Kui oleme võtnud vastu pärandi ja nortar jagas pärandi mõttelisteks osadeks kaasomadist. Kuidas ma saaksin oma osa kinkida teisele kaasomanikule? Kas vajan luba kohtult või saan ka kuidagi teisiti?

Kui pärand on vastu võetud ühiselt ja vara on pärijate vahel jagamata, olete pärandvara ühisomanikud ning saate kinkida oma mõttelist osa pärandvara ühisusest. Kui pärandvara on jagatud selliselt, et igale pärijale kuulub mõtteline osa igast pärandvara hulgas olevast varaesemest, saate kinkida oma mõttelist osa igast varaesemest. Kinkeleping tuleb vormistada notariaalselt. Kohtu luba on vaja vaid siis, kui kinkijaks on alaealine pärija.

Здравствуйте Обращаюсь к вам за консультацией. Если в договоре аренды квартиры написано: 3.1. Цена аренды, которую желает Арендодатель, составляет 80 (восемьдесят евро) EUR ежемесячно на протяжении действия настоящего договора. 5.2. осуществлять оплату аренды указанную в п. 3.1. не позднее 15 (пятнадцатого) числа каждого месяца предоплатой за каждый месяц использования Объекта, на расчетный счет Арендодателя или наличными.Первый платёж (за 17 дней октября) составляет 45 (сорок пять евро) EUR, осуществляется не позднее 14.10.2025 г. после заключения настоящего Договора на расчетный счет Арендодателя Как правильно в этом случае арендатор должен оплачивать арендную плату арендодателю? В каком месяце в этом случае производится следующий платёж за аренду квартиры в сумме 80 евро,если за 17 дней октября уже оплачено,в этом же месяце(октябре) до 15 числа или следующий платёж за аренду квартиры в сумме 80 евро оплачивается в ноябре до 15 числа за ноябрь?

Teie esitatud lepingu väljavõttest ei ole võimalik ühemõtteliselt aru saada poolte kokkuleppest, millal tuleb tasuda üür novembri eest. Ettemaksuna tasumine tähendab üldjuhul, et tasutakse enne üüriperioodi saabumist ehk Teie näite puhul tuleb novembri üür tasuda hiljemalt 15. oktoobril. Siiski soovitan Teil üürileandjalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis küsida, kas iga kuu hiljemalt 15. kuupäeval tuleb tasuda jooksva kuu üür või järgmise kuu üür. 

Lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest (VÕS § 29 lg 1). Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe (VÕS § 29 lg 1). 

Tere. Olemas eramaja. Praegu rajatakse vee ja kanalisatsiooni trass liitumispunktiga kinnistu kõrval. Vald jagas järgmine info: "Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele on tarbimiskoha omanikul kohustus liituda 4 aasta jooksul." "Olemasolevad salvkaevud võivad jääda, aga kanalisatsioonisüsteemid (mahutid, imbväljakud) peavad ühe aasta jooksul, liitumise kuupäevast arvates, olema lammutatud." Kas see vastab tõele? Kui mina kasutan vett oma kaevust ja suvel suurem osa veest läheb aia ja kasvuhoone kastmiseks(mitte kanalisatsiooni), kas siis tõesti mul on kohustus liituda ühisveevärgiga? Samas kui mul on oma kanalisatsioon (imbumiskaev), kas ma pean ikkagi liituma ühiskanalisatsiooniga ja olemasoleva kanalisatsioon ÄRA LAMMUTADA? Kõlab absurdselt, aga mida ütleb seadus? Tänan.

Tarbimiskoha omanikul on kohustus liituda olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas märgitud tähtaja jooksul, kui selleks on välja ehitatud nõuetekohane liitumispunkt (ÜVVKS § 17 lg 3). Kui arendamiskavas ei ole liitumistähtaega märgitud, on kohustus liituda nelja aasta jooksul kinnistu liitumispunkti valmimisest arvates (ÜVVKS § 17 lg 3).

Liitumiskohustust ei ole, kui joogiveega varustamine ning reovee kogumine ja puhastamine on tagatud muul viisil, mis vastab veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele (ÜVVKS § 17 lg 4). Joogiveesüsteem loetakse nõuetele vastavaks ka juhul, kui joogivee kvaliteedinäitajad ei vasta veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele, kuid süsteem ei ohusta teiste isikute joogiveesüsteeme, põhjavee kvaliteeti, inimese tervist ega keskkonda (ÜVVKS § 17 lg 4).

Kas parkimiskorraldajal (Baltic Parking OÜ) on mingi seaduslik õigus mitte aktsepteerida sõiduki armatuurlaual olevat elektroonilise parkimiskellaga märgitud parkimise algusaega Idakeskuse parklas Tallinnas? Idakeskuse kodulehel on info, et klientidele on 1 tund tasuta parkimist ette nähtud. Viibisin parklas 15 minutit, aga sain ikkagi trahvi kuna keeldutakse sõiduki parkimise algust arvestamast (väidetavalt oleksin pidanud kuski siseruumides parkimise alguse täiendavalt fikseerima ehkki vastavat automaati sisenedes ei olnud/ei märganud). Kas laialt levinud mugav elektrooniline parkimiskell on tegelikult kasutu vidin, sest ei olegi Eestis seaduslik tõendus sõiduki parkimise algusaja määramiseks? Kas trahvi max suurus ja tasumise tähtaeg on ka kuskil seadustes kirjas? Suur tänu ette!

Parkimislepingu rikkumise eest eramaal parkimisel saab määrata leppetrahvi. Leppetrahv on lepingus ettenähtud kohustus maksta lepingut rikkunud poolel kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Leppetrahvi kohta sätestatut kohaldatakse ka juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool (VÕS § 158 lg 3).

Selleks, et parkimise korraldaja saaks leppetrahvi nõuda, peavad parkijale olema nähtavalt ja arusaadavalt esitatud parkimise tingimused enne parklasse sisenemist ja parkimise alustamist. Kui tingimustes ei olnud selget viidet nõudele registreerida parkimise siseruumides asuvas automaadis ja parkija kasutas parkimiskella, võib rikkumine olla vabandatav. Leppetrahvi ei või nõuda kohustuse rikkumise vabandatavuse korral, kui lepinguga pole ette nähtud teisiti (19.12.2019, 3-17-1329/36, p 16).

Otsisin abi avalikus somes seoses ühe taastuvenergia tootjaga, kelle klient olen ma olnud 3 aastat ning see on olnud väga problemaatiline, süsteem siiani ei tööta korralikult. Abi sain võhivõõra inimese käest aga järgmine päev sain oma teenusepakkujalt suure mainekahju hüvitamise nõude selle postituse eest. Olen võimeline kõiki oma esitatud väiteid kirjalikult tõendama. Kas nende nõudel on alust? Mida ma teha saaksin?

Mainekahju on käsitletav isiku au teotamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahjuna, mis võib olla nii varaline kui ka mittevaraline.

1. Üldised kahju hüvitamise eeldused (VÕS § 1043, § 1045):

• Õigusvastaselt tekitatud kahju: Kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043).
• Õigusvastasus: Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Isiku au teotamine on isikliku õiguse rikkumine (VÕS § 1046 lg 1).
• Põhjuslik seos: Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (VÕS § 127 lg 4).
• Süü: Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1).

2. Isiklike õiguste rikkumise (sh au teotamise) erisused ja õigusvastasus:

• Au teotamine: Isiku au teotamine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1046 lg 1).
• Ebaõigete andmete avaldamine:
  • Isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma (VÕS § 1047 lg 1).
  • Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2).
  • Andmete või asjaolu avaldamist ei loeta õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3).

Seega on esmalt oluline, kas postitatud väited vastasid tõele või olid ebaõiged ning millised olid avaldatud väärtushinnangud. Kui andmed vastasid tõele ja neil, kellele andmeid avaldati, oli andmete teadasaamiseks õigustatud huvi, võib nõue olla alusetu.

Soovitan vastava hinnangu saamiseks pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele.

Kui ma olen digiallikrjastanud Ria Digidoc-is tööandjaga erinevad lepingud, on mul õigus nendele ligipääs ka peale ajatempli kustumist, kuna Digiallkirja seaduses kehtestatud paragrahv IV lõik 37. lõik 2 sätestab, et : (2) Registri volitatud töötleja on kohustatud tagama teenuse osutajate ja väljaantud ajatemplite kohta säilitatavate andmete avalikkuse ning ööpäevaringse kättesaadavuse?

Digitaalallkirja seadus (lühend DAS) oli Eesti seadus, mis võeti vastu 08. märtsil 2000 ja kehtis aastani 2016. 26.10.2016 jõustus seda asendav E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse (EUTS) kohaselt loetakse digitaalallkirja e-allkirjaks, mis vastab kvalifitseeritud e-allkirja nõuetele (EUTS § 24 lg 1). Digitaalset templit loetakse e-templiks, mis vastab kvalifitseeritud e-templi nõuetele (EUTS § 24 lg 2). Kuigi E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse sätted ei käsitle otseselt ajatempli kustumise mõju dokumendi kättesaadavusele, on avaliku teabe seaduse alusel avalikud lepingud kättesaadavad dokumendiregistri kaudu (AvTS § 12 lg 4¹). Usaldusteenuse osutaja peab tagama tegevuslogide säilitamise 10 aasta jooksul, mis võimaldab kontrollida usaldusteenuse vahendusel tehtud toimingute õigsust (EUTS § 5 lg 3, EUTS § 5 lg 8). Ööpäevaringse kättesaadavuse nõuet seaduses sätestatud ei ole.

Tere! Millise aja jooksul kinnisvara ostu-müügi puhul on ostjal õigus esitada nõudeid (väidetavalt varjatud puudused) müüjale? Kuidas ja kas üldse reageerida ostja mailidele, mis valdavalt on nõudliku/ähvardava alatooniga?!

Konkreetset tähtaega nõude esitamiseks seaduses ei ole. Sätestatud on puudusest teatamiseks mõistlik aeg selle avastamisest arvates, mis aga sõltub puuduse olemusest. Näiteks kui kinnisasi soetati suve alguses ja küttekolded ei ole kasutatavad, on  selge, et seda sai avastada alles kütteperioodi alguses. Samuti võib olla võimalik, et mingi puudus avastatakse alles aasta-paari pärast, kui eset renoveerima asutakse. 

Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 1). Asi ei vasta lepingutingimustele muu hulgas, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi või kui asja kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma (VÕS § 217 lg 2 p 1 ja 3). Kinnisasja puhul loetakse asja koormavaks kolmanda isiku õiguseks ka kinnistusraamatusse kantud õigust, mis ei kehti (VÕS § 217 lg 4).

Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem (VÕS § 218 lg 1) .Ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 220 lg 1).

Kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja sellele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu (VÕS § 220 lg 3).

Ostja võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta sellest õigeaegselt ei teatanud, kui:

1. asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu;
2. müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1).

Tere! 1.08.2025 kolisin sisse üürikorterisse ning üürileping jõustus samal päeval. Alates sellest ajast ei ole saadetud kommunaalarveid ning neid küsides ka mitte mingit vastust saanud. Lisaks on korteris algusest saati majasoomukad, kuid ka sellest probleemist teatamisel pole maakler midagi teinud. Katki on ka aken, mille teemal töömees väidetavalt otsib lahendust tootjalt, kuid seniks on aken lihtsalt kinni teibitud. Kuna korteris on väga jahe, siis on ka kõrgendatud kütmisvajadus. Lisaks muudele probleemidele - mille puhul on lihtsalt maakleri poolt puuduv kommunikatsioon ning ma ei saa vastuseid kirjadele, kuid korteri kasutamine takistatud nende asjade tõttu ei ole. Kas mul on võimalik üürileping ühekuise etteteatamisega ülesse öelda erakorraliselt katkise akna või muu põhjuse tõttu, mis mulle on ettearvamatuid kulutusi tekitanud?

Võlaõigusseaduse sätete kohaselt, kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud ja kui üürileandja nimetatud puudusest või takistusest teab või peab sellest teadma, kuid ei kõrvalda puudust või takistust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest või takistusest teada sai või teada saama pidi, võib üürnik lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, kui puudus või takistus välistab asja sihtotstarbelise kasutamise või piirab seda olulisel määral. Seega ei pea kasutamine olema ilmtingimata takistatud vaid piisab ka sellest, kui kasutamine on olulisel määral piiratud. Regulatsioon rakendub olukorras, kus üürileandja on rikkunud VÕS § 276 lg 1 kohustust anda asi üle lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagada asja hoidmine selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Enne VÕS § 279 lg 1 alusel lepingu ülesütlemist peab üürnik täitma VÕS § 282 sätestatud teatamiskohustuse, st teatama üürileandjale viivitamatult asja lepingutingimustele mittevastavusest.

Tere, Kas on võimalik ja kuidas müüa autot, millel on pandileping? Lugupidamisega,

Registerpant on pandi liik (AÕS § 276 lg 2). Registerpandiga võib koormata mootorsõidukit ja õhusõidukit, mis on kantud registrisse, mille andmed on avalikud ja mille pidamine on reguleeritud seadusega sätestatud korras (AÕS § 297 lg 1). Registerpandi seadmise eesmärk on tagada isikule, kelle kasuks pant on seatud, õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud eseme arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud (AÕS § 276 lg 1, AÕS § 297 lg 1). 

Registerpandiga koormatud sõiduki võõrandamisel ja sellega seotud registriandmete muutmiseks (omaniku vahetumise tõttu) on vajalik piirangu kehtestaja (pandipidaja) kirjalik nõusolek (LS § 77 lg 9).

Tere! Minu juhtumi puhul soovin ma nõuda mööblifirmalt mittevaralise kahju hüvitamist. Süüdistan neid järgmises: lepinguliste kohustuste oluline rikkumine; kauakestvad rikkumised (liiga palju vigu ja ebaõnnestunud ümbertegemiskatsed, mõistlik aeg on möödas (6 kuud ebaproduktiivset koostööd), ebakvaliteetne mööbel, ohtlik konstruktsioon väljakukkuva uksega); raske hooletus, põhjendamatute ebamugavuste tekitamine ning rahu ja normaalse elukorralduse rikkumine peres imikuga, sealhulgas turvalisuse rikkumine ja tervise ohtu seadmine. Milline summa oleks mõistlik sel juhul (eeldan, et 300-600)? Kui suur on tõenäosus, et kohus on minuga nõus? Kui palju maksaks mulle kohtusse pöördumine ja juristi teenused? Aitäh!

Kui võlgnik (töövõtja) on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja (tellija) nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 101 lg 1 p 3). Töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest (VÕS § 642). Tellija võib nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist, kui töövõtja rikub kohustust, välja arvatud juhul, kui töövõtja kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline (VÕS § 128 lg 1). Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5).

Lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui (VÕS § 134 lg 1):

1. kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning
2. sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik (töövõtja) aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju.

Lisaks on erandlikel asjaoludel võimalik nõuda mittevaralise kahju hüvitist asja hävimise või kaotsimineku korral, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu. Sellisel juhul on isikul õigus nõuda mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena (VÕS § 134 lg 4).

Kas Teil on lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamise nõue, sõltub konkreetsetest asjaoludest, mille soovitan välja selgitada individuaalsel õigusnõustamisel. Kui nõustamisel jõuate järeldusele, et mittevaraline kahju on tekkinud, on võimalik nõuda ka hüvitist. Hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. 

Riigilõiv hagiavalduse esitamisel sõltub nõude suurusest ja on kindlaks määratud riigilõivuseadusega, õigusabi maksumus sõltub selle osutaja hinnakirjast.