Ühise eluruumi kasutamise õigusest abielu lõppemisel 2
Tere! Soovin saada õiguslikku nõu oma eluaseme ja tuleviku kindlustamise kohta. Olen oma abikaasaga abielus. Elame majas, mis kuulub abikaasale. Abikaasa õde on tulevane pärija ning on mulle korduvalt suuliselt öelnud, et lubab mul selles majas elu lõpuni elada. Samas ei ole seda lubadust kirjalikult vormistatud ega kinnistusraamatusse kantud. Soovin teada: Kas sellisel suulisel lubadusel on õiguslik jõud? Kui maja tulevikus läheb abikaasa õe omandisse, kas ta on kohustatud oma lubadusest kinni pidama? Milline oleks kõige kindlam õiguslik lahendus, et minu õigus selles majas elu lõpuni elada oleks kaitstud (näiteks kasutusõigus, isiklik kasutusõigus või muu lahendus)? Kas selle õiguse saab vormistada juba praegu, kui maja kuulub veel minu abikaasale? Minu eesmärk ei ole kellegagi vaielda ega kelleltki midagi ära võtta. Soovin lihtsalt, et minu elukoht oleks tulevikus õiguslikult kindlustatud ja et saaksin rahulikult oma kodus edasi elada. Ette tänades!
Küsija soovib teada, et kui ta peaks oma mehe üle elama, siis kuidas ta saaks jätkata mehe lahusvarasse kuuluval kinnisasjal asuvas nende ühises kodus elamist kuni elu lõpuni ja et kas temale annaks selliseks õiguseks kaitset näiteks kasutusõigus, isiklik kasutusõigus või muu lahendus, millise saaks juba praegu kokku leppida.
Asjaõigusseadus (AÕS) näeb isiklike servituutide peatükis ette kinnisasja koormamist notariaalselt tõestatud kasutusvalduse seadmise lepinguga ja isikliku kasutusõigusega. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et konkreetne isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust (AÕS § 225 lg 1). Ka isikliku kasutusõiguse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Isiklik kasutusõigusega määratakse konkreetne õigustatud isik isikuliselt. Isiklik kasutusõigus tekib asjaõiguslepingu sõlmimise ja kinnistusraamatu kande tegemise kaudu
Antud juhul peaksid abikaasad sõlmima isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu notari juures, kus mees seab tema omandis olevale kinnisasjale ja elamule või selle osale isikliku kasutusõiguse konkreetse isiku kasuks, kelleks on tema naine. Isiklik kasutusõigus tekib asjaõiguslepingu sõlmimise ja kinnistusraamatu kande tegemise kaudu ja see õigus on kehtiv kinnisasja igakordse omaniku suhtes. Kui mehe õde pärib tulevikus selle kinnisasja kindlalt, siis oleks mõistlik kaasata ta tulevase pärijana isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimisele, et anda talle aegsasti seatavast kasutusõigusest ja selle tingimustest teada ning vältida hilisemaid erimeelsusi.
Isikliku kasutusõiguse seadmise lepingus tuleks kokku leppida seatava õiguse kestuses kuni õigustatud isiku surmani, lisaks ulatuses ning kaasnevates kohustustes. Näiteks tuleks sõnaselgelt kokku leppida, et kas kasutamine toimub tasu eest või tasuta, kas õigus hõlmab elamut tervikuna või osaliselt teatud ruume, kas õigusega kaasneb elamut ümbritseva maa-ala kasutamise õigus täies ulatuses või osaliselt. Kui lepitakse kokku elamu osalise kasutamise õiguses, siis tuleb kokku leppida ka õigustatud isiku õiguses kasutada ühiseks kasutamiseks määratud ruume, sisustust ja seadmeid.
Kokku tuleb leppida ka õigustatud isikule laienevates kohustustes, näiteks tuleks kokku leppida, et kas kasutamisega seotud kulud kütte, vee, energia jne eest ning elamu kindlustuse, korrahoiu- ja remondikohustuse kulud kannab õigustatud isik või kinnisasja omanik või jagatakse need kulud õigustatud isiku ja omaniku vahel. Täpsemaid selgitusi isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu tingimuste kohta saab tehingut ettevalmistavalt notarilt.