Üürniku kohustus tasuda kõrvalkulusid

Küsimus kommunaalide kohta ,olen üürnik. Aastatega on tõusnud kommunaal 60€ -330€. Juurde on pandud pangalaen,korteri kindlustus,nüüd tõsteti remondifondi 210€-ni. Üürilepingus on välja toodud mida ma maksma pean prügivedu,üldelekter, üldvesi,kanalisatsioon,haldus,remondifond. Leping on aastast 2019, uuendati 2021 aga kõik jäi samaks. 2022 renoveeriti radiaatorid mille jaoks omanik võttis laenu ja mis tuleb nö mul kinni maksta. Nüüd hakkab maja renoveerimine ja remondifond tõusis 210€ ni. Aastatega on tõusnud minult nõutav kommunaalmakse väga kõrgeks. Minu küsimus kas ma pean maksma nii kõrgeid remondifoni makseid( kuigi on lepingus kirjas) pangalaenu ja korteri kindlustust. Kas mul on lootust tagasi saada pangalaenu maksed, korteri kindlustus. Ette tänades Üürnik.

Üldjuhul ei pea üürnik maksma selliseid kulusid, mida lepingus ei ole piisavalt selgelt kokku lepitud või mis ei ole seotud korteri kasutamisega. Teie kirjelduse põhjal on kõige küsitavamad pangalaenu maksed ja korteri kindlustus; remondifondi puhul sõltub vastus sellest, kas lepingus on see tõesti kokku lepitud viisil, mis vastab võlaõigusseaduse § 292 nõuetele. Kui olete pangalaenu või kindlustust maksnud ilma selge õigusliku aluseta, võib nende tagasinõudmine olla vähemalt osaliselt võimalik.

Võlaõigusseaduse § 292 lg 1 järgi peab üürnik lisaks üürile kandma kõrvalkulusid ainult siis, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkulud on eeskätt kulud, mis on seotud asja kasutamisega, näiteks vesi, kanalisatsioon, elekter, prügi ja haldus.
Pangalaenu makse ei ole tavaliselt korteri kasutamise kulu. See on omaniku finantseerimiskulu. Kui lepingus on kirjas remondifond, ei tähenda see automaatselt, et üürnik peab maksma ka omaniku võetud laenu tagasimakseid eraldi reale panduna. Sama kehtib korteri kindlustuse kohta: see ei ole tavapärane kasutuskulu nagu vesi või elekter, vaid omaniku vara kaitsmise kulu.
Remondifondi osas on olukord nüansirikkam. Võlaõigusseaduse § 292 lg 1¹ lubab eluruumi üürilepingus kokku leppida, et üürnik kannab mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses terve hoone korrashoiu- ja parenduskulusid, kuid seda üksnes siis, kui selles lepiti kokku juba lepingu sõlmimisel kirjalikult. Seega ei piisa ainult sellest, et üürilepingus on välja toodud sõna „remondifond”; oluline on ka see, kas kokkulepe on sisult piisavalt selge ja kas nõutav summa on mõistlik, proportsionaalne ja ettenähtav.
Kui 2022. aastal tehti radiaatorite renoveerimine ja omanik võttis selleks laenu, ei muutu laenumakse üksnes selle tõttu automaatselt teie tasutavaks kõrvalkuluks. 
Teil on õigus nõuda üürileandjalt kõiki kulusid tõendavaid dokumente. See tähendab, et võite küsida arveid, korteriühistu arvestusi, remondifondi otsuseid ja selgitust, milline osa on kasutuskulu, milline remondifond, milline laenumakse ja milline kindlustus. Üürileandja peab võimaldama nendega tutvuda.