Isiklik kasutusõigus ning kinnistu omaniku õigused eluaegse kasutusõiguse korral

Isiklik kasutusõigus ning kinnistu omaniku õigused eluaegse kasutusõiguse korral

Kohtusse pöördumine
Kinnisvara ja asjaõigus
Omand
Valdus
Kinnisasja koormamine
Kahju hüvitamine
Kasutuslepingud Eestis
Kinkeleping

Olen kinnistu omaniku poeg ja 2020 aastal tehti kinkelepinguga mulle kinnistu st et ma olen omanik,aga isiklik kasutusõigus on kinkijal elu lõpuni.Kinkija on mind laimanud neti teel,on olemas videod ja helisalvestused kuidas kinkija käitub maja omanikuga lugupidamatult.Kasutusõigusega isik on lubanud luku ära vahetada,samas on ta ka lõhkunud selle toa ust kus ma ise tavaliselt olen.Tänu tema käitumisele ei saa ma ise kinnistul elada,ega seda kasutada.Inimene on ka mulle võlgu üle 8400 euro juba üle aasta aega ,millest ta põhimõtteliselt keeldub maksmast.Muru ta lubas ka mitte niita.Kinkelepingus pole kahjuks kirjas et kinkija peab kingisaaja varaga heaperemehelikult käituma.Kinkija ei hoia maja korras,suitsetab toas,on jäänud suitsuga magama,on laisk ei korista,on pannud kõik suitsu tossu maha toa põrandale jne.Kinkija omavoliliselt viskas ka välja minu asju kõrvalhoonest

Kui isikliku kasutusõiguse omaja rikub kasutusõigusest tulenevaid kohustusi, näiteks kahjustab kinnistut või takistab omaniku õiguste teostamist, on sul kui omanikul õigus nõuda rikkumise lõpetamist ja tekitatud kahju hüvitamist. Kui rikkumised on olulised ja korduvad, võib teatud juhtudel kõne alla tulla ka kasutusõiguse lõpetamine, kuid selle võimalikkus sõltub kasutusõiguse täpsest sisust ja õiguslikust vormist, mistõttu on oluline üle vaadata sõlmitud kinkeleping ja kasutusõiguse seadmise kokkulepped ning kinnistusraamatu kanne.
Kasutusõiguse omajal on õigus kinnistut kasutada ulatuses, milles kasutusõigus on talle seatud. Samas ei anna kasutusõigus talle õigust omanikku põhjendamatult kinnistu kasutamisest kõrvale jätta. Seega ei ole kasutusõiguse omajal üldjuhul õigust vahetada lukku nii, et omanik ei pääse enam kinnistule või ei saa oma õigusi teostada. Samuti ei tohiks omanik ise lukke vahetada viisil, mis muudaks kasutusõiguse omaja õiguse kasutuks. Konkreetne hinnang sõltub sellest, kas kasutusõigus hõlmab kogu elamut või ainult selle kindlat osa.
Kui kasutusõiguse omaja on lõhkunud ukse või muul viisil kinnistut kahjustanud, suitsetamisega tekitanud kahjustusi või tuleohu või jätnud kinnistu tahtlikult hooletusse, võib tegemist olla kasutusõiguse tingimuste või seadusest tulenevate kohustuste rikkumisega. Kui kasutusõiguse suhtes kohaldub kasutusvalduse regulatsioon, peab kasutusõiguse omaja asja kasutama korrapäraselt ja heaperemehelikult ning seda korras hoidma. Tekitatud kahju eest võib nõuda hüvitist ning jätkuva rikkumise korral rikkumise lõpetamist või sellest hoidumist.
Kui kasutusõiguse omaja on sinu asjad kõrvalhoonest välja visanud, sõltub nõue sellest, mis asjadest edasi sai. Alles olevate asjade puhul võib olla võimalik nõuda nende tagastamist, hävitatud või kahjustatud asjade puhul aga kahju hüvitamist. Oluline on tõendada, millised asjad ära visati ja milline oli nende väärtus.
Internetis sinu kohta avaldatud väidete puhul tuleb eristada arvamusi faktilistest väidetest. Kui sinu kohta on avaldatud ebaõigeid ja au teotavaid faktilisi väiteid, võib olla võimalik nõuda nende ümberlükkamist või paranduse avaldamist ning sõltuvalt asjaoludest ka kahju hüvitamist. Alles tuleks hoida postitused, kuvatõmmised, videod, lingid ja muu tõendusmaterjal.
Mis puudutab üle 8400 euro suurust võlga, siis on tegemist eraldi rahalise nõudega, mida tuleb hinnata selle aluseks oleva suhte järgi – näiteks kas tegemist oli laenu, kokkulepitud tagasimakse või muu rahalise kohustusega. Kui võlg on sissenõutav ja selle tekkimist saab tõendada, võib nõuda põhivõla tasumist ja sõltuvalt asjaoludest ka viivist. Üle aasta kestnud võlgnevuse tõttu ei ole mõistlik nõudega enam viivitada. Tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg on kolm aastat ning aegumine hakkab kulgema nõude sissenõutavaks muutumisest, kuid täpne aegumistähtaja algus sõltub võlasuhte asjaoludest. Siin soovitaks esitada esmalt kirjaliku maksenõude, milles näitad ära võla tekkimise aluse, summa, sissenõutavuse ning annad mõistliku tähtaja tasumiseks. Kui võlgnik ei maksa, võib sõltuvalt nõude dokumentaalsest tõendatavusest olla võimalik kasutada maksekäsu kiirmenetlust või esitada hagi kohtusse. 
Sinu poolt välja toodud olukorras võib kõne alla tulla mitu erinevat nõuet: kasutusõiguse rikkumise lõpetamine, kasutusõiguse lõpetamine, kinnistu või muu vara kahjustamise eest kahju hüvitamine, sinu asjade tagastamine või nende väärtuse hüvitamine, internetis avaldatud ebaõigete väidete ümberlükkamine ning 8400-eurose võla sissenõudmine.
Enne konkreetsete nõuete esitamist tuleks üle vaadata kinkeleping, kasutusõiguse kokkulepped ja kinnistusraamatu kanne ning koguda kokku tõendid kahjustuste, asjade äraviskamise, internetis avaldatud väidete ja võlgnevuse kohta.
 

Vastatud:
17.04.2026

kinkeleping

kinkeleping

Kinnisvara ja asjaõigus
Kinkeleping

Tere. Kas kinkelepingut on võimalik tagasi pöörata, kui kinkijad oli vanemad, kuna üks on surnud, ning teine vanem päris teise osa .Tänan 

Kui kinkeleping on sõlmitud kinkija surma puhuks, kohaldatakse sellele pärimisseaduses testamentaarse annaku või testamendi kohta sätestatut. Kui selline kinkelepingust tulenev kohustus täidetakse siiski kinkija eluajal, kohaldatakse sellele kinkelepingu kohta sätestatut. 
Antud juhul ei ole täpselt aru saada, kas kinkeleping on juba täidetud või mitte ning kas ja kes soovib kinkelepingust taganeda. Kui kinkeleping on täidetud, siis saab kinkelepingust taganeda ja kingitud eseme kingisaajalt alusetu rikastumise alusel tagasi nõuda, kui 1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; 2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha; 3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kui kinkija sureb enne eelmises lauses nimetatud tähtaja möödumist, lähevad nimetatud õigused tähtaja ülejäänud ulatuses üle tema pärijatele. Pärijad võivad kinkelepingust taganeda nimetatud tähtaja jooksul üksnes juhul, kui kingisaaja põhjustas kinkija surma tahtlikult ja õigusvastaselt või takistas teda lepingust taganemast. 

Vastatud:
14.04.2026

kinge

kinge

Kinnisvara ja asjaõigus
Kinnisvara ostmine ja müümine
Maksud
Kinkeleping

Tere! Kui mu sõber ostab korteri ja kingib selle kinkelepinguga mulle, kas siis peab selle pealt ka makse maksma või tekib mingeid juriidilisi küsimusi?

Kui sõber kingib teile korteri kinkelepinguga, siis kinkena saadud vara pealt ei pea kingisaaja tulumaksu maksma, kui kinkija on füüsiline isik. Tulumaksuseadus § 12 lg 2 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksustatava tulu hulka tulumaksuseaduse §-de 48–53 alusel maksustatavad erisoodustused, kingitused ja annetused ega dividendid või muud kasumieraldised.
Samas võib sellise tehingu puhul tekkida küsimus, miks korter ostetakse ühe isiku poolt ja kohe kingitakse teisele. Sellisel juhul võib tekkida küsimus, kas tegemist on tegelikult mõne muu tehingu varjamisega (nt tegelik ostja olete teie). Tsiviilseadustiku üldosa seadus 89 (1) Näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. (2) Näilik tehing on tühine. (3) Kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut.
Seega sõltub maksustamine ja õiguslik hinnang tegelikust sisust, ehk kui tegemist on päriselt kingitusega, siis maksukohustust ei teki, kuid kui tehing varjab tegelikku ostu, võivad kaasneda maksuküsimused.

Vastatud:
06.03.2026

lahusvara valitsemine

lahusvara valitsemine

Abikaasade varalised suhted
Kinkeleping

Kas järgneva lause kohaselt on kinkelepinguga saadud objekt ühisvara abikaasaga või siiski vaid kingisaaja vara: kes kinnitab, et ta on perekonnaseisult abielus, abikaasade vahel ei ole sõlmitud abieluvaralepingut, mille kohaselt lepingu ese hakkaks kuuluma abikaasade ühisvara hulka ning käesoleva lepingu alusel omandatav lepingu ese omandatakse tema lahusvara hulka.

Eelnimetatud lause kohaselt kinnitab kingisaajaks olev abielus isik, et ta omandab lepingu eseme oma lahusvara hulka. Samas peab ta edaspidi arvestama, et kuni tal ei ole abikaasaga sõlmitud abieluvaralepingut, mille kohaselt ta võib kinke teel saadud kinnisvara üksi käsutada, siis kinkena saadud kinnisvara edasisel käsutamisel (nt müümine, koormamine piiratud asjaõigustega (nt hüpoteegi seadmine, isikliku kasutusõiguse seamine jmt) peab ta arvestama, et lepingu sõlmimisele kutsutakse ka omanikuks mitteolev abikaasa, kui kingitav kinnisvara on kasutatav kingisaaja perekonna eluasemena või kui omanikuks mitteolev abikaasa kasutab seda oma eluasemena. 

Vastatud:
09.01.2026

Kinkeleping

Kinkeleping

Kinkeleping

Kui pärijad kingivad kinkelepinguga oma osad ühele pärijale, siis kas on võimalik lisada ka kinkelepingusse tingimus, mis ütleb, et kui kingisaaja müüb x aja jooksul kinnistu edasi, siis peab ta kinkijatele välja maksma nende kingitud osa väärtuse, mis on samuti fikseeritud lepingus.

Tere

Täname pöördumast! 

Jah, see kes kingib saab panna oma tingimused lepingusse notari juures kirja.

Lugupidamisega

 

Vastatud:
12.11.2025

Kinkeleping

Kinkeleping

Kinkeleping

Kui kinkesaaja on jätnud kinkega seotud tingimused täitmata ja on näidanud üles jämedat tänamatust, siis kas kinke tagasi nõudmiseks võib ükskõik millise notari poole pöörduda?

Tere

Täname pöördumast! 

Kinkelepingust taganemine on lubatud eelkõige juhul, kui kingisaaja oma (seaduslikku) õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega. Kinkelepingud saab tühistada kohtus, kui pooled oma vahel kokkulepele ei jõua.

Lugupidamisega


 

Vastatud:
10.11.2025

Kinkelepingu olulised tingimused

Kinkelepingu olulised tingimused

1. Lepingu pooled:

  • Kinkija: isik, kes annab vara üle.
  • Kingisaaja: isik, kes saab vara.

2. Lepingu ese:

  • Kinkelepingu objektiks võib olla mistahes vara, sealhulgas kinnisvara, vallasvara, raha või õigused.

3. Tasuta üleandmine:

  •  Kinkelepingus peab olema selgelt määratletud, et vara antakse üle tasuta.
Kontrollitud:

Mis on kinkeleping?

Mis on kinkeleping?

Kinkeleping on õiguslik kokkulepe, mille alusel üks isik (kinkija) annab teisele isikule (kingisaaja) tasuta üle vara või õiguse. Kinkeleping võib olla suuline või kirjalik, kuid teatud juhtudel nõuab seadus kirjalikku vormi ja notariaalset tõestamist. Eestis reguleerib kinkelepinguid peamiselt võlaõigusseadus.

Kontrollitud:

Kinke maksustamine

Kinke maksustamine

1. Tulumaks:

  • Eestis ei maksustata kingitusi tulumaksuga, kuid kinkijal või kingisaajal võib tekkida kohustus deklareerida kingitus maksudeklaratsioonis teatud juhtudel (nt kui kingitus on seotud ettevõtlusega).

2.  Kinnisvara kinkimine:

  • Kinnisvara kinkimisel tuleb arvestada notarikulude ja kinnistusraamatu kande tasudega.
Kontrollitud:

Kinkelepingust taganemine

Kinkelepingust taganemine

Kinkelepingust taganemine on lubatud eelkõige juhul, kui kingisaaja oma (seaduslikku) õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega. Pelgalt kinkija soovist ei piisa.
Kui omandiõigus kingitud asjale on üle antud (kingi saajast on saanud omanik) võib võlaõigusseaduse § 268 kohaselt kinkija kinkelepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt tagasi nõuda, kui:

Kontrollitud: