Tere, Olen kortermaja elanik aastast 2024. Meie majad puudub maaalumine parkla, kuid meil on ostetud koht vastas maja garaažis. Tänava peal parkimist opereerib Snabb. 28.04 saabusin maja ette ja korraks peatusin, et helistada pojale, kas ta saaks aidata 3 karpi tassida tuppa. Samal ajal mööda sõitis Snabb ja nähes mind roolis, sõitis ära. Abi ei saanud ning korraks sõitsin edasi trepikojani, jäin seisma tee peal peale jalutuskäiku, et tassida karpe trepikotta, mitte korterisse. On olemas tõend, mis kell saabusin ja foto karpidest. Snabbi töötaja jälitas mind jalutades jala tagasi mu auto poole ja ootas mind auto ees. Viia karbi trepikotta võtab umbes 30 sek, ju ta valis hetke, mil olin seljaga. Hakkas hirmutama trahviga- vastasin, et elan siin samas, viisin viimast karbi ja sõidan juba garaaži, ainult laadisin maha. Küsimusele miks ma ei pannud Snabbi kohale autot parkima? Vastasin et meil on ju garaaži koht, ma ei parkinud vaid peatusin mõneks minutiks. Kui tahtsin autosse istuda, kiirustas printida mulle trahvi. Ma võtsin selle kohe kätte, öeldi et peab veel pilti tegema- panin tagasi, lasin pilte teha. Fotodel on näha, et ma auto kõrval. Trahv on 50€ , 24t parkimine on 15€. Vaidlustasin Snabbi kaudu- trahvi vähendati 40€-ni. Mina endiselt arvan, et see on ebaõiglane ja summa liiga suur. Ma pole mingi kuritegija kes meelega tahtis petta, vaid maja elanik, kus maaalumine parkla ei ole võimaldatud ja Snabb võttis nüüd terve kvartali endale- teed, jalutuskäigud, parkimiskohad. Suulisest hoiatusest oleks piisanud ja arvestaksin, aga tööline tahtis just võimutseda. 2a jooksul oleme parkinud maja ette tasuliselt ka, kui oli vaja pikemalt kodus käia kuid see polnud olukord 28.04. Kas on see trahv ja summa mõistlikud või on šanssi vaidlustada? Minu saabumise ja trahvi vahel on 6 min, mida ma saan tõestada. 

Küsimus puudutab parkimislepingu alusel määratud leppetrahvi. Küsija peatas sõiduki laadimiseks tasulise parkimise alal trepikoja ette. Samal ajal teostas seal kontrolli parkimise kontrolör, kes määras küsijale ebaõiglaselt 6 minuti sees parkimiskorralduse rikkumise eest leppetrahvi.  Leppetrahvi kohaldamist reguleerib võlaõigusseadus (VÕS) nähes ette, et lepingupooled võivad lepingus kokku leppida selle, et lepingutingimust rikkunud pool maksab kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ehk leppetrahvi (VÕS § 158 lg 1). Leppetrahvi nõude esitamise eelduseks on lepingutingimuse rikkumine, seetõttu tuleb esmalt kindlaks teha, kas leping oli sõlmitud ja kas selle tingimust oli rikutud.

Kohtupraktika kohaselt on parkimisleping sõlmitud siis, kui sõiduk on sisenenud tasulise parkimise alale ja on seal parkinud. Küsija kinnitusel olid talle parkimistingimused teada ja ta teadis, et tema sõiduk seisis tasulise parkimise alal. Seega tuleb eeldada, et parkimisleping oli sõlmitud.

Küsija selgitustel ta ei parkinud sõidukit, vaid peatas sõiduki asjade laadimise ajaks. Parkimise ja peatumise mõisteid reguleerib liiklusseadus (LS) nähes ette, et peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose peale- või mahalaadimise ajaks (LS § 2 p 52), parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks (LS § 2 p 49). Pooled on parkimistingimustes kokku leppinud liiklusseaduse kohaldamises, parkimistingimuste kohaselt loetakse parkimiseks LS § 2 p 49 järgi sõiduki ettekavatsetud seisma jätmist kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks.

Antud juhul sõitjaid ei olnud, vaid toimus laadimine – so kolme karbi trepikotta viimine. Kui küsija soovib jääda peatumise toimumise juurde, peab ta tõendama, et ta ei lahkunud sõiduki juurest, et laadimise toimumine oli arusaadav ja et see ei toimunud kauem, kui oli asjade laadimiseks vaja. Kui aga sõidukijuht sulges sõiduki uksed, lahkus sõiduki juurest ja kui sõiduk seisis tasulise parkimise alal ilma mistahes laadimise toimingule viitava teavituseta, siis võis LS § 2 p 49 mõttes tegemist olla parkimisega ning seega lepingutingimuse rikkumisega. Parkimistingimuste alusel oli parkimise korraldajal õigus nõuda rikkumise korral leppetrahvi.

Küsijale tundus määratud leppetrahvi suurus 40 eurot ebaõiglane. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni. See on kohtu kaalutlusõigus, kohus arvestab kõigi teatavakstehtud asjaoludega, poolte majandusliku seisundiga jne. Kohtupraktikas ei ole välja kujunenud kindlat määra, milline võiks olla parkimislepingu leppetrahvi tavaline ulatus, seetõttu ei ole võimalik täpselt hinnata, kas määratud leppetrahv on ebamõistlikult suur. Soovitame juurde lugeda ka artiklit: Parkimistrahvi (leppetrahvi) vaidlustamine, https://www.juristaitab.ee/et/parkimistrahvi-leppetrahvi-vaidlustamine
 

Tere! Ostsin korteri 2025 juulis vanasse renoveerimata 6 korteriga puumajja. EHRis küttena kohtküte ning soojusallika liigiks ahi, kamin, pliit. Ostulepingus aga ainult kohtküte (õhksoojuspump). Eelmine omanik on teinud korteris ümberehitustööd, vana ahi on välja lõhutud ja asendatud moodulahjuga samasse korstnasse. Novembris ilmnes, et ahi on korteris mittenõuetekohaselt paigaldatud. Eelmise omanikuga on suheldud, ta on võtnud pärast spetsialisti ülevaatlust ja vea tuvastamist temalt ka hinnapakkumise asja kordategemiseks. Nüüd on aga asi venima jäänud ja töid teostama hakatud ei ole. Kas antud juhul on ikka tegu varjatud puudusega või ei ole kuna lepingus on kütteallikana vaid soojuspump ja EHRis küll kohtküttena ahi, kamin, pliit sees, kuid teostatud on ümberehitus? Tänan.

Varjatud puudus on selline puudus, mida ostja ei saanud mõistlikult avastada enne ostu ja mis mõjutab asja kasutamist või ohutust. Kui moodulahju paigaldus oli ostjale enne ostu teadmata või selle mittenõuetekohasus ei olnud avastatav tavapärase ülevaatuse käigus, võib seda käsitada varjatud puudusena.
VÕS § 217 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele. Kui moodulahju paigaldus ei vasta nõuetele ja see takistab korteri tavapärast kasutamist või ohutust, on tegemist lepingutingimustele mittevastavusega, mis võib olla varjatud puudus, kui ostja ei saanud seda avastada.
Kui ostulepingus on kütteallikana märgitud ainult õhksoojuspump, kuid EHR-is on kohtkütte allikad, tuleb arvestada, et EHR-i info ei pruugi kajastada tegelikku olukorda korteris ostu hetkel. Kui ostja eeldas, et korteris on ka ahi, kamin või pliit, ja moodulahju paigaldus oli tehtud mittenõuetekohaselt, võib see olla varjatud puudus, kui ostja ei saanud seda avastada.
Kui ostja teadis ümberehitusest ja moodulahju paigaldusest ning selle seisukorrast, ei ole tegemist varjatud puudusega. Kui aga paigaldusviga ilmnes alles pärast ostu ja ostja ei saanud seda mõistlikult avastada, on tegemist varjatud puudusega.
Varjatud puuduse korral on ostjal õigus nõuda puuduse kõrvaldamist, hinna alandamist või lepingust taganemist, kui puudus on oluline.
Puudusest tuleb müüjale teatada mõistliku aja jooksul pärast selle avastamist.

Tere, Ostsin detsembris (2025) korteri (sisse kolisin alles 2 kuud tagasi), korteris 2 ahju ja 2 pliiti, nüüd selgus et üks ahi tuleb täielikult välja vahetada , sest sooja ta ei anna ja ajab vingu sisse (ahi on 2 toa vahel) Tuleb ka välja, et ametlikult pole korstnapühkija iga aastast kohustusliku akti pääste.ee lehel registreeritud. Korstnapühkija peab tulema ja täieliku puhastuse kõigile küttekehadele tegema ning akti väljastama, et küttekeha on kasutuskõlbmatu. Kuna omanik kahjuks suri nädal pärast notarit. Pole mul kellegi käest midagi nõuda ega küsida. Minu küsimus on järgmine , kuna see teenus läheb mulle maksma vähemalt 500 eur ( korstnapühkija) siis kes selle mulle peaks kinni maksma ? Kas ühistu või kindlustus? Või on see täielikult minu kanda?

Korteriomanik on kohustatud hoidma oma eriomandi (korteri) küttekehad korras ning tagama nende ohutu kasutamise. Samuti peab võimaldama juurdepääsu korstnapühkijale, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. 
Kui ahi ja pliit kuuluvad korteri eriomandi hulka (st ei ole kaasomandi osa), on nende remondi ja puhastamise kulud korteriomaniku kanda.
Kaasomandi eseme (nt korsten, ühenduslõõr) säilitamiseks vajalikke toiminguid võib teha korteriomanik ühistu nõusolekuta ning võib nõuda ühistult vajalike kulutuste hüvitamist, kui tegemist on kaasomandi eseme säilitamisega.
Kui küttekeha on kasutuskõlbmatu ja selle vahetus on vajalik kaasomandi eseme säilitamiseks (nt korstna ohutuse tagamiseks), võib kulude hüvitamist ühistult nõuda, kuid tavaliselt jäävad küttekeha vahetuse ja puhastuse kulud korteriomanikule.
Kindlustus hüvitab kulud ainult kindlustusjuhtumi korral (nt tulekahju, loodusõnnetus), kui see on poliisis kaetud. Tavaline küttekeha amortisatsioon või kasutuskõlbmatus ei ole kindlustusjuhtum.
Korstnapühkija kutsetunnistusega isik peab puhastama ja hindama küttekehade seisukorda ning esitama andmed päästeinfosüsteemi (tuleohutuse seadus § 11¹).

Korteri pärijatelt saab hüvitist saab nõuda ainult pärandvara säilitamiseks või tavaliseks korrashoiuks tehtud kulutuste eest enne omandi üleminekut.
Kui kahju või kulutused on seotud eelneva omaniku tegevusetusega, võib olla võimalik nõuda hüvitist, kuid see eeldab tõendamist ja eraldi õiguslikku menetlust.

Tere, Kinnisasja ostu-müügi lepingul on 3 aastane pretensiooni esitamise tähtaeg. 3 aastat saab järgmine nädal täis. Kui olen saatnud eelmisele omanikule meili pretensioonist, aga ta vastab sellele hiljem ja 3 aastat on jõudnud täis saada, siis kas pretensioon võetakse arutusse?

Võlaõigusseaduse järgi peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. 
Oluline on, et ostja teade (pretensioon) müüjale jõuaks müüjani enne kolme aasta möödumist.  Kui ostja on saatnud pretensiooni enne tähtaega (nt e-kirjaga), loetakse see õigeks, sõltumata sellest, millal müüja sellele vastab. Tähtis on pretensiooni saatmise kuupäev, mitte müüja vastamise kuupäev.

Kui pretensioon on esitatud pärast tähtaega, võib müüja tugineda nõude aegumisele, välja arvatud juhul, kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (nt ostja ei saanud puudusest varem teada).

Tere Olen üürnik ja on muidugi olemas ka üürileping. Korteris on tekkinud mõned kahjud ja kõik ei ole meie poolt tekitatud, käis sugulane siin ja tema lappsed rikkusid osaliselt korterit. Nüüd nõuab omanik mu käest 4000 eurot. Üüri on ta saanud 1.5 aastat mustalt ja olen ka tasunud remondifondi raha. Mida peaksin selles olukorras ette võtma ja kas saan ma midagi oma kaitseks teha? Mul on ka 3 alaealist last. Omanik käis juristiga siin ja fikseeris olukorra ja panin ka antud nõudele allkirja. Kas mul on mingi võimalus, et ma ei pea seda 4000 eurot vähemalt üksi maksma?

Üürnik vastutab tema valduses oleva üüripinna kahjustumise eest, kui ta ei tõenda, et kahju tekkis temast sõltumatutel asjaoludel või isikust, kellele ta asja lepinguga kooskõlas üle andis (nt allüürnik, külaline). Kui sugulase lapsed olid üürniku külalised, võib üürnik siiski vastutada nende tekitatud kahju eest, kuid kui osaliselt tekitasid kahju külalised, võib üürnik nõuda nende panust kahju hüvitamisse.
Üürnik ei vastuta üüripinna hariliku kulumise ega lepingujärgse kasutamisega kaasnevate muutuste eest.
Remondifondi tasumine on kõrvalkulu, mida üürnik peab kandma ainult siis, kui see on lepingus kirjalikult kokku lepitud.
Kui üürileandja on saanud üüri mitteametlikult (nn mustalt), võib see mõjutada tema nõude põhjendatust ja maksuaspekte, kuid see ei vabasta üürnikku automaatselt kahju hüvitamise kohustusest.
Kui allkirjastasid nõude, võib omanik seda kasutada tõendina, kuid allkirja andmine ei tähenda automaatset nõustumist kogu summaga, eriti kui vaidlustad kahju ulatust või põhjendatust.
Alaealiste laste olemasolu ei mõjuta otseselt kahju hüvitamise kohustust, kuid võib olla arvestatav sotsiaalsetes aspektides (nt üürilepingu pikendamisel või vaidlustes).

Kui üürnik ei nõustu nõude summaga, võib ta selle vaidlustada kohtus või üürikomisjonis. 

Mida teha saaksin,kui pidevalt kohtusse oma lähedane paneb ja kirjutab vale andmetel kaebuskirju asutustele. Ise ta elab teises riigis mitte Eestis. Ei suhtle aasta aega aga ikka ta teeb selliseid asju! Mis ja kuidas edasi toimida pool hulluga?

Kahetsusväärne juhtum, mis mõjub arusaadavalt häirivalt. Kindlasti ei tasu seda vaikides kannatada, vaid selle probleemi lahendamisega tuleb süsteemselt tegeleda. Soovitan koguda ja säilitada kõik tõendid - st talletada nt arvuti kõvakettale kõik tema poolt saadetud pöördumised, hagid, avaldused ja kaebused ning asutuste vastused neile. Seda selleks, et koguda piisavas mahus tõendusmaterjali, koostamaks nõudeavaldus alusetute ja vääradel väidetel põhinevate kaebuste lõpetamiseks (selleks soovitan pöörduda juristi poole). Nõudeavalduses saab ühtlasi kahjunõudena nõuda ka juristile kulunud õigusabikulude hüvitamist. Kui nõudekiri koos kahju hüvitamise nõudega ei anna tulemusi, siis ei jää muud üle, kui pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole kahju hüvitamise ja häiriva, ahistava käitumise lõpetamise nõudega. 

Olenevalt asjaoludest võib kõne alla tulla ka karistusõiguslik vastutus (ahistav jälitamine), selle vastu saate kaitset otsida, pöördudes kuriteokaebusega Politsei- ja Piirivalveameti poole. Kaebuses tuleks detailselt esile tuua kõik episoodid ja juhtumid kuupäevaliselt, võimalusel koos tõenditega, millega kõnealune isik on teie suhtes alusetuid ja pahatahtlikke kaebuseid esitanud.

Ametiasutustele võite aga ise teada anda tema varasematest erinevatest kaebustest ja süsteemsest häirivast käitumisest. 

See, et isik elab välismaal, ei oma praeguses etapis määravat tähtsust. Välismaal elava Eesti kodakondse vastu võib esitada hagi selle piirkonna maakohtusse, kus asus isiku viimane elukoht Eestis.

Tere Kas on olemas riigikohtu lahendit seoses uusarenduses oleva niiskusega maa-aluses panipaigas? Arendaja ei nimeta seda garantiitööks, kuid suvekuudel lähevad nii tagumine sein kui ka põrand märjaks, kui seal vastas asju hoida. Peale esmast teavitust saadeti nn kasutusjuhend, kus öeldigi nüüd, et suvekuudel ei tohiks asju põrandal hoida. Lisaks tulid juurde spetsiifiliseld nõuded millised peavad olema riiulid ning kuidas seal asju hoida. Minu silmis on tegemist varjatud puudusega, sest ennem müügitehingut ei mainitud kordagi, et suvekuudel on sellised probleemid. Lisaks saatis arendaja kirja, kuidas terve aja on justkui selge, et maa-alune parkla ei arvesta liigse niiskuse eemaldamisega. Panipaik asub nimelt maa-aluses parklas.

Kui arendaja ei nimeta niiskusprobleemi garantiitööks, kuid probleem ilmneb ja ostja ei olnud sellest enne ostu teadlik ning niiskus põhjustab panipaiga kasutusvõimaluste olulist vähenemist, võib ostja nõuda puuduse kõrvaldamist või kahju hüvitamist. Varjatud puuduse korral on ostjal õigus tugineda VÕS §-dele, mis reguleerivad müügilepingut ja varjatud puudusi. Arendaja poolt saadetud kasutusjuhend, mis piirab panipaiga kasutamist, ei pruugi olla piisav, kui panipaiga kasutusvõimalused on oluliselt piiratud niiskuse tõttu.
Kui arendaja väidab, et maa-alune parkla ei arvesta liigse niiskuse eemaldamisega, võib see viidata ehitise puudusele, mille eest arendaja vastutab. 

Kahjuks Teie probleemi käsitlev Riigikohtu lahend ei ole leitav. 

Laps haigestus kõhuviirusesse ootamatult keset koolipäeva ja ei saanud minna erakabineti füsioterapeudi vastuvõtule. Visiidi tühistamiseks on "kasutajatingimustes" kirjas, et vähemalt 24h enne visiiti teatamise eest leppetrahvi (50€) nõuet ei esitata. Meie olukord algas koolipäeval, mõned tunnid enne visiiti. Rääkisime telefoniteel ja andsin kabinetile selgelt mõista, et ei kavatse leppetrahvi tasuda, kuna see ei ole mõistlik. Selle peale öeldi, et nad kirjutavad selle "korstnasse", aga et siis meil ei ole tulevikus võimalik nende kabineti teenustele registreeruda. Kuidas seadusepügalad sellesse suhtuvad? Pakkusin neile varianti, et tulen ja tasun lapse eest visiiditasu ära, ajame omavahel tervislikku juttu ja nad saavad tervisekassale arve ära esitada, aga ka see ei olnud lahendus... neil on oma protseduur... Olgu öeldud, et olen sealt kabinetist varem ise abi saanud ja nende pädevuse kohta pretensioone ei ole. Pigem on küsimus süsteemi kohta! Ei ole välistatud, et vajan ka tulevikus nende abi seetõttu sooviks teada, kas selline tulevikus teenuse osutamise "välistamine" on lõpuni õiguspärane?

Juhtumi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled füsioterapeudi teenuse osutamiseks lepingu, küsija ei läinud kokkulepitud ajal vastuvõtule, lepingu kohaselt tekkis tal kohustus maksta selle eest leppetrahvi. Pooltel tekkis vaidlus, teenuse osutaja teatas, et ei osuta enam edaspidi teenust. Küsija soovib teada, kuidas seadusepügalad sellesse suhtuvad. 
Seadusepügalate kohaselt (võlaõigusseadus, VÕS) tuleb lepingutingimusi täita nii, nagu need kokku lepiti (VÕS § 8 lg 2, § 76). Teenuse osutaja kasutajatingimused on tüüptingimused (VÕS § 35). Kuna küsija on neist teadlik, siis olid need tingimused muutunud lepingu osaks (VÕS § 37). Kui üks pool tingimusi ei täida (ei teata visiidist loobumisest 24 h ette), siis sellisel juhul rikub ta lepingut (VÕS § 100). Kui pooled leppisid rikkumise korral kokku leppetrahvis, siis tekkis teenuse osutajal õigus nõuda leppetrahvi.  
Leppetrahvi maksmise kohustusest saaks vabaneda vääramatu jõu asjaolu esinemisel (VÕS § 103), milline annaks rikkumise vabandatavuse. Küsijal lasus kohustus tõendada vääramatu jõu asjaolu esinemist. Kui asjaoluks oli lapse haigestumine, siis tulnuks arstitõendiga tõendada, et laps ei suutnud äkki alanud ägeda haigestumise tõttu visiidile minna ja sellel põhjusel ei olnud võimalik õigeaegselt täita lepingust tulenevat visiidist loobumisest teatamise kohustust. Kui sellist tõendit ei ole, siis ei ole rikkumine vabandatav.
Teenuse osutajat saaks kohustada edaspidi teenust osutama vaid juhul, kui selline kohustus on teenuse osutajale kehtestatud.  

Tervist, Tülitan Teid kelmuse juhtumiga mis leidis aset eelmise aasta novembris. Politseijaoskonna menetlustalituses on alustatud menetlust kriminaalasjas KarS § 213 lg 1 tunnustel selle kohta, et 23.10.2025 on kodanikuga võetud telefoni teel ühendust ning tutvustati ennast tervisekassa töötajana ja paluti e-keskkonnas oma andmeid uuendada. Edasise kelmuse käigus sisestas kodanik Smart-ID PIN1 ning tema nimel võeti tema teadmata laen OÜ-lt summas 5000 eurot, mis sularahaautomaadist koheselt välja võeti. Lisan täiendavaks infoks et olen töövõimetusega erivajadusega inimene ja ei tea kuhu murega pöörduda. Nüüdseks on jõudnud aeg kus kiirlaenu firma esitab minu vastu hagi kohtusse. Kas antud olukorras on võimalik midagi teha või peab leppima võlgade maksmisega laenu raha omamata? Ette tänades, Kelmuse Ohver

Selle artikli kaudu ei ole võimalik konkreetseid soovitusi anda, see eeldaks kõikide asjaolude täpset teadmist. Küsija peaks oma probleemiga pöörduma juristi poole. 
Üldiste asjaolude kohaselt langes küsija kelmuse ohvriks. Temalt meelitati telefonikõne ajal pinkoodid välja ja nende abil võeti tema nimel laenu. Selle juhtumi osas toimub kriminaalmenetlus KarS § 213 lg 1 tunnustel (arvutikelmus). Laenuandja nõuab küsijalt nüüd makstud laenu tagasi. 
Selles juhtumis on kaks erinevat menetlust: kuritegu uuritakse kriminaalmenetluse raames, küsija on seal kannatanu ning ta omab õigust esitada  kriminaalmenetluses kuriteo toimepanijale tsiviilhagi kahju tekitamise nõudes. 
Laenulepingu osas on tegemist tsiviilasjaga. Laenuleping on võlaõiguslik leping, sellest tekib laenuandjale (võlausaldajale) õigus nõuda väljamakstud laenu tagasi ja laenusaajale (võlgnikule) tekib kohustus maksta laen tagasi. Kui võlgnik laenu tagasi ei maksa, on võlausaldajal õigus pöörduda tsiviilhagiga maakohtu poole. Võlgniku laenu tagasimaksmise kohustus kehtib kuni laenulepingu lõppemiseni. 
Lepingutes on oluline selle sõlmijate tahe. Küsija selgitustel tal puudus laenulepingu sõlmimiseks tahe. Lepingu sõlmimise tahte puudumine võib tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) toodud juhtudel anda võlgnikule võimaluse leping kas tühistada või see lõpetada. Võlgnik võiks kaaluda näiteks TsÜS § 90 lg 1 alusel kas olulise eksimuse või pettuse mõjul laenulepingu tühistamist esitades laenuandjale lepingu tühistamise kohta kirjaliku avalduse. Laenuandjale tuleb avaldus esitada lepingu tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest 6 kuu jooksul. Kui tegelikult sõlmiti laenuleping muudel asjaoludel, siis tuleb neist asjaoludest lähtuda.  

Tere Soovin õiguslikku nõu seoses kooselu lõppemisega. Oleme elanud koos umbes 9 aastat. Kinnisvara on minu nimel ning mina maksan laenu ja kõik kulud, kuid partner on panustanud maja ehitusse (töö ja ehitusmaterjalid). Ka elukaaslasel on kinnisvara ostuks laenud. Palun selgitust: millised on poolte õigused ja kohustused seoses kinnisvaraga; kas partner saab nõuda hüvitist tehtud panuse eest ja millises ulatuses; kuidas lahkuminek ja vara jagamine oleks juriidiliselt kõige mõistlikum korraldada. Tänan!

Küsimusest võib järeldada, et pooled ei ole oma kooselu registreerinud, seega tegemist on registreerimata elukaaslastega. Nad mõlemad on ostnud kooselu ajal eraldi kinnisasju. Kuna elukaaslased ei ole abielus ega registreeritud kooselus, siis neil puudub ühisvara ja puuduvad ka varalise suhte kohta sõlmitud kokkulepped. Kui elukaaslased otsustavad oma kooselu lõpetada, siis ei ole neil ühist vara, mida jagada. Kooselu lõpetamisel jäävad kinnisasjad edasi selle isiku omaks, kes on omanikuna kinnistusraamatusse kantud. 
Kooselu lõpetamisel võivad endiste elukaaslaste vahel kehtima jääda võlaõiguslikud suhted, millised tulenevad sellest, et nad võisid vastastikku oma raha teise vara huvides kasutada. Kõik sõltub, millised kokkulepped elukaaslased omavahel sõlmisid. Näiteks võisid elukaaslased kokku leppida, et tehtud kulud jäävad teisele elukaaslasele kingituseks või võisid kokku leppida, et tehtud kulud on laen, mille teine elukaaslane peab tagasi maksma. Kui üks elukaaslane ostis oma raha eest ehitusmaterjale ja kasutas neid teise elukaaslase kinnisasja korrastamiseks ja kui pooled ei leppinud kokku kinkes ega laenus, siis võib tal olla tekkinud kinnisasja omaniku suhtes võlaõiguslik alusetust rikastumisest tulenev nõue. Sellise nõude eelduseks on tehtud kulude kaudu kinnisasja väärtuse suurenemine, nõue sõltubki kinnisasja suurenenud väärtusest. Elukaaslased peaksid olukorda omavahel arutama ja koos välja selgitama, kas ja millises ulatuses nad peavad vastastikku teineteisele hüvitisi maksma. Vaidluse korral peab huvitatud elukaaslane pöörduma hüvitise nõudega kohtu poole.