumüügi vormistamisel . Peale ostu-müügi vormistamist e-transpordiametis asusin koduteele . Rahulikult lubatud sõidukiiirusel sain läbida ca. 135km . Peale seda ilma ettehoiatamata ja ilma ühegi märgutuleta hakkas auto mootor koledat häält tegema ja kapotialune oli õli täis. Andsin müüjale probleemist teada aga vastuseks tuli , et kurb küll ja hea et sa hinnast alla kauplesid. Vedasin auto remondikohta ja sealt saadud esmase info kohaselt on mootor vaja täielikult lahti võtta . Remondi arve võib ulatuda koos varuosadega 3000-5000 eurot. Autoremondiettevõte on hetkel ootel. Remonti omavoliliselt ei tee ja sõidukit ei puutu. Kas mul on õigus sõiduk müüjale tagastada või nõuda remondi kompenseerimist . Tänan.

Võlaõigusseadusest tulenevalt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi või kui asi ei sobi selleks otstarbeks, milleks seda tavaliselt kasutatakse.

Kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele, vastutab müüja selle eest põhimõtteliselt alati, eeldusel, et lepingutingimustele mittevastavus või selle tekkimise põhjus oli olemas juba sõiduki ostjale üleandmise hetkel. Seejuures müüja teadmatus puudusest vabastab ta vastutusest üksnes siis, kui ostja puudusest teadis või pidi sellest teadma. Seega soovitan võtta remonditöökojast ekspertarvamus rikke põhjuse kohta, muuhulgas kas rikke põhjus võis olla olemas juba auto üleandmisel Teile.

Kui sõidukil esineb puudus, tuleb esimese asjana müüjat sellest teavitada. Kindlasti on mõistlik teha seda kirjalikult, et fikseerida puudusest teavitamise aeg.

Seejärel tuleks müüjale anda võimalus sõiduki parandamiseks või selle asendamiseks, kui see ei põhjusta müüjale ebamõistlikke kulusid. Alles siis kui müüja ei nõustu sõidukit parandama või asendama, on ostjal õigus sõiduk ise parandada ja nõuda müüjalt nende kulude hüvitamist.

Kui müüja ei nõustu sõidukit parandama või seda võimalusel asendama, on ostjal lisaks kulude hüvitamise nõudele õigus müügilepingust taganeda ning nõuda ostuhinna tagastamist.

Kui müüja nõuet kohtuväliselt ei rahulda või kokkuleppele ei saada, saab nõude esitada ka kohtu kaudu.

Tere! Kuidas lõpetada üürilepingut kui üürnikul on kommunaalide eest tasumisel võlg ja kuidas saada seda raha kätte?

Üürileandja võib üürilepingu erakorraliselt üles öelda, kui  üürnik on viivituses kahel järjestikusel maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude, hoone korrashoiu- ja parenduskulude või nende olulise osa maksmisega või kui  võlgnetav üür või tagatisraha ületab kahe kuu eest maksmisele kuuluva üüri või kui  võlgnetavad kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud ületavad kahe kuu eest maksmisele kuuluvad vastavalt kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud.

Ülesütlemine on tühine, kui üürnikul oli õigus üüri, kõrvalkulude, tagatisraha või hoone korrashoiu- ja parenduskulude nõue tasaarvestada ning ta teeb tasaarvestuse avalduse viivitamata pärast ülesütlemisavalduse saamist.

Üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui ta on andnud üürnikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14-päevase täiendava tähtaja, hoiatades, et antud tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb ta lepingu üles. Samas teates võib üürileandja määrata, et kui üürnik täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasu, loeb üürileandja pärast selle möödumist lepingu ülesöelduks.

Kui üürnik võlgnevust vabatahtlikult ei tasu, saab oma nõude maksma panna kohtu kaudu.

Riigikohus ei arvestanud vandeadvokaadi abi poolt esitatud vastust hagimenetluses, kuna hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline teha menetlustoiminguid ning esitada avaldusi ja taotlusi üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Samas esitas advokaadibüroo, kus töötab vandeadvokaadi abi, kliendile 300-eurose arve, mille klient pidi ise tasuma ja ei saanud hiljem menetluskuludena tagasi, hoolimata sellest, et Riigikohus lahendas asja kliendi kasuks. Lisaks ei arvestanud ega mõistnud kohus välja menetluskulusid (300 euro) kliendi kasuks, kuna vandeadvokaadi abi ei ole pädev osalema kassatsioonimenetluses ja tema vastus Riigikohus tunnistas mittenõukohase vormistud dokumendina. Küsimus: Kuidas saab nüüd tagasi nõuda advokaadibüroo esitatud 300-eurose arve summa, arvestades, et tegemist on sisuliselt "tühise tehinguga"? Kas Eesti Advokatuur tagab oma liikme eksimuse tõttu kliendile tekitatud kahju hüvitamise?

Õigusteenus on teenus, mida osutatakse kliendi ja teenuse osutaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Kui õigusteenus on ebakvaliteetne ja seetõttu kliendile kasutu, saab klient nõuda kahju hüvitamist, hinna alandamist ja enamsaadu tagastamist või keelduda oma kohustuse täitmisest ja nõuda alusetult makstu tagasi täies ulatuses. Nõue tuleks esitada advokaadibüroole kui lepingu poolele, kellega oli sõlmitud leping ja kes esitas arve. Eesti Advokatuur kahju ei hüvita.

Tere, käsunduslepingus on kirjas järgnev ja ei tea kuidas seda tõlgendada "Lepingu lõppemine ei vabasta Pooli kohustuste täitmisest, mida tuleb täita ka pärast Lepingu lõppemist." Jääb mulje, et peaks peale lepingu lõppemist ka veel tasuta tööd tegema, ilmselt ei ole nii !?

Lepingus võib kokku leppida lisaks konkreetse töö tegemisele ja selle eest makstavale tasule ka muudes kohustustes. Mõned neist kehtivad ka peale lepingu lõppemist, näiteks lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teise lepingupoole ärisaladus. Ehkki vastajale ei ole teada, kas ja mille suhtes sarnased kohustused Teie lepingus sisalduvad, viitab punkti sõnastus sellele, et lepingus on kokku lepitud milleski, mida tuleb järgida ka peale lepingu lõppemist ja lepingu lõppemine selleliigilistest kohustustest ei vabasta.

Tere, Lühikirjeldus teemast. Küsimus on seotud arvuti ostuga. Ostetud arvuti ei vasta osaliselt spetsifikatsioonile. Kuna ost on firmade vaheline, siis selle tehingu puhul on ilmselt rakendatav VÕS. P OÜ ostis umbes nädal tagasi süleaarvuti, tehti müügipakkumine. Müüjaks oli K AS. Pärast ostu selgus, et spetsifikatsioonis olev töötundide arv on lubatud 11,2h asemel ca 3,5h . See parameeter, tundide arv, on meie jaoks väga oluline, oleks leppinud ka 7 tunniga aga mitte 3,5h. Kuidas edasi? Oleme vahetanud mitmeid kirju ning tulemuseks on keeldumine. nad ei soovi vahetamada, raha tagastada või võrdväärse arvuti asendamiseks. Nende väitel on arvuti korras mida nad "tõestavad" valedel alustel. Nende koostööpartner mõõtis ära selle arvuti aku korrasoleku ja see vastas spetsifikatsioonile. Meie väide oli, et kui tootja andis selle aku puhul kuni 11,2 h tööaega, siis meie poolt mõõdetud tööaeg 3,5h ei vasta ei spetsifikatsioonile kui ka meie ootustele. Mitte keegi pole meile öeldud mitu tundi see arvuti aku pealt tööab. Meie kirjavahetus selles osas on olemas. Kuidas edasi? Palume selleks abi. 

Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. 
Oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.

Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Kui müüja asendab puudusega asja lepingutingimustele vastava asjaga, võib ta nõuda ostjalt puudusega asja tagastamist. 

Müüja vastutuse erisused müügi puhul näidise, kirjelduse või mudeli järgi. Näidise, kirjelduse või mudeli järgi müügi puhul eeldatakse, et näidis, kirjeldus või mudel on asja lepingutingimustele vastavuse hindamise ainus kriteerium. Sel juhul annab kõrvalekalle näidisest, kirjeldusest või mudelist ostjale õiguse lepingust taganeda või kasutada muid õigusi, mis tulenevad asja lepingutingimustele mittevastavusest.

Kuna Te asja mittevastavusest olete uba teada andnud, tuleks nüüd esitada müüjale avaldus lepingust taganemiseks.

Küsimus eraparklas saadud trahvi kohta. Eraparkla, kus on ebaselge, kus parkla algab ja lõppeb. Kas eraparklas trahvi saades peab selle üldse tasuma, kui lepingu sõlmimise kohta käiv info on selline: Parkimisepingu tingimuste avaliku esitamisega väljendab SKA Parking OÜ (edaspidi Parkimiskorraldaja) oma pakkumust parkimislepingu (edaspidi Leping) sõlmimiseks pakkumuses toodud tingimustel. Sõiduki parkimisega parkimisalale loeb parkimiskorraldaja sõiduki omaniku või kasutaja (edaspidi Sõiduki kasutaja) nõustumuse lepingu sõlmimiseks antuks ja leping loetakse sõlmituks. Kas selline leping on õiguslik ja kohustab täitmist?

Parkimine eraparklas toimub lepingulise suhte alusel. Lepingulisi suhteid reguleerib võlaõigusseadus. Leping on tehing vähemalt kahe isiku vahel (lepingupooled), millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma – näiteks sõidukijuht kohustub eraparklas parkima ja liiklema vastavalt parkimiskorraldaja juhistele, maksma parkimise eest tasu. Lepingu võib sõlmida ka pakkumuse tegemisega (parkimistingimused, mis peavad olema piisavalt suurelt ja nähtavalt avaldatud) ja sellele nõustumuse andmisega (parkimine). Eramaal parkimise puhul ei ole tegemist parkimistrahviga vaid leppetrahviga. Leppetrahv on lepingut rikkunud lepingupoole (antud juhul sõidukijuhi) kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele (eramaa omanik või parkimiskorraldaja) lepingus määratud rahasumma. See tähendab, et rikkudes eraparklas infotahvlil kajastatud parkimistingimusi, võib parkimiskorraldaja nõuda sõidukijuhilt leppetrahvi tasumist.Oluline küsimus on, kas leppetrahvi suurus pole teist lepingupoolt (sõidukijuhti) ebamõistlikult kahjustav – kohtupraktika järgi ei tohiks leppetrahvi maksimaalne suurus ületada põhinõuet ehk parkimistasu.Rikkudes eraparklas infotahvlil kajastatud parimistingimusi, võib parkimiskorraldaja esitada leppetrahvi nõude, pannes selle sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. 

tere,kas üürikorteriga seonduv üleandmise ja vastuvõtmise aktid on omavahel seonduvad?Näiteks kui üürileandja ei väljasta üleandmisakti koos tõendavate fotodega kas on siis alust tagastamise üleandmisaktil?Ning nõuab remonditasu pisiasjade eest mida ei ole dokumendeeritud, ega ei tea kas olid juba enne üürileastumist seal. Ning kas üürileandja saab ilma mõjuva põhjuseta kogu tagatisraha endale jätta?

Üleandmis-vastuvõtmisakt on vajalik vaid korteri seisukorra tõendamiseks. See ei ole kohustuslik ja kohustuslik ei ole ka sellele fotosid lisada. Aktis peaks olema toodud esile korteri seisund võimalikult täpselt selle üürile andmisel ja üürilepingu lõppemisel. Üleandmise-vastuvõtmise akti peamine olulisus seisneb selles, et kui näiteks üürilepingu lõppedes esineb varal kahjustusi, siis saab antud dokumendi alusel selgeks teha, kas need olid olemas juba enne üürniku sissekolimist või mitte ja kes kannab kulud. Mõistagi tuleb aga arvestada loomulikku kulumist. Kui on näha, et näiteks diivan on kulunud, siis ei ole mõistlik süüdistada üürnikku, justkui oleks tema diivani ära rikkunud. Kui esitatakse mistahes nõue, peab olema võimalik tõendada, et see nõue ikka tõepoolest olemas on. Üleandmise-vastuvõtmise akt on vaid üheks levinud viisiks. Ilma korralikult põhistatud nõudeta üürileandja tagatisraha endale jätta ei saa.  Üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Juhul, kui üürilepingu lõppedes on üürileandjal tekkinud üürniku vastu rahaline nõue, saab ta selle tasaarveldada kattuvas ulatuses tagatisrahaga. Üürileandja ei saa teha üürilise tagatisrahast suvalisi mahaarvamisi, vaid kõik nõuded peavad olema põhjendatud ja tõendatud.  Kui üürileandja ei ole üürilepingu lõppemisest kahe kuu jooksul esitanud üürnikule ühtegi nõuet, on seadusest tulenevalt (VÕS § 308 lg 3)  üürnikul õigus nõuda tagatisraha täies ulatuses tagastamist. Üürnikule tagatisraha tagastamata jätmine (üürileandja nõuete puudumisel) on seadusevastane ning sel juhul on üürnikul õigus pöörduda hagiga üürileandja vastu kohtusse tagatisraha tagastamise nõudes.