Tere Minu elukaaslane ostis 17.06.2022 notariaalse ostu-müügilepinguga korteri. Meie arusaama kohaselt oli kehtiv kasutusluba tehingu oluline tingimus ning ka panga eluasemelaenu tingimus. 24.05.2022 esitas müüja linnale kasutusteatisega seotud taotluse (läbi kolmanda isiku). Linna andmetel tehti 10.06.2022 selle kohta negatiivne otsus, mistõttu kasutusteatis ei olnud 17.06.2022 enam kehtiv. Põhjuseks oli nõuetele mittevastav/ebakorrektne avaldus. Tegemist on AK-materjaliga, mistõttu ei saa ma otsust ega selle sisu edastada. 15.06.2022 saatis maakler meile lepingu projekti ning 17.06.2022 leping allkirjastati. Lepingu punktis 1.3 on kirjas: „Riikliku ehitisregistri andmetel paikneb katastriüksusel xxx elamu, mille staatuseks on „olemas“ ning mille kohta on väljastatud järgmine dokument: linn on 24.05.2022 väljastanud kasutusteatise nr xxx.“ Tehingu ajal eeldasime heas usus, et vajalik kasutusluba/kasutusõigus on olemas. Seda ei kontrollinud meie, müüja, maakler, panga esindaja ega notar ning keegi ei juhtinud probleemile tähelepanu. Saime nüüd, üle nelja aasta hiljem, linnalt teada, et 17.06.2022 seisuga kasutusteatis enam ei kehtinud. Soovin teada: 1. Kas lepingu punkt 1.3 võib olla müüja vale või eksitav kinnitus ning kas meil võib olla tema vastu nõue? 2. Kas müüja teadmine 10.06.2022 negatiivsest otsusest mõjutada tema vastutust ja nõude aegumist? 3. Kas meil võib olla nõue maakleri või maakleribüroo vastu, kui maakler teadis või pidi teadma olukorrast, kuid saatis pärast negatiivset otsust lepingu, milles kasutusteatis oli märgitud? 4. Kas ja millistel tingimustel võib vastutada notar, kes lepingu tõestas, kuid ei juhtinud tähelepanu kasutusloa või kasutusteatise tegelikule staatusele? 5. Kas kasutusloa puudumine võib tähendada meie teadmata laenulepingu rikkumist ning kas peaksime enne pangaga ühenduse võtmist midagi ette võtma? 6. Mida peaksime tegema, et võimalikud nõuded ei aeguks, ning millised dokumendid ja tõendid tuleks säilitada või välja nõuda? Palun hinnata eelkõige, kas pärast üle nelja aasta möödumist on meil endiselt võimalik müüja, maakleri või notari vastu nõudeid esitada ning milline peaks olema esimene samm.

Asjaolude kohaselt pole selge, kas müügilepingus avaldatud andmed võisid olla valed. Edastatud p 1.3 sõnastuse järgi sisaldas leping viidet ehitisregistrisse kantud kasutusteatise kohta, kuid küsimus ise on seotud ka kasutusloaga. Kasutusteatis ja kasutuluba on erinevad mõisted, neid reguleerib ehitusseadustik (EhS).  Kasutusteatise esitatakse KOV-ile elektrooniliselt ehitisregistri kaudu 10 päeva enne ehitise kasutamise alustamist (EhS §-d 47, 48). Notariaalselt kinnitatud müügilepingus on viide ehitisregistris olevale kasutusteatise kandele, see viitab, et notar kajastas registrist olnud andmeid, mitte müüja poolt eraldi antud kinnitust. Kasutusluba on aga KOV haldusakt ja seda tuleb ehitisele taotleda siis, kui selle ehitise korral on kasutusluba nõutav (EhS §-d 50, 51).

Eeldades, et antud ehitise osas oli lisaks kasutusteatise avaldamisele ka kasutusluba kohustuslik, siis tuleks ostjal asjaolusid veel täpsustada ja edasiste sammude osas arvestada: 1) kogu müügilepingu tekstist tuleb kontrollida, kas müüja ja ostja leppisid eraldi kokku kasutusloa olemasolus või selle edaspidises taotlemises või kas müüja kinnitas lepingus kasutusloa olemasolu; 2) oluline on teada kasutusteatise ja kasutusloa menetlemisega seotud kuupäevi, sh kui kasutusteatise kanne on tühistatud, siis millisel kuupäeval seda tehti. Selleks tuleks küsida KOV-ilt kasutusloa menetlustoimik, otsus, selle müüjale väljastamise aeg, ehitisregistri toimingute, sh kasutusteatise lisamise ja kande tühistamise ajalugu ning võimalusel toimingute tegija andmed; 3) kui korterelamul oli kasutusluba kohustuslik ja kui see luba puudub tänaseni, siis peavad korteriomanikud asuma seda küsimust koos lahendama. Kasutusluba puudutab kõigi omanike kaasomandit, küsimust võiks lahendada korteriomanike ühise majandamise raames, tavaliselt korteriühistu kaudu.

Küsimuse kohaselt sai ostja andmeid maaklerilt, notarilt ja müüjalt. Enne lepingu sõlmimist tuginesid need isikud ehitisregistris avaldatud kasutusteatisele. Müügilepingus võib kasutusteatise viide olla õige, kui lepingu sõlmimise päeval oli ehitisregistri kasutusteatise kanne veel näha. Kui kasutusteatise kanne oli näha, siis maakler ja notar võisid neile andmetele tugineda ning neile ei saa teha rikkumise etteheiteid.

Küll saab kaaluda müüja poolt võimalikku rikkumist. Müüjale oli teada KOV-ile esitatud kasutusloa taotlus. Kui KOV tegi kasutusloa osas keelduva otsuse 7 päeva enne lepingu sõlmimist, siis võib olla tõenäoline, et KOV edastas müüjale keelduva otsuse enne lepingu sõlmimise kuupäeva.  Teisalt, kui müüjale ei olnud KOV veel keelduvat otsust väljastanud, siis oleks müüja pidanud lepingu sõlmimisel tegema teatavaks nii kasutusloa taotlemise kui ka vastuse puudumise.

Ostja nõuete aegumisest. Müügileping sõlmiti üle nelja aasta tagasi. Lepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikul, siis on nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat. Aegumistähtaeg tähendab, et enne tähtaja möödumist peab ostja olema esitanud kohtule hagiavalduse kohustust rikkunud isiku vastu. Kui hagiavaldust tähtaja jooksul ei esitata, siis on üldjuhul ostja nõuded aegunud. Kui ostja soovib tugineda tahtlikule rikkumisele ning kümneaastasele aegumistähtajale, peab ostja ära tõendama, et nõude saaja rikkus oma kohustus tahtlikult.

Vastused küsimustele. 1-2: Kui ostja suudab tõendada lepingu sõlmimise ajal müüja teadmist, et kasutusteatise kanne tühistati ja et kasutusluba jääb välja andmata, siis oli müüja kohustatud teatama ostjale neist asjaoludest. Ostjal võis tekkida müüja rikkumise alusel tema vastu nõuded: näiteks puuduste kõrvaldamine, ostuhinna alandamine, kahju hüvitamine. Need nõuded on aegunud. Kui ostja suudab kohtule veenvalt tõendada, et müüja tegutses teadlikult ja pahatahtlikult, sellisel juhul võib kõne alla tulla pikem aegumistähtaeg. 3. Kui maakler või maakleribüroo rikkusid lepingust tulenevaid kohustusi, siis võib ostjal olla nõue nende vastu. Reeglina vastutab maakler vahendajana ning tema suhtes kohalduks kolmeaastane aegumistähtaeg. See nõue on aegunud. 4. Notari vastutuse aluseid praegu ei nähtu, lepingu kohaselt kajastas notar ehitisregistris avaldatud andmeid. Kui siiski peaks selguma notarile etteheidetavat hooletust, on need võimalikud nõuded samuti aegunud. 5. Enne panga poole pöördumist oleks soovitatav selles artiklis loetletud asjaolud välja selgitada. Pank võib olla huvitatud sellest, millal kavatsetakse kasutusluba taotlema hakata. Kui see on teada, saab panka juhtunust ning kavadest teavitada. 6. Kuna üldine kolmeaastane aegumistähtaeg on möödunud, on  eeldatavalt kõik nõuded aegunud. Kui ostja soovib tõendada müüja poolt tahtlikku rikkumist, tuleb kokku koguda kõik asjaga seotud dokumendid; sh lepingu sõlmimise eelsed kirjad ja saadud dokumendid, kasutusteatise ja -loa menetlusdokumendid jne. Pärast tõendite kogumist soovitame pöörduda juristi poole, kes saab analüüsida müüja vastutuse esinemise aluseid. 

Ostsin eraisikult kasutatud sõiduauto, kohe peale ostu ilmnes autol suur puudus, mootoriketi viga, mille tõttu auto on sõidukõlbmatu. Tasusin auto eest pangaülekandega, vormistasime omanikuvahetuse Transpordiameti e-teeninduses. Eraldi ostu-müügilepingut ei sõlminud. Olemas on järgmise päeva hommikul esindusest saadud hinnapakkumine remondile ning vestlus müüjaga, kus ta pakub remondi kogumaksumusest (1452 eur) kõigest 500 euro kompenseerimist, kuna tema arvates pole tegu varjatud puudusega. Kuidas käituda edasi? Kas mul on õiguslik alus sisse anda maksekäsu kiirmenetlus?

Eraisikute vahel sõlmitud kasutatud sõiduauto müügilepingule kohaldub võlaõigusseadus. See, et eraldi kirjalikku ostu-müügilepingut ei vormistatud, ei tähenda, et müügilepingut ei oleks sõlmitud. Lepingu sõlmimist saab tõendada muu hulgas pangaülekande, Transpordiametis tehtud omanikuvahetuse ning pooltevahelise kirjavahetusega.

Müüja vastutab puuduse eest eelkõige juhul, kui puudus oli olemas juba auto üleandmise ajal, isegi kui see ilmnes alles hiljem. Kasutatud auto puhul tuleb siiski arvestada auto vanuse, läbisõidu, hinna ja tavapärase kulumisega. Mootoriketi rike ei ole seega automaatselt varjatud puudus. Vaidluse korral on oluline tõendada, et rikke põhjus oli olemas juba müügihetkel ning tegemist ei olnud pärast ostu tekkinud rikkega või auto vanusest ja kulumisest tuleneva tavapärase remondivajadusega. Asjaolu, et sõiduk muutus sõidukõlbmatuks kohe pärast ostu ja remondiettevõte tuvastas vea juba järgmisel hommikul, toetab ostja seisukohta, kuid võimalusel tuleks remondiettevõttelt küsida ka kirjalik hinnang selle kohta, millest rike tulenes ja kas selle tekkepõhjus pidi olema olemas juba enne auto müüki.

Puudusest tuleb müüjale teatada mõistliku aja jooksul. Üldjuhul on puudusega asja puhul esmaseks õiguskaitsevahendiks nõue, et müüja kõrvaldaks puuduse või kannaks selle kõrvaldamise mõistlikud kulud. Kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja lasta asja parandada ning nõuda müüjalt mõistlike remondikulude hüvitamist. 

Mõistlik on enne auto remontimist anda müüjale kirjalikult mõistlik tähtaeg, mille jooksul ta saab kas auto ise parandada või kinnitada, et tasub remondikulud. Säilitada tuleks kogu kirjavahetus, remondiettevõtte hinnapakkumine, diagnostika tulemused ja hiljem ka remondiarve.

Maksekäsu kiirmenetlusse saab põhimõtteliselt esitada müügilepingust tuleneva kindla rahasumma nõude. TsMS § 481 lg 1 kohaselt saab maksekäsu kiirmenetluses nõuda eraõigussuhtest tuleneva kindla rahasumma tasumist. Praeguses olukorras ei pruugi aga 1452 euro suurune nõue veel olla sissenõutav, kui remonti pole tehtud ja müüjale pole antud võimalust puudust kõrvaldada. Pelgalt remondiettevõtte hinnapakkumine ei tähenda tingimata, et müüjal on juba tekkinud kohustus maksta ostjale täpselt 1452 eurot.

Kui auto parandatakse, remondikulu on tegelikult kantud ning müüja keeldub selle hüvitamisest, võib sellise rahalise nõude esitamine maksekäsu kiirmenetluses olla võimalik. Arvestada tuleb siiski sellega, et müüja võib makseettepanekule esitada vastuväite. Vastuväidet ei pea sisuliselt põhjalikult põhjendama ning sellisel juhul läheb vaidlus üldjuhul edasi hagimenetlusse, kus ostjal tuleb tõendada nii puuduse olemasolu müügihetkel kui ka nõutud remondikulude põhjendatust. Maksekäsu kiirmenetluses kohus nõude sisulist põhjendatust põhjalikult ei kontrolli.

Seega soovitan esmalt hankida remondiettevõttelt võimalikult konkreetne kirjalik hinnang rikke põhjuse kohta ja esitada müüjale kirjalik nõue koos tähtajaga puuduse kõrvaldamiseks või remondikulude kandmiseks. Alles pärast seda, kui müüja nõude täitmisest keeldub või jätab sellele reageerimata ning rahaline nõue on muutunud sissenõutavaks, on mõistlik kaaluda maksekäsu kiirmenetlust või kohe hagi esitamist.

Tere Ostsin boksirendi poe.Kahjuks kuulutus pole alles.Enne ostu kirjutasin küsisin mitmeid kordi boksi täituvuse kohta .Lõpuks vastas suht täis.Hilhem selgus 86 boksist oli renditud vaid 40 ja osa neist ei maksnud renti vaid olid eri kokkuleppega.Lepousime kokku tasumise kahes osas Lepingusse müüja kirjutas inventari müük koos sotsiaalkontodega .Aga mina tunnen et olen petta saanud sest andsin korduvalt teada et minu ostu otsus sõltub kuidas bokside täituvus on.Muda peaksin edasi tegema?

Kui ettevõtte ostmisel anti Teile ebaõiget või eksitavat teavet ettevõtte tegeliku majandusliku olukorra kohta, võib Teil olla võimalik müüja vastu õiguskaitsevahendeid kasutada. Eriti oluline võib olla rendibokside tegelik täituvus, kui sellest sõltus ettevõtte käive ja Teie otsus ettevõte osta. Ka Riigikohus on leidnud, et ettevõtte või enamusosaluse müügil võivad ettevõtte majanduslikud omadused olla müügilepingu seisukohalt olulised.

Kui Te küsisite enne tehingut korduvalt konkreetselt bokside täituvuse kohta ja müüja jättis tegeliku olukorra avaldamata või tekitas Teile mulje, et boksid on peaaegu täis, võib sõltuvalt asjaoludest tulla kõne alla ka tehingu tühistamine eksimuse või pettuse tõttu. Pettuse või eksimuse alusel tehingu tühistamise võimalus tuleneb TsÜS §-dest 92 ja 94.

Soovitame Teil alles hoida kogu müüjaga peetud kirjavahetus ja muud tõendid selle kohta, millist teavet enne ostu küsisite ning mida müüja Teile vastas. Samuti tuleks koguda andmed bokside tegeliku täituvuse ja rendivõlgnevuste kohta tehingu tegemise ajal.

Edasine tegevus sõltub sellest, mida täpselt ostsite – kas äriühingu osaluse, ettevõtte kui majandusüksuse või üksikud varad ja lepingud – ning mida müügilepingus ettevõtte seisundi kohta kokku lepiti. Seetõttu soovitame pöörduda lepingu ja kirjavahetusega juristi või advokaadi poole, kes saab hinnata, kas Teil on alust nõuda kahju hüvitamist, hinna alandamist või tehing tühistada.

Tere. Ostsin juuli alguses toimiva äri.Boksirent jms.kuna olin haige tegime tehingu kaugusest.Mitmeid kordi toonitasid müüjale ja küsisin rendibokside täituvuse kohta .Millest ta koguaeg kõrvale põikas ja ütles suht täis.Selgus hiljem aga 86 boksist oli renditud 40 ja nendest ka osa kes renti ei maksnud.Mis mul oleks võimalik edasi teha?

Kui ettevõtte ostmisel anti Teile ebaõiget või eksitavat teavet ettevõtte tegeliku majandusliku olukorra kohta, võib Teil olla võimalik müüja vastu õiguskaitsevahendeid kasutada. Eriti oluline võib olla rendibokside tegelik täituvus, kui sellest sõltus ettevõtte käive ja Teie otsus ettevõte osta. Ka Riigikohus on leidnud, et ettevõtte või enamusosaluse müügil võivad ettevõtte majanduslikud omadused olla müügilepingu seisukohalt olulised.

Kui Te küsisite enne tehingut korduvalt konkreetselt bokside täituvuse kohta ja müüja jättis tegeliku olukorra avaldamata või tekitas Teile mulje, et boksid on peaaegu täis, võib sõltuvalt asjaoludest tulla kõne alla ka tehingu tühistamine eksimuse või pettuse tõttu. Pettuse või eksimuse alusel tehingu tühistamise võimalus tuleneb TsÜS §-dest 92 ja 94.

Soovitame Teil alles hoida kogu müüjaga peetud kirjavahetus ja muud tõendid selle kohta, millist teavet enne ostu küsisite ning mida müüja Teile vastas. Samuti tuleks koguda andmed bokside tegeliku täituvuse ja rendivõlgnevuste kohta tehingu tegemise ajal.

Edasine tegevus sõltub sellest, mida täpselt ostsite – kas äriühingu osaluse, ettevõtte kui majandusüksuse või üksikud varad ja lepingud – ning mida müügilepingus ettevõtte seisundi kohta kokku lepiti. Seetõttu soovitame pöörduda lepingu ja kirjavahetusega juristi või advokaadi poole, kes saab hinnata, kas Teil on alust nõuda kahju hüvitamist, hinna alandamist või tehing tühistada.

tere Saime päranduseks maja, mida kavatseme müüja. kinnistul asuvad ka kõrvalhooned, mille kohta puuduvad dokumendid. oleme teinud järelpärimisi arhiivist, aga seal pole midag. Hooned on ehitatud enne 1998. a. (maaostu lepingul 1998.a. on ehitised nimetatud). Kõik hooned (saun. garaazˇ, kuur ja elumaja) on lagunenud ja ostjatel on kavas need mingil ajal lammutada. 1. Kas nii vanade hoonete (al 1971.a) puhul on müügi korral vaja nad kanda ehitisregistrisse? 2. Kas võib krunti müüja ka ilma nende ehitiste sisekanneteta?? 3. Ostja on tutvunud ehitiste seisukorraga. Kuidas vormistada müügileping nii, et hiljem ei oleks tagasiulatuvalt nõudeid puuduste likvideerimise kohta?

Kinnistu müük iseenesest ei eelda alati, et kõik kinnistul olevad ehitised peavad enne tehingut olema ehitisregistrisse kantud. Kuna tegemist on ehitisregistris kajastamata ehitistega, soovitan enne müüki pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ja selgitada välja, millised andmed nende ehitiste kohta on olemas ning kas ja millises ulatuses tuleb need ehitisregistris kajastada. Saadud info tuleks müügilepingus ka ostjale teatavaks teha. Kui ehitiste registriandmed puuduvad, ei tähenda see iseenesest, et kinnistut ei saa müüa. Oluline on, et ostja oleks teadlik kinnistul asuvatest ehitistest, nende registriandmete puudumisest, vanusest ja tegelikust seisukorrast. Samuti tuleks lepingus kokku leppida, kas ja kelle kohustuseks jääb ehitiste registriandmete korrastamine, vajalike toimingute tegemine või ehitiste seadustamine ning kes kannab sellega seotud kulud
Riigikohtu praktika kohaselt on puuduste võimalikult konkreetne avalikustamine oluline müüja vastutuse piiramisel. Ostja hilisemate nõuete riski vähendamiseks ei piisa üldisest märkusest, et kinnisasi müüakse „sellises seisukorras, nagu see on“. Teadaolevad puudused tuleb ostjale konkreetselt avaldada ning kui pooled soovivad müüja vastutust nende puuduste osas piirata või välistada, peab see olema poolte selge kokkulepe. Pelgalt asjaolu, et ostja on ehitistega tutvunud, ei pruugi olla piisav. Kui müüja teadis või pidi teadma puudusest ja ei avaldanud seda ostjale, ei saa ta üldjuhul tugineda kokkuleppele, millega müüja vastutust selle puuduse eest piiratakse või välistataks. Notar on erapooletu ning ei saa ühe poole soovil lihtsalt lepingusse märkida, et müüja ei vastuta. Notar kajastab lepingus poolte kokkuleppeid ja selgitab neile nende õiguslikke tagajärgi. Seetõttu on oluline anda notarile enne tehingut teada kõik kinnistul olevad ehitised, nende tegelik seisukord, teadaolevad puudused, registriandmete puudumine ning ostjaga juba saavutatud kokkulepped. 
Soovitan enne müügilepingu sõlmimist võtta notariga ühendust ning edastada talle kinnistu andmed, olemasolevad dokumendid ja arhiivist saadud vastused. Nii saab notar selgitada, kuidas ehitised ja poolte kokkulepped müügilepingus kõige täpsemalt kajastada.
Soovitav läbi lugeda ka Notarite Koja soovitused kinnisasja müüjale ja ostjale, mis on leitav siit. 

Здравствуйте! Я продала котёнка из Эстонии в Финляндию. У нас возникли разногласия. Сейчас покупатель хочет подать в суд в Финляндии. Можно ли подать в суд Финляндии, если сделка была совершена между двумя физическими лицами на территории Эстонии?

Здравствуйте, 

Для жителей Европейского Союза, в который входят Эстония и Финляндия, в отношении подсудности судебных споров действует Регламент (ЕС) № 1215/2012 Европейского парламента и Совета от 12 декабря 2012 года о юрисдикции, признании и исполнении судебных решений по гражданским и торговым делам (EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012,kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades), согласно которому по общему правилу иски по гражданским делам подаются и рассматриваются в суде по месту проживания ответчика (см ч 1 арт 4 регламента), то есть в данном случае - в Эстонии.

Но есть и исключения, к примеру, если продавец занимается профессионально разведением и продажей породистых кошек (заводчик), то тогда покупатель считается потребителем и тогда он может подавать иски против продавца в суд страны по месту своего проживания, то есть в Финляндии (см ч 2 арт 18 регламента) или если продажный договор исполнили в Финляндии, то есть кошку передали не в Эстонии, а в Финляндии ( см ч 1 арт 7 регламента). 

Если в данном случае действует общее правило, то есть частное лицо продало  спор подсуден эстонскому суду, но покупатель все-таки подаст иск в финский суд, то не стоит игнорировать документы из финского суда и по их получении в установленный срок направить свое возражения о нарушении подсудности спора с просьбой оставить иск без рассмотрения и прекратить судебное дело, в противном случае финский суд может признать согласие продавца на рассмотрение дела в финском суде и рассмотреть его по существу (см ч 1 арт 26 регламента).

Здравствуйте! Я продала котёнка в Эстонии покупателю из Финляндии. Сейчас у нас возник спор. Хочу узнать в суде какой страны должен решаться спор?

Здравствуйте, 

Для жителей Европейского Союза, в который входят Эстония и Финляндия, в отношении подсудности судебных споров действует Регламент (ЕС) № 1215/2012 Европейского парламента и Совета от 12 декабря 2012 года о юрисдикции, признании и исполнении судебных решений по гражданским и торговым делам (EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012,kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades), согласно которому по общему правилу иски по гражданским делам подаются и рассматриваются в суде по месту проживания ответчика (см ч 1 арт 4 регламента), то есть в данном случае - в Эстонии.

Но есть и исключения, к примеру, если продавец занимается профессионально разведением и продажей породистых кошек (заводчик), то тогда покупатель считается потребителем и тогда он может подавать иски против продавца в суд страны по месту своего проживания, то есть в Финляндии (см ч 2 арт 18 регламента) или если продажный договор исполнили в Финляндии, то есть кошку передали не в Эстонии, а в Финляндии ( см ч 1 арт 7 регламента). 

Если в данном случае действует общее правило, то есть частное лицо продало  спор подсуден эстонскому суду, но покупатель все-таки подаст иск в финский суд, то не стоит игнорировать документы из финского суда и по их получении в установленный срок направить свое возражения о нарушении подсудности спора с просьбой оставить иск без рассмотрения и прекратить судебное дело, в противном случае финский суд может признать согласие продавца на рассмотрение дела в финском суде и рассмотреть его по существу (см ч 1 арт 26 регламента).        

Tere! Müün oma autot ettevõttelt juba leppisime kokku ,et müün kliendile,tegin juba arvet ja tasumine toimus,aga omanikuvahetust pole veel ega,ega muud allkirjastust. Aga,kui plaanid mul muutusid ja ma ei soovi seda autot juba sellele kliendile müüa,kas ma võin tehingust loobuda kannatades tagasi raha ning teha krediitarvet? Lihtsalt klient ütleb et kaebab kohtusse.

Üldjuhul ei või pärast kokkuleppe sõlmimist ja ostuhinna tasumist ühepoolselt ümber mõelda. Kui ostjaga lepiti kokku auto müük, esitasite arve ning ostja tasus selle, siis on müügileping juba sõlmitud. Omanikuvahetuse vormistamine Transpordiametis on lepingu täitmise tehniline toiming, mitte lepingu tekkimise eeltingimus.

Seetõttu:

• Ostjal on õigus nõuda auto üleandmist. 
• Kui keeldute autot üle andmast, võib ostja nõuda lepingu täitmist või kahju hüvitamist. 
• Raha tagasikandmine ilma ostja nõusolekuta ei lõpeta lepingut automaatselt. 

Tere Soovin saada nõu, kuidas edasi tegutseda järgmises olukorras. Ostsin hiljuti valminud uusarenduse korteri maja viimasele korrusele. Paraku kostub meie korterisse alt naabri kõndimine ja sisuliselt iga samm madalasagedusliku “trummiefektina”. Kui sammud on tugevamad, on kohati tunda vibratsiooni ka meie korteri põrandas. Minu hinnangul ei tundu tavapärane ega normaalne, et hiljuti valminud uusarenduse korteris peaks alt naabri sammud sellise madalasagedusliku “trummiefektina” üles kostuma. Saan aru, et kortermajas ei saa eeldada täielikku vaikust, kuid kirjeldatud olukord tundub selgelt tavapärasest olmemürast erinev. Sama probleemi on kirjeldanud ka teise maja sama planeeringuga korteri elanik. Samas aga kõik korterid sellist probleemi ei taju üldse. Pöördusin arendaja poole, kuid arendaja viitab üldistele müramõõtmistele, mis on tehtud teistes korterites ning mille tulemused vastavad nõuetele. Minu korteris eraldi mõõtmisi ega konstruktsioonide kontrolli tehtud ei ole. Samuti suhtlesin akustikuga, kes kinnitas kirjalikult, et minu telefoni salvestustelt on kuulda madalsageduslikku konstruktsioonimüra ning viitas võimalikule konstruktsioonilisele resonantsile. Samas leidis ta, et tavapärased standardmõõtmised võivad siiski jääda normi piiresse ning ainult mõõtmisega võib olla keeruline probleemi lõplikult hinnata. Mul on tekkinud küsimus, kuidas sellises olukorras üldse edasi minna ning millised õigused mul korteri omanikuna on. Sooviksin hinnangut järgmistele küsimustele: 1. Kas mul on õigus nõuda arendajalt konkreetse korteri või konstruktsiooni täiendavat kontrolli. 2. Kas arendaja saab piirduda ainult teiste korterite mõõtmistulemustega, kui minu korteris esineb konkreetne pretensioon (ka teise maja täpselt sama korter kurdab); 3. Kas sellist olukorda võiks käsitleda võimaliku ehitusliku või teostusliku puudusena; 4. Milline võiks olla kõige mõistlikum järgmine samm: ehitusekspertiis, täiendav mõõtmine, edasine õigusabi või muu lahendus. Ette tänades

Pooled sõlmisid müügilepingu, küsija omandas lepingu alusel ostjana korteriomandi. Võlaõigusseaduse § 217 kohaselt peab müüdud asi vastama lepingutingimustele, sh lepingus kokkulepitud omadustele, sobima tavaliseks kasutamiseks ja vastama kvaliteedile, mida ostja võib mõistlikult oodata. Ostja korteriomandis ilmnes müraprobleem, alumisest korterist kostuvad ebaharilikult ulatuslikult läbi sammud, mis tekitavad põrandas vibratsiooni. Heliisolatsioon on kasutusomadus, mille ebapiisavus või puudumine on lepingurikkumine. Kuna heliisolatsiooni hinnatakse ruumipõhiselt, ei saa müüja piirduda väitega, et teistes korterites müraprobleeme ei ole esinenud.

Ostja saab esitada müüjale kirjaliku nõude tuvastada konkreetses korteris ja selle ruumides mürataseme nõuetele vastavus ning puuduste ilmnemisel kõrvaldada need müüja kulul. Kui müüja keeldub mürataseme mõõtmisest, peab ostja ise koguma tõendi – st ta peab tellima mürataseme mõõtmise, kandma kulud ja esitama hiljem mõõtmise tulemused koos kantud kulude hüvitamise nõudega müüjale. Kui müüja keeldub puuduse kõrvaldamisest ja kantud kulude hüvitamisest, tuleb esitada kohtule hagi müüja vastu ja nõuda müüja poolt asja lepingunõuetega vastavusse viimist ning tekitatud kahju hüvitamist. 

Tere. Me elukaaslasega soovime meie maamaja kirjutada minu nimele. Ostes 4 aastat tagasi sai see teatud põhjustel kaasa nimele. Kuidas oleks juriidiliselt kõige mõistlikum seda teha? Kas kinkelepinguna või on veel midagi? Head

Kui te kinnisvara omandamisel elukaaslasele midagi tasuma ei pea, siis on tegemist kinkelepinguga. Kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama (VõS § 259 lg 1).Kinkelepingu puhul tuleb silmas pidada, et kinkelepingust on võimalik jämeda tänamatuse korral taganeda. 
Kui on tegemist müügilepinguga, siis ei ole võimalik lepingust taganeda jämeda tänamatuse alusel. Müügilepinguga on tegemist, kui üks osapool kohustub omandamisel tasuma teisele osapoole ostuhinna rahas. Antud juhul ei tule välja, et kuidas toimus maamaja ostu finantseerimine – s.t. kas võis olla, et te andsite ostuks laenu? Juhul kui jah ning laenu tagastamise tähtaeg on käes, siis on võimalik sõlmida müügileping, kus müügihinna tasumine toimub laenu tasaarvestamisega. Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist (VõS§ 197 lg 1).