Tere! Ostsime maja. Teadsime, et tööd on palju ja katusevahetus tuleb ka kohe kevadel, sest plaanisime nagunii laiendust. Saime vallalt projekteerimistingimused kätte. Hakkasime lammutama vannituba ja vanat saunaruumi. Laudis maas, vaatas meile vastu kivisein. (Maja kivist) Kutsusin oma isa ka külla asja vaatama ja arutlema edasisi plaane lihtsalt nii sama. Küll aga tekkis tal huvi maja seina paksuse vastu. Seinad tundusid muidu paksud. Tuli välja, et maja seinad on laotud vaid 1 telliskivi laiuselt.. Ja soojustatud seestpoolt ~15cm ja ülejäänud väljast. See pole ju kellegi kivisein..kaua see maja kannab..juurdeehitus sedasi on kindel ei. Ei aita ka tugede panek, sest välimised seinad tahaksid ikka tuge saada. Kas see on varjatud viga? Inimene elas seal 10a. Vundament on soojustatud ja välisseina vastu on tehtud ka juurdeehitus tuulekoja näol(lihtsalt suurem suitsutuba pmt) ja see on kõik tapeedi alla pandud ja tehtud. Ehk nad pidid teadma maja seinapaksust. Ise ei tulnud selle pealegi, et ühe maja seinad nii õhukesed on..ei küsinud ja ei öeldud ka. Küsisime vaid soojustuse kohta õues olles. Ühest ruumist tehniliselt oleks võinud aimu saada, aga sinna oli ette pandud vatitekk ja mingi laud alla poole, sest ruum oli vana sissekäik ja sealt tuli külma tuppa. Esimene kord ei märganudki sinna vaadata ja teine kord küsisin, mis ruum see on. Öeldi vana sissekäik, uks vahuga kinni lastud ja seal ruumis elektrikilp. Piilusime teki vahelt sisse. Seal ruumis puudub valgus ja oli kola ka täis. Mida saaksime teha? Aitäh aitamast! Ehk natuke selgust meie kurbusele..

Pelgalt asjaolu, et seinad tunduvad õhukesed, ei pruugi olla puuduseks. Kui maja ehitati, pidi seda tehtama projekti järgi. Kui ehitusprojekt lubas sellist ehitamist ja hoonele on väljastatud kasutusluba, ei ole tõenäoliselt tegemist lepingutingimustele mittevastavuse ehk varjatud puudusega. Samuti hindab Teie juurdeehituse projekteerija, kas juurdeehitust on võimalik teha (kas see on ehituslikult lubatav). Soovitangi esmalt juurdeehituse projekteerijaga asja arutada ja tema hinnangust lähtuvalt otsustada, mida edasi teha. Varjatud puudusega võib olla tegemist juhul, kui maja ei ole ehitatud projekti järgi.

Tere Ostsime elukaaslasega maja ning % jaotus 20% minu ja 80% tema (tema sissemaks jms). Laen on võetud ühiselt. Minul aga on korter, millel samuti laen peal ning kuna maja puhul tema rahad mängus siis oli tema mõte, et teeme korteri 40% talle ja 60% mulle. Rahaliselt oleks see nagu nö võrdne, kuid tekkis küsimus. Ühise laenu puhul on lihtne tõendada maksmist jms, kuid kui minu korteri puhul on see osalus siis nö kingitud/kirjutatud tema nimele ning laenu ta selle eest ei tasu mulle (laen ainult minu), siis kas tulevikus on kui näiteks maja puhul tõendab ära, et ma ei ole maksnud jms ning see 20% saab nö võidu siis kas korteri puhul on sama, et tõendan ära et ei ole maksnud ning saab kirjutada selle osaluse sealt välja. Või jooksevad siit nüüd käärid, et ühine laen ja ühine kinnisvara vs minu laen ja nö lihtsalt kingitud osa korterist? Tänud

Kirjeldatud olukorrad on pisut erinevad. Kui maja puhul on võetud laen selle ostmiseks kaastaotlejatena, on mõlemal kaastaotlejal kohustus laenu tasuda ning kaasomandi lõpetamise korral on võimalik sellel laenutaotlejal, kes üksinda laenu maksis, nõuda teiselt tema eest tasutud osa laenumaksetest sisse ning tasaarvestada see kaasomandi lõpetamisel hüvitise nõudega. Korteri puhul olete aga laenu võtnud üksinda, tähendab Teie elukaaslasel ei ole kohustust seda tasuda. Kui kingite talle osa oma omandist, on see tasuta käsutuse tehing ja ei too kaasa kohustust selle eest tasuda või muid rahalisi nõudeid esitada. Ei ole keelatud kinkida asja, mis on ostetud järelmaksuga või laenuga, seda ka siis kui laenu või järelmaksu tasumise kohustus ei ole veel lõppenud.

Tere! Kinnisvara ostu-müügileping. Vanemate nimel olev kinnisvara soovitakse ostu-müügilepinguga lapse nimele kirjutada.( kinkelepingut teha ei soovita)Kas lepingus peab olema märgitud kinnisvara väärtus( seda siis hindamisaktiga või ilma )? Kas tehingu summa, olles sümboolne ( aastate jooksul laps maja renoveerinud, üksi ülal pidanud) võib olla mis iganes summa? ( tehingu eest lepingu sõlmimise hetkeks on tasutud)

Kinnisasja ostu-müügi korral märgitakse lepingusse alati kinnisasja hind, milles pooled on kokku leppinud. Hindamisakti tellimine ei ole vajalik. Pooled võivad leppida kokku mistahes hinnas, ent kui kokku lepitud hind jääb ilmselgelt oluliselt väiksemaks kui keskmine turuhind, võidakse tehingut käsitleda kinke iseloomuga võõrandamistehinguna.

Palun väga vabandust, täna juba kirjutasin, äkki saate meili aadressi järgituvastada. Ma ei väljendanud ennastõigesti. On kinnistu saadud pärandina 1/2 osa õele ja1/2osa vennale.Kinnistu müüdi Liisingule. Õde,vend said raha, kinnisturaamatus on selle kohta märge(mõlemadkustutatud, uus omanik Liising)Vend hakkas liisingut tagasi maksma ja aastate pärast sai makstud ja maja oma nimele, koos abikaasaga(selle kohta ka märge kinnisturaamatus-ühisomand ja Liising kustutatud).Kas sellise tehingu puhul jääb ikkagi määravaks see, et maja oli saadud pärandina ja lahutuse puhul maja ei kuulu ühisomandina jagamisele?

Kirjeldatud olukorras saadi kinnisasi küll pärandina, ent seejärel müüdi ja osteti tagasi juba abielu ajal. Seega on kinnisasi praegusel hetkel soetatud ostu-müügi tehingu teel abielu ajal ja kuulub abikaasade ühisvara hulka.

Kinnistu läks pärimisega 1/2 õele, 1/2 vennale. See kanne on registrist kustutatud. Vend võttis liisingu ja maja läks liisingule. See kanne on ka kustutatud, laen on makstud. Kehtiv kanne on kinnistu ühisomand abikaasadele. Kas õe osa majast on ikka tema, kuna sai selle kunagi pärandina?

Kinnisasja puhul loetakse omanikuks isikud, kes on kinnistusregistrisse omanikena kantud. Registrikande aluseks on aga mingi notariaalne tehing. Pärimise korral, kui mõlemad on pärimistunnistusele märgitud pärijatena, kantakse isikud registrisse ühisomanikena. Kui pärijad sõlmivad notariaalse kokkuleppe pärandavara jagamiseks või teevad mistahes muu tehingu, kantakse regsitrisse sisse see isik, kes tehingu tulemusena omanikuks sai. Ilma notariaalse tehinguta ei ole võimalik omandit kaotada. Seega soovitan uurida notarilt, millise tehinguga üks pärijatest omandiõiguse kaotas.

Kuidas käituda, kui selgub, et elamu privatiseerimisel/kollase kaardiga tasumisel/ jäi ostumüügi leping notariaalselt kinnitamata.

Kui tehing on tehtud ent jäänud nõuetekohaselt vormistamata ning olemas on nii ostja kui müüja, kes mõlemad tehingu toimumist tunnistavad, on võimalik sõlmida notariaalne tehing nüüd. Siiski võib siin kerkida esile nüansse,  mis õiguslikku olukorda muudavad. Seetõttu soovitan konsulteerida notariga või pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele

Tere! Kui tehakse kinkeleping maa jagamiseks, siis kaua aega võtab pärast riigilõivu tasumist Kinnistusraamatusse uue omaniku kinnitamine?

Kinnistamisavaldus vaadatakse kinnistusosakonna poolt üldjuhul läbi ühe kuu jooksul arvates selle esitamiseks. Erandiks on esmakinnistamine, vastav kinnistamisavaldus vaadatakse läbi kolme kuu jooksul. Kui kinnistamisavalduses esineb kande tegemist takistav puudus või puudub vajalik dokument, määrab kinnistamisavaldust läbi vaatav kohtunikuabi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks

Tere. Soovin müüa maja sümboolse hinnaga sugulasele. Mis on minimaalne summa määr sellises olukorras? Saan aru, et müügisummalt arvutatakse notari tasu siis mis oleks minimaalne määr või on ka teisi võimalusi kuidas maksta notarile? Aitäh vastuse eest!

Kui müüte maja sümboolse hinnaga ja tehingu eesmärk ei ole mitte vara müügilt raha saada vaid tehingul on nagunii kinke iseloom ja eesmärk on maja omaniku vahetamine, võiks ehk kaaluda hoopis kinkelepingu sõlmimist. Mõlemal juhul määravad hinna tehingu pooled ja mõlemal juhul on see oluline notaritasu määramisel. Kinkelepinguga saab panna kinke saajale ka kohustusi, mida müügilepingu puhul teha ei saa.

2,5 aastat tagasi müüs ema oma kinnistu. Maaklerit ei kasutanud, sest soovijaks oli sama küla inimene kus emagi elas. Müük kokku lepitud, sõlmiti tehing notaris. Ostja, müüja ja hüpoteegipidaja. Nüüd helistas mulle ostja ( ema ei ole enam võimeline telefoni kasutama) ja hakkas rääkima midagi seintest ja, et need ei ole korralikult soojustatud ja olevat valesti ehitatud. Ema ostis kinnistu 30 aastat tagasi ja ehitas või lasi ehitada sinna vanale vundamendile ühekorruse elamu. Karkassi ja suuremad tööd tegid vist ehitusmehed ja seest ehitas ema elukaaslane. Minu teada ei olnud majal projektigi ja vist isegi kasutusluba. Emal on mäluhäired ja tema käest selle kohta midagi teada ei saa. Ema ja tema elukaaaslane elasid kuni müügitehinguni seal sees, kõik suved ja talved. Neil oli ahju küte ja ma mäleta kordagi, et nad oleksid seal külmetanud. Ka minu väikesed lapsed on nende juures talviti olnud. Ja nüüd ostja ütleb, et elamu on külm ja seinad valesti ehitatud- soojustatud. Samas kõnes kui küsisin ostjalt, et miks ta helistas, siis ta andis mõista, et ema peaks kinni maksma seinte ehitamise ja soojustamise? Aga ema on ju pensionär ja tal ei ole finantse, et hakata nende ehitamist/ renoveerimist tasuma. Enne ostu-müüg tehingut sai ostja korduvalt elamut ja kinnistut vaatamas ja andis mõista, et kavatsevad selle renoveerida. Rääkisime nele kõikidest meile teadaolevatest puudustest ( pole projekti jne) ja ma ei osnud arvatagi, et seintega mingi probleem. Küsimus ongi, et kas ostjatel on alust nõuda emalt mingi kompensatsiooni ja kui emal on ainult pension, siis kuidas ta seda tasuda saab?

Kui müüdud kinnisasi vastas kokku lepitud tingimustele (ja oli nii lepingus nimetatud kui lepingueelsete läbirääkimiste käigus avaldatud omadustega), ei saa panna müüjale vastutust ostjale enne kinnisasja ostmist teada olnud asjaolude eest. Lisaks on nõude esitamise seisukohalt oluline, et avastatud puudusest teatatakse mõistliku aja jooksul selle avastamisest arvates. Mõistlikuks ei saa pidada 2,5 aasta möödumisel esitatud teadet halva soojapidavuse kohta. Asjaolu, kas maja sooja peab, pidanuks selguma juba esimesel talvel ja siis tulnuks ka sellest teada anda.

Kokkuvõtlikult olen seisukohal, et kirjeldatud asjaoludel pigem ei ole ostjal õigust müüjale nõudeid esitada. Siiski soovitan kogu olukord ja kõik olemasolevad tõendid (lepingud, kirjavahetus, sõnumid) läbi arutada individuaalsel õigusnõustamisel.

Tere, Soov omandada 1000..1500 m2 tükike naabri põllust. Tegelikult on tegemist küll sisuliselt põllu majanduslikult harimatu maaga (vana tee ja vare) aga kuna see jupp piirneb minu maaga siis olen aeg-ajalt seda tee juppi kasutatud ka lisa võimalusena oma maale pääsemiseks. Sellest ka huvi selle kasutult seisva maa järgi. Maaameti uue hindamise järgi võiks see jupp maksta Ca 1000 Eur aga põld ise on üle 30 ha suurune. See tõttu kardan, et kui naaber soovib, et ma kogu tema põllu ära mõõdistan siis selleks mul finantse ilmselt ei jaguks. Naabriks on üks hiigel põllumajandusühistu, mis kuulub H...le. Ausalt öelda ei tea kuidas sellist laadi asja alustada? Kas suhelda valla, mingite ministeeriumitega või üritada kontakti saada selle omanikuga kuidagi otse. Mis oleks õige tegevuste järjekord ja milliste protseduuridega ma peaks arvestama ?

Kui keegi soovib omandada osa naabri maast, tuleb esmalt ikka pöörduda naabri poole ja selgitada välja, kas naaber on valmis müüma ja kas tingimused on vastuvõetavad. Kui need seda ei ole, ei tule kahjuks maa omandamisest midagi välja. Kui aga saadakse kokkuleppele, tuleb juba uurida kohalikust omavalitsusest kas maakorralduslikult on võimalik naabri maast siilu välja mõõtmine ja teie kinnisasjaga liitmine. Kuna tegemist on kinnisasjaga, vormistatakse võõrandamistehing notariaalselt.