Kas 20000-30000 eurot korteri sissemaksmiseks vanemate kingitusena tuleks digitaalselt allkirjastada või teha notariaalne kinkeleping?

Raha kinkimisel puudub notariaalne vorminõue. 20 000–30 000 euro suuruse summa puhul on soovitatav sõlmida kirjalik leping või digitaalselt allkirjastatud leping. Lisaks lepingule on oluline, kui tehakse ülekanne, et lisatakse makseselgitusse viide kinke kohta. 
Kui rahasumma kinge soovitakse teha lapsele (kingisaajale) seoses korteri ostuga ning ostja (kingisaaja) omafinantseeringu osa tasutakse kinkija poolt notari deposiiti, siis tuleb arvestada, et korteri müügilepingu sõlmimisel peab tehingus osalema ka kinkija, kuna raha käsutamiseks peab nõusoleku andma isik, kes kandis raha notari deposiiti. 
Soovitav pöörduda omale sobiva notari poole konsultatsiooni saamiseks. Notarid leiad siit https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri

Kas vanematelt saadud korteri sisseostmiseks raha tuleb vormistada kirjaliku kinkelepinguna kui soovitakse tagada, et see summa jääks ka tulevikus nt pärast abielu vaid kingi kättesaajale?

Kirjalik kinkeleping ei ole tingimata vajalik, kuid kingituse tõendamise seisukohalt on soovitatav. Juhul kui tegemist on pangaülekandega, siis võivad vanemad lisada makse selgitusse viite, et tegemist on kingitusega lapsele või kinkega korteri ostuks ja lisada näiteks ostetava korteri aadressi. See lihtsustab hilisemat tõendamist, kas tegemist oli kingituse või laenuga.

Tere! Abiellusin eelmine aasta. Abikaasale kinkis tema isa enne meie abiellumist maja, mis vajab renoveerimist. Abikaasa võttis majale renoveerimiseks laenu, mis on tagatud hüpoteegiga. Kui abikaasal on soov pool majast mulle kinkida, kas laen ja hüpoteek saaks takistuseks?

Hüpoteegiga koormatud kinnistust osa kinkimine ei ole keelatud ning kinkimise korral ei lõpe hüpoteek automaatselt. Laen ja hüpoteek ei välista iseenesest osa kinnistu kinkimist, kuid kui kinnistule on seatud hüpoteek, mis tagab laenu, mida ei ole veel täielikult tagasi makstud, võib tehingu tegemine sõltuda laenulepingu tingimustest. Seega kui abikaasa soovib kinkida osa kinnistust teile, siis tuleks enne lepingu sõlmimist pöörduda laenuandja poole, et selgitada välja, kas tehinguks on vaja laenuandja nõusolekut. 
Kui eesmärk ei ole kaasomandi tekitamine, vaid see, et kinnistu kuuluks abikaasade ühisvara hulka, siis võiks kinkelepingu asemel kaaluda abieluvaralepingu sõlmimist, milles abikaasad saavad tunnistada ühe abikaasa lahusvara hulka kuuluva kinnistu abikaasade ühisvaraks.
Konkreetse olukorra hindamiseks tasub tutvuda laenulepingu tingimustega ning küsida nõu notarilt. Endale sobiva notari leiate siit https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri

Tere, tekkib selline küsimus. on soov ära anda korteri oma õele. KIuidas tehing on õigeks vormistada ja mis maksud tuleb maksta.

Juhul kui soovite korteri õele tasuta üle anda, on tegemist kinkelepinguga. Kui soovite, et õde tasub korteri eest kokkulepitud summa, on tegemist müügilepinguga. Kinnisvara võõrandamise lepingu (nii müügi- kui kinkelepingu) sõlmimiseks tuleb pöörduda notarisse, kes koostab ja tõestab lepingu ning edastab selle Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale omandiõiguse kande muutmiseks. Lepingu sõlmimisel tuleb tasuda notari tasu ja riigilõiv, mis arvutatakse korteri väärtuselt.
Kinkelepingu sõlmimisel ei teki üldjuhul tulumaksukohustust ei kinkijal ega kingisaajal. Samas tuleb arvestada, et kui kingisaaja müüb korteri tulevikus edasi, võib tal tekkida tulumaksukohustus, kui müügile ei kohaldu tulumaksuvabastus.
Müügilepingu puhul võib müüjal tekkida tulumaksukohustus müügist saadud kasult. Tulumaksu ei pea tasuma juhul, kui võõrandatakse eluruum, mida müüja kasutas kuni müügini oma elukohana, ning maksuvabastust ei ole sama maksuvabastuse alusel kasutatud rohkem kui üks kord kahe aasta jooksul. Endale sobiva notarite saate leida siit https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri

Tere, Kas ma olen kohustatud tagasi andma asja, mis mulle on kingitud? Jutt käib nutikellast.

Kinkimise näol on tegemist kinkelepingu sõlmimisega. Kinkelepingust võib taganeda ja kingitud asja tagasi nõuda vaid siis, kui 

1. kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust;
2. kinkija paneb kinke tegemisega iseenda või oma lähedased majanduslikult raskesse olukorda;
3. kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud vastukohustuse.

Kui ühtegi eeltoodud tingimustest ei esine, siis ei saa kingitud asja tagasi nõuda. 

Tere. Me elukaaslasega soovime meie maamaja kirjutada minu nimele. Ostes 4 aastat tagasi sai see teatud põhjustel kaasa nimele. Kuidas oleks juriidiliselt kõige mõistlikum seda teha? Kas kinkelepinguna või on veel midagi? Head

Kui te kinnisvara omandamisel elukaaslasele midagi tasuma ei pea, siis on tegemist kinkelepinguga. Kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama (VõS § 259 lg 1).Kinkelepingu puhul tuleb silmas pidada, et kinkelepingust on võimalik jämeda tänamatuse korral taganeda. 
Kui on tegemist müügilepinguga, siis ei ole võimalik lepingust taganeda jämeda tänamatuse alusel. Müügilepinguga on tegemist, kui üks osapool kohustub omandamisel tasuma teisele osapoole ostuhinna rahas. Antud juhul ei tule välja, et kuidas toimus maamaja ostu finantseerimine – s.t. kas võis olla, et te andsite ostuks laenu? Juhul kui jah ning laenu tagastamise tähtaeg on käes, siis on võimalik sõlmida müügileping, kus müügihinna tasumine toimub laenu tasaarvestamisega. Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist (VõS§ 197 lg 1). 

Tere, Tegemist on kahe eaka (90 ja 88) abikaasaga. Kui üks abikaasa soovib oma kinkelepinguga saadud kinnisvara edasi kinkida lastelastele, kas selleks on vaja ka teise abikaasa nõusolek tehingu tegemiseks? Kinnisvara on momendil mõlema abikaasa ainus elukoht. Teisel abikaasal, kellele kinnisvara EI kuulu, on diagnoositud raske dementsus. Kui tema nõusolek on vajalik, kas talle tuleks seada eestkoste?

Kui abikaasade vahel ei ole sõlmitud abieluvaralepingut, milles on määratud, et abikaasade varalistele suhetele kohaldub varalahusus, siis on abikaasal, kes ei ole kinnisvara omanik, õigus elukoha kaitsele. See tähendab, et kui üks abikaasa soovib talle kingitud või pärimise teel saadud kinnisvara käsutada (nt kinkida), siis on vajalik ka teise abikaasa, s.t. omanikuks mitteoleva abikaasa nõusolek. Kui omanikuks mitteolev abikaasa on dementne, siis tuleb pöörduda kohtusse taotlusega määrata abikaasale eestkoste ning taotleda kohtult nõusolek tehingu tegemiseks omanikuks mitteoleva abikaasa nimel.  
Ülalnimetatud elukoha kaitse kehtestati perekonnaseaduses 01.01.2015, mis tähendab, et kui kinnisvara omandati kinke või pärimise teel enne 01.01.2015, siis olenemata abikaasade varalisest suhtest, edasisel käsutamisel ei ole vajalik omanikuks mitteolevalt abikaasalt nõusolekut, isegi kui tegemist on abikaasade ühise elukohaga.

Saamaks selgust, kas tehingusse on vajalik kaasata ka omanikuks mitteolevat abikaasat, on soovitav registreerida ennast teile sobiva notari juurde konsultatsioonile, notarite kontaktid leiate siit https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri

Tere! Aastal 2022 oli tehing notari juures. Mina(eraisik) andsin üle korteri oma firmale(OÜ). Tegu oli "Korteromandi tasuta võõrandamise lepinguga". Lepingus oli ka pandud korteri turuväärtus 90000eur. Kas praegu on olemas seaduslik/juriidiliselt korrektne variant, et minu firma(OÜ) maksab minule(eraisikule) korteri eest 90000eur? Kui saab, siis mis seaduse alust võib kasutada? Ette tänades

Juhul kui oli tegemist tasuta võõrandamisega, siis on see õiguslikult käsitletav kinkena. See tähendab, et tasuta võõrandajal (kinkijal) ei teki nõuet saada saajalt (kingisaajalt) tasuta üleandmise eest tasu. Tasuta võõrandamine tähendab, et te andsite teile kuuluva vara tasuta äriühingule, ehk te rikastasite äriühingut ilma vastutasuta. Seega ei ole äriühingul õiguslikku alust teha teile selle tehingu eest väljamakseid. Juhul kui äriühing siiski teeb väljamakse, käsitletakse seda maksustamisel tõenäoliselt muu alusena (nt dividendina).

Tere. Kas kinkelepingut on võimalik tagasi pöörata, kui kinkijad oli vanemad, kuna üks on surnud, ning teine vanem päris teise osa .Tänan 

Kui kinkeleping on sõlmitud kinkija surma puhuks, kohaldatakse sellele pärimisseaduses testamentaarse annaku või testamendi kohta sätestatut. Kui selline kinkelepingust tulenev kohustus täidetakse siiski kinkija eluajal, kohaldatakse sellele kinkelepingu kohta sätestatut. 
Antud juhul ei ole täpselt aru saada, kas kinkeleping on juba täidetud või mitte ning kas ja kes soovib kinkelepingust taganeda. Kui kinkeleping on täidetud, siis saab kinkelepingust taganeda ja kingitud eseme kingisaajalt alusetu rikastumise alusel tagasi nõuda, kui 1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; 2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha; 3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kui kinkija sureb enne eelmises lauses nimetatud tähtaja möödumist, lähevad nimetatud õigused tähtaja ülejäänud ulatuses üle tema pärijatele. Pärijad võivad kinkelepingust taganeda nimetatud tähtaja jooksul üksnes juhul, kui kingisaaja põhjustas kinkija surma tahtlikult ja õigusvastaselt või takistas teda lepingust taganemast. 

Tere! Kui mu sõber ostab korteri ja kingib selle kinkelepinguga mulle, kas siis peab selle pealt ka makse maksma või tekib mingeid juriidilisi küsimusi?

Kui sõber kingib teile korteri kinkelepinguga, siis kinkena saadud vara pealt ei pea kingisaaja tulumaksu maksma, kui kinkija on füüsiline isik. Tulumaksuseadus § 12 lg 2 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksustatava tulu hulka tulumaksuseaduse §-de 48–53 alusel maksustatavad erisoodustused, kingitused ja annetused ega dividendid või muud kasumieraldised.
Samas võib sellise tehingu puhul tekkida küsimus, miks korter ostetakse ühe isiku poolt ja kohe kingitakse teisele. Sellisel juhul võib tekkida küsimus, kas tegemist on tegelikult mõne muu tehingu varjamisega (nt tegelik ostja olete teie). Tsiviilseadustiku üldosa seadus 89 (1) Näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. (2) Näilik tehing on tühine. (3) Kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut.
Seega sõltub maksustamine ja õiguslik hinnang tegelikust sisust, ehk kui tegemist on päriselt kingitusega, siis maksukohustust ei teki, kuid kui tehing varjab tegelikku ostu, võivad kaasneda maksuküsimused.