Soovin küsida nõu oma olukorra kohta. Minu abikaasa õde on mulle korduvalt öelnud, et ta lubab mul selles majas elu lõpuni elada. See lubadus on olnud ainult suuline ning midagi kirjalikku ega ametlikku ei ole vormistatud. Kas sellisel suulisel lubadusel on õiguslik tähendus? Kui maja peaks tulevikus minema tema omandisse, kas ta on kohustatud seda lubadust täitma? Kui ei, siis milline leping või õiguslik dokument tuleks vormistada, et minu õigus selles majas elu lõpuni elada oleks seadusega kaitstud?

Küsija muretseb selle üle, et kas tulevikus saaks ta oma praeguse kodu säilitada. Tema mees omab lahusvarana kinnisasja ja sellel asuvat elamut, abikaasad elavad koos sellel kinnisasjal ja selles elamus. Abikaasadele on teada, et mehe surma järgselt pärib selle kinnistu mehe õde. Naine muretseb, et juhul kui ta peaks oma mehe üle elama, siis kas tal on jätkuvalt õigus ühist kodu edasi kasutada kuni elu lõpuni. Mehe õde lubas naisele suuliselt, et ta võib ka omandi ülemineku järgselt elamus edasi elada.

Naine kasutab eluruumi praegu oma mehe perekonnaliikmena, selle eluruumi kasutamise õigus ei jätku iseseisvana pärast mehe surma. Mehe õde andis naisele edaspidiselt elamise kohta suulise lubaduse. Kuigi suuline kokkulepe võib teatud asjaoludel olla pooltevaheline tasuta kasutamise kokkulepe, siis kuid antud juhul jääks naine pärandi avanemise järgselt peamiselt sõltuma sellest, kas see suuline kokkulepe oli piisavalt selge, siduv ja tõendatav. Suuline kokkulepe ei ole eluaegse elamisõiguse kindel kaitse.

Seega tuleks eluruumi kasutamisega kokkulepped sõlmida kirjalikult, neid saab sõlmida kas lihtkirjalikus vormis või notariaalselt tõendatuna. Pärandi avanemise järgselt võiksid naine ja mehe õde sõlmida lihtkirjalikus vormis üürilepingu, millega kaasneb tasu ehk üüri maksmise kohustus või kui eluruumi kasutamise oleks tasuta, siis vara tasuta kasutamise lepingu.  Kuid need on võlaõiguslikud lepingud ja neid saab seaduses toodud juhtudel lõpetada. Seega need ei tagaks võimalust elada kodus edasi kuni elu lõpuni. Tugevama õiguse annaks kinnisasja kasutamise kohta notariaalselt tõestatud tehingud, milliseks oleks isikliku kasutusõiguse seadmine ning selle õiguse kinnistusraamatusse kandmine. See oleks soovitatav lahendus.

Tere. Palun aidake mind üürivaidluse asjus. Elan üürikorteris Pärnus, maksan igakuiselt üüri, kuid korteri seisukord on halb ja probleemid on jäänud lahendamata. Lühidalt: 12.09.2025 sõlmisin üürilepingu ja kolisin korterisse. Maksin maakleritasu, tagatisraha ja esimese kuu üüri vastavalt lepingule. Alates 28.10.2025 olen korduvalt kirjalikult teatanud probleemidest (külm õhk akende ja ukse kulunud tihendite tõttu, hiljem ka veeleke magamistoa seinas), kuid midagi pole parandatud. Omanik on vastanud, et maja on vana ja midagi ette võtta ei saa — seinast tuleb siiani vahel vett läbi. Ühtegi spetsialisti pole korterisse saadetud, käinud on vaid värvija, kes tuvastas puuduse, kuid ei osanud seda parandada. Magamistoas on õhuniiskus keskmiselt 70%, majast tuleb kanalisatsioonihaisu — olukorda leevendavad vaid õhupuhastid, mille pidin ise ostma. Talvel oli kogu korter väga külm. Üüri olen maksnud iga kuu, juulikuu makse jäi kogemata hiljaks, kuid olen selle nüüdseks (26.07.2026) tasunud. 22.07.2026 sain omaniku juristilt nõudekirja summas 3633,17 eurot. Selles: – väidetakse, et 800-eurone tagatisraha on maksmata, kuigi olen selle tegelikult tasunud; – arvestatakse kõrvalkulude viivist nii, nagu oleksin saanud arved õigeaegselt, kuigi omanik ise tunnistas kirjalikult, et ei saatnud mulle kõrvalkulude arveid 4 kuu jooksul, ja saatis siis kõik arved korraga. Nõue tuleb tasuda 05.08.2026-ks, vastasel juhul ähvardatakse lepingu erakorralise ülesütlemisega alates 06.08.2026. Soovin korteris jätkuvalt elada, tasuda õiglase summa ja mõista, millised on minu õigused. Samuti sooviksin teada, kas mul on õigus kompensatsioonile, kuna pool korterist on olnud halvas seisukorras kogu üürisuhte vältel ning talvel oli kogu korter väga külm. Palun soovitage, mida peaksin praegu, enne 05.08.2026 tähtaega, konkreetselt ette võtma. Kui vajate täiendavaid dokumente, saadan need meelsasti. 

Saatke korteriomanikule ja tema juristile hiljemalt 05.08.2026 kirjalik vastus, vaidlustage põhjendatult tagatisraha ning viivise osa ja tasuge tähtajaks vähemalt see osa nõudest, mida te ei vaidlusta. Teatage, et tagatisraha 800 eurot on tasutud ning lisage maksekorraldus või pangaväljavõtte väljavõte. Paluge nõue viivitamata parandada.. Ärge tasuge vaidlustatud summat sõnastusega, mis võiks tähendada nõude omaksvõttu.

Omanik ei saa lepingut pelgalt nõudekirjas nimetatud kuupäevast automaatselt lõpetada, kui seaduses ette nähtud ülesütlemise eeldused või vorminõuded puuduvad.
 

Korteri läbivoolav niiskus, veeleke, külmus ja kanalisatsioonilõhn võivad olla puudused, mille kõrvaldamist saate nõuda ning mis võivad õigustada üüri alandamist ajavahemikul, mil korteri tavapärane kasutamine oli häiritud. Juba tasutud üüri korral võib kõne alla tulla enammakse tagastamise või tasaarvestamise nõue, kuid alandamise suurus sõltub tõendatud häire ulatusest.

Üürileandja peab võimaldama korterit lepingujärgselt kasutada. Kui puudus ei ole teie põhjustatud, saate nõuda selle kõrvaldamist, alandada üüri ning teatud tingimustel nõuda kahju hüvitamist. Riigikohus on selgitanud, et üüri alandamist võib kasutada koos puuduse kõrvaldamise nõudega.
Üüri alandamine ei ole automaatselt kindel protsent ega karistus omanikule. See peab vastama sellele, kui palju korteri kasutusvõimalus tegelikult vähenes. Leke magamistoas, püsiv liigniiskus, kanalisatsioonilõhn ja külm eluruum võivad õigustada arvestatavat alandamist, eriti kui osa korterist oli elamiseks sisuliselt halvasti kasutatav. Kui korterit ei saanud puuduse tõttu üldse sihtotstarbeliselt kasutada, ei pea selle aja eest üüri ega kõrvalkulusid maksma; kui kasutamine oli üksnes piiratud, on võimalik proportsionaalne üüri alandamine.
Õhupuhastite ostukulu ning muud vajalikud kulud ei muutu automaatselt hüvitatavaks. Hüvitise nõudmiseks tuleb üldjuhul näidata, et kulu tekkis omaniku kohustuse rikkumise tõttu, oli vajalik ja mõistlik ning selle ja puuduse vahel on seos.

Küsimus kommunaalide kohta ,olen üürnik. Aastatega on tõusnud kommunaal 60€ -330€. Juurde on pandud pangalaen,korteri kindlustus,nüüd tõsteti remondifondi 210€-ni. Üürilepingus on välja toodud mida ma maksma pean prügivedu,üldelekter, üldvesi,kanalisatsioon,haldus,remondifond. Leping on aastast 2019, uuendati 2021 aga kõik jäi samaks. 2022 renoveeriti radiaatorid mille jaoks omanik võttis laenu ja mis tuleb nö mul kinni maksta. Nüüd hakkab maja renoveerimine ja remondifond tõusis 210€ ni. Aastatega on tõusnud minult nõutav kommunaalmakse väga kõrgeks. Minu küsimus kas ma pean maksma nii kõrgeid remondifoni makseid( kuigi on lepingus kirjas) pangalaenu ja korteri kindlustust. Kas mul on lootust tagasi saada pangalaenu maksed, korteri kindlustus. Ette tänades Üürnik.

Üldjuhul ei pea üürnik maksma selliseid kulusid, mida lepingus ei ole piisavalt selgelt kokku lepitud või mis ei ole seotud korteri kasutamisega. Teie kirjelduse põhjal on kõige küsitavamad pangalaenu maksed ja korteri kindlustus; remondifondi puhul sõltub vastus sellest, kas lepingus on see tõesti kokku lepitud viisil, mis vastab võlaõigusseaduse § 292 nõuetele. Kui olete pangalaenu või kindlustust maksnud ilma selge õigusliku aluseta, võib nende tagasinõudmine olla vähemalt osaliselt võimalik.

Võlaõigusseaduse § 292 lg 1 järgi peab üürnik lisaks üürile kandma kõrvalkulusid ainult siis, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkulud on eeskätt kulud, mis on seotud asja kasutamisega, näiteks vesi, kanalisatsioon, elekter, prügi ja haldus.
Pangalaenu makse ei ole tavaliselt korteri kasutamise kulu. See on omaniku finantseerimiskulu. Kui lepingus on kirjas remondifond, ei tähenda see automaatselt, et üürnik peab maksma ka omaniku võetud laenu tagasimakseid eraldi reale panduna. Sama kehtib korteri kindlustuse kohta: see ei ole tavapärane kasutuskulu nagu vesi või elekter, vaid omaniku vara kaitsmise kulu.
Remondifondi osas on olukord nüansirikkam. Võlaõigusseaduse § 292 lg 1¹ lubab eluruumi üürilepingus kokku leppida, et üürnik kannab mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses terve hoone korrashoiu- ja parenduskulusid, kuid seda üksnes siis, kui selles lepiti kokku juba lepingu sõlmimisel kirjalikult. Seega ei piisa ainult sellest, et üürilepingus on välja toodud sõna „remondifond”; oluline on ka see, kas kokkulepe on sisult piisavalt selge ja kas nõutav summa on mõistlik, proportsionaalne ja ettenähtav.
Kui 2022. aastal tehti radiaatorite renoveerimine ja omanik võttis selleks laenu, ei muutu laenumakse üksnes selle tõttu automaatselt teie tasutavaks kõrvalkuluks. 
Teil on õigus nõuda üürileandjalt kõiki kulusid tõendavaid dokumente. See tähendab, et võite küsida arveid, korteriühistu arvestusi, remondifondi otsuseid ja selgitust, milline osa on kasutuskulu, milline remondifond, milline laenumakse ja milline kindlustus. Üürileandja peab võimaldama nendega tutvuda.

Tere! Pöördun seoses 2026. aasta jaanuari lõpus ostetud kinnisvaraga ning soovin hinnangut võimalikele nõuetele müüja vastu. Müügileping sisaldab muu hulgas järgmisi tingimusi: punkt 5.9.1, mille kohaselt müüja ei vastuta puuduste eest, millest ostja teadis või pidi teadma; punkt 5.9.2, mille kohaselt müüja ei vastuta varjatud puuduste eest, millest ta lepingu sõlmimise ajal ei teadnud ega pidanud teadma; punkt 10.12, mille kohaselt võib ostja tugineda puudustele sõltumata teatamise tähtajast, kui puudus on seotud müüja tahtluse, raske hooletuse või asjaoluga, millest müüja teadis või pidi teadma, kuid jättis avaldamata; punkt 10.13, mille kohaselt võib ostja nõuda asja parandamist, kahju hüvitamist, ostuhinna alandamist või olulise rikkumise korral lepingust taganeda. Pärast kinnistu valduse ülevõtmist on ilmnenud järgmised probleemid. Üle andmata dokumentatsioon: Müüja lubas üle anda mitmed dokumendid, sealhulgas pelletikamina paigaldusakti, korstnapühkimise aktid ning muu kinnistuga seotud dokumentatsiooni ja pildimaterjali. Neid ei ole siiani üle antud. Avastatud puudused: Küttesüsteem: Pelletikamin on ühendatud pliidiga samasse lõõri, mis spetsialistide hinnangul ei ole lubatud. Korsten: Korstnapühkija hinnangul on korsten seestpoolt tugevalt kulunud. Vuugid on kohati sügavalt tühjad. Esineb niiskuskahjustusi. Teisel korrusel on korstnajalg halvas seisukorras. Sauna korstnajalas on mõra. Korstnapühkija hinnangul on olukord tõsine ning vajab remonti. Elektri- ja veesüsteemid: Ühel boileril on rikkis küttekeha, mis põhjustab vannitoa elektriahela väljalülitumist. Teine boiler kuumeneb välispinnalt ohtlikult tuliseks. Süsteemid näivad olevat hooldamata ning vajavad väljavahetamist. Saunamaja: Duširuumist valgub vesi WC-alale. Aknaraamid on mädanenud ning tundub, et kahjustusi on püütud värvimisega varjata. Muud asjaolud: Majas esineb sipelgate probleem. Kinnistule viiva tee seisukord on väga halb. Hoovi on jäetud märkimisväärses koguses prügi. Soovin Teie hinnangut järgmistes küsimustes: Milliste puuduste osas võib olla tegemist varjatud puudustega, mille eest müüja vastutab? Kas kirjeldatud asjaolud annavad aluse nõuda kahju hüvitamist? Milliseid tõendeid oleks vajalik täiendavalt koguda? Milline võiks olla nõude esitamise strateegia?

Müüja vastutuse keskne küsimus on see, kas kinnisasi vastas üleandmisel lepingutingimustele. Seaduse järgi peab asi vastama kokkulepitud omadustele ja sobima tavapäraseks kasutuseks; ka asja juurde kuuluvad dokumendid peavad olema üle antud. Kui kasutamist takistavad õigusakti nõuded, võib ka see olla lepingutingimustele mittevastavus. See tähendab, et kui pelletikamin ja pliit on ühendatud lahendusega, mis ei ole lubatud, võib see olla puudus ka siis, kui probleem avaldub alles pärast ostu.
Varjatud puuduseks peetakse üldiselt sellist puudust, mida ostja ei saanud tavapärasel vaatlusel avastada. Riigikohus on selgitanud, et ostjalt ei eeldata erakorralisi kontrollimeetmeid ega seda, et ta peaks juba enne tehingut spetsialiste kaasama pelgalt selleks, et müüja võimalikud varjatud puudused üles leida. Seega on Teie kirjeldusest kõige tugevamad varjatud puuduse kandidaadid tõenäoliselt korstna sisemine kulumine, vuukide tegelik seis, korstnajala mõrad, nõuetevastane lõõrilahendus, boilerite sisemised rikked ning aknaraamide ja niiskuskahjustuste võimalik varjatud ulatus, kui see oli peidetud värvi või viimistlusega.
Dokumentide üleandmata jätmine on eraldi oluline teema. Kui müüja lubas anda üle pelletikamina paigaldusakti, korstnapühkimise aktid ja muu kinnistuga seotud dokumentatsiooni, siis nende üleandmata jätmine võib olla lepingu rikkumine sõltumata sellest, kas hiljem ilmneb ka tehniline puudus. See võib olla oluline ka tõendamise mõttes, sest dokumentide puudumine võib viidata sellele, et süsteemide nõuetekohasus oli juba enne küsitav.
Kõik Teie nimetatud asjaolud ei ole siiski võrdse kaaluga. Väga halb tee seisukord ei ole tavaliselt varjatud puudus, kui see oli enne ostu nähtav. Sama kehtib sageli ka hoovi jäetud prügi kohta, kuigi see võib rikkuda üleandmiskohustust, kui lepingu järgi pidi kinnisasi olema teatud seisundis. Sipelgate probleem võib olla nõude alus ainult siis, kui see on püsiv ja ulatuslik ning oli olemas juba üleandmise ajal, mitte pelgalt hooajaline või hiljem tekkinud nähtus.
Kahju hüvitamist saab üldjuhul nõuda siis, kui puudus oli olemas valduse ülemineku ajal, müüja selle eest vastutab ja Teil on tõendatav kahju. Selline kahju võib seisneda mõistlikes remondikuludes, ekspertiisikuludes, ajutistes maja ohutumaks muutmise  kuludes või asja väärtuse vähenemises. Kui puudused on olulised, võib kõne alla tulla ka ostuhinna alandamine või äärmisel juhul lepingust taganemine, kuid kinnisasja puhul on taganemine tavaliselt põhjendatud eeskätt siis, kui rikkumine on tervikuna oluline.
Nõude esitamise mõistlik üldine järjekord on tavaliselt järgmine: esmalt koondada tehnilised tõendid, seejärel esitada müüjale kirjalik ja puudusi täpselt kirjeldav teade koos nõudega ning anda mõistlik tähtaeg vastamiseks või puuduste kõrvaldamiseks. Alles pärast seda on lihtsam hinnata, kas sobivam õiguskaitsevahend on parandamine, kulude hüvitamine, ostuhinna alandamine või kohtusse pöördumine. Kõige olulisem on tegutseda kiiresti, kirjalikult ja tõendatult.

Metsa raieõiguse lepingu rikkumine Kas on mõtet võtta ette kohtutee kui esinevad lepingu rikkumised mida rikkuja ei tunnista aga erapooletud hindajad on kinnitanud k.a.esimene kontrollija langetaja poolt suuliselt (noorendikust läbisõit ja osaline noorendiku lõikamine; harvendusraie aladel, mis olid lepingus nimetatud selliseks, mida ei puudutata; 1,5kuud üle lepingu tähtaja ladustatud materjali hoidmine maa-alal ilma eelneva kokkuleppeta; väikesed piiriületused eri kohtades; raiematerjali omastamine hoovialalt kui oli kokkulepitud vaid langetus ja ladustus teritooriumil; koristamata alad, mis takistas istutust neil aladel; +suuliste kokkulepete rikkumine seoses seemnepuudega). Leping näeb ette võimaliku maksimum trahvi 20% kui tegevus on olnud sihilik. Maksimum trahvimääraga ähvardati ka müüjat kui sooviti lepingust 2h peale allkirjastamist taganeda (konkureeriv pakkumine kattis kogu ala istutuskulud, lepingusse jäämine tekitas sellega olulise tuluosa kaotuse). Kuidas ja kas jätkata?

Jah, üldjuhul võib kohtutee olla põhjendatud, kui rikkumised on tõendatavad, kahju on rahaliselt kirjeldatav ja leppetrahvi tingimus on lepingus piisavalt selge. Teie kirjelduse järgi ei paista küsimus olevat ainult ühes väikeses rikkumises, vaid mitme rikkumise kogumis, mis võib tugevdada nõuet. Enne kohtusse minekut on mõistlik saata rikkujale kirjalik nõue koos tähtajaga, kirjeldada kõik rikkumised eraldi ning nõuda kas kahju hüvitamist, leppetrahvi või mõlemat vastavalt lepingu sõnastusele.

Võlaõigusseaduse järgi saab lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, leppetrahvi ning teatud juhtudel ka lepingust taganeda. Kui lepingus on leppetrahv kokku lepitud, võib seda nõuda sõltumata tegeliku kahju täpsest suurusest, kuid kahju hüvitamist saab lisaks nõuda üksnes ulatuses, mida leppetrahv ei kata.
Teie kirjeldatud rikkumised jagunevad sisuliselt mitmeks liigiks: metsakultuuri või noorendiku kahjustamine, lubamata raie või harvendus alal, mida ei tohtinud puudutada, tähtaja rikkumine, materjali võimalik omastamine, koristamata jätmine ning suuliste lisakokkulepete rikkumine. Iga sellise rikkumise puhul on kohtus oluline eraldi tõendada kolm asja: mis oli kokkulepe, kuidas seda rikuti ja milline rahaline või muu kahjulik tagajärg sellest tekkis.
Kohtus ei piisa tavaliselt ainult üldisest väitest, et „töö tehti halvasti”. Kõige tugevamad tõendid on kirjalik leping, selle lisad ja kaardid, üleandmisaktid, fotod kuupäevaga, droonifotod või ortofotod, sõltumatu metsandusliku hindaja kirjalik arvamus, mõõdistused piiriületuste kohta, veose- või laodokumendid, kirjavahetus ja võimalikud tunnistajad. Suuline jutt „esimene kontrollija kinnitas” on abiks, kuid kohtus on palju tugevam kirjalik eksperthinnang või tunnistaja ütlus.
Kui soovite tugineda leppetrahvile, on määrava tähtsusega lepingu täpne sõnastus. Kui leping ütleb, et kuni 20% trahv rakendub sihiliku tegevuse korral, tuleb vaadata, kas see on automaatne sanktsioon, ülemmäär või eeldab eraldi tõendamist, et rikkumine oli tahtlik. Kui tahtlust tõendada ei saa, võib siiski jääda alles kahju hüvitamise nõue. Samuti tuleb leppetrahvi nõudmisest teatada mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist.
Küsimus, kas 2 tundi pärast allkirjastamist oleks saanud lepingust taganeda ilma sanktsioonita, ei ole metsaraie lepingute puhul automaatne. Eesti õiguses ei ole sellise lepingu puhul üldist vaba taganemisõigust lihtsalt seetõttu, et ilmus parem pakkumine. Seega ainuüksi hilisem parem pakkumine ei tähenda, et teine pool ei võiks leppetrahvile tugineda, kui leping seda ette nägi. Samas tuleb ka siin hinnata lepingu täpset sõnastust ja seda, kas tööga oli juba alustatud ning kas nõutav trahv oleks konkreetsetel asjaoludel põhjendatud.

05.05. toimus korteri ost. Notariaalse lepingu järgi on müüjal 2 kuud aega väljakolimseks (kuni 05.07.), esimene kuu tasuta ning teise kuu eest on kokku lepitud üüritasu. Lepingus on kirjas: “ MÜÜJA ja OSTJA lepivad kokku, et MÜÜJA tasub OSTJALE ühe kuu sees elamise eest üüri 400.- eurot + kommunaalid.” Müüja hakkas arvutama päevahinda (lepingus ei ole päevahinna kohta midagi toodud), viivitama maksega kuigi teine kuu on juba käes ning ütlema et maksab sees oldud päevade eest kui korteri võtmeid üle annab, kuigi lepingus on selgelt kirjas et üks kuu kasutamist (mis algas 05.06.) on 400€. Reeglina makstakse üürimakset ette. Lepingus ei ole tõepoolest toodud maksekuupäeva, kuid pole ka midagi ümberarvutamisest ega 05.06.- 05.07. perioodi päevahinnast. Mida mina (ostja) saaksin antud olukorras teha? Kas minul on õigus nõuda 400€ lepingu järgi või hoopis müüjal on õigus maksta vähem lepingus kehtestatud summast?

Teie küsimuses on kaks eri teemat: summa suurus ja maksmise aeg. Summa osas on oluline lepingu sõnastus. Kui leping ütleb, et müüja tasub “ühe kuu sees elamise eest üüri 400 eurot + kommunaalid”, siis see viitab pigem kindlale kuutasule, mitte päevahinnale. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte tegelikust tahtest ja lepingu eesmärgist tervikuna. Kui päevapõhist arvestust ei ole kokku lepitud, ei saa müüja seda hiljem lihtsalt ise kehtestada.
Lisaks tuleb arvestada, et müüja (üürnik) maksab üldjuhul kasutusvõimaluse eest. Seega kui müüjal oli õigus kasutada korterit kuni 05.07, kuid ta otsustab sealt varem välja kolida, ei tähenda see iseenesest, et kuutasu automaatselt väheneb. Tavaloogika järgi osteti talle üheks kuuks kasutusõigus kindla hinnaga.
Maksmise aja osas on aga oluline, et seaduse järgi tuleb ajavahemike järgi arvestatud üür maksta pärast vastava ajavahemiku möödumist, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. See tähendab, et kui teie lepingus puudub täpne maksekuupäev, ei pruugi teil olla väga kindlat alust nõuda, et 400 eurot pidi olema tasutud juba 05.06. Ettemaks on võimalik ainult siis, kui selles on kokku lepitud.
Praktiliselt võiksite saata müüjale kirjaliku teate, milles viitate lepingutingimusele ja ütlete selgelt, et teie hinnangul on kokku lepitud fikseeritud kuutasu 400 eurot ajavahemiku 05.06–05.07 eest ning päevapõhiseks ümberarvestuseks leping alust ei anna. Kui maksetähtaega leping ei sätesta, on mõistlik nõuda tasumist kohe pärast perioodi lõppu või võtmete üleandmisel, kui pooled nii faktiliselt arveldavad. Kui vaidlus jääb püsima, tuleb nõue lõpuks lahendada kas kokkuleppega või kohtus.

Tere Sügisel viisin oma mootorratta remonti. Suusõnaline kokkulepe oli, et teenuse pakkuja tulenevalt oma kogemuste puudumisest mootorrrataste remontimisel parandab ratta pisemad iluvead ja kindlasti ei hakka ettevõtma töid, mida ta ei oska ja/või mis on liiga töömahukad. Lisa klausel oli, et kui ta tuvastab töö käigus probleeme, mida ta on suuteline lahendama, siis ütleb ta mulle tööhinna ja vajaminevad varuosad. Kui mina olen nõus, et see töö läheb tegemisele, siis mina ostan varuosa/d ja see on kinnitus, et olen nõus tehtava tööga. Mingil ajahetkel otsustas teenuse pakkuja, et minul puudub vajadus teada, mida ta teeb, ostab ja palju see mulle maksma läheb. Minu hinnangul tõenäoliselt "google" abiga otsustas ta pigem vääratele järeldustele tuginedes sooritada osalise kapitaalremondi minu heas korras mootoratta mootorile. Tänasel päeval esitab ta mulle järjest ajas muutuvaid remondi arveid, mis ületavad märkimisväärselt antud ratta turuväärtust, ning ei ole nõus ütlema, mida kui palju ta tegi ja miks ei vajanud ta tegutsemiseks minu nõusolekut?

Küsimuse kohaselt sõlmis tarbijast tellija töövõtulepingu mootorrattale diagnostika tegemiseks, tööde mahu osas lepiti suuliselt kokku: 1) väikesed iluvead võib kohe ära parandada, nende tööde tegemiseks sõlmiti kokkulepe. Kui töövõtja selliseid töid tegi, lasub tellijal kohustus nende tööde eest maksta; 2) suuremamahulised tööd ning vajaminevad varuosad, maksumused pidi töövõtja enne tellijaga kokku leppima. Nende tööde tegemiseks ja tööde eelarve osas puudus kokkulepe. Kui töövõtja asus ilma tellijaga kokku leppimata mootorit parandama ja muid suuremaid töid tegema, siis väljus selline tegevus lepingu raamest. Töövõtulepingut reguleerib võlaõigusseadus, § 639 kohaselt lasus töövõtjal ka seaduse alusel kohustus teavitada tellijat eelarve olulisest ületamisest.

Tellijal tekib kohustus maksta töövõtjale tasu siis, kui ta on saanud tehtud töö üle vaadata ja kui ta on saanud töövõtjalt nõuetele vastavad arved, millistel on kajastatud kõik tehtud tööd, nende mahud ning kasutatud materjalid. Küsimuse kohaselt ei ole töövõtja esitanud nõuetele vastavaid arveid. Töövõtja võis kokku leppimata tööde tegemise ja nende tööde eest tasu nõudmisega rikkuda töövõtulepingut. Kuna arvete kogusumma ületab mootorratta väärtust märkimisväärselt, võib tegemist olla olulise lepingutingimuse rikkumisega. Töövõtja kannab tellimata tööde osas riisikot.  

Tellija on saab esitada töövõtjale nõudeid. Nõuete olemasolu kontrollimiseks ja asjaolude täpsemaks analüüsiks tuleb pöörduda juristi poole. Üldjuhul võiks töövõtjale koheselt saata lühikese kirjaliku nõude, milles tuleb vaidlustada kooskõlastamata tööde arved, kuna sellises mahus ei ole töid tellitud,  nõuda tööde kohest peatamist, nõuda diagnostikatulemusi, detailset tehtud tööde ja kasutatud varuosade arvestust ning nõuda mootorratta tagastamist. Tarbijast tellija peab töövõtjale teatama lepingutingimustele mittevastavusest kahe kuu jooksul pärast seda, kui puudusest teada sai.

Tere. Sõlmisin Rendini kinnisvarateenuse kaudu üürilepingu. Rendini standardtingimustes on sätestatud korteri ülesütlemise tähtajaks 3 kuud. Leppisime suuliselt (telefonikõne teel) korteriomanikuga aprilli keskel kokku, et lõpetame lepingu maikuu lõpuga. Kõik osapooled olid nõus ning sõlmisin ka uue üürilepingu. Nüüd tahab korteriomanik taganeda kokkuleppest kuna ta ei leia uut üürnikku ning tema sõnul kehtib seega meie üürileping veel juuli keskpaigani. Rendini keskkonnas on maikuust üleval kõne all oleva korteri kohta ka üürikuulutus kus on kirjas, et korter on sisse kolimiseks vaba alates 01.06 2026. Kas ma saan seda kuulutust võtta kui tõendust, et minu ja korteri omaniku vahel on sõlmitud kokkulepe millest ta nüüd ühepoolselt taganeda soovib?

Teie kirjeldatud Rendini kuulutus, kus on märgitud, et korter on vaba alates 01.06.2026, toetab teie väidet, et üürileandja arvestas lepingu lõppemisega maikuu lõpus. See ei tõenda automaatselt ja täielikult kogu kokkulepet, kuid see on arvestatav kaudne tõend üürileandja tegeliku tahte kohta.
Praktikas on teie positsioon märksa tugevam siis, kui kuulutusele lisanduvad muud tõendid: kõnelogi, SMS-id, e-kirjad, Rendini vestlused, kolmanda isiku teadmine kokkuleppest, võtmete üleandmise kokkulepped, omaniku juhised väljakolimiseks või asjaolu, et sõlmisite uue üürilepingu omaniku teadmisel just selle kokkuleppe tõttu.

Üürileping lõppeda ka poolte kokkuleppel. Riigikohus on selgitanud, et küsimust, kas pooled lõpetasid üürilepingu kokkuleppel, tuleb hinnata poolte tahteavalduste ja kogu käitumise põhjal, mis eelnes lepingu lõpetamisele ja ruumi vabastamisele. Seega ei ole asi ainult selles, kas kokkulepe sõlmiti telefoni teel või muud vormis, vaid ka selles, mida pooled pärast kokkulepet tegid. Üürilepingu ühepoolsel ülesütlemisel on nõutav kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldus. 

Tere. Soovin küsida, kas panga tegevus allpool kirjeldatud olukorras oli õiguspärane ja korrektne, arvestades asjaolu, et mõned nädalad varem saatis sama pank teavituse, milles märkis, et jätab endale õiguse blokeerida eraisikute kahtlaseid ülekandeid. Olukord juhtus inimesega, kes ei valda ei eesti ega vene keelt, mis sisuliselt viis selle ebameeldiva juhtumini. Internetis ostu sooritades sattus ta petturite otsa. Skeem ise ei olnud uus, kuid nad esitasid dokumente, sertifikaate ja mingeid väidetavaid maksuameti pabereid ning inimene uskus neid. Kui talt paluti raha uuesti üle kanda, põhjendusega et eelmine ülekanne ei olevat läbi läinud, sai ta aru, et midagi on valesti. Ta vaatas internetipanka ja nägi, et raha oli reserveeritud. Kogusumma oli umbes 1500 €. Ta kirjutas kohe pangale ja politseile (see toimus nädalavahetusel). See tähendab, et ta teavitas panka, et raha oli temalt välja petetud, lisas juurde ekraanipildid kirjavahetusest ja talle saadetud dokumentidest ning palus pangal mitte kanda raha edasi petturitele. Järgmisel tööpäeval vastas pank tema taotlusele eitavalt, põhjendades seda sellega, et ta oli ülekande ise teinud. Seega tekib küsimus, kas pangal oli õigus nii toimida, kui samal ajal oli pank ise saatnud kirja, milles väitis, et võib blokeerida kahtlaseid ülekandeid. Tegelikkuses teeb iga ülekande eraisiku kontolt konto omanik ise. Ühel juhul väidab pank, et aitab ja kaitseb klienti, kuid reaalselt juhtunud olukorras, teades et tegemist on petturitega, lihtsalt tõrjub vastutuse ja ütleb sisuliselt: „See on teie probleem.”

Küsimuse kohaselt pangakonto omanik koostas ja kirjutas internetipangas alla maksekorraldusele, millega palus pangal kanda saajale üle ca 1500 eurot. Konto omanik märkas eksitust ja saatis (ilmselt samal päeval) pangale taotluse blokeerida ülekanne, kuid pank seda korraldust ei täitnud.

Täpsem vastus eeldab ka täpsemaid asjaolusid, milliseid teada ei ole. Kuid üldjuhul võiks õiguslik olukord olla järgmine: tegemist on lepingust tuleneva vaidlusega, konto omanik oli sõlminud pangateenuse (makseteenus, VÕS - võlaõigusseadus § 709 jj) lepingu, mille lahutamatuks osaks on selle panga üldtingimused. Teenuse üheks sisuks on konto omaniku õigus käsutada kontol olevaid rahalisi vahendeid ja koostada pangale siduvaid raha ülekandmise maksekorraldusi (maksekäsund, VÕS  703 jj). Lepingu- ja üldtingimused reguleerivad muuhulgas järgmisi antud juhtumiga seotud küsimusi: 1) millisel viisil ja vormis tuleb pangale teateid ja taotlusi esitada, et pank saaks veenduda õige isiku poolt taotluse esitamises; 2) kuidas toimub blokeerimine (maksekäsundi tagasivõtmine), millisel ajal on see veel tehtav ja kas konto omaniku taotlus on pangale kohustuslik.  Konto omanik leiab vastused neile küsimustele oma lepingust.

VÕS § 707 kohaselt on konto omanikul õigus maksekäsundit tagasi võtta (blokeerida) kuni panga poolt maksekäsundi aktseptimise või maksekäsundist tulenevat kohustuse täitmiseni. Teada ei ole, kas konto omanik koostas pangale tavamakse või välkmakse maksekorralduse. Praktikas pakuvad enamus panku välkmakse võimalust. Kui konto omanik valis maksekorraldusel välkmakse, siis võis pank täita maksekäsundi koheselt -  st ta kandis raha oma süsteemist välja ja edastas selle. Isegi juhul, kui konto omanik nägi nädalavahetusel tehtud maksekorralduse osas veel märget „reserveeritud“, oli maksekäsund juba täidetud. Kuna ülekantav rahasumma ei olnud enam panga kontrolli alla, siis ei saanud pank enam rahuldada konto omaniku ülekande blokeerimise taotlust. Välkmakse korral jääb ülekande tagajärgede eest vastutajaks konto omanik ise.

Kui konto omanik valis maksekorraldusel tavamakse ja kui seda ei olnud esmaspäeva hommikuks veel panga poolt aktseptitud ega täidetud, siis pidi pank arvestama VÕS § 707 alusel konto omaniku poolt nädalavahetusel edastatud blokeerimise taotlusega. Sellisel juhul rikkus pank lepingutingimust ning konto omanik võib esitada pangale kirjalikult kahju hüvitamise nõude. Konto omaniku nõude edukas sõltub teostatud makse täpsetest üksikasjadest.

Tere. Ostsin suvila eelmisel sügisel.Kuulutuses oli kirjas, et suvilal on elektri peakaitse 25A, tegelikult on 16A kaitse. Pluss veel, et kuulutuses oli kirjas, et kõik katuse ja põrandatalad on renoveerimise käigus välja vahetatud uute vastu. Eelmine nädalal avasin ehitustööde käigus maja tuulekasti ja selgus et kõik vanad talad (sarikad). Üks on nii kehvas seisus, läbi mädanenud. Pluss veel see, et kevadel astusin läbi toa põranda.Oli ka laminaadi alt kõik mädanenud. Kas on mingit õiguslikku alust midagi nõuda? Eelmine omanik väidab, et maakleriga tekkis möödarääkimine.Aga samas see oli ostul minujaoks määrav argument, et elekter oli 25A ja majal kõik talad ja sarikad vahetatud. Tänan

Võlaõigusseaduse järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, sealhulgas kokkulepitud omadustele ja kirjeldusele (§ 217). Kui asjal puuduvad kokkulepitud omadused (nt elektri peakaitse on väiksem kui lubatud, talad pole vahetatud), loetakse asi lepingutingimustele mittevastavaks. Samuti on mittevastavus, kui müüja esitab valeandmeid või varjab olulist teavet, mis mõjutab ostja otsust.

Kui kinnisasja müügikuulutuses esitati ostjale valeandmeid (nt elektri peakaitse suurus, talade seisukord), võib ostjal olla õigus nõuda müüjalt lepingutingimustele mittevastavuse tõttu hinna alandamist, kahju hüvitamist või lepingust taganemist. Oluline on, et ostja teavitaks müüjat avastatud puudustest mõistliku aja jooksul.
Kui müüja väidab, et tegemist oli maakleri eksitusega, ei vabasta see teda vastutusest, kui ostja tugines müüja või maakleri esitatud infole.