Tere Sõidan harva autoga ega tea tasulise parkimisega seonduvat. Sain leppetrahvi ajal, kui tutvusin parkimistingimustega infotahvlil 23.01.2026. Võimalik, et kontrolör nägi mind autost välja tulemas ja eemale liikumas. See kõik juhtus vähem kui 3 minutiga! Kahjuks ise ei näinud kontrolöri, kuna seisin infotahvli ees ja auto jäi selja taha ja pärast parkimise alustamist SMS-ga liikusin edasi autost eemale. Tagasi auto juurde jõudes tundsin ülekohut. Vaides saatsin oma SMS-dest telefoni ekraanitõmmise, millel on kuupäev ja kellaaeg millal parkimine alustati/lõpetati. Leppetrahvil kellaaeg 12:17. Minu Vaide esitamise põhjus: Soovin vaidlustada leppetrahvi nõude nr [peidetud]. Leppetrahv on alusetu, sest ma ei ole parkimistingimusi rikkunud, vaid tutvusin nendega enne lepingu sõlmimist. Vastavalt heale tavale ja kohtupraktikale peab parkijale jääma mõistlik aeg tingimustega tutvumiseks ja makse vormistamiseks. Parkisin auto ja suundusin ca 10m kaugusel asuva infotahvli juurde. Kuna ma ei ole igapäevane parkija (viimane parkimine enne seda toimus 13.11.2022, vt lisatud väljavõte), oli mul hädavajalik värskete tingimuste ja tsooniga tutvuda, et vältida eksimusi. See võttis hetke aega. Teie fotod on tehtud vahemikus 12:18:24 - 12:19:22. Minu parkimine algas 12:19. See tõestab, et viibisin auto juures ja alustasin parkimist samal minutil, kui kontrolör trahvi vormistas. Tegutsesin heauskselt ja tasusin parkimise eest viivitamatult pärast tingimuste lugemist. Minu Vaide esitaja taotlus: Palun leppetrahv tühistada, kuna parkimine oli vormistatud korrektselt ja viivitamatult. Tõenditest nähtub, et tegemist oli tingimustega tutvumisega (mõistlik aeg), mitte maksmisest hoidumisega. Kuidas end kaitsta? "Vastus vaideotsusega saadetakse Teile AS-i Ühisteenused poolt 30 päeva jooksul." aga maksetähtaeg on 30.01.2026. Kas olenemata sellest, et esitasin vaide pean ikkagi maksma (mis tundub absurdne)? Ma ei tea mida teha. Kui vaie ei rahuldata, kas siis oleks mõistlik minna kohtusse? Millega peaks arvestama, kui kohtusse minna?

Kui olete vaide esitanud, siis Te ei pea trahvi tasuma enne, kui on tehtud vaideotsus. Teie poolt esile toodud asjaolude ja tõendite põhjal võib eeldada, et AS Ühisteenused rahuldab vaide ja tühistab leppetrahvi nõude. Kui nad seda ei tee, siis on Teil võimalik pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumise korral peate tasuma riigilõivu. Riigilõivu suurus sõltub summa suurusest, mida vaidlustate. Riigilõivu suuruse leiate Raiigilõivuseaduse lisast 1.

Tere, Sooviksin nõu. Nimelt abielu ajal sain vanematelt kinkelepinguga maja (ainuomand). Paar aastat hiljem lahutasime elukaaslasega abielu. Täna elame taas koos. Eelmine aasta võtsin ma pangalaenu, et maja väljast ära renoveerida. Maja sai tagatiseks pandud. Minu võetud laenuga sai kaetud kogu maja soojustamine, katusevahetus, fassaad ja aknad. Kahjuks puudub minul finants võimekus, et lõpetada toimingud maja kasutusloa taotlemiseks. Panga üks tingimusteks oli kasutusloa saamine 2026aasta lõpuks. Kasutusloa jaoks on vaja veel mõned toimingud teha (elektrisüsteem, elektri audit ja maja muudatusprojekt). Elukaaslane oli nõus mind finantsiliselt aitama ja võttis väikelaenu. Laenu võttis ta suurema, kui tegelikult vaja oleks kasutusloa tingimuste täitmiseks. Ehk, siis ta soovib ka välja vahetada kogu küttesüsteemi, mis tegelikult on pigem mugavus, sest majas on toimiv pliit ja ahi olemas. Nüüd, aga soovib elukaaslane teha minuga notariaalse lepingu, mis kohustaks minul lahkumineku korral tasuma talle kogu panustatud raha kinnisvarasse. Kasvatan eelmisest kooselust alaealist last ja töötasu on Eesti miinimum palk. Ehk, siis mul puuduvad vahendid ja võimekus talle see tagasi maksta. Olen väljapääsmatus olukorras kus mul ei ole muid lahendusi ja finants abi kuskilt saada, aga ma pole ka nõus maksma mugavuse eest (õhk/vesi küttelahendus) mida tema tingimata soovib.Kuidas käituda sellises olukorras? Milline lahendus oleks minule ja lapsele kõige mõistlikum? Kuidas kohus käsitleb selliseid juhtumeid?

Keegi ei saa teid sundida oma omandit või omandist osa kellelgi andma, ükskõik kui palju ta sinna panustab. Kui elukaaslane investeerib sinu lahusvarasse ja esitab sulle rahalise nõude alusetu rikastumise sätete alusel põhjendusega, et sa pead hüvitama tema tehtud kulutused, kuna tema panusest tulenevalt paranes või muutus oluliselt väärtulikumaks sinu vara. Siin on oluline teha vahet kas panustamine toimus sinu nõusolekul või nõusolekuta ning kas tegemist oli vajalike kulutustega või kasulike ja/või toreduslike kulutustega. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 61 selgitab lahti kulutuste mõiste. Esemele tehtud kulutused on: 1) vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest; 2) kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse; 3) toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu. Nõusolek kulutuste tegemiseks peab olema teadlik, s.t. temal on tõendamiskoormus, et tehtud kulutused tehti sinu teadmisel ja nõusolekul. Kuivõrd sa ütled, et küttesüsteemid töötavad, ehk nende vahetus antud juhul oleks toreduslik, mitte vajalik, siis neid kulusid kohus pigem välja ei mõista, v.a. kui elukaaslasel on olemas sinult saadud sõnaselge eelnev nõusolek, vaikimine ei ole automaatne nõusolek. 
TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub, sõltumata TsÜS § 151 lõikes 1 sätestatust, hiljemalt 10 aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest.
Võid talle anda teada, et sa oled nõus hüvitama üksnes konkreetsete tööde (tuua välja nimekiri töödest), mis on vajalikud kasutusloa saamiseks, maksumuse ning põhjendus ongi selles, et tegemist on sinu lahusvaraga ning sa ei saa võtta suuremat kohustust, kui sa suudad täita. Siis peab ta mõistma, et kui ta panustab oma raha sinu varasse enam, kui sa oled arvestanud või lubanud, siis ta teeb ta seda enda riisikol.

Kas olukorras, kus mul oli tähtajaline üürileping, ning ma kaks kuud enne selle lõppemist väljendasin soovi lepingut pikendada, kuid üürileandja sellele ei vastanud ega lepingut ei pikendanud, ning pärast tähtajalise lepingu lõppemist siiski otsustasin üürisuhet mitte jätkata ja teavitasin sellest VÕS § 310 tähenduses kahe nädala jooksul, on siiski üürileandjal õigus lugeda üürisuhe tähtajatuks ja nõuda 3-kuulist etteteatamistähtaega või vastavat üüri?

VÕS § 310 lg 1 sätestab, et tähtajalise üürilepingu lõppemisel, kui üürnik jätkab asja kasutamist, loetakse leping tähtajatuks, kui kumbki pool ei avalda kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Teistsuguse tahte avaldamine tähendab selget teadet, et üürnik ei soovi üürisuhet jätkata.
Kui üürnik teavitas üürileandjat kahe nädala jooksul pärast lepingu tähtaja möödumist, et ta ei soovi üürisuhet jätkata, siis leping ei muutu tähtajatuks ja lõpeb vastavalt tähtajalise lepingu tingimustele.
Teie juhtumi korral üürileandjal puudub õigus nõuda 3-kuulist etteteatamistähtaega või selle aja eest üüri.

Tere! Üürin tööruume majas, mille omanikuga mul on ainult tööalane suhe. Olen pikemalt enda tervise tõttu töölt eemal olnud. Üüritingimusi ma rikkunud ei ole. Üürileandja kirjutab mulle e-kirju, milles mure väljendamise ettekäändel nõuab mult oma tervisesse puutuvate detailide temaga jagamist. Olen korduvalt sellest selgesõnaliselt ära öelnud. Tema viimane e-kiri eskaleeris olukorda selle võrra, et nüüd üritas ta viidata, justkui oleks ma kas vaimselt tasakaalutu või midagi sellelaadset, et õigustada enda tungimist minu eraellu. Olen mures, mida see inimene võib veel ette võtta. Kardan, et minu keeldumine talle oma terviseinfo jagamisest viib selleni, et ta kas tühistab meie kokkuleppe ruumi üürimise suhtes või äkki isegi kasutab oma "positsiooni", et ametivõimudele minu suhtes valeinfot jagada, et siis sedasi minu eraellu tungida. Mida saan selles olukorras teha peale selle, et säilitan tema e-kirjad?

Üürileandja ei saa lepingut üles öelda pelgalt sellepärast, et te ei soovi oma terviseandmeid jagada. Üürilepingu ülesütlemise alused on selgelt reguleeritud, näiteks VÕS § 315 ja § 316 – peamised põhjused on lepingu tingimuste oluline rikkumine või maksevõlgnevus, mitte isiklikud asjaolud nagu terviseseisund või info jagamise keeldumine.  Terviseinfo jagamine ei ole üürilepingu tingimus ega üürileandja nõudeõigus. 
Kui üürileandja peaks lepingu üles ütlema, peab ta seda tegema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja põhjendama ülesütlemise aluse vastavalt VÕS §-le 325.
Kui üürileandja levitab teie kohta valeinfot ametivõimudele, võib see olla aluseks edasiseks vaidluseks või isegi kahju hüvitamise nõudeks, kuid selleks peab olema konkreetne kahju ja tõendid. E-kirjade säilitamine on igati mõistlik, sest need võivad olla tõendiks, kui tekib vaidlus.
Teie kohustus on täita üürilepingut ja teavitada üürileandjat ainult nendest asjaoludest, mis puudutavad üüripinna seisukorda või lepinguliste kohustuste täitmist (VÕS § 282).
Kui üürileandja käitumine muutub ahistavaks või ähvardavaks, võib kaaluda pöördumist politsei või juristi poole.

Soovin Teie abi ja nõu järgmises olukorras. Me üürime korterit, kus hiljuti avastati väike kahjustus laminaatpõrandal: kui meie koerake oli veel kutsikas, kasutas ta mähkmeid, mis mõnel korral kergelt lekkisid, ja ühes väikeses kohas põrand läks veidi paiste. Üürileandjad on meie suhtes väga mõistvad, kuid nüüd on meile öeldud, et ilmselt tuleks vahetada kogu põrand ja see peaks olema meie kulul. Meie küsimused: Kas vastavalt Eesti seadusele oleme kohustatud maksma kogu põranda väljavahetamise eest, kui kahjustus on ainult väikesel alal? Ütlen ka, et tagatisraha oli ka makstud

VÕS § 334 lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Samas ei vastuta üürnik hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. 
Väike paisumine laminaatpõrandal, mis on põhjustatud looma mähkme lekkest, võib olla käsitletav lepingujärgse kasutamisega kaasneva muutusena, kui see ei mõjuta põranda üldist kasutuskõlblikkust ega nõua kogu põranda väljavahetamist.
Kui kahjustus on piiratud väikese alaga, on üürileandjal õigus nõuda üksnes mõistlikku kahjuhüvitist selle ala taastamise või parandamise ulatuses, mitte kogu põranda vahetamise kulusid, välja arvatud juhul, kui kogu põranda vahetus on objektiivselt vajalik (nt kui sama materjali pole enam saada või kahjustus mõjutab kogu põranda funktsiooni).
Tagatisraha võib kasutada üürileandja nõuete katteks, kuid üürnikul on õigus nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast lepingu lõppemist teatanud oma nõudest. 

Tere! Sain 4.septembril, Karamelli 5 parklas, kell 13.43, parkimistrahvi, 60€.(mis on muidugi igas mõttes, ebamõistlikult ebaproportsionaalne. 15€-ga poleks vaidlema hakanudki) Kuigi automaatne parkimiskell näitas parkimise algust 13.31(tõendatud fotodega). Esitasin AS Ühisteenused vaide, tuginedes 15 minuti seadusele, tasuta parkimises. Vaie rahuldati. Sellekohane ekraanipilt olemas, kus näha, et tasumata nõudeid on 0. Pilt kannab daatumit 04.09.2025 15:07. Selge. Asi unustatud. Nüüd, 9.jaanuaril, 2026, tuli aga Julianus Inkassolt, nõue, 77€ kohta, väidetavalt samas teemas. Olin veendunud, et tegu on petu või õngitsuskirjaga, ent suhtlus jätkub.Tänases kirjas pakuti juba osadena maksmist. Veider on, et ligi 4 kuud hiljem, leitakse mingi vana asi, mis justkui juba klaaritud ja tehakse sellest uus teema. Peab veel ära märkima, et AS Ühisteenused, pole saatnud selle aja sees ka mitte ainsatki meeldetuletuskirja, mis oleks märku andnud, et vaiet siiski ei rahuldatud või kaevati uuesti üles. Ei - ilma hoiatamata, võlanõude firmale üle. Nüüd ongi küsimus - kuivõrd meil ikkagi õigusriik on, kui sellised asjad võimalikuks saavad? Küsin ka, et kas mul on põhjust(mõtet) kohtusse pöörduda, sest 77€ on minu jaoks, hetkel, väga arvestatav summa.(Karamelli 5 asub muide töötukassa).

Kui vaie rahuldati, siis AS-il Ühisteenused Teie vastu enam nõuet ei ole ja olematut nõuet ei saa kellelegi loovutada, sh ka Julianus Inkassole mitte. Soovitame Teil pöörduda mitte kohtusse, vaid Tarbijavaidluste Komisjoni. Juhised leiate siit https://ttja.ee/tarbijavaidluste-komisjon

Tere. Tekkis küsimus seose korteri varjatud puudustega.Kas tehingust taganemisel on õigus müüjal nõuda minu käest korteris elatud aja eest üüri ja kas mina saan ka küsida siis korteri eest makstud summa pealt intressi?Kas mina saan ka müüja käest nõuda korteri remondile ja uue köögimööblile kulunud raha?Korteri müüja ei ole nõus puudusi korda tegema vaid ähvardab tehingust taganemisega ja kompensatsiooni küsimisega aja eest millal ta ei ole saanud korterit kasutada.

Kui ostja taganeb müügilepingust asja lepingutingimustele mittevastavuse (nt varjatud puudused) tõttu, tuleb pooltel tagastada teineteisele saadud sooritused. Müüja ei või nõuda ostjalt üüri või muud tasu asja tavapärase kasutamise eest enne tagastamist, välja arvatud juhul, kui ostja on asja kasutanud ebamõistlikult või kahjustanud seda oluliselt. 
Ostjal võib olla õigus nõuda müüjalt remondi- ja mööblikulusid, kui need olid vajalikud puuduste kõrvaldamiseks ja müüja on lepingut rikkunud. Kui ostja on puudused ise kõrvaldanud, võib ta nõuda müüjalt mõistlike kulutuste hüvitamist.
Intressi nõudmine tagastatavalt ostuhinnalt on võimalik, kui müüja viivitab raha tagastamisega pärast lepingu lõppemist. Intressi arvestatakse üldjuhul alates hetkest, mil müüja pidi raha tagastama.
Müüja võib nõuda hüvitist, kui ostja on asja kasutanud viisil, mis ületab tavapärast kasutust või on asja kahjustanud, kuid tavapärase kasutuse eest üüri nõuda ei saa.

Tere Soovin lühidalt kirjeldada olukorda ja küsida, kas sellel juhtumil võib olla õiguslik perspektiiv ning kas sellega oleks mõistlik edasi tegeleda. Minu emale tehti kaks kõhuseina songa operatsiooni. Esimese operatsiooni ajal oli tegemist suure songaga ning arst lubas kasutada implantaati (võrku), kuid tegelikkuses võrku ei paigaldatud, kuigi patsiendiportaalis on märgitud vastupidine. Ka teise operatsiooni käigus, hoolimata varasemast retsidiivist, võrku ei paigaldatud. Küsimus võrgu kasutamise kohta tõstatati patsiendiga alles pärast operatsiooni. Pärast operatsiooni kaebused (valu, kõhu kuju muutus) jätkusid, kuid patsient saadeti koju väitega, et probleemi ei ole. Hiljem tuvastas teine eriarst diastaasi ning uue väikese songa, mida kinnitasid ka tasuline kirurg ja perearst (retsidiiv). Soovin aru saada, kas sellises olukorras võib olla tegemist ravi- või dokumenteerimisveaga ning kas oleks põhjendatud esitada ametlik kaebus või alustada edasiste õiguslike sammudega.

Te peaksite alustama kaebuse esitamisest Terviseametile https://www.terviseamet.ee/poordumine-terviseametisse#kaebuspretensioon 

Kui Terviseamet tuvastab ravivea, siis patsiendil võib tekkida kahju hüvitamise nõue vea teinud raviasutuse vastu. 

Tere! Ostsin 2024. aasta aprillis maatüki ja hiljem selgus, et Keskkonnaamet sinna ehitada ei luba, seda teadis maakler kui ka omanik (nad mõlemad olid enne päringuid esitanud), kuid lepingus seda öeldud ei olnud ning maakler väitis, et tohib ehitada. Maikuus sain Keskkonnaametilt samamoodi eitava vastuse.  kirjutasin sellest kohe maaklerile. Soovisin antud tehingust taganeda ja tagastada mulle ostusumma ja notarikulud. Tema pidi väidetavalt selle kirja omanikule edastama. Omanik väidevalt vastas, et see otsus ei olene nendest ning pakkus kellegile teisele see maatükk maha müüa. Mina pöördusin selle murega advokaadi poole. Tema ütles, et tuleb esitada hagi, mille ta ka koostas ja esitas. Hiljem kohus ütles, et nemad lepingut ei tühista ning oleksin pidanud ise müüjale esitama lepingu tühistamise avalduse. Nüüd on kohtuprotsess kaotatud, advokaadile tasutud ning müüja esitaja kulud kaetud. Kuidas käituda edasi, kas advokaat oleks pidanud teadma, et mina ise oleksin pidanud tühistamisavalduse müüjale esitama ning mulle seda ei öelnud? Kas ma saan ise ikkagi müüjaga ühendust võtta ning hagiavaldust kui ka maaklerile saadetud kirja ennast kasutada tühistamisavaldusena, et tehing tagasi pöörata kuni 3 aastat pole veel möödas?

Tehingu tühistamiseks tuleb esitada tühistamisavaldus otse teisele lepingupoolele ehk müüjale. Kui seda pole tehtud, ei pruugi kohus tehingut tühistada. Sul on õigus ise müüjale tühistamisavaldus esitada, kui tühistamise alused on olemas ja aegumistähtaeg (tavaliselt 3 aastat) pole möödas. Advokaadi tegevuse osas võib olla põhjust pöörduda kaebusega, kui ta pole sind piisavalt informeerinud, kuid see sõltub asjaoludest.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 98 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele, st müüjale. Kui tühistamisavaldust pole müüjale esitatud, ei saa kohus tehingut tühistada, sest tühistamise protseduur pole järgitud. Kohtu poole pöördumine on võimalik alles pärast tühistamisavalduse esitamist, kui müüja ei nõustu tühistamisega või ei tagasta raha vabatahtlikult. 

Kui advokaat ei selgitanud, et tühistamisavaldus tuleb esitada otse müüjale, võib see olla puudulik nõustamine. Advokaadi tegevuse hindamiseks tuleb vaadata, kas ta pidi seda teadma ja kas ta jättis olulise info edastamata. Kui advokaadi tegevuses on viga, võib esitada kaebuse Eesti Advokatuurile.

Sa võid ise nüüd esitada tühistamisavalduse müüjale, kui tühistamise alused (nt oluline eksitus, pettus vms) on olemas ja aegumistähtaeg pole möödas. Tühistamisavaldus peab olema selge ja ühemõtteline ning soovitatavalt kirjalik. Hagiavaldust ja eelnevat kirjavahetust võib kasutada tõendina, kuid tühistamisavaldus peaks olema eraldi ja selgelt sõnastatud.

Tühistamise õigus aegub üldjuhul 3 aasta jooksul alates hetkest, mil said tühistamise alusest teada või pidid teada saama. Kui see tähtaeg pole möödas, saad tühistamisavalduse esitada. 

Võtsin oma nimele väikelaenu auto ostuks teisele isikule. Auto osteti tema kasutusse ning ta müüs selle hiljem maha, kuid müügist saadud raha mina ei saanud. Laenu võttes oli meil suuline kokkulepe, et tema tasub kogu laenu. Sellest kokkuleppest on teadlikud mõlema poole pereliikmed. Ta on alates laenu algusest teinud igakuiseid makseid minu kontole, millest on olemas pangaväljavõtted. Samuti on olemas kirjalik suhtlus (sõnumid), kus ta arutab ja kinnitab laenu maksmist. Praegu on maksed katkenud ning võlgnevus on 2 × 231,25 eurot (detsember ja jaanuar). Ta ei anna enam selgeid vastuseid, kas kavatseb edasi maksta. Soovin teada: 1. kas selliste tõendite (pangaväljavõtted, sõnumid, tunnistajad) alusel saab lugeda laenukohustuse tegelikult tema omaks; 2. kas ja kuidas saan esitada tema vastu maksekäsu kiirmenetluse või muu nõude, kuigi laenuleping on minu nimel; 3. milline oleks minu jaoks kõige kiirem ja kindlam viis raha tagasi saamiseks. Soovin tegutseda seaduslikult ja vältida olukorra edasist halvenemist.

Saan küsimusest aru nii, et Teie võtsite laenu ja selle laenuraha eest ostsite teisele isikule auto. Selle teise isikuga oli Teil suuline kokkulepe, et ta maksab Teile laenusumma tagasi. Seega andsite Teie omakorda temale laenu ja tema kohustus selle Teile tagastama. Kirjalikku lepingut ei ole, kuid suulist kokkulepet on võimalik tõendada sõnumitega ja asjaoluga, et ta on regulaarselt tasunud igakuiseid makseid. Tahate teada, kas sellises olukorras on võimalik nõuda võlgnevuse tasumist kohtu kaudu.
Vastus on et jah, on küll võimalik nõuda võlgnevuse tasumist kohtu kaudu. Kohtumenetluses on vajalik tõendada nõude olemasolu. Teie poolt kirjeldatu põhjal on võimalik nõuet tõendada sõnumite ja pangaülekannetega. Kui suusõnalise lepingu sõlmimist kuulis keegi pealt, siis võib tõendiks olla ka tunnistaja ütlus. 
Maksekäsu kiirmenetluse kohta leiate infot siit https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/tsiviilkohtumenetlus/maksekasu-kiirmenetlus 
Kõige kiirem lahendus olekski maksekäsu kiirmenetlus. Aga juhul, kui võlgnik esitab maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, siis tuleb jätkata tavamenetluses ja see on aeganõudev. Sellegipoolest oleks mõistlik alustada võla sissenõudmisega juba siis, kui see pole veel väga suureks kasvanud.