Üürileandja tahab lepingut lõpetada 9 päevase etteteatamisega. ( 22.03 saatis emaili ja 31.03 tahab, et korter oleks vabastatud). On olnud varem väikeseid viiteid arvete tasumisega, kuid pole ületanud 2 kuu üüri. Üür: 400 eur. Tagatisraha: 800 eur Lisaks viibin ma hetkel haiglas niiet mul on füüsiliselt võimatu korterit vabastada 9 päeva jooksul kuna arvatavasti viibin ma haiglas kauem. 

Üürileandja võib üürilepingu võlgnevuse tõttu üles öelda, kui:

 1) üürnik on viivituses kahel järjestikusel maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude, hoone korrashoiu- ja parenduskulude või nende olulise osa maksmisega;

 2) võlgnetav üür või tagatisraha ületab kahe kuu eest maksmisele kuuluva üüri või

 3) võlgnetavad kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud ületavad kahe kuu eest maksmisele kuuluvad vastavalt kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud.

Üürileping öeldakse üles ülesütlemisavalduse tegemisega. Et ülesütlemine saaks olla kehtiv, peab see olema seaduses sätestatud vormis (kirjalikku taasesitamist võimaldav) ja sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

 1) üüritud asi;

 2) lepingu lõppemise päev;

 3) ülesütlemise alus;

 4) eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg

Üürileandja võib üürilepingu võlgnevuse tõttu üles öelda, kui ta on andnud üürnikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14-päevase täiendava tähtaja, hoiatades, et antud tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb ta lepingu üles. Täiendava tähtaja andmisel võib üürileandja määrata, et kui üürnik täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasu, loeb üürileandja pärast selle möödumist lepingu ülesöelduks.  Pärast lepingu lõppemise päeva saabumist ei ole üürnikul enam õiguslikku alust korterit kasutada ja eluruum tuleb vabastada.

Olen üürnik korteris ja seal toimus tulekahju. Ametlikuks põhjuseks tundub olevat pigem üürniku hooletus. Tulekahju järel sai terve korter tugevaid suitsukahjustusi ja muutus elamiskõlbmatuks. Enne tulekahju oli korter pigem keskmises või kehvas seisus. Üürnikuna olen seal elanud 8 aastat. Nüüd nõuab omanik terve korteri remonti ja ta lihtsalt saatis mulle ühe remondifirma pakkumise smsiga – seal sisaldus terve korteri uueks remontimine – lisaks ka vannituba ja wc. Kas omanikul on alust paluda terve korteri remonti ilmselgelt paremasse seisu kui ta oli enne tulekahju? Kuidas peaks omanik sellise nõude esitama? Lisaks ei luba omanik ka üürilepingut lõpetada enne kui korter pole korda tehtud. Kas see on ka lubatud?

Üürnik vastutab korteri kahjustumise eest, kui kahju (nt tulekahjust tulenevad kahjustused) tekkis üürniku süül või hooletuse tõttu. See tähendab, et üürnik peab korteri taastama seisundisse, mis vastab lepingujärgsele kasutamisele, mitte tingimata paremasse seisukorda kui enne kahju. Kui korter oli enne tulekahju keskmises või kehvas seisus, ei ole omanikul õigust nõuda remondi käigus korteri parendamist või luksuslikku uuendamist, vaid ainult taastamist varasemale tasemele. Üürnik ei vastuta hariliku kulumise eest, mis kaasneb tavapärase kasutamisega, kuid vastutab tulekahju tekitatud kahju eest, kui see oli tema süül.

Omanik peab remondinõude esitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kiri, kirjalik dokument). SMS ei pruugi olla piisav, kui vaidlus tekib.
Omanik ei saa keelata üürilepingu lõpetamist, kui lepingu lõppemise tingimused on täidetud. Üürnikul on õigus üürileping lõpetada vastavalt seaduses sätestatud korrale, sh remondikohustuse täitmise osas. Omanik võib nõuda kahju hüvitamist, kuid ei saa üürilepingu lõppemist takistada, kui üürnik on oma kohustused täitnud või lepingu üles öelnud vastavalt võlaõigusseadusele ja üürilepingule. 

Korteri ostuga kaasnevad puudused poole aataga kõik laguneb. Seintes praod parkett vajunud praod sees,liistud liimitud seintest lahti. Elekteri probleemid. Elektrik kontrollis. Kogu elekter tuleb ümber teha . Lisaks majasoomukeid korter täis. Müüja blokeeris mind.

Kui ostetud korteril ilmnevad poole aasta jooksul olulised puudused (nt konstruktsiooniprobleemid, elektrisüsteemi rike, kahjurid), on ostjal õigus müüjalt nõuda puuduste kõrvaldamist, kahju hüvitamist või vajadusel müügilepingust taganeda. 
Ostja peab puudustest müüjale teatama mõistliku aja jooksul.
Ostja võib nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja ei põhjusta müüjale ebaproportsionaalseid kulusid 
Kui müüja keeldub puudusi kõrvaldamast või need on olulised, võib ostja müügilepingust taganeda ja nõuda ostuhinna tagastamist 
Ostja võib nõuda müüjalt kahju hüvitamist, kui puudused põhjustavad lisakulusid (nt elektrisüsteemi täielik ümbertegemine) Kui müüja on ostja blokeerinud ja keeldub suhtlemast, võib ostja pöörduda kirjalikult müüja poole ning vajadusel esitada nõude kohtusse.

Tere Korteri ostu küsimus. Ostjaga on kokkulepitud korteri ost-müük. Nüüd aga teatab müüja, et ei müü enam mulle, kuna talle on tehtud parem pakkumine. Samas olen selle sama müüjaga varem juba notaris käinud sama korteri pärast. Siis jäi tehing teostamata kuna korteri õigustatud isik ei olnud müügiga nõus. Olin nõus ootama, kui ta saab dokumendid ja kokkulepped sõlmitud. Müüja väga soovis, et ootaksime ära ja me olime nõus. Kokku sai lepitud ka see, et lubame neil peale notari tehingut ka kauem sees elada, mida nad väga soovisid. Kuid nüüd nädal enne uut notarit teatab müüja, et ei soovi mulle müüa. Samas olen mina sellega arvestanud ja heas usus oodanud ja vastu tulnud. Sooviks infot, kuidas ja mida peaks selles olukorras tegema. Kuna tunnen ennast petetuna. Ja minuga on käitutud ebaõiglaselt. Millist hüve või kompensatsiooni saan ma müüjalt välja nõuda.

Korteriomandi müügileping peab olema notariaalselt tõestatud, vastasel juhul on tehing kehtetu ja ostjal ei ole õigust nõuda korteri omandamist ega müüjalt lepingu täitmist. Kui notariaalne leping jäi sõlmimata, on müüjal õigus tehingust taganeda, kuid ostja võib nõuda hüvitist, kui ta on teinud kulutusi müüja lubadusele tuginedes (nt kolimine, dokumentide ettevalmistamine jms). Eelkõige võib ostja nõuda kulutuste hüvitamist, kui müüja on andnud siduva lubaduse (nt kirjalik kokkulepe, e-kirjad, sõnumid) ja müüja taganeb lubadusest ilma mõjuva põhjuseta.

Sain parkimise trahvi 45eurot. Parkla hinnakiri on 4eur/24h. See tundub ebaproportsionaalselt suur trahv ja kui otsida infot siis leiab et kohtupraktika toetab seda et trahvimäär ei saa olla parkimise tasust ebaproportsionaalselt suurem. Hetkel vahe üle 10x. Esitasin vaide aga see lükati tagasi. Pöördusin ka Tarbijakaitsesse aga seal hetkel menetlus käib. Küsimus - kas antud juhul on põhjust pöörduda kohtusse kui kohtupraktika ütleb et trahvimäär ei tohi olla liiga suur. Tänan.

Eeldan, et saite "trahvi" tarbijana (st füüsilisele isikule kuuluva auto omanikuna) ning et tegemist on leppetrahvi nõudega.

Põhimõtteliselt võib olla alus kohtusse minekuks, sest tüüptingimuste lepingus kasutatud parkimistingimuse leppetrahv võib olla tühine, kui see on ebamõistlikult suur ( ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus). Teise alternatiivina saab kohus (teie nõudmisel) ebamõistlikult suurt leppetrahvi ka vähendada kuni mõisltiku suuruseni - seda aga eeskätt eeldusel, et te ei ole seni veel nõutavat leppetrahvi ära maksnud.

Samas, tuleb arvestada, et kümnekordse parkimistasu suurune leppetrahv ei ole automaatselt ebaseaduslik, st kohus hindab iga juhtumit eraldiseisvalt.

Riigikohtu praktikas on parkimisvaidlustes olnud olukordi, kus 30 € leppetrahvi on peetud konkreetsetel asjaoludel mõistlikuks (seda juba aastal 2017: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-17-117146/31) . See tähendab, et tänases majandusolukorras 45 € ei pruugi olla automaatselt “liiga suur” ainult seetõttu, et päevatasu on 4 eurot. Kuid see võib olla vaidlustatav, kui leppetrahv ei ole sisuliselt põhjendatav (nt parkimiskorraldaja õigustatud huvi ja rikkumise raskus vs summa). 

Arvestada tuleb ka menetluskuludega - õigusabikulud, riigilõivud - ja asjaoluga, et vaidluse kaotamise korral tuleb teil lisaks enda kuludele hüvitada tõenäoliselt ka vastaspoole õigusabikulud.

Tere Kui korter on aasta aega hallitanud ja omanik on sellest teadlik ja pole lihtsalt tegelenud, siis kuidas ma saan esitada mingeid nõudeid. Korteris elab ka 5 last. Omanik on lihtsalt ignoreerinud ja pole reaalse asjaga tegelenud. Kuna asja kasutamine on "piiratud" mitte "võimatu", siis mis edasi? 

Teie küsimusest järeldan, et olete eluruumi üürnik. 

Üürniku nõudeõigused tulenevad võlaõigusseaduse §-dest 278 ja 279. Üürnik võib nõuda omanikult hallituse kõrvaldamist, kui see takistab korteri sihtotstarbelist kasutamist ning üürnik ise ei pea seda oma kulul kõrvaldama. Kui omanik viivitab puuduse kõrvaldamisega, võib üürnik ise hallituse eemaldada ja nõuda selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
Kui hallitus piirab korteri kasutamist olulisel määral, võib üürnik lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles öelda. Üürnik võib nõuda üüri alandamist vastavalt puuduse ulatusele.
Üürnik võib nõuda omanikult kahju hüvitamist, kui hallitus on põhjustanud terviseprobleeme või muid kulusid. 
Üürnik peab omanikule viivitamata teatama hallituse probleemist; kui omanik juba teab, on see kohustus täidetud. 

Tere! Müüsime kahetoalise korteri, mis oli eelmise omaniku poolt muudetud kolmetoaliseks, aga mis oli ehitusregistris muutmata. Notaris selgus, et maakler ei teavitanud sellest ostjaid. Samuti oli eelmise omaniku poolt tehtud vaheseina ümberehitus, mis ei ole samuti EHRis kajastatud, aga dokumendid ümberehituse kohta on olemas ja korras ning sellest olid ostjad teadlikud. Panga poolt polnud kumbki asi probleemiks. Ja kui meie selle korteri ostsime, siis seda probleemi notaris ei tõstatatud ja meie teadsime, et tegemist on kolmetoalisega. Sellest, et korter on tegelikult kahetoaline, saime teada maakleri käest, kelle palkasime korteri müümiseks ning tema arvas, et see on pigem kosmeetiline ja võtab ainult natukene väärtust maha hindamisel. Notar aga arvas, et EHRis peaks siiski tegema andmete muutmise. Kuna ostjateks olid ukrainlased, ei olnud nemad nõus EHRiga tegelema, seega võtsime endale kohustuse andmete korrastamiseks. Esitasime enda koostatud mõõdistamisprojekti, mille menetleja tagasi lükkas. Selgus, et ruum (endine köök), mille arvelt korter kolmetoaliseks muudeti, ei vasta eluruumi nõuetele, kuna on 7,9 ruutmeetrit. Seaduses on kirjas, et peab olema vähemalt 8 ruutmeetrit. Müügilepingusse pandi kirja, et Müüja ja Ostja lepivad kokku, et lepingu eseme eriomandi esemeks oleva eluruumi 3 toaliseks ehitisregistris teeb Müüja omal kulul hiljemalt ühe (1) aasta jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest ja Ostja ei ole kohustatud ehitisregistri andmete muutmisega seonduvaid võimalikke kulusid Müüjale hüvitama. Müüja ja Ostja lepivad kokku, et juhul, kui Müüja ei täida käesolevas lepingus nimetatud kohustust tähtaegselt, kohustub Müüja tasuma Ostjale ühekordset leppetrahvi kaks tuhat eurot (2 000 EUR). Müüja ja Ostja lepivad kokku, et leppetrahvi tasumine ei vabasta Müüjat andmete muutmise kohustusest ehitisregistris. Kas me oleme kohustatud, vaatamata sellele, et korterit pole tehniliselt võimalik muuta kolmetoaliseks, maksma ostjale ikkagi leppetrahvi­? Isegi siis, kui teeme EHRis andmete muutmise aga korter jääb kahetoaliseks, abiruumiga.

Vastavale majandus ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 85 "Eluruumile esitatavad nõuded" peab iga elu-, töö- ja magamistoa pind peab olema vähemalt 8 m², laius vähemalt 2,4 m ja kõrgus vähemalt 2,5 m (ühe korteriga elamu puhul vähemalt 2,3 m). Kui ruum on 7,9 m², ei saa seda elutoaks vormistada.
EHRis saab andmeid muuta ainult vastavalt kehtivatele nõuetele ja mõõdistamise tulemustele. Kui ruum ei vasta eluruumi nõuetele, jääb korter ametlikult kahetoaliseks, abiruumiga.
Kui müügilepingus on kohustus muuta korter EHRis kolmetoaliseks, kuid see on objektiivselt võimatu (nt seadusest tulenevate piirangute tõttu), võib müüja sattuda olukorda, kus kohustust ei ole võimalik täita. Leppetrahvi nõue sõltub sellest, kas lepingus on arvestatud selliste takistustega või kas lepingus on sätestatud, et leppetrahvi maksmine on kohustuslik ka juhul, kui kohustuse täitmine on võimatu.
Kui lepingus puudub erand või tingimus, mis vabastaks müüja leppetrahvi maksmisest juhul, kui kohustuse täitmine on võimatu, võib ostja nõuda leppetrahvi maksmist. Samas võib müüja tugineda asjaolule, et kohustuse täitmine on võimatu seadusest tulenevate piirangute tõttu (VÕS § 103 lg 1 – kohustuse täitmise võimatus), kuid sellise vaidluse lahendamine sõltub konkreetse lepingu sõnastusest ja poolte kokkuleppest. Leppetrahvi maksmise kohustus võib vaidluse korral vajada kohtulikku lahendamist, kus hinnatakse, kas kohustuse täitmine oli objektiivselt võimatu.

Tere, Minu ema oli saanud vale diagnoosi mille tõttu sai aasta aega valet ravi. Mõni kuu tagasi Ta suri. Nii kindlustus kui ka kliinikum ei ole nõus kompenseerima ega enda vigu tunnistama. Tahan teada saada, kas on võimalik teha midagi veel?

Selles olukorras saaks kaaluda rahalise kahju hüvitamise nõude esitamist. Kahju esitamise nõude  esitamine eeldab raviasutuse vea ehk tervishoiuteenuse osutaja poolt kohustuse rikkumist ja sellel põhjusel kahju tekkimist. Võlaõigusseadus sätestab, kes kannab tervishoiuteenuse osutamisel kahju tekitamise tõendamise koormust nähes ette, et tõendamiskoormus lasub patsiendil. 
VÕS § 770 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. Tervishoiuteenuse osutaja vastutuse aluseks olevat asjaolu peab tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata.
Vastavalt tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse §-le 10 käsitletakse kindlustusjuhtumina olukorda, kus tervishoiuteenuse osutamisega on põhjustatud patsiendi kehavigastus, tervisekahjustus või surm ning raviasutus vastutab kahju eest VÕS alusel. Seega peab küsija esmalt tõendama asjatundjate abil VÕS § 770 kohaselt raviasutuse vastutuse alused, nende tõendamisel saab taotleda juhtumi käsitlemist kindlustusjuhtumina. 

Soovin hinnangut järgmises olukorras. 2025. aasta septembris andsin eraisikule 5000 eurot sularahas ettemaksu kanalisatsioonitööde teostamiseks. Raha üleandmise kohta on olemas ettemaksutõend, millel isik kinnitab oma allkirjaga raha vastuvõtmist tööde teostamise eesmärgil. Hiljem teatas isik tööde teostamisest loobumisest ning lubas raha tagastada. Vastavasisuline kokkulepe ja loobumine on fikseeritud FB Messengeri vestlustes. Olen saanud umbes 900 eurot tagasimakse, kuid makse tehti kolmanda isiku (ettevõtte) kontolt, millel puudub juriidiline seos nimetatud eraisikuga. Ülekande selgituses on märgitud: „5000 euro võla tagasimakse osamakse“. Hetkel keeldub isik ülejäänud summat tasumast, viidates rahalistele raskustele, ning on väljendanud valmisolekut nõue vaidlustada. Küsimused: Kas kirjeldatud tõendid (ettemaksutõend, vestlused, osaline tagasimakse) on piisavad nõude esitamiseks kohtu kaudu? Kas antud asjaoludel on soovitatav jätkata kokkuleppe otsimist või esitada maksekäsu kiirmenetlus?

Õigust mõistab kohus ning kohtu tegelik seisukoht selgub alles kohtuotsusest. Teatavaks tehtud asjaolude järgi võis olukord olla järgmine: tellija ja töövõtja sõlmisid suuliselt töövõtulepingu, lepingu sõlmimist kinnitas tellija ettemaksu maksmisega 5000 eurot ning töövõtja ettemaksu kättesaamise ja töö tegemise kinnitusega. Poolte lepingust tulenevaid nõudeid reguleerib võlaõigusseadus järgnevalt: VÕS  § 635 kohaselt kohustub töövõtja valmistama asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija kohustub maksma selle eest tasu. Antud juhul on tellija tasu maksmise kohustuse täitnud. Töövõtja ei ole töö tegemise kohustust täitnud, töövõtja rikkus lepingut. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine (VÕS § 100). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 alusel muuhulgas taganeda lepingust (p 4).
Tellija on üritanud ettemaksu tagasi saada, kuid 4100 euro ulatuses on jäänud see tagastamata. Tellija peab lepingu lõpetama, selleks peab ta töövõtulepingust olulise rikkumise tõttu taganema. Lepingust taganemiseks tuleb saata töövõtjale lepingust taganemise avaldus e-kirja või muu suhtluskanali teel, mille kaudu avalduse esitamist saab hiljem tõendada. Avalduses tuleb teatada, et töövõtja jättis lubatud töö täies ulatuses täitmata, ta rikkus sellega töövõtulepingut oluliselt, tellija taganeb olulise rikkumise tõttu lepingust, taganemine jõustub avalduse kättesaamise hetkel. Tuleb nõuda töövõtjalt saadud ettemaksu tagastamist avalduses antava tagastamise tähtpäevaks. Kui töövõtja tähtpäevaks ettemaksu ei tagasta, siis võib algatada maksekäsu kiirmenetluse või esitada kohe hagiavalduse töövõtja vastu. Kohtumenetluste tulemuslikkust ei saa selles vastuses prognoosida. 

Tere.  Müüsin oma vanematele kuulunud 2-toalise korteri, mis asus 5- korruselise kortermaja 3 korrusel. Vähem kui aasta pärast sain korteri ostjatelt järgmise kirja: "Tere. Selles korteris mis me Teie käest ostsime on võimatu elada. Korterinaabrid kes elavad üleval ei anna rahu öösel ega päeval. See on varjatud puudus ja Te oleks pidanud meid teavitama ostu-müügi lepingu sõlmimisel notaris. Oleme rääkinud ka maja elanikega kes kõik on sellest teadlikud olnud. Oleme käinud ka Vallavalitsuses ja korteriühistu esimehe juures selle probleemiga ja saime teada et see probleem on olnud juba üle kaheksa aasta. Kuidas me selle probleemi nüüd lahendame? Aeg on ka pandud kinni advokaadi juurde konsultatsiooniks selle probleemi kohta. " Olen suhelnud selle maja elanikega ja kortermaja juhatuse liikmetega. Väidetavalt on ostja kurtnud ülakorruse üürikorterist kostva olmemüra pärast - laste jooksmise helid, valjuhäälne suhtlemine, mürtsatused. Olen neid ka ise kuulnud, kuid olles ise 3-lapselise pere isa, ei pidanud neid helisid ebaloomulikeks, millest müümise hetkel peaks teavitama ostjat. Kuna ülalolevas kirjas mainis ostja võimalikku juriidilist vaidlust, soovin saada teilt nõu esmasteks tegevusteks: Kuidas vastata - meilitsi või telefonitsi? - kas täpsustada häiriva müra olemust? - kas täpsustada tema soove probleemi lahendamiseks? - või praegusel hetkel üldse mitte reageerida? - kas soovitada ostjal pöörduda korteri omaniku ja politsei poole? - kas ja millal peaks appi kutsuma juristi? 

Korteri müügiga seotud varjatud puuduste osas on oluline, kas müüja teadis või pidi teadma puudusest ning kas see on selline, mida ostja ei saanud ise avastada. Müra, mis tuleneb ülakorruse elanikest, võib olla subjektiivne ning tavapärane elumüra ei pruugi olla varjatud puudus, mille kohta müüjal on teavitamiskohustus. Kui ostja viitab juriidilisele vaidlusele, on mõistlik reageerida kirjalikult, selgitada oma seisukohta ning vajadusel konsulteerida juristiga.
Vastata tuleks kirjalikult (e-post), et jääks alles dokumenteeritud suhtlus.
Võite täpsustada, millist müra ostja silmas peab, ja paluda konkreetseid näiteid või tõendeid (nt politsei väljakutsed, korteriühistu pöördumised).
Selgitage, et teie hinnangul on tegemist tavapärase elumüraga, mida kortermajas võib esineda, ning te ei pidanud seda varjatud puuduseks, mida tuleks ostjale eraldi teatada.
Soovitage ostjal pöörduda ülakorruse korteri omaniku või üürniku poole ning vajadusel politsei või korteriühistu poole, kui müra ületab tavapärase elumüra piiri.
Kui ostja soovib juriidilist lahendust või viitab advokaadile, on mõistlik konsulteerida juristiga enne edasist suhtlust, et kaitsta oma huve ja valmistada ette võimalikuks vaidluseks.
Ärge ignoreerige ostja pöördumist, kuid ärge tunnistage puudust ega võta kohustusi, mida te ei pea põhjendatuks.
Kui ostja soovib lepingut tühistada või kahju hüvitamist, peab ta tõendama, et tegemist on varjatud puudusega, millest müüja teadis või pidi teadma ning mida ostja ei saanud ise avastada.
Kui ostja pöördub ametlikult (nt hagi kohtusse), on oluline reageerida õigeaegselt ja juristi abiga.