Tere! Soovin nõu olukorras, kus minu endisel elukaaslasel tekkis korteriga võlg. Mina kolisin korterist välja juba jaanuaris, kuid ei suutnud kõiki oma asju kohe ära viia. Sain alles hiljem teada, et minu ekselukaaslane oli võla tõttu korterist välja tõstetud. Korteriomanik viis omavoliliselt korterist välja minu asjad koos mu ekselukaaslase asjadega ning jättis minu osetud mööbli uutele üürnikele kasutamiseks. Alguses oli korteriomanik nõus mulle minu mööbli andma, kuid hiljem teatas, et uued üürnikud juba kasutavad seda ning mina peaksin mööbli raha hoopis oma ekselukaaslaselt välja nõudma. Lisaks hoiab ta minu muid asju konteineris ja lubas välja sorteerida ise minu asjad alles 1. septembril. Mina ei ole korteriomaniku ees võlgu ega ole tema ja oma ekselukaaslase vahelise võla osaline. Soovin lihtsalt oma isiklikud asjad ja mööbli tagasi saada. Kas korteriomanikul on õigus minu vara minu ekselukaaslase võla tõttu kinni hoida või seda teistele kasutada anda? Mida ma peaksin sellises olukorras tegema ja kuhu vajadusel pöörduma?

Korteriomanikul ei teki õigust teie mööblit endale võtta või uutele üürnikele kasutada anda üksnes seetõttu, et teie endisel elukaaslasel on üürivõlg. Siiski võib üürileandjal teatud juhtudel olla seadusjärgne pandiõigus ka korteris olnud kolmanda isiku asjadele, kui ta ei teadnud ega pidanud nende korterisse toomise ajal teadma, et need kuuluvad teile. Teie omandi tõendamine ning see, mida omanik teie mööbli kuuluvusest ja millal teadis, on seetõttu väga tähtis.

Üürileandja pandiõigus võib tagada üürniku tasumata üüri ja teatud hüvitisnõudeid. See võib ulatuda ruumi sisustusse või kasutusse kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui nende tegelik omanik ei ole üürnik. Seega ei ole määrav üksnes see, et teie ise üürivõlglane ega üürilepingu pool ei olnud.
Teie õigused on pandiõigusest eespool, kui korteriomanik teadis või pidi teadma, et mööbel ja muud konkreetsed esemed kuulusid teile. Samuti võib pandiõigus lõppeda, kui omanik sai teie omandist üürilepingu kehtimise ajal teada, kuid ei lõpetanud lepingut esimesel võimalusel.
Asjade kinnihoidmine tagatise eesmärgil ei anna korteriomanikule üldjuhul vaba õigust kasutada teie mööblit uute üürnike huvides. Kui pandiõigus ei kehti või on lõppenud, saate nõuda oma asjade väljaandmist. Kui asju on kahjustatud, kadunud või neid ei ole võimalik tagastada, võib tekkida rahalise hüvitise nõue.
Saatke korteriomanikule viivitamata kirjalik nõue, milles loetlete eraldi kõik teile kuuluvad esemed, nõuate nende säilitamist, kasutamise lõpetamist ja üleandmiseks konkreetse lähiaja kokkuleppimist. Paluge tal kirjalikult selgitada, millisele nõudele ja millistele esemetele ta pandiõigust tuginedes viitab.
Kui korteriomanik ei võimalda mõistliku aja jooksul asju ära võtta või tekib reaalne oht, et need võõrandatakse, hävitatakse või viiakse ära, võib olla vajalik pöörduda maakohtusse asja väljaandmise nõudega. Kiire ohu korral saab kohtult taotleda esialgset õiguskaitset, et esemete võõrandamine või kasutamine ajutiselt keelata. Politsei poole pöördumine võib olla asjakohane võimaliku süüteo kahtluse korral, kuid omandi- ja väljaandmisvaidluse lahendab üldjuhul tsiviilkohus.

Ärge nõustuge korteriomaniku teatatud kuupäevaga 1. september, kui korteriomanik ei võimalda teil oma esemeid tuvastada, nende seisukorda kontrollida ja neid kaitsta.
 

Tere, Ostsime maja eelmise aasta juulis 2025 (maja ise valmis 2021 lõpp), nüüd tekkis vannitoa alla lakke veekahjustus. Kodukindlustusest käis spetsialist ja andis järgmise hinnangu: "Teise korruse vannitoast lekib vett esimese korruse esiku lakke. Esimese korruse esiku lagi avatud vannitoa põranda alt. Ülevaatuse käigus teostatud veetest, mille käigus lasti vesi otse trappi, et kontrollida vee-ja äravoolu torude korrasolekut. Avamise käigus on näha niiskus/vee kahju kipsplaadil OSBl ja villal. Veetest näitas, et äravoolutoru ja veetorud ei leki. Põrandale sattunud vesi imbub vaikselt läbi plaadi/vuugi vahe aluspõrandasse ja sealt edasi esiku lakke. Kahju põhjuseks on meie hinnangul mõranenud või kehvasti paigaldatud hüdroisolatsioon, mille kaudu vesi läbi põranda alla korrusele imbub." Kas meil on õigus eelmise omaniku käest mingisugust kompensatsiooni küsida remondiks kuigi nemad seda maja ei ehitanud, tegelikult tuleks siis kompensatsiooni küsida ehitajalt? Kodukindlustus seda parandust ei kata!

Nõude saab esitada maja müünud eelmisele omanikule, isegi kui tema maja ei ehitanud. Kui hüdroisolatsiooni puudus oli olemas maja üleandmisel 2025. aasta juulis ning seda ei olnud teile avaldatud ega saanud tavalisel ülevaatusel märgata, võib olla tegemist varjatud puudusega.
Ehitaja vastu ei teki teil lepingulist nõuet, sest ehitusleping oli tõenäoliselt eelmise omaniku ja ehitaja vahel. Eelmisel omanikul võib omakorda olla võimalus nõuda ehitajalt puuduse kõrvaldamist või hüvitist.

Kirjeldatud olukorras viitab kindlustuse ülevaatuse hinnang sellele, et vee- ja äravoolutorud ei leki, kuid vannitoa hüdroisolatsioon on puudulikult tehtud või kahjustunud. Kui asjatundja kinnitab, et tegemist on juba ehitamise ajal tekkinud hüdroisolatsiooniveaga, toetab see seisukohta, et puudus oli olemas juba maja ostmisel.
Teavitage müüjat puudusest viivitamata kirjalikult. Lisage kindlustuse hinnang, fotod, ülevaatuse kuupäev ning võimaluse korral sõltumatu ehitusspetsialisti arvamus, mis selgitab puuduse põhjust, vajalikke töid ja eeldatavat maksumust. Paluge müüjal mõistliku tähtaja jooksul teatada, kas ta korraldab puuduse kõrvaldamise või hüvitab selle mõistlikud kulud.
Üldjuhul ei ole otstarbekas kohe kogu vannituba omal algatusel ümber teha, enne kui müüjale on puudusest teatatud ja talle on antud võimalus reageerida. Samas võite teha vältimatud ajutised tööd, et piirata vee-, hallitus- ja konstruktsioonikahju suurenemist. Dokumenteerige need tööd ja kulud.

Tere! Küsin nõu naabrite vahel toimuva piirvaidluse tõttu. Naaber tellis geoteedi ja ütleb nüüd, et piirile ehitatud piirdeaed ei ole piiri koha peal ning tema kinnistu on tegelikult suurem. Kinnistu on alles ostetud teadmisega, et piirdeaed on kinnistu piiriks, mida kinnitas ka eelmine omanik. Naaber aga ei tahtnud eelmise omanikuga tülli minna ja teemat jutuks ei võtnud. Nüüd kui tulid uued omanikud, võttis geoaluse tellija teema ette ja esitas oma uutele naabritele selle info. Mida soovitate ostjal teha, kui naabri poolt tellitud geoteedi info vastab tõele ja müüjal ei ole olnud aimu, et tegelik kinnistute vaheline piir on teises kohas olnud?

Piirdeaed ei muuda kinnistu ametlikku piiri. 
Kõigepealt tasub küsida naabrilt geodeedi mõõdistusmaterjal ja lasta selle alusel piiri asukoht kontrollida ka oma valitud pädeval maamõõtjal. Oluline on selgitada, kas mõõdistus tugineb kehtivatele katastriandmetele ja kas piiripunktid on nõuetekohaselt taastatud või tähistatud. Kui sõltumatu mõõdistus kinnitab, et aed paikneb osaliselt naabri kinnistul, tuleks esmalt fikseerida tegelik piir ja püüda naabriga kirjalikult kokku leppida, kas aed viiakse ümber, jäetakse kokkuleppel senisesse kohta või seatakse selleks notariaalne kasutusõigus.
Ostja võiks säilitada müügikuulutuse, müügilepingu, kinnistu plaanid, üleandmisakti, fotod aiast ning kõik kirjalikud kinnitused selle kohta, kuidas kinnistu piiri enne ostu esitleti. Need võivad olla olulised, kui tuleb hinnata, kas ostjale anti müügi ajal eksitav ettekujutus kinnistu tegelikust ulatusest.
Ostja peaks müüjat avastatud asjaolust viivitamata kirjalikult teavitama. Ka juhul, kui müüja puudusest ei teadnud, võib ostjal sõltuvalt müügilepingu sisust olla õigus nõuda hinna alandamist või teatud kulude hüvitamist.

Minul oli partnerleping ettevõtega Wolt Eesti OÜ ning nende lepingutingimustes on kirjas - Klausel 2.3.11 punkt D. Kullerpartner on kohustatud Wolti Sulraha Woltile hoiustama Wolti poolt kirjalikus vormis Wolti nutitelefoni kaudu ettenähtud viisil. Selline hoiustamine toimub (i) iga tööpäeva lõpuks ja alati, kui Wolti Sularaha ületab 110 eurot, või (ii) Wolti poolt nõutavatel aegadel ja intervallidega. Käesoleva sätte rikkumisel on Woltil õigus (i) tasaarvestada mis tahes summas Wolti Sularaha, mis on käesoleva punkti kohaselt hoiustamata, Kullerpartneri teenistusega, (ii) peatada Kullerpartneri kasutajakonto kuni hoiustamine on aset leidnud ning (iii) korduvate kasutajakonto peatamiste korral Kullerpartneri poolt hoiustamistingimuste rikkumise tõttu lõpetada Kullerpartneri Leping; Wolt Eesti lõpetas lepingu minuga väites, et mina olen rikkunud eelpool nimetatud lepingus olevat klauslit. Mina hoiustasin Wolti sularaha kuid Wolt otsustas, et mina olen teenuselepingu klausel 2.3.11 osas lepingutingimusi rikkunud. Kas keegi oskab seletada - mida see lepingupunkt 2.3.11 üldse tähendab ning kas sularaha hoiustamine minu poolt on lepingutingimuse 2.3.11 rikkumine? Summa on ~51 eurot, mida ma hoiustan, sest Wolt ei soovi sularaha võtta vastu. Ehk mina ei saa anda neile seda sularaha, sest nad ei soovi seda.

Küsimustele vastamine eeldaks lepingu ja kõigi selle lisadega tutvumist. Seda seetõttu, et lepingus kokkulepitud tingimuste tõlgendamisel tuleb lähtuda ka lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja lepingu eesmärgist (VÕS § 29). Kui lepingutingimuse tekst ei ole üheselt selge, siis tuleb kohustuse täitmist hinnata ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte järgi (VÕS § 6 ja § 7).

Kui analüüsida vaid küsimuses küsitud kullerpartneri lepingu p 2.3.11 sisu ja tähendust, siis tegemist on sularaha hoiustamise kohustust sisaldava tüüptingimusega, mille eesmärk on tagada, et kliendilt saadud sularaha jõuab turvaliselt ja kontrollitult Woltini. Lugedes tüüptingimust tuleb nentida, et see kas ei ole piisavalt selgelt sõnastatud või on kulleritele tehtud teatavaks ka muid p 2.3.11 rakendamise tingimusi, millised ei ole küsimuses mainitud.  

Punkt 2.3.11 näeb ette kulleri kohustuse hoiustada Wolti sularaha kahe tingimuse üheaegse täitmisega: 1) viis: hoiustada tuleb Wolti nutitelefoni kaudu Wolti poolt teatavaks tehtud viisil; 2) aeg ja summa: hoiustada tuleb iga tööpäeva lõpuks ja alati, kui Wolti sularaha ületab 110 eurot. Punkt sisaldab ka erandit nähes ette, et hoiustamise ajaline kohustus võib olla erinev, kui Wolt on sellised erinevad ajad ja intervallid kehtestanud. Antud juhul ei ole küsija teatanud, et talle oleks tehtud teatavaks p 2.3.11 toodust erinevaid hoiustamise aegu ega intervalle, seega tuleks lähtuda lepingu tingimuse sõnastusest.

Antud juhul oli kulleril 51 eurot, ta soovis seda hoiustada. Wolt ei võtnud seda vastu ja otsustas hiljem kullerpartneri lepingu lõpetada (rikkumise tõttu üles öelda). Ilmselt vaidlust ei ole, et kui kulleri käes oli Wolti sularaha, siis ta pidi selle hoiustama. Kuller kinnitas kohustuse täitmise valmidust. Õige on seisukoht, et tingimusest ei selgu, kuidas oleks tulnud 51 euro suurune summa hoiustada. Punkti 2.3.11 sõnastuse kohaselt tuli „iga tööpäeva lõpuks ja alati“ hoiustada vaid üle 110 euro suurused summad. Kuid alla 110 euro suuruse sularaha puhul lepingutingimus ei täpsusta, kas selline summa tuli hoiustada iga tööpäeva lõpus, kord nädalas või mõnel muul ajal. Leping jätab selle osa sisuliselt reguleerimata.

Kullerpartneri lepingu sai rikkumise tõttu üles öelda vaid juhul, kui hoiustamistingimuste rikkumise tõttu oli eelnevalt kasutajakontot korduvate peatatud. Kasutajakonto korduvate peatamiste kohta puuduvad andmed. Kuid juhul, kui lepingu lõpetamise aluseks oli üksnes alla 110 euro suuruse sularaha hoiustamise probleem, siis ei rikkunud kuller lepingut, kuna temale ei olnud tehtud teatavaks sellise sularaha summa hoiustamise viisi ja sagedust. Sellisel juhul puudus leping ülesütlemiseks alus. 

Arvestama peab, et lepingulised suhted ei ole lihtsad. Lepingute puhul tuleb lisaks lepingu teksti sõnastusele arvestada ka võlaõigusseaduse põhimõtteid ja sätteid.  Lepingupooled peavad arvestama üksteise huvidega. Nad peavad tegema koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks (VÕS § 23 lg 2). Kui kohustust ei saa täita, tuleb teisele poolele kirjalikult sellest teatada ja küsida juhist. Kui teine pool ei anna täimiseks juhist, siis võib see olla kohustuse rikkumise välistuseks. Täpsem olukord selguks kõigi lepingudokumentide analüüsi tulemusena. 

Tere, Olen üürnik korteris, kortermaja veesüsteemile paigaldati veepehmendi, omanik on pannud lepingusse punkti, kus on kirjas, et maja remondi ja parenduskulud katab üürnik, kas see on õiguspärane või peaks siiski vastutus selle eest olema üürileandjal?

Veepehmendi paigaldus on tõenäoliselt hoone parenduskulu, mida ei pea automaatselt kandma üürileandja. Üürnikult saab seda nõuda ainult siis, kui selles oli üürilepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgelt kokku lepitud ning kulu on mõistlik, proportsionaalne ja lepingu sõlmimisel ettenähtav.
Veepehmendi paigaldamine kortermaja ühisesse veesüsteemi on pigem hoone parendus kui teie üüritava korteri tavapärase kasutamise kõrvalkulu.
Üldsõnaline tingimus, et „maja remondi ja parenduskulud katab üürnik”, ei anna üürileandjale piiramatut õigust nõuda ükskõik milliseid kulusid. Kui veepehmendi paigaldus oli suur ühekordne või ettenägematu kulu, võib selle üürnikule esitamine olla vaieldav.

Ettevõte, kelle kohta esitasin Tarbijakaitseametisse kaebuse, hages mind ja nüüd ootab mind ees kohtu eelistung. Nad väidavad, justkui ma poleks tagastanud neid asju, mille osas raha tagasi tahan. See pole tõsi. Ühtlasi olen suures stressis, kuna mu ema suri paar päeva tagasi ning minu jaoks on see esimene sarnane kokkupuude kohtuga. Mida peaksin kindlasti meeles pidama, kui ma esindan iseennast ning vastas on professionaalne advokaat?

Küsimuse kohaselt võis tegemist olla müügilepinguga, mille alusel tarbija ostis müüjalt kaupa, seejärel ta taganes müügilepingust ja nõudis müüjalt osturaha tagasi. Müüja vaidlustas müügilepingust taganemise maakohtus põhjusel, et tarbija ei ole müüjale kaupa veel tagasi andnud. Küsija on selles vaidluses kostja, ta esindab oma huve kohtus ise ja ta soovib teada, mida ta peab kohtule kostjana teatavaks tegema. Küsimuse kohaselt on tegemist poolelioleva menetlusega,  kahjuks Jurist Aitab küsimuste ja vastuste raames ei osutata konkreetses vaidluses õigusabi ega analüüsita tõendeid.

Üldistatuna saab kostja vastuväidete osas selgitada järgmist. Esmalt peab kostja teadma, millise müügilepingu ta müüjaga sõlmis, millised on võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt sellest lepingust taganemise tingimused. Kostja peab kohtule selgitama ja tõendama, et ta on täitnud lepingust taganemise tingimused.

Müügilepingust taganemise korral peab arvestama, et tarbija saab lepingust taganeda e-poest tehtud ostu korral ilma põhjust nimetamata 14. päeva jooksul kauba kättesaamisest arvates (VÕS § 56). Kui ost tehti kohapeal poes, siis saab müügilepingust taganeda eelkõige müüja poolt müügilepingu olulisel rikkumisel (VÕS § 223 lg 5). Mõlema taganemise aluse korral peavad lepingupooled vastastikku saadu tagastama, st et ostja peab tagastama saadud kauba ja müüja peab tagastama saadud raha.

Tarbija peab kostjana tõendama, et ta on müüjale kauba tagasi andnud või saatnud, kuna sellest sõltub tema raha tagasisaamise edukus. Seaduse kohaselt muutub lepingust taganemisel ostja raha tagasisaamise nõue sissenõutavaks alles siis, kui ostja on müüjale kauba tagasi andnud: e-poest ostu korral on see nõue VÕS § 56² lg 1 alusel ning VÕS § 56¹ lg 5 kohaselt e-poest ostu korral ei pea müüja saadud raha tagastama enne, kui tarbija on talle tagastanud lepingu esemeks olnud asja või esitanud tõendi, et ta on selle asja tagasi saatnud. Ka poes kohapeal ostetud kauba korral  muutub VÕS § 223 lg 7 kohaselt lepingust taganemisel tarbija raha tagasisaamise nõue sissenõutavaks alates asja müüjale tagastamisest või selle tagasisaatmise tõendamisest. Enne raha tagastamise nõude sissenõutavaks muutumist ei saa müüjat kohustada raha tagastama.

Kohtule ei tohi esitada oletusi või vastuolulisi selgitusi. Tarbija peaks koostama kogu juhtumi kohta täpse kronoloogia.  Kohtule esitatud vastuses tuleb selgitada müügilepingu sõlmimist ja lisada tõenditena ostudokumendid (tellimus, arve, maksetõend, lepingutingimused, tootekirjeldus jne). Teatavaks tuleb teha ja tõendada müügilepingust taganemise sisulisi eeldusi, sh et kas tegemist oli e-poest või poest ostetud kaubaga, kas taganemine toimus ilma põhjust nimetamata või müüja olulise rikkumise tõttu ja milles see puudus seisnes, millal taganemise avaldus esitati ja millisel viisil. Selgitada ja tõendada tuleb kauba müüjale tagastamist,  st kas tagastamine toimus poes, kulleriga, postiga, pakiautomaadi kaudu või muul viisil või kellele asi üle anti või millisele aadressile saadeti. Kui taganemine toimus õiguslikul alusel ja kui müüjale kauba tagastamine on tõendatud, siis võib vaidlus laheneda kostja suhtes edukalt.

Täna saadeti mulle erakorraline üürilepingu ülesütlemine ja välja kolimine 09.08.2026 Kolm päeva aega. Tegin hagiavalduse . Kuidas edasi käituda

Kui tegemist on eluruumi üürilepinguga ja hagiavaldus on kohtule tegelikult esitatud, siis ei pea Te üldjuhul üksnes üürileandja määratud 09.08.2026 tähtaja tõttu välja kolima. Üürilepingu ülesütlemise vaidlustamise kohtumenetluse ajal kehtib leping senistel tingimustel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Kontrollige kohe, et hagiavaldus oleks kohtusse esitatud, mitte ainult koostatud või salvestatud. Ärge lõpetage seniste üüri- ja kõrvalkulude maksmist ning säilitage kõik maksetõendid. Ärge andke võtmeid üle ega leppige kirjalikult väljakolimisega kokku, kui Te ei soovi oma vaidlust lõpetada.

Erakorraline ülesütlemine eeldab mõjuvat põhjust. Üürileandja peab ülesütlemisavalduses märkima üüritud eluruumi, lepingu lõppemise päeva, ülesütlemise aluse ning eluruumi puhul vaidlustamise korra ja tähtaja. Kui need vorminõuded on täitmata, on ülesütlemine tühine. Kui ülesütlemise põhjus on üürivõlg, tuleb hinnata muu hulgas võla suurust, võlgnevuse kestust ja seda, kas Teile oli enne ülesütlemist antud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14-päevane täiendav tähtaeg koos hoiatusega. Erandid võivad esineda siis, kui varasema aasta jooksul on võlgnevusi korduvalt tasutud alles pärast lisatähtaja saamist. Kohe praegu on oluline kontrollida hagiavalduse menetlusse jõudmist: kas e-toimikus on esitamist kinnitav kanne või kas kohtult on saabunud kättesaamiskinnitus. Hoidke alles ülesütlemisavaldus koos selle saamise aega näitava tõendiga, üürileping, maksete tõendid, kirjavahetus, võimalikud hoiatused ja hagiavalduse esitamise kinnitus. Kui üürileandja või tema esindaja tuleb korterisse, nõuab võtmeid või püüab Teid lahkuma sundida, ärge kasutage vastujõudu. Dokumenteerige toimunu, hoidke suhtlus kirjalik ja kutsuge vahetu ohu või omavolilise tegevuse korral politsei.

Tere Soovin õiguslikku hinnangut seoses vee arveldamisega. Mulle esitati 2026. aastal arve 589,37 €, mille aluseks oli 310 m³ veetarbimine. Teenusepakkuja väitel tekkis see tarbimine ajavahemikul 2019–2026, kuna veearvesti näite ei esitatud. Ma ei vaidlusta tegelikult tarbitud vee eest tasumise kohustust. Küsimus on selles, kas arvestus toimus õiguspäraselt. Lepingus punkt 4 on sätestatud, et näidu mitteteatamisel võetakse tarbimise aluseks viimase kuue kuu maksimum. Teenusepakkuja veebilehel on märgitud, et arved põhinevad näidul või keskmise tarbimise prognoosil, kui näitu ei teatata. Minu puhul neid võimalusi ei rakendatud. Aastatel 2019–2026 esitati ainult abonementtasu arveid ning kogu veetarbimine arveldati alles pärast 2026. aasta juunis esitatud näitu. Teenusepakkuja väidab, et prognoostarbimisi ei rakendata ning et mind prooviti telefoni teel kätte saada. Lepingus olev telefoninumber on minu teada endiselt kasutusel, kuid täpsemat infot kõnede kohta ei ole antud. Samuti ei saadetud pika perioodi jooksul kirjalikku teadet. Teenusepakkuja märkis, et algnäit 125 m³ pärines arhiiviandmetest, kuid selle fikseerimise aega ja allikat ei ole võimalik tuvastada. Soovin teada: 1. Kas teenusepakkujal oli õigus jätta aastate jooksul lepingus sätestatud arvestuskord rakendamata? 2. Kas mitme aasta tarbimise korraga arveldamine on sellises olukorras õiguspärane? 3. Kas teenusepakkuja tegevus vastab lepingule ja Eesti õigusele? 4. Millised võimalused on tarbijal sellise vaidluse lahendamiseks?

Teie küsimustele vastamiseks on vaja teada, millise kohaliku omavalitsuse veeteenuse ja kasutamise eeskiri teie lepingule kohaldub. Üldreeglina peab teenusepakkuja arveldama lepingus kokkulepitud korras ning mitu aastat hiljem esitatud nõude puhul võib oluline olla ka nõude aegumine.

"Kui maja on minu abikaasa lahusvara ja see oli tal enne abiellumist, siis millised õigused on mul abikaasana selles kodus elada tema eluajal ja pärast tema surma?" Abikaasa nimele on tehtud (pärimisleping või testament aga ma ei tea kumb neist). Mis õigused mul kui on?

Küsija soovib teada, et kui ta peaks oma mehe üle elama, siis millised on tema kui abikaasa õigused mehe lahusvarasse kuuluval kinnistul asuvas nende ühises kodus elamise jätkamiseks kuni elu lõpuni.

Abikaasad saavad sõlmida isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu notari juures, kus mees seab tema omandis olevale kinnisasjale ja elamule isikliku kasutusõiguse naise kasuks. Isiklik kasutusõigus tekib asjaõiguslepingu sõlmimise ja kinnistusraamatu kande tegemise kaudu ja see õigus on kehtiv kinnisasja igakordse omaniku suhtes.

Juhul, kui abikaasad ei soovi koormata mehe eluajal tema omandisse kuulunud kinnisasja naise kasuks isikliku kasutusõigusega, siis sellisel juhul võiks mees alternatiivselt määrata testamendis või pärimislepingus oma naise kasuks annaku. Annaku kohaselt peaks pärija võimaldama naisel kasutada kinnistut eluaegselt või ta peaks seadma naise kasuks isikliku kasutusõiguse. Arvestama peab, et selline õigus ei ole sama kindel, kui oleks kohe kinnistusraamatusse kantud isiklik kasutusõigus. Juhul, kui abikaasad ei võta ühtegi õigustatud sammu ette, siis sellisel juhul lubab pärimisseadus (PärS) oma mehe üleelanud naisel nõuda pärijalt isikliku kasutusõiguse seadmist kinnistule, mis oli abikaasade ühine kodu eeldusel, et tema elujärg pärimise tõttu halveneks (PärS § 16 lg 3, § 227). Mõlemal juhul tuleb vaidluse korral pöörduda selle lahendamiseks kohtu poole. 

Tere! Soovin saada õiguslikku nõu oma eluaseme ja tuleviku kindlustamise kohta. Olen oma abikaasaga abielus. Elame majas, mis kuulub abikaasale. Abikaasa õde on tulevane pärija ning on mulle korduvalt suuliselt öelnud, et lubab mul selles majas elu lõpuni elada. Samas ei ole seda lubadust kirjalikult vormistatud ega kinnistusraamatusse kantud. Soovin teada: Kas sellisel suulisel lubadusel on õiguslik jõud? Kui maja tulevikus läheb abikaasa õe omandisse, kas ta on kohustatud oma lubadusest kinni pidama? Milline oleks kõige kindlam õiguslik lahendus, et minu õigus selles majas elu lõpuni elada oleks kaitstud (näiteks kasutusõigus, isiklik kasutusõigus või muu lahendus)? Kas selle õiguse saab vormistada juba praegu, kui maja kuulub veel minu abikaasale? Minu eesmärk ei ole kellegagi vaielda ega kelleltki midagi ära võtta. Soovin lihtsalt, et minu elukoht oleks tulevikus õiguslikult kindlustatud ja et saaksin rahulikult oma kodus edasi elada. Ette tänades!

Küsija soovib teada, et kui ta peaks oma mehe üle elama, siis kuidas ta saaks jätkata mehe lahusvarasse kuuluval kinnisasjal asuvas nende ühises kodus elamist kuni elu lõpuni ja et kas temale annaks selliseks õiguseks kaitset näiteks kasutusõigus, isiklik kasutusõigus või muu lahendus, millise saaks juba praegu kokku leppida.

Asjaõigusseadus (AÕS) näeb isiklike servituutide peatükis ette kinnisasja koormamist notariaalselt tõestatud kasutusvalduse seadmise lepinguga ja isikliku kasutusõigusega. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et konkreetne isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust (AÕS § 225 lg 1). Ka isikliku kasutusõiguse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Isiklik kasutusõigusega  määratakse konkreetne õigustatud isik isikuliselt. Isiklik kasutusõigus tekib asjaõiguslepingu sõlmimise ja kinnistusraamatu kande tegemise kaudu

Antud juhul peaksid abikaasad sõlmima isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu notari juures, kus mees seab tema omandis olevale kinnisasjale ja elamule või selle osale isikliku kasutusõiguse konkreetse isiku kasuks, kelleks on tema naine. Isiklik kasutusõigus tekib asjaõiguslepingu sõlmimise ja kinnistusraamatu kande tegemise kaudu ja see õigus on kehtiv kinnisasja igakordse omaniku suhtes. Kui mehe õde pärib tulevikus selle kinnisasja kindlalt, siis oleks mõistlik kaasata ta tulevase pärijana isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimisele, et anda talle aegsasti seatavast kasutusõigusest ja selle tingimustest teada ning vältida hilisemaid erimeelsusi.

Isikliku kasutusõiguse seadmise lepingus tuleks kokku leppida seatava õiguse kestuses kuni õigustatud isiku surmani, lisaks ulatuses ning kaasnevates kohustustes. Näiteks tuleks sõnaselgelt kokku leppida, et kas kasutamine toimub tasu eest või tasuta, kas õigus hõlmab elamut tervikuna või osaliselt teatud ruume, kas õigusega kaasneb  elamut ümbritseva maa-ala kasutamise õigus täies ulatuses või osaliselt. Kui lepitakse kokku elamu osalise kasutamise õiguses, siis tuleb kokku leppida ka õigustatud isiku õiguses kasutada ühiseks kasutamiseks määratud ruume, sisustust ja seadmeid.

Kokku tuleb leppida ka õigustatud isikule laienevates kohustustes, näiteks tuleks kokku leppida, et kas kasutamisega seotud kulud kütte, vee, energia jne eest ning elamu kindlustuse, korrahoiu- ja remondikohustuse kulud kannab õigustatud isik või kinnisasja omanik või jagatakse need kulud õigustatud isiku ja omaniku vahel. Täpsemaid selgitusi isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu tingimuste kohta saab tehingut ettevalmistavalt notarilt.