Puudusega asja ostmine
Ostsin eraisikult kasutatud sõiduauto, kohe peale ostu ilmnes autol suur puudus, mootoriketi viga, mille tõttu auto on sõidukõlbmatu. Tasusin auto eest pangaülekandega, vormistasime omanikuvahetuse Transpordiameti e-teeninduses. Eraldi ostu-müügilepingut ei sõlminud. Olemas on järgmise päeva hommikul esindusest saadud hinnapakkumine remondile ning vestlus müüjaga, kus ta pakub remondi kogumaksumusest (1452 eur) kõigest 500 euro kompenseerimist, kuna tema arvates pole tegu varjatud puudusega. Kuidas käituda edasi? Kas mul on õiguslik alus sisse anda maksekäsu kiirmenetlus?
Eraisikute vahel sõlmitud kasutatud sõiduauto müügilepingule kohaldub võlaõigusseadus. See, et eraldi kirjalikku ostu-müügilepingut ei vormistatud, ei tähenda, et müügilepingut ei oleks sõlmitud. Lepingu sõlmimist saab tõendada muu hulgas pangaülekande, Transpordiametis tehtud omanikuvahetuse ning pooltevahelise kirjavahetusega.
Müüja vastutab puuduse eest eelkõige juhul, kui puudus oli olemas juba auto üleandmise ajal, isegi kui see ilmnes alles hiljem. Kasutatud auto puhul tuleb siiski arvestada auto vanuse, läbisõidu, hinna ja tavapärase kulumisega. Mootoriketi rike ei ole seega automaatselt varjatud puudus. Vaidluse korral on oluline tõendada, et rikke põhjus oli olemas juba müügihetkel ning tegemist ei olnud pärast ostu tekkinud rikkega või auto vanusest ja kulumisest tuleneva tavapärase remondivajadusega. Asjaolu, et sõiduk muutus sõidukõlbmatuks kohe pärast ostu ja remondiettevõte tuvastas vea juba järgmisel hommikul, toetab ostja seisukohta, kuid võimalusel tuleks remondiettevõttelt küsida ka kirjalik hinnang selle kohta, millest rike tulenes ja kas selle tekkepõhjus pidi olema olemas juba enne auto müüki.
Puudusest tuleb müüjale teatada mõistliku aja jooksul. Üldjuhul on puudusega asja puhul esmaseks õiguskaitsevahendiks nõue, et müüja kõrvaldaks puuduse või kannaks selle kõrvaldamise mõistlikud kulud. Kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja lasta asja parandada ning nõuda müüjalt mõistlike remondikulude hüvitamist.
Mõistlik on enne auto remontimist anda müüjale kirjalikult mõistlik tähtaeg, mille jooksul ta saab kas auto ise parandada või kinnitada, et tasub remondikulud. Säilitada tuleks kogu kirjavahetus, remondiettevõtte hinnapakkumine, diagnostika tulemused ja hiljem ka remondiarve.
Maksekäsu kiirmenetlusse saab põhimõtteliselt esitada müügilepingust tuleneva kindla rahasumma nõude. TsMS § 481 lg 1 kohaselt saab maksekäsu kiirmenetluses nõuda eraõigussuhtest tuleneva kindla rahasumma tasumist. Praeguses olukorras ei pruugi aga 1452 euro suurune nõue veel olla sissenõutav, kui remonti pole tehtud ja müüjale pole antud võimalust puudust kõrvaldada. Pelgalt remondiettevõtte hinnapakkumine ei tähenda tingimata, et müüjal on juba tekkinud kohustus maksta ostjale täpselt 1452 eurot.
Kui auto parandatakse, remondikulu on tegelikult kantud ning müüja keeldub selle hüvitamisest, võib sellise rahalise nõude esitamine maksekäsu kiirmenetluses olla võimalik. Arvestada tuleb siiski sellega, et müüja võib makseettepanekule esitada vastuväite. Vastuväidet ei pea sisuliselt põhjalikult põhjendama ning sellisel juhul läheb vaidlus üldjuhul edasi hagimenetlusse, kus ostjal tuleb tõendada nii puuduse olemasolu müügihetkel kui ka nõutud remondikulude põhjendatust. Maksekäsu kiirmenetluses kohus nõude sisulist põhjendatust põhjalikult ei kontrolli.
Seega soovitan esmalt hankida remondiettevõttelt võimalikult konkreetne kirjalik hinnang rikke põhjuse kohta ja esitada müüjale kirjalik nõue koos tähtajaga puuduse kõrvaldamiseks või remondikulude kandmiseks. Alles pärast seda, kui müüja nõude täitmisest keeldub või jätab sellele reageerimata ning rahaline nõue on muutunud sissenõutavaks, on mõistlik kaaluda maksekäsu kiirmenetlust või kohe hagi esitamist.