Tere! Tahan uurida mida oleks võimalik teha. Ostsin omale auto, mis osutus katkiseks, kuigi väideti et auto on korras ja "sõidab kulda". tegu on eraisiku müügiga kahjuks, uurisin ka seda korduma kippuvaid küsimusi, aga tunnen vajadus lähemalt uurida veidi. autol tuli kapitaal remondi arve, et auto korda saada. mehhaaniku sõnul probleem oli juba enne auto ostmist, mis ei tekkinud minu omamise ajal. olen nüüdseks autot omanud 2-3 nädalat. oleme arutanud eelmise omanikuga, et mida teha. remondi arve on kuskil 4 tuhat eurot, millest omanik on nõus maksma ainult 1 tuhat eurot. minu vaates ei ole see normaalne kuna, miks peaksin autole veel 3 tuhat eurot alla panema kui mulle lubati korraliku autot. kas mul on midagi võimalik teha või on see hea, et eelmine omanik üldse on nõus maksma? mul on auto näitudest ju kulumiste asjadest kõikidest pilt, koos vestluste ja kuulutusega. Palun aidake mind. auto remondi arve on kuskil 26% auto ostu hinnast.

Tere!

Ka eraisikult auto ostmisel on Teil õigus esitada müüja vastu nõue, kui auto ei vastanud kokkulepitud tingimustele ja puudus või selle põhjus oli olemas juba auto üleandmise ajal. Seega ei pea Te nõustuma 1000 euroga üksnes põhjusel, et müüja on eraisik. Vaidluse korral peate aga üldjuhul ise tõendama puuduse olemasolu auto üleandmise ajal.

Oluline on eristada varjatud puudust kasutatud auto tavapärasest kulumisest. Müüja ei pea muutma kasutatud autot uueväärseks. Hinnata tuleb auto vanust, läbisõitu, hinda ja müüja antud teavet selle seisukorra kohta. Kuulutus ja vestlused, milles müüja kinnitas auto korrasolekut, on seetõttu olulised tõendid. Ainuüksi suur remondikulu ei tõenda veel müüja vastutust.

Soovitan paluda remonditöökojalt kirjalik ja põhjendatud hinnang, milles kirjeldatakse riket, selle põhjust ning seda, mille põhjal saab järeldada, et puudus või selle põhjus oli olemas juba enne auto ostmist. Lisada tuleks vajalike remonditööde loetelu ja maksumus. Säilitage müügileping, kuulutus, kirjavahetus, fotod ning võimaluse korral ka remondi käigus eemaldatud vigased detailid. Kui müüja töökoja hinnangut vaidlustab, võib vaja minna sõltumatu eksperdi arvamust.

Puudusest tuleb müüjale teatada mõistliku aja jooksul pärast selle avastamist. Saatke talle kirjalik nõue koos töökoja hinnangu ja remondipakkumisega ning nõudke puuduse kõrvaldamist müüja kulul. Andke müüjale võimalus auto ja puudusega tutvuda ning mõistlik tähtaeg parandamise korraldamiseks. Kui remont pole veel tehtud, tuleks see võimalus anda enne remondi tellimist. Kui müüja õigustatud parandamisnõuet mõistliku aja jooksul ei täida, võib Teil olla õigus lasta auto parandada ja nõuda temalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist VÕS § 222 lg 5 alusel.

Olulise lepingurikkumise korral võib kõne alla tulla ka müügilepingust taganemine ehk auto tagastamine müüjale ja ostuhinna tagasinõudmine. Selline alus võib tekkida näiteks siis, kui müüja keeldub õigustamatult puuduse kõrvaldamisest või ei kõrvalda seda mõistliku aja jooksul. Remondikulu suurus – Teie puhul ligikaudu 26% ostuhinnast – on hindamisel oluline asjaolu, kuid ei anna iseenesest automaatset taganemisõigust.

Kui kogu 4000-eurone remont on vajalik müüja vastutusalasse kuuluva puuduse kõrvaldamiseks ja kulud on mõistlikud, võib nõue hõlmata kogu seda summat. Tavapärase hoolduse või puudusega mitteseotud tööde kulud ei kuulu automaatselt hüvitamisele. 1000 euro pakkumine on võimalik kompromiss, mille vastuvõtmine sõltub Teie nõude tõendatavusest. Enne nõustumist kontrollige, kas kokkuleppega kaasneb ülejäänud nõuetest loobumine.

Kui kokkulepet ei saavutata, saab eraisikust müüja vastu nõude esitada maakohtusse. Tarbijavaidluste komisjon eraisikutevahelisi müügivaidlusi ei lahenda. Enne kohtusse pöördumist on mõistlik lasta juristil üle vaadata müügileping, tehniline hinnang ja müüjaga peetud kirjavahetus, et hinnata sobivat nõuet ja selle tõendatavust.

Müüsin autot. Ostjakäis autot vaatamas ja jättis lepingu 2 eksemplari omapoolse allkirjaga ja infoga. Soov oli, et täida ära ja saada foto lepingust siis kannan raha üle. Tulin komandeeringust koju ja tegingi nii. Samal õhtul tabas mind paanika et mis ma olin teinud. Raha polnud ju veel laekunud. Järgmine hommik helistasin ARK infoliinil ja küsisin et kas ostja saab teha ARK s iseseisvalt tehinguid vaid uduse pildiga lepingust. Vastus oli konkreetne ei. Et peab olema kas üks reaalne allkirjastatud lepingupool või digiallkirjastatud leping. Tundub ju õige. Õnneks päeva jooksul raha laekus. Ja siis üllatus - ostja sai järgmisel päeval uduse pildiga lepingust ikkagi auto registrist kustutada - teha tehinguid minu varaga. (Püänt veel et auto oli pärimisprotsessis ja ei olnud minu kui lepingujärgse müüja nimel). Kui selle ametnikuga suhtlesin ütles ta et see standard toiming. Kui taas suhtlesin ARK infoliinil sama inimesega siis jutt muutus ümmarguseks ja segaseks. Küsimus: Kas tõesti pildiga lepingust, mille võib suvaliselt AI ga genereerida ja millel pole mingit õiguslikku jõudu, saab minna ARK sse ja naabrimehe auto oma nimele kirjutada? Ka ministeeriumisse kirjutasin teabenõude vormis ja sain päris humoorika vastuse: See pilt ei olnud nii udune.

Jah, tegelikult sõlmitud müügilepingu loetav foto võib olla registritoimingu alusdokumendiks. Õigusakt lubab alusdokumendid üldjuhul esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mistõttu ei ole alati vaja originaali või digiallkirjastatud lepingut. Foto ei ole seega automaatselt õigusliku tähenduseta.

See ei tähenda, et võltsitud lepinguga võib naabri auto enda nimele registreerida. Dokument peab tõendama sõiduki seaduslikku omandamist ning põhjendatud kahtluse korral tuleb selle õigsust kontrollida. Teie puhul oli tegemist Teie enda allkirjastatud lepinguga, mille foto saatsite ostjale.

Eraldi küsimus on pärimine. Registrikanne ei määra iseenesest, kes on auto tegelik omanik. Kui pärijaid oli mitu ja pärandvara jagamata, oli auto müümiseks üldjuhul vaja kõigi kaaspärijate nõusolekut.

Tere Soovin õiguslikku hinnangut seoses eraisikute vahel toimunud kasutatud sõiduki müügiga. Müüsin eraisikuna teisele eraisikule Audi A6, hinnaga 5500 eurot. Kirjalikku ostu-müügilepingut ei sõlmitud, kokkulepe oli suuline. Ütlesin ostjale, et minu teada on auto korras. Ma ei andnud garantiid ega kinnitanud, et sõidukil puuduvad kõik tehnilised vead. Samuti ei olnud ma ise autot altpoolt kontrollinud ega teadnud puudustest, millele ostja nüüd tugineb. Auto oli enne müüki läbinud tehnoülevaatuse ligikaudu 2000 km tagasi. Ostjal oli võimalik sõiduk enne ostmist üle vaadata ja soovi korral töökojas kontrollida, kuid ostueelset kontrolli ei tehtud. Pärast ostu pöördus ostja töökotta ja väidab nüüd, et autol esinevad muu hulgas roostekahjustusega tagasild, keevitatud esisilla detail, õli- ja jahutusvedeliku lekked, kulunud silladetailid ning piduriprobleemid. Ostja on lasknud koostada või koostamas kirjalikku defekteerimisakti ning tal on fotod ja videod. Ostja nõuab nüüd sõiduki tagastamist ja kogu 5500 euro suuruse ostuhinna tagasimaksmist, tuginedes Võlaõigusseadusele ja väites, et tegemist on müügihetkel olemas olnud varjatud puuduste ning olulise lepingurikkumisega. Samuti ähvardab ta kohtuvaidluse, ekspertiisi- ja kohtukuludega. Soovin hinnangut, kui tugev on ostja nõue, kellel lasub tõendamiskoormus, milline tähtsus on auto vanusel, hiljutisel tehnoülevaatusel ja ostueelse kontrolli tegemata jätmisel ning kas sellised puudused annavad ostjale õiguse kohe lepingust taganeda. 

Kasutatud sõiduki seisukorra hindamisel tuleb arvestada selle vanust, läbisõitu, hinda ja müüja antud teavet. Kui müüja ei ole näiteks müügikuulutuses kinnitanud, et auto on väga heas korras, ei saa ostja sellist seisukorda iseenesest eeldada.

Riigikohtu praktika järgi peab kasutatud asja ostja arvestama tavapärasest kasutamisest tingitud kulumise ja sellega kaasnevate puudustega. Need ei ole iseenesest lepingutingimustele mittevastavus ega anna alust ostuhinna tagasinõudmiseks. Ütlus „minu teada on auto korras“ ei tähenda üldjuhul lubadust, et kasutatud autol puudub igasugune remondivajadus.

Samas ei välista auto vanus müüja vastutust puuduste eest, mis ületavad tavapärase kulumise piiri, näiteks tõsised liiklusohutust mõjutavad kahjustused. Ostja peab tõendama, et sellised puudused olid olemas juba sõiduki üleandmisel. Lepingust taganemine eeldab tõsist lepingutingimustele mittevastavust.

Tere Soovin küsida õigusabi seoses eraisikult ostetud sõidukiga tekkinud vaidluses. Ostsin kasutatud sõiduki eraisikult. Müüja ütles enne ostu, et mul on võimalik lasta auto kontrollida enda valitud töökojas. Soovisin seda teha, kuid valitud töökojas oli järjekord ning kontrolli sain teha umbes nädal pärast ostu, esimesel võimalikul ajal. Kontrolli käigus tuvastas remonditöökoda mitmeid puudusi, millest kõige olulisemad on: väntvõlli rihmarattal on suured praod ning selle purunemine võib põhjustada laadimise kadumise, rooli muutumise raskeks ja generaatoririhma purunemise; tagadifferi puksid on purunenud, sh sillatala küljes olev puks; tagumise kardaani kummileevendi on purunenud; esineb õlileke klapikambrikaane ümbruses; esineb õlileke mootori ees asuvast torust; lisaks vajavad vahetamist tagumised pidurikettad. Remonditöökoja hinnangul on remont ligikaudu 2000 eurot. Väntvõlli rihmaratta kahjustus on olnud autol juba pikemat aega. Teavitasin müüjat puudustest ja esitasin talle nõude. Müüja lükkas nõude tagasi, väites, et tegemist on suure läbisõiduga auto tavapärase kulumisega ning kuna mul oli võimalus auto enne ostu üle kontrollida, ei vastuta ta puuduste eest. Ta viitas VÕS §-dele 218, 221, 222 ja 223. Olen saatnud müüjale ka täiendava kirja koos remonditöökoja andmetega, kuid sellele ei ole ta vastanud. Palun hinnata, kas tegemist võib olla varjatud puudustega, millised õigused mul on ning mida peaksin enne kohtusse pöördumist tegema. Samuti soovin teada, millised tõendid on olulised ja kas mul võib olla õigus riigi õigusabile. Ette tänades Birgit

Ka eraisikutevahelise müügi puhul võib müüja vastutada varjatud puuduse eest, kui puudus või selle põhjus oli olemas juba auto üleandmise ajal. Vaidluse korral peate üldjuhul ise seda tõendama.

Teie juhtumis on oluline saada võimalikult selge tehniline hinnang selle kohta, mis põhjustas mootorikahjustuse ja kas selle põhjus võis olla olemas juba ostmise ajal. Margiesinduse kirjad ja endoskoobipildid on olulised tõendid, kuid suurema vaidluse korral oleks kasulik ka sõltumatu eksperdi arvamus.

Enne mootori remontimist tuleks müüjat kirjalikult puudusest teavitada ja anda talle võimalus autoga ning kahjustustega tutvuda. Mootori avamisel tuleks kõik kahjustused fotografeerida ja eemaldatud detailid säilitada.

Kui müüja vastutus on tõendatav, võivad sõltuvalt asjaoludest kõne alla tulla remondikulude hüvitamine, ostuhinna alandamine või olulise puuduse korral lepingust taganemine.

Enne tõendite nõuetekohast fikseerimist ja müüjale ülevaatamise võimaluse andmist ei ole soovitatav autot remontida ega müüa, sest see võib hiljem nõude tõendamist raskendada.

Ostsin umbes kolm kuud tagasi eraisikult kasutatud auto. Autol oli juba ostmisel Stage 1 tarkvara, millest olin teadlik. Müüja ei teavitanud mind mootori võimalikest sisemistest vigadest ning ostueelses kontrollis sellist probleemi ei tuvastatud. Hiljuti hakkas mootor kohe käivitamisel tugevalt metalliliselt klõbisema ja süttis EPC-tuli. Auto viidi margiesindusse. Endoskoobiga tuvastati 3. silindri kolvil ja plokikaanel mehaanilised löögijäljed ning hõbedane võõrkeha, mis meenutab süüteküünla elektroodi. Elektrood puudub aga 4. silindri süüteküünlal. Margiesinduse hinnangul võivad silindriseinad olla kahjustamata, kuid mootori tegelik seisukord selgub alles pärast plokikaane eemaldamist ja mootoriploki mõõtmist. Võimalik remont võib maksta mitu tuhat eurot. Soovin teada: 1. Kas mul võib olla õigus esitada eelmisele omanikule nõue varjatud puuduse tõttu, kuigi tegemist oli eraisikutevahelise müügiga? 2. Mida pean tõendama, et näidata rikke põhjuse olemasolu juba auto üleandmise ajal? 3. Kas peaksin enne remonti andma müüjale võimaluse auto ja kahjustustega tutvuda? 4. Millist nõuet oleks sellises olukorras võimalik esitada: remondikulude hüvitamine, ostuhinna alandamine või lepingust taganemine? 5. Kas margiesinduse kirjad ja endoskoobipildid on piisavad või oleks vaja sõltumatu eksperdi arvamust? 6. Kas võin auto enne vaidluse lahendamist remontida või müüa, ilma et kaotaksin võimaluse endise omaniku vastu nõuet esitada? Kõik margiesinduse kirjad, fotod, hinnapakkumised, müügileping, müügikuulutus ja müüjaga peetud kirjavahetus on mul säilinud. Müüjat ei ole veel ametliku nõudekirjaga teavitatud.

Ka eraisikutevahelise müügi puhul võib müüja vastutada varjatud puuduse eest, kui puudus või selle põhjus oli olemas juba auto üleandmise ajal. Vaidluse korral peate üldjuhul ise seda tõendama.

Teie juhtumis on oluline saada võimalikult selge tehniline hinnang selle kohta, mis põhjustas mootorikahjustuse ja kas selle põhjus võis olla olemas juba ostmise ajal. Margiesinduse kirjad ja endoskoobipildid on olulised tõendid, kuid suurema vaidluse korral oleks kasulik ka sõltumatu eksperdi arvamus.

Enne mootori remontimist tuleks müüjat kirjalikult puudusest teavitada ja anda talle võimalus autoga ning kahjustustega tutvuda. Mootori avamisel tuleks kõik kahjustused fotografeerida ja eemaldatud detailid säilitada.

Kui müüja vastutus on tõendatav, võivad sõltuvalt asjaoludest kõne alla tulla remondikulude hüvitamine, ostuhinna alandamine või olulise puuduse korral lepingust taganemine.

Enne tõendite nõuetekohast fikseerimist ja müüjale ülevaatamise võimaluse andmist ei ole soovitatav autot remontida ega müüa, sest see võib hiljem nõude tõendamist raskendada.

Ostsime elamu 2025. aasta novembris ja kolisime sisse 2025. aasta detsembris. 2026. aasta suvel alustasime remondiga ning tööde käigus avastasime mitmeid puudusi, mida maja ostmisel tavapärase ülevaatuse käigus ei olnud võimalik tuvastada. Kõige tõsisem avastus oli teisel korrusel, kus vahelae/põrandakonstruktsiooni puittaladel on tulekahjustuse jäljed ning kahjustatud on ka soojustus. Lisaks esineb vett ja niiskust maja ning terrassi all, tehnoruumis tundub vundament olevat niiske ning oleme avastanud varjatud puudusi elektrisüsteemis. 2026. aasta augustis avastasime, et köögi aknad ja esiku lagi lasevad vihmavett sisse. Samuti esines muid puudusi, näiteks värav ei avanenud. Lepingus on sätestatud, et ostja ostab kinnisvara seisukorras „nagu on“ („as is“) ning müüja ei vastuta võimalike varjatud puuduste eest, millest müüja ei olnud ega pidanud olema teadlik. Samuti on lepingus märgitud, et elamu seisukord vastab elamu vanusele, elamu vajab uuendamist viimistluse osas, fassaad ei ole renoveeritud ning „teise korruse põrand vajab uuendamist“. Kodutehnika ja muu varustus on märgitud kasutatud seisukorras. Soovime teada, kas vaatamata „as is“ tingimusele võib müüja vastutada juhul, kui puudused olid olemas juba müügi ajal ning müüja teadis või pidi neist teadma, kuid ei avaldanud neid meile. Kas teise korruse tulekahjustused ja konstruktsioonikahjustused, niiskus- ja veekahjustused, elektrisüsteemi puudused ning lekked võivad olla varjatud puudused? Kas märge, et teise korruse põrand „vajab uuendamist“, vabastab müüja vastutusest ka varjatud konstruktsioonikahjustuste eest? Milliseid tõendeid peaksime koguma ja kas enne remondi jätkamist tuleks tellida ehitusekspertiis? Milliseid nõudeid saaksime müüjale esitada ning kuidas peaksime müüjatest puudustest ametlikult teavitama?

See juhtum on üsna keeruline ja võib olla tõsiste tagajärgedega, kuid selles artiklis ei saa puuduliku info tõttu ammendavat vastust anda. Olukorra lahendus sõltub paljudest asjaoludest, sh elamu ehitusaastast, samuti sellest, millistes elamu seisundit puudutavates küsimustes pooled läbirääkimisi pidasid, millele oli müügilepingus nende tahe suunatud, miks pidasid pooled vajalikuks kirjeldada elamu seisundit nii nagu see oli jne.

Üldistatuna võib märkida järgmist: lepinguõigust reguleerib võlaõigusseadus (VÕS), mille kohaselt peavad pooled teatama teisele poolele kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama (VÕS § 14). Kuna müüja pidi kohustuse täitmisel lähtuma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat, siis seetõttu ei saa ainuüksi lepingus kokkulepitud elamu seisundi kirjeldus „nagu see on“ olla müüja vastutusest vabastamise aluseks.

Juhul, kui ostja leiab, et müüja on avastatud puuduste osas vastutav, peab ostja arvestama: 1) elamu ehitamise ja võimalike renoveerimiste aegu. Kui elamu püstitati juba aastaid tagasi, siis ei saa ostja eeldada, et elamu kõik osad on samas seisundis nagu äsja püstitatud elamu osad. Näiteks aastaid vana elektrisüsteemi osas võis olla ostjale ettenähtav, et see vajab uuendamist; 2) kõigist ilmnenud puudustest tuleb müüjale teatada mõistliku aja jooksul (VÕS § 220). Seega 2026.a suvel ilmnenud puuduste kohta peab olema teade müüjale juba esitatud; 3) ostja peab koguma tõendeid puuduste kohta, ostja peab kõik puudused fikseerima, tegema detailseid fotosid ja videoid koos kuupäevadega. Ostja peamiseks tõendiks on nõuetele vastav ehitusekspertiisi akt, mille alusel vaatab kõik puudused üle, neid kirjeldab ja hindab ehitusekspert, samuti hindab puuduste tekke põhjusi, ohtlikkust ja mõju. Ekspert saab hinnata, kas puudused olid olemas müügilepingu sõlmimise ajal ja kas olid märgatavad ilma konstruktsioone avamata. Ekspert saab määrata ka puuduse kordategemise maksumuse; 4) puudusi ja nende tekkepõhjusi tuleb analüüsida. Näiteks oleks vaja teada, miks hakkasid köögi aknad ja esiku lagi vihmavett sisse laskma alles 2026.a augustikuus ja milline asjaolu võis seda põhjustada. Tulekahjustuse jälgedega teisel korruse  vahelae puittalade osas on vaja teada, et kas tulekahju on mõjutanud puittalade kandevõimet, kas kandevõime on ohtlikult kadunud jne. Müügilepingu toodud viide, et põrand „vajab uuendamist“, ei mõjuta puittalade seisundit.

Üldiselt tuleks puuduste avastamisel ehitustööd kahjustatud piirkondades peatada ja säilitada algne avastamisaegne olukord. Puudused tuleb fikseerida, läbi viia ehitusekspertiis. Vastavalt ekspertiisi tulemusele võivad varjatud puudusteks olla teise korruse talade tulekahjustused, vundamendi ja konstruktsioonide niiskuskahjustused, sissejooksev vihmavesi jne, need võivad  mõjutavad elamu ohutust, sihtotstarbelist kasutamist ja väärtust. Kuid näiteks mitteavanev värav ei pruugi olla varjatud puudus, kuna see oli tavapärase ülevaatuse käigus ostmise ajal nähtav ja kontrollitav.

Kui ekspertiisi käigus tuvastatakse, et müüja võib olla puuduste eest vastutav, siis saab müüja suhtes kohaldada VÕS §-s 101 olevaid õiguskaitsevahendeid, sh ostuhinna alandamine vastavalt eksperdi poolt määratud väärtustele; kahju hüvitamine kantavate remondikulude ja eksperdi tasude osas; müügilepingust taganemine siis, kui puudused on nii olulised, et elamu on elamiskõlbmatu ja remondikulud on ebamõistlikult suured võrreldes ostuhinnaga. Palun pöörduge juristi poole, kellega koostöös saate asjaolude ja tõendite alusel täpsemalt tuvastada, milliseid nõuded oleksid müüja suhtes põhjendatud.  
 

Tere Minu elukaaslane ostis 17.06.2022 notariaalse ostu-müügilepinguga korteri. Meie arusaama kohaselt oli kehtiv kasutusluba tehingu oluline tingimus ning ka panga eluasemelaenu tingimus. 24.05.2022 esitas müüja linnale kasutusteatisega seotud taotluse (läbi kolmanda isiku). Linna andmetel tehti 10.06.2022 selle kohta negatiivne otsus, mistõttu kasutusteatis ei olnud 17.06.2022 enam kehtiv. Põhjuseks oli nõuetele mittevastav/ebakorrektne avaldus. Tegemist on AK-materjaliga, mistõttu ei saa ma otsust ega selle sisu edastada. 15.06.2022 saatis maakler meile lepingu projekti ning 17.06.2022 leping allkirjastati. Lepingu punktis 1.3 on kirjas: „Riikliku ehitisregistri andmetel paikneb katastriüksusel xxx elamu, mille staatuseks on „olemas“ ning mille kohta on väljastatud järgmine dokument: linn on 24.05.2022 väljastanud kasutusteatise nr xxx.“ Tehingu ajal eeldasime heas usus, et vajalik kasutusluba/kasutusõigus on olemas. Seda ei kontrollinud meie, müüja, maakler, panga esindaja ega notar ning keegi ei juhtinud probleemile tähelepanu. Saime nüüd, üle nelja aasta hiljem, linnalt teada, et 17.06.2022 seisuga kasutusteatis enam ei kehtinud. Soovin teada: 1. Kas lepingu punkt 1.3 võib olla müüja vale või eksitav kinnitus ning kas meil võib olla tema vastu nõue? 2. Kas müüja teadmine 10.06.2022 negatiivsest otsusest mõjutada tema vastutust ja nõude aegumist? 3. Kas meil võib olla nõue maakleri või maakleribüroo vastu, kui maakler teadis või pidi teadma olukorrast, kuid saatis pärast negatiivset otsust lepingu, milles kasutusteatis oli märgitud? 4. Kas ja millistel tingimustel võib vastutada notar, kes lepingu tõestas, kuid ei juhtinud tähelepanu kasutusloa või kasutusteatise tegelikule staatusele? 5. Kas kasutusloa puudumine võib tähendada meie teadmata laenulepingu rikkumist ning kas peaksime enne pangaga ühenduse võtmist midagi ette võtma? 6. Mida peaksime tegema, et võimalikud nõuded ei aeguks, ning millised dokumendid ja tõendid tuleks säilitada või välja nõuda? Palun hinnata eelkõige, kas pärast üle nelja aasta möödumist on meil endiselt võimalik müüja, maakleri või notari vastu nõudeid esitada ning milline peaks olema esimene samm.

Asjaolude kohaselt pole selge, kas müügilepingus avaldatud andmed võisid olla valed. Edastatud p 1.3 sõnastuse järgi sisaldas leping viidet ehitisregistrisse kantud kasutusteatise kohta, kuid küsimus ise on seotud ka kasutusloaga. Kasutusteatis ja kasutuluba on erinevad mõisted, neid reguleerib ehitusseadustik (EhS).  Kasutusteatise esitatakse KOV-ile elektrooniliselt ehitisregistri kaudu 10 päeva enne ehitise kasutamise alustamist (EhS §-d 47, 48). Notariaalselt kinnitatud müügilepingus on viide ehitisregistris olevale kasutusteatise kandele, see viitab, et notar kajastas registrist olnud andmeid, mitte müüja poolt eraldi antud kinnitust. Kasutusluba on aga KOV haldusakt ja seda tuleb ehitisele taotleda siis, kui selle ehitise korral on kasutusluba nõutav (EhS §-d 50, 51).

Eeldades, et antud ehitise osas oli lisaks kasutusteatise avaldamisele ka kasutusluba kohustuslik, siis tuleks ostjal asjaolusid veel täpsustada ja edasiste sammude osas arvestada: 1) kogu müügilepingu tekstist tuleb kontrollida, kas müüja ja ostja leppisid eraldi kokku kasutusloa olemasolus või selle edaspidises taotlemises või kas müüja kinnitas lepingus kasutusloa olemasolu; 2) oluline on teada kasutusteatise ja kasutusloa menetlemisega seotud kuupäevi, sh kui kasutusteatise kanne on tühistatud, siis millisel kuupäeval seda tehti. Selleks tuleks küsida KOV-ilt kasutusloa menetlustoimik, otsus, selle müüjale väljastamise aeg, ehitisregistri toimingute, sh kasutusteatise lisamise ja kande tühistamise ajalugu ning võimalusel toimingute tegija andmed; 3) kui korterelamul oli kasutusluba kohustuslik ja kui see luba puudub tänaseni, siis peavad korteriomanikud asuma seda küsimust koos lahendama. Kasutusluba puudutab kõigi omanike kaasomandit, küsimust võiks lahendada korteriomanike ühise majandamise raames, tavaliselt korteriühistu kaudu.

Küsimuse kohaselt sai ostja andmeid maaklerilt, notarilt ja müüjalt. Enne lepingu sõlmimist tuginesid need isikud ehitisregistris avaldatud kasutusteatisele. Müügilepingus võib kasutusteatise viide olla õige, kui lepingu sõlmimise päeval oli ehitisregistri kasutusteatise kanne veel näha. Kui kasutusteatise kanne oli näha, siis maakler ja notar võisid neile andmetele tugineda ning neile ei saa teha rikkumise etteheiteid.

Küll saab kaaluda müüja poolt võimalikku rikkumist. Müüjale oli teada KOV-ile esitatud kasutusloa taotlus. Kui KOV tegi kasutusloa osas keelduva otsuse 7 päeva enne lepingu sõlmimist, siis võib olla tõenäoline, et KOV edastas müüjale keelduva otsuse enne lepingu sõlmimise kuupäeva.  Teisalt, kui müüjale ei olnud KOV veel keelduvat otsust väljastanud, siis oleks müüja pidanud lepingu sõlmimisel tegema teatavaks nii kasutusloa taotlemise kui ka vastuse puudumise.

Ostja nõuete aegumisest. Müügileping sõlmiti üle nelja aasta tagasi. Lepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikul, siis on nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat. Aegumistähtaeg tähendab, et enne tähtaja möödumist peab ostja olema esitanud kohtule hagiavalduse kohustust rikkunud isiku vastu. Kui hagiavaldust tähtaja jooksul ei esitata, siis on üldjuhul ostja nõuded aegunud. Kui ostja soovib tugineda tahtlikule rikkumisele ning kümneaastasele aegumistähtajale, peab ostja ära tõendama, et nõude saaja rikkus oma kohustus tahtlikult.

Vastused küsimustele. 1-2: Kui ostja suudab tõendada lepingu sõlmimise ajal müüja teadmist, et kasutusteatise kanne tühistati ja et kasutusluba jääb välja andmata, siis oli müüja kohustatud teatama ostjale neist asjaoludest. Ostjal võis tekkida müüja rikkumise alusel tema vastu nõuded: näiteks puuduste kõrvaldamine, ostuhinna alandamine, kahju hüvitamine. Need nõuded on aegunud. Kui ostja suudab kohtule veenvalt tõendada, et müüja tegutses teadlikult ja pahatahtlikult, sellisel juhul võib kõne alla tulla pikem aegumistähtaeg. 3. Kui maakler või maakleribüroo rikkusid lepingust tulenevaid kohustusi, siis võib ostjal olla nõue nende vastu. Reeglina vastutab maakler vahendajana ning tema suhtes kohalduks kolmeaastane aegumistähtaeg. See nõue on aegunud. 4. Notari vastutuse aluseid praegu ei nähtu, lepingu kohaselt kajastas notar ehitisregistris avaldatud andmeid. Kui siiski peaks selguma notarile etteheidetavat hooletust, on need võimalikud nõuded samuti aegunud. 5. Enne panga poole pöördumist oleks soovitatav selles artiklis loetletud asjaolud välja selgitada. Pank võib olla huvitatud sellest, millal kavatsetakse kasutusluba taotlema hakata. Kui see on teada, saab panka juhtunust ning kavadest teavitada. 6. Kuna üldine kolmeaastane aegumistähtaeg on möödunud, on  eeldatavalt kõik nõuded aegunud. Kui ostja soovib tõendada müüja poolt tahtlikku rikkumist, tuleb kokku koguda kõik asjaga seotud dokumendid; sh lepingu sõlmimise eelsed kirjad ja saadud dokumendid, kasutusteatise ja -loa menetlusdokumendid jne. Pärast tõendite kogumist soovitame pöörduda juristi poole, kes saab analüüsida müüja vastutuse esinemise aluseid. 

Ostsin eraisikult kasutatud sõiduauto, kohe peale ostu ilmnes autol suur puudus, mootoriketi viga, mille tõttu auto on sõidukõlbmatu. Tasusin auto eest pangaülekandega, vormistasime omanikuvahetuse Transpordiameti e-teeninduses. Eraldi ostu-müügilepingut ei sõlminud. Olemas on järgmise päeva hommikul esindusest saadud hinnapakkumine remondile ning vestlus müüjaga, kus ta pakub remondi kogumaksumusest (1452 eur) kõigest 500 euro kompenseerimist, kuna tema arvates pole tegu varjatud puudusega. Kuidas käituda edasi? Kas mul on õiguslik alus sisse anda maksekäsu kiirmenetlus?

Eraisikute vahel sõlmitud kasutatud sõiduauto müügilepingule kohaldub võlaõigusseadus. See, et eraldi kirjalikku ostu-müügilepingut ei vormistatud, ei tähenda, et müügilepingut ei oleks sõlmitud. Lepingu sõlmimist saab tõendada muu hulgas pangaülekande, Transpordiametis tehtud omanikuvahetuse ning pooltevahelise kirjavahetusega.

Müüja vastutab puuduse eest eelkõige juhul, kui puudus oli olemas juba auto üleandmise ajal, isegi kui see ilmnes alles hiljem. Kasutatud auto puhul tuleb siiski arvestada auto vanuse, läbisõidu, hinna ja tavapärase kulumisega. Mootoriketi rike ei ole seega automaatselt varjatud puudus. Vaidluse korral on oluline tõendada, et rikke põhjus oli olemas juba müügihetkel ning tegemist ei olnud pärast ostu tekkinud rikkega või auto vanusest ja kulumisest tuleneva tavapärase remondivajadusega. Asjaolu, et sõiduk muutus sõidukõlbmatuks kohe pärast ostu ja remondiettevõte tuvastas vea juba järgmisel hommikul, toetab ostja seisukohta, kuid võimalusel tuleks remondiettevõttelt küsida ka kirjalik hinnang selle kohta, millest rike tulenes ja kas selle tekkepõhjus pidi olema olemas juba enne auto müüki.

Puudusest tuleb müüjale teatada mõistliku aja jooksul. Üldjuhul on puudusega asja puhul esmaseks õiguskaitsevahendiks nõue, et müüja kõrvaldaks puuduse või kannaks selle kõrvaldamise mõistlikud kulud. Kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja lasta asja parandada ning nõuda müüjalt mõistlike remondikulude hüvitamist. 

Mõistlik on enne auto remontimist anda müüjale kirjalikult mõistlik tähtaeg, mille jooksul ta saab kas auto ise parandada või kinnitada, et tasub remondikulud. Säilitada tuleks kogu kirjavahetus, remondiettevõtte hinnapakkumine, diagnostika tulemused ja hiljem ka remondiarve.

Maksekäsu kiirmenetlusse saab põhimõtteliselt esitada müügilepingust tuleneva kindla rahasumma nõude. TsMS § 481 lg 1 kohaselt saab maksekäsu kiirmenetluses nõuda eraõigussuhtest tuleneva kindla rahasumma tasumist. Praeguses olukorras ei pruugi aga 1452 euro suurune nõue veel olla sissenõutav, kui remonti pole tehtud ja müüjale pole antud võimalust puudust kõrvaldada. Pelgalt remondiettevõtte hinnapakkumine ei tähenda tingimata, et müüjal on juba tekkinud kohustus maksta ostjale täpselt 1452 eurot.

Kui auto parandatakse, remondikulu on tegelikult kantud ning müüja keeldub selle hüvitamisest, võib sellise rahalise nõude esitamine maksekäsu kiirmenetluses olla võimalik. Arvestada tuleb siiski sellega, et müüja võib makseettepanekule esitada vastuväite. Vastuväidet ei pea sisuliselt põhjalikult põhjendama ning sellisel juhul läheb vaidlus üldjuhul edasi hagimenetlusse, kus ostjal tuleb tõendada nii puuduse olemasolu müügihetkel kui ka nõutud remondikulude põhjendatust. Maksekäsu kiirmenetluses kohus nõude sisulist põhjendatust põhjalikult ei kontrolli.

Seega soovitan esmalt hankida remondiettevõttelt võimalikult konkreetne kirjalik hinnang rikke põhjuse kohta ja esitada müüjale kirjalik nõue koos tähtajaga puuduse kõrvaldamiseks või remondikulude kandmiseks. Alles pärast seda, kui müüja nõude täitmisest keeldub või jätab sellele reageerimata ning rahaline nõue on muutunud sissenõutavaks, on mõistlik kaaluda maksekäsu kiirmenetlust või kohe hagi esitamist.

Tere Ostsin boksirendi poe.Kahjuks kuulutus pole alles.Enne ostu kirjutasin küsisin mitmeid kordi boksi täituvuse kohta .Lõpuks vastas suht täis.Hilhem selgus 86 boksist oli renditud vaid 40 ja osa neist ei maksnud renti vaid olid eri kokkuleppega.Lepousime kokku tasumise kahes osas Lepingusse müüja kirjutas inventari müük koos sotsiaalkontodega .Aga mina tunnen et olen petta saanud sest andsin korduvalt teada et minu ostu otsus sõltub kuidas bokside täituvus on.Muda peaksin edasi tegema?

Kui ettevõtte ostmisel anti Teile ebaõiget või eksitavat teavet ettevõtte tegeliku majandusliku olukorra kohta, võib Teil olla võimalik müüja vastu õiguskaitsevahendeid kasutada. Eriti oluline võib olla rendibokside tegelik täituvus, kui sellest sõltus ettevõtte käive ja Teie otsus ettevõte osta. Ka Riigikohus on leidnud, et ettevõtte või enamusosaluse müügil võivad ettevõtte majanduslikud omadused olla müügilepingu seisukohalt olulised.

Kui Te küsisite enne tehingut korduvalt konkreetselt bokside täituvuse kohta ja müüja jättis tegeliku olukorra avaldamata või tekitas Teile mulje, et boksid on peaaegu täis, võib sõltuvalt asjaoludest tulla kõne alla ka tehingu tühistamine eksimuse või pettuse tõttu. Pettuse või eksimuse alusel tehingu tühistamise võimalus tuleneb TsÜS §-dest 92 ja 94.

Soovitame Teil alles hoida kogu müüjaga peetud kirjavahetus ja muud tõendid selle kohta, millist teavet enne ostu küsisite ning mida müüja Teile vastas. Samuti tuleks koguda andmed bokside tegeliku täituvuse ja rendivõlgnevuste kohta tehingu tegemise ajal.

Edasine tegevus sõltub sellest, mida täpselt ostsite – kas äriühingu osaluse, ettevõtte kui majandusüksuse või üksikud varad ja lepingud – ning mida müügilepingus ettevõtte seisundi kohta kokku lepiti. Seetõttu soovitame pöörduda lepingu ja kirjavahetusega juristi või advokaadi poole, kes saab hinnata, kas Teil on alust nõuda kahju hüvitamist, hinna alandamist või tehing tühistada.

Tere. Ostsin juuli alguses toimiva äri.Boksirent jms.kuna olin haige tegime tehingu kaugusest.Mitmeid kordi toonitasid müüjale ja küsisin rendibokside täituvuse kohta .Millest ta koguaeg kõrvale põikas ja ütles suht täis.Selgus hiljem aga 86 boksist oli renditud 40 ja nendest ka osa kes renti ei maksnud.Mis mul oleks võimalik edasi teha?

Kui ettevõtte ostmisel anti Teile ebaõiget või eksitavat teavet ettevõtte tegeliku majandusliku olukorra kohta, võib Teil olla võimalik müüja vastu õiguskaitsevahendeid kasutada. Eriti oluline võib olla rendibokside tegelik täituvus, kui sellest sõltus ettevõtte käive ja Teie otsus ettevõte osta. Ka Riigikohus on leidnud, et ettevõtte või enamusosaluse müügil võivad ettevõtte majanduslikud omadused olla müügilepingu seisukohalt olulised.

Kui Te küsisite enne tehingut korduvalt konkreetselt bokside täituvuse kohta ja müüja jättis tegeliku olukorra avaldamata või tekitas Teile mulje, et boksid on peaaegu täis, võib sõltuvalt asjaoludest tulla kõne alla ka tehingu tühistamine eksimuse või pettuse tõttu. Pettuse või eksimuse alusel tehingu tühistamise võimalus tuleneb TsÜS §-dest 92 ja 94.

Soovitame Teil alles hoida kogu müüjaga peetud kirjavahetus ja muud tõendid selle kohta, millist teavet enne ostu küsisite ning mida müüja Teile vastas. Samuti tuleks koguda andmed bokside tegeliku täituvuse ja rendivõlgnevuste kohta tehingu tegemise ajal.

Edasine tegevus sõltub sellest, mida täpselt ostsite – kas äriühingu osaluse, ettevõtte kui majandusüksuse või üksikud varad ja lepingud – ning mida müügilepingus ettevõtte seisundi kohta kokku lepiti. Seetõttu soovitame pöörduda lepingu ja kirjavahetusega juristi või advokaadi poole, kes saab hinnata, kas Teil on alust nõuda kahju hüvitamist, hinna alandamist või tehing tühistada.