Tere, Kas alaealisele lapsele suurema summa (üle 100 000 eur) raha "kinkimine" panga ülekandega on vajalik notariaalselt kinkelepingut. Ning kas selleks on vaja ka nõusolekut või allkirja teiselt vanemalt (olen lahutatud)?

Raha kinkimiseks ei ole vaja notariaalset kinkelepingut. Samuti ei ole vaja teise vanema kirjalikku ja allkirjastatud nõusolekut.

Tere! Olen vabaabielus. Juhul kui minuga midagi juhtub, tahaks, et kogu mu vara saaks minu elukaaslasele (kinnistu, hoiused, vara). Seadusesilmis oleks hetkel minu vara saajad vennad ja õde-seda ma ei soovi. Mis oleksid variandid? Kas kinkeleping või testament? Kas hiljem on võimalik neid ka vaidlustada (minu õel või vendadel) ja võtta kogu vara mu elukaaslaselt ära? Kuna meil ei ole nendega häid läbisaamisi, siis kaalun igat varianti, et see mida meie panustame oma elule, ei pea saama teised ja see jääks minu elukaaslasele.

Kinkelepinguga annab kinkija tasuta teisele isikule talle kuuluva eseme või õiguse. Kinkelepingu sõlmimisel lähevad kingisaajale üle kõik asjaga seotud õigused ja kohustused ning koheselt ka asja omand. Pärast kingisaaja poolt omanikuks saamist ei ole kinkijal enam õigust asja ise kasutada või sellega tehinguid teha. Õigus asja kasutada on kinkijal üksnes sel juhul, kui kinkija ja kingisaaja on selles kinkelepingus eraldi kokku leppinud. Kinkelepingu eelis on vara kiire üleminek, kuid kinkija poolt vaadatuna on kinkelepingu puuduseks see, et ta kaotab vara üle igasuguse kontrolli. Samuti esineb oht, et kui kingisaaja peaks surema enne kinkijat, pärivad ka kingitud vara tema pärijad ja kinkija seadusjärgsete pärijate hulka ei kuulu.

Seevastu testamendi näol on tegemist ühepoolse tehinguga, millega testaator (testamendi tegija) otsustab, mis saab tema varast pärast tema surma. Seega läheb testamendiga vara omand üle pärast testaatori surma ning testaator on talle kuuluva vara omanik kuni oma surmani. Testamendi puhul ei pea testaator kartma ka seda, et tal puuduks pärast testamendi tegemist enda vara kasutus- ja käsutusõigus. Testaator saab asja kuni enda surmani kasutada ja soovi korral ka müüa kuni maisest elust lahkumiseni. Kui isik soovib enda vara üle otsustada kuni elu lõpuni ja mitte sõltuda omandiküsimustes oma lähedastest, tuleks kinkelepingule kindlasti eelistada testamenti.

Kokkuvõtlikult on nii testamendil kui kinkelepingul omad eelised. Igal juhul tasub läbi mõelda, mis on vara üleandmise eesmärgiks ning kas pärandajal on eluajal veel vajadus või huvi seda ise kasutada. Vastavalt sellele saab valida õige lepingutüübi. Kahjuks on mistahes lepingut võimalik vaidlustada ja ei ole võimalik anda soovitust absoluutselt vaidlustamiskindlale lepinguliigile küll saab soovitada eelistada igal juhul ka testamendi puhul tehingu notariaalset vormi.

Tere, Isa soovib kinkelepinguga kinkida maja tütrele. 1. Kuidas määratleda kingitava eseme väärtus (turuväärtus kinkimise ajal) kui isale jääb elamisõigus majas. Kingitaval esemel ei ole sama turuväärtus nagu on hetkel müügis olevatel sarnasel kinnivaral kuna tütrel puudub reaalne võimalus seda maja kasutada või müüa ettemääramatu aja joolsul. 2. Mida mõjutab määratud turuväärtus veel peale notari tasu suuruse? Ette tänades

Kinkelepingu sõlmimisel määravad eseme väärtuse tehingu pooled. Lepingueseme turuväärtuse määramisel võtavad nad arvesse nii sarnase eseme turuväärtuse kui ka asjaolud, mis võrreldes sarnase esemega lepingueseme väärtust tõstavad või langetavad. Turuväärtus kinkelepingu puhul on oluline vaid notaritasu määramisel.

Tere, sooviksin teada seda et kui minule tehakse kinkelepinguga kinnisvara kinkimine ja kinkijal on peal kohtutäiturid kas siis tulevad kohtutäiturid minule kui kingi saajale üle ja kui tulevad siis kuidas seda vältida või kuidas ma peaksin teada saama kas kinkijal on kohtutäitur või mitte? Kas selle selgitab välja notar?

Kinkelepingu sõlmimisel ei tule kinkija võimalikud võlgnevused üle kingisaajale. Küll jääb püsima ja kandub edasi näiteks kinnisasjale seatud hüpoteek mõne kohustuse tasumiseks. Hüpoteek on nähtav kinnistusregistris.

Kui aga kinkijal on makseraskused ja tema suhtes käivad täitemenetlused, on võimalik sissenõudjal kohtu kaudu nõuda kinkelepingu tagasipööramist, kui kinkelepingu sõlmimisega on kahjustatud sissenõudja huve.

Pärandasin enda tütrele aastaid tagasi maja. Kokkulepe jäi, et minul ja minu teisel lapsel jääb majja elamisõigus eluks ajaks. Nüüdseks tütar on lubanud hakata minult üüri küsima, on minuga vaenulik, pole panustanud maja heaollu ning üleüldine kodurahu on kadunud. Kui suudan koguda piisavalt tõendeid ning otsustan minna kohtusse, siis kui tõenäoline on maja tagasi saada? Milline on olnud Eestis see kohtupraktika, et tõesti saab maja tagasi, on selliseid lahendeid? Olen väga hädas, tütar tahab meie pere reliikvia ära kinkida veel oma sõbrannale, kellele võlgu on ja ei kujuta ette, kuidas elu edasi läheb.

Olete küll oma pöördumises märkinud, et pärandasite maja tütrele ent probleemi sisust võib järeldada, et tegelikult tegite tema kasuks kinkelepingu. Kinnisvara või korteriomandi kinkimine on täiesti seaduslik ja aktsepteeritav tegevus, kuid võib tuua kinkijale või kingisaajale erinevaid arusaamatusi ja probleeme. Koos kinkelepinguga sõlmitava asjaõiguslepinguga antakse kingisaajale üle omand kinkijale kuuluvale esemele. Juhul kui näiteks vanem kingib talle kuuluva korteriomandi oma täisealisele lapsele, saab peale kinnistusraamatu kande tegemist korteriomandi omanikuks laps, kes peale seda võib korteriomandit vabalt käsutada, sealhulgas müüa, pantida või kinkida selle edasi kolmandatele isikutele. Arvestada tuleks, et kuigi võlaõigusseadus võimaldab teatud juhtudel kinkelepingust taganemist, ei tähenda see seda, et kingitud korteri omand läheks seeläbi kinkijale automaatselt tagasi. Kinkelepingust taganemise võimalikkus sõltub faktilistest asjaoludest, millele foorumis hinnangut anda ei ole võimalik ja millele hinnangu saamiseks soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele.
Pärandamise ehk testamendi tegemise korral jääb isik aga kuni surmani vara omanikuks ning võib vajadusel sellega ise tehinguid teha, samuti on võimalik testamenti tühistada või muuta ilma mingi põhjenduse või selgituseta.

Tere! Sooviksin infot kinkelepingu tagasipööramise osas,kas ja millistel juhtudel üldse on võimalik midagi teha? Vanaema kinkis kogu oma vara oma pojale,et tema saaks kodulaenu võtta,mis asub vanaemast üle õue.Suusaõnaliselt tegid nad omavahel kokkuleppe,et kui maja valmis ja laen tastutud, jagab poeg kinnistu kaheks ja üks osa saab vanaema teine laps.Nüüdseks on aastaid ebareaalselt palju mööda läinud ja muidugi ei taha poeg enam midagi mäletada.Kõik on üks suur kinnistu,millel on 2 elumaja,millest üks seadustamata (poja oma).Vanaema ei ole asjaga rahul ja sooviks teha,mis üldse veel teha annab,et teine laps ka oma osa saaks. Kinkeleping on koostatud aastal 2007.

Kinkelepingust taganemine peale selle täitmist (kingitud eseme üleandmist) on võimalik, ent kahjuks mitte küsimuses esitatud asjaoludel. Kui omandiõigus kingitud asjale on üle antud (kingi saajast on saanud omanik) võib Võlaõigusseaduse § 268 kohaselt kinkija kinkelepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt tagasi nõuda, kui:
1.kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust - “Jäme tänamatus” on hinnanguline kategooria, mis peab avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut.
2.kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha; (nt kinkija pole enam võimeline oma alaealisele lapsele elatist maksma.)
3. kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse; (nt lubas kingisaaja elu lõpuni kinkija eest hoolitseda, kuid otsustab ühepoolselt edaspidi sellest kohustusest mööda vaadata.) Paraku ei piisa siin suusõnalisest kokkuleppest vaid lepingust taganeda soovija peab kokkulepet tõendada suutma.
Muudel alustel kinkelepingust taganeda ei saa.