Võõra vara müügikuulutuse avaldamine

Võõra vara müügikuulutuse avaldamine

Kinnisvara ostmine ja müümine

Objekti müügikuulutus, mis on lisatud kinnisvara müügiportaali müüki kooselu ajal - tänaseks lahku mindud ja osapool kes maja omanik ei ole, müüb portaalis objekti siiani (puudub sissekirjutus ja kaasomandi õigus). Kinnisvaraportaali sõnul pole neil võimalik kuulutust eemaldada, vaid politsei või kohtu pöördumisel on see võimalik. Ka maja omaniku allkirjastatud avaldus ei anna põhjust kuulutuse eemaldamiseks. Kas täna on võimalik sisuliselt igaühel panna võõra inimese maja müüki ja kinnisvaraportaal selle eest ei vastuta? Kas politsei või juristi poole on mõistlik sellise probleemiga pöörduda?

Kinnisvaraportaalil on õigus. Nemad ei vastuta avaldatud kuulutuse sisu eest, selle eest vastutab kuulutuse avaldaja. Samuti on neil õigus, et pöörduda tuleks tsiviilkohtusse, politsei siin tõenäoliselt ei aita.

Samas võib olla tark sellest kuulutusest lihtsalt mööda vaadata kuna vaatamata kuulutuse avaldamisele teise isiku kinnisvara ilma notariaalse volikirjata müüa ei ole võimalik.

Vastatud:
06.06.2024

Korteriomaniku õigused

Korteriomaniku õigused

Kinnisvara ostmine ja müümine

Tere! Minu korteris on eelmine korteriomanik püstakutorudele seina ümber ehitanud. Kas püstakutorude vahetamisel pean maksma mina kinni tööd mis on seotud seina lahti võtmise ja tagasipanekuga või peab need kulud katma korteriühistu, arvestades et püstaku kinniehitamine ei olnud minu initsiatiiv vaid eelmise korteriomaniku?

Korteriühistu kirjeldatud olukorras seina lahti võtmise ja taastamisega seotud kulusid katma ei pea. Korteriühistu ei vastuta korteriomaniku tekitatud olukorra eest. Kirjeldatud olukorras võib olla vastutajaks hoopis korteri müüja, kes torustiku kinni ehitas, kui tal puudus selleks teiste kaasomanike nõusolek. Kui aga nõusolek oli olemas ja seda on võimalik ka tõendada, tuleb taastamiskulud siiski korteriühistul hüvitada. Soovitan Teil kaaluda püstakutorude katmata jätmist et vältida tulevikus sama probleemi. 

Vastatud:
24.05.2024

Remontivajav korter

Remontivajav korter

Kinnisvara ostmine ja müümine

Tere! Eraisikuna võtsin pangalaenu ja soetasin remondivajavat korteri. Nüüd asutasin ettevõte, et saaksin läbi seda remendi teha ja kas üürile panna või müüa (pole otsustanud veel) Kas ma sain õigesti aru, et mina võin: Variant 1: Laenuga võetud korteri teen võlaõigusliku müüki ja valduse üleandmise oma ettevõtele, omanikuks jään min nagu eraisik.Notari aega panen nt 10 aasta pärast kui on kõik summa tasutud. Ettevõte teeb korteris remondi, kulud kannab maha. Pärast kas paneb üürile ja seda summa maksab korteri omanikule, aga mis juhtub kui on vaja korteri peale remonti maha müüa? Variant 2: Laenuga võetud korteri annan tasuta kasutusse ettevõtele. Ettevõte teeb remonti ja pärast eraisik otsustab korteri maha müüa. Siis rakendub erisoodustus, kuna eraisik sai paranenud korteri? Võib-olla üldse ei ole mõttet seda teha ettevõte all, kui plaanis on müük (suure tõenäosusega?), sest eraisik nüüd ka saab tuludest kulud seotud remondiga maha võtta. Aitäh abi eest

Mõlemal Teie poolt kirjeldatud skeemil on omad riskid, mille ka ise olete esile toonud. Soovitaksin siiski remontida korter eraisikuna. Korrastatud korterit müües saate saadavast müügitulemist maha arvata nii korteri remondiga seotud kulud kui selle soetamiseks kulutatud raha ja maksustamisele kuulub vaid järele jääv kasu.

Vastatud:
23.05.2024

Puudulikud ehitisregistri andmed

Puudulikud ehitisregistri andmed

Kinnisvara ostmine ja müümine

Palun infot! Notari juures toimub ostu-müügileping. Müüakse kinnistut (elamumaa) koos sellel paiknevate hoonetega. Müüja sõnul asub kinnistul elamu, aga Ehitisregistris puudub informatsioon (ehitisregistrikood puudub) müüdaval/ostetaval kinnistul asuvate hoonete kohta. Milliseid andmebaase saab notar veel kasutada, et leida ja lisada lepingusse hoone õige nimetus (on see siis elamu või suvila)? Kas notar võib müüjalt saadud info põhjal panna lepingusse hoone nimeks "elamu", kuigi puudub igasugune dokumentatsioon, mis seda tõendaks(et on elamu, mitte suvila).

Kirjeldatud olukord viitab probleemile, et tegemist võib olla ebaseadusliku ehitisega, millel puudub nii ehitus- kui kasutusluba. Kuna ebaseadusliku ehitise legaliseerimine võib minna uuele omanikule üsna kulukaks, soovitan teha järelpärimine konkreetsesse kohalikku omavalitsusse ja kui ehitis on ebaseaduslik, kaaluda tõsiselt tehingust loobumist või vähemalt seadustamise maksumuse välja selgitamist ja selle võrra hinna alandamist.

Vastatud:
21.05.2024

Tehingu vorminõue

Tehingu vorminõue

Kinnisvara ostmine ja müümine

Kas kodus sõlmitud (ilma notarita)maja ostu-müügilepingl on seaduslikku alust?

Maja on selle maatüki oluline osa, millel see paikneb. Seega on tegemist kinnisasjaga. Kinnisasja ostu-müügilepingule on seadusega kehtestatud kohustuslik notariaalse vormistamise nõue. Vorminõuet rikkudes tehtud tehing on tühine, tühise tehingu alusel saadu tuleb tagastada. Kokkuvõtlikult ei ole notariaalse vormistuseta maja ostu-müügi lepingul seaduslikku jõudu ja tehing tuleb vormistada notariaalselt.

Vastatud:
15.05.2024

Lepingutingimustele vastavus

Lepingutingimustele vastavus

Kinnisvara ostmine ja müümine

Tere! 1.5 aastat tagasi minule ja 4 muu ostjale olid müüdud 5 ridaelamud. Uusarendus. Muidugi kõik ostjad küsisid maakleri käest, kas naabrimaatükil planeerirakse midagi ehitada. Vastus oli "ei, seal on pumbamaja". 1 nädala pärast kõik omanikud allkirjutasid lepingut, saame emaili et meie ridamaja taga ehitatakse 4-korruseline maja. Maakler sellest teadnud väga hästi, aga valetas 5 pered. Sest muidudi mitte keegi ei ostaks siis need ridamaju. Kas on võimalik maakleri trahvida või saada kätte maksu, mis ta sai lepingu eest? ~5000 eurot. Või midagi muud?

Oluline oli, mis oli kokku lepitud lepingus ja lepingueelsetel läbirääkimistel, muuhulgas müügikuulutuses. Kui müügikuulutuses või lepingus on kirjas, et naaberkrundile midagi ei ehitata, on tegemist lepingutingimustele mittevastava kinnisasja müümisega ning ostjatel on õigus hinda alandada ning enammakstu tagastamist nõuda või hoopiski lepingust taganeda. Kui aga kuulutuses ega lepingus selle kohta midagi kirjas ei ole ja privaatsuse lubamine oli vaid suusõnaline, ei ole küsimuses esitatud asjaoludel võimalik mingeid õiguskaitse vahendeid rakendada. Lisaks pidanuks selline privaatsuse lubamine uusarenduses tekitama kahtlusi ka ostjates ja kallutama neid lisainformatsiooni hankima näiteks konkreetse piirkonna planeeringutega tutvudes.

Vastatud:
14.05.2024

Hoonestamata maatüki müügitulu maksustamine

Hoonestamata maatüki müügitulu maksustamine

Kinnisvara ostmine ja müümine

Soovin jagada elamumaa kinnistut (mis on minu elukoht) kaheks katastriüksuseks ning ühe võõrandada. Kas müügilt tuleb tasuda tulumaks?

Kui inimene võõrandab eluruumi, mida ta kasutas kuni võõrandamiseni oma elukohana, siis võõrandamisest saadud kasu on maksuvaba ja tulumaksuga ei maksustata. Teie aga ei soovi eluruumi võõrandada, seega elukoha maksuvabastus ei rakendu. Siiski on võimalik, et rakendub näiteks omandireformi käigus tagastatud maa müügile kohaldatav maksuvabastus. Omandireformi käigus tagastatud maa (sh tagastatud metsamaa) esmakordsest võõrandamisest saadud kasu, on tulumaksuvaba. Seda ka siis, kui kinnistu (maatükk) jagatakse mitmeks osaks ja võõrandatakse eraldi maatükkidena. Rohkem erinevatest kinnisasja müügist saadava tulu maksustamise erijuhtudest saate lugeda https://www.emta.ee/eraklient/maksud-ja-tasumine/maksustatavad-tulud/kinnisvara-voorandamine/sissejuhatus

Vastatud:
08.05.2024

Tulumaks pärandi vastu võtmisel

Tulumaks pärandi vastu võtmisel

Kinnisvara ostmine ja müümine
Tulumaks

Pärisin eelmisel aastal vanaema kinnistu müügist ühe viiendiku. Elan välismaal, ainuke sissetulek on Disability Allowance, kas pean tulu deklareerima?

Kui pärisite raha, see tähendab pärandvara hulka kuulus raha, mis oli vanaemal saadud kinnisasja müügist, ei ole kohustust tulumaksu tasumiseks. Kui aga pärisite kinnisasja ja kinnisasi müüdi peale pärandi vastu võtmist, sõltub tulumaksukohtustus kinnisasja vanaema poolt omandamise viisist. Üldreegel on, et kasu päritud vara võõrandamiselt maksustatakse tulumaksuga. Siiski võivad sellest reeglist esineda erandid. Näiteks omandireformi käigus tagastatud maa (sh tagastatud metsamaa) esmakordsest võõrandamisest saadud kasu, on tulumaksuvaba. Seda ka siis, kui kinnistu (maatükk) jagatakse mitmeks osaks ja võõrandatakse eraldi maatükkidena. Kui vanaemale tagastati kinnistu omandireformi käigus ja nüüd see pärijate poolt müüdi, on tegemist esmakordse võõrandamisega (pärimine ei ole võõrandamine vaid omandi üleminek õigusjärgluse alusel). Rohkem eranditest saab lugeda https://www.emta.ee/eraklient/maksud-ja-tasumine/maksustatavad-tulud/kinnisvara-voorandamine/omandireformi-kaigus-tagastatud-maa-voorandamine

Vastatud:
29.04.2024

Müüdava korteri dokumentatsioon

Müüdava korteri dokumentatsioon

Kinnisvara ostmine ja müümine

Milliseid dokumente, tõendeid, lubasid on vaja, kui kortermaja korteris on mõni kergsein eemaldatud suurema ruumi loomiseks? KÜ-l oli omanikule kergseinte eemaldamise luba antud! Kas sellest piisab? Korteri müügi-ostu juures on seda vaja teada. Kas müüja kohustus on näidata kõik olemasolevad dokumendid seoses ruumi muutmisega või peab ostja neid ise otsima enne ostu sooritamist. (see võib olla varjatud viga, kui müüjal pole dokumentatsioon korras, pole midagi ette näidata). Tänan

Teie küsimusest võib järeldada, et see puudutab müüdava korteri vastavust lepingutingimustele, sealhulgas dokumentatsiooni osas. Korteri dokumentideks ei pea olema ette näidata kõik selle muutmiseks saadud load, kooskõlastused ja nõusolekud, vaid oluline on, et korter vastaks projektile ja ehitisregistri andmetele. Samuti, et kinnistusregistris oleksid õiged, muutmise tagajärjel tekkinud andmed mõttelise osa suuruse kohta kogu majas. Kui need dokumendid on korras, vastab müüdav asi lepingutingimustele. Kui mitte, soovitan enne müüki need korda ajada.

Korteri planeeringu muutmiseks võib olla vaja ehitusprojekti, KOV nõudel võivad olla vajalikud ka mõned kooskõlastused, muutmise järgselt on vajalik et kõik muudatused oleksid kantud ehitisregistrisse ja vajadusel ka kinnistusregistrisse. Ostja ei pea dokumente otsima, ostja võib lähtuda registrites kajastatust ja kui tegelik olukord registri andmetele ei vasta, ongi tegemist varjatud puudusega.

Vastatud:
23.04.2024

Valduse üle andmine

Valduse üle andmine

Kinnisvara ostmine ja müümine

Kinnisvara müümisjärgse tehingu järel soovib müüja elada veel müüdud elamispinnal. Mida teha? Samas läheb kinnisvara peale müüki uue omaniku nimele kinnisturegistris. Kas kinnisturegistrisse teeb kande tehingupäeval notar või jääb kinnisturegistrisse registreerimine ostja kohustuseks? Mis alusel saab kinnisvara müüja elada veel müüdud elamispinnal oma perega? Kas peale elamispinna müüki peab endine omanik end koheselt välja registreerima koos sinna sisse registreeritud pereliikmetega? või läheb/jääb ostja kinnisvararaamatust endise omanikuna koheselt välja registreerituks? Mis saab siis kui endine omanik ei registreeri end välja? Mida teha? Peale ostu tahab uus omanik ise toimetama hakata. Kas peale müüki kui ostja on elamispinna ostnud, kohustub müüja andma üle ka korteri võtmed tehingupäeval? Samas soovib müüja seal edasi elada, kuni olukorra lahendini (pere uue elamispinna hankimine). Tänud

Kirjeldatud küsimused tuleb lahendada poolte kokkuleppel. Tehingus on võimalik kokku leppida nii omandi üle andmise aeg kui ka valduse üle andmise aeg. Kokku lepitud aegadest tuleb kinni pidada. On võimalik leppida kokku, et omand antakse üle ostu-müügi tehinguga ja tegelik valdus asja üle näiteks 1 kuu hiljem. Sel juhul saab müüja müüdud eset veel kokku lepitud aja kasutada ja peab valduse üle andma kokku lepitud tähtaja saabudes. Kui pooled tingimustes kokkuleppele ei saa, ei ole võimalik tehingut teha. Küsimus registreerimise kohta puudutab tõenäoliselt elukohaandmeid rahvastikuregistris. Kui ollakse kokku leppinud valduse koheses üleandmises, ent müüjad oma elukohaandeid registris ei muuda, saab omanik esitada ise talle kuuluva kinnisasja kasutajate elukohaandmete muutmiseks (nn välja registreerimine). Sama saab teha, kui lepitakse kokku valduse üle andmises mingi aja pärast, selle aja möödudes.

Vastatud:
22.04.2024