Ahistav käitumine ja võimalused end selle eest kaitsta

Mida teha saaksin,kui pidevalt kohtusse oma lähedane paneb ja kirjutab vale andmetel kaebuskirju asutustele. Ise ta elab teises riigis mitte Eestis. Ei suhtle aasta aega aga ikka ta teeb selliseid asju! Mis ja kuidas edasi toimida pool hulluga?

Kahetsusväärne juhtum, mis mõjub arusaadavalt häirivalt. Kindlasti ei tasu seda vaikides kannatada, vaid selle probleemi lahendamisega tuleb süsteemselt tegeleda. Soovitan koguda ja säilitada kõik tõendid - st talletada nt arvuti kõvakettale kõik tema poolt saadetud pöördumised, hagid, avaldused ja kaebused ning asutuste vastused neile. Seda selleks, et koguda piisavas mahus tõendusmaterjali, koostamaks nõudeavaldus alusetute ja vääradel väidetel põhinevate kaebuste lõpetamiseks (selleks soovitan pöörduda juristi poole). Nõudeavalduses saab ühtlasi kahjunõudena nõuda ka juristile kulunud õigusabikulude hüvitamist. Kui nõudekiri koos kahju hüvitamise nõudega ei anna tulemusi, siis ei jää muud üle, kui pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole kahju hüvitamise ja häiriva, ahistava käitumise lõpetamise nõudega. 

Olenevalt asjaoludest võib kõne alla tulla ka karistusõiguslik vastutus (ahistav jälitamine), selle vastu saate kaitset otsida, pöördudes kuriteokaebusega Politsei- ja Piirivalveameti poole. Kaebuses tuleks detailselt esile tuua kõik episoodid ja juhtumid kuupäevaliselt, võimalusel koos tõenditega, millega kõnealune isik on teie suhtes alusetuid ja pahatahtlikke kaebuseid esitanud.

Ametiasutustele võite aga ise teada anda tema varasematest erinevatest kaebustest ja süsteemsest häirivast käitumisest. 

See, et isik elab välismaal, ei oma praeguses etapis määravat tähtsust. Välismaal elava Eesti kodakondse vastu võib esitada hagi selle piirkonna maakohtusse, kus asus isiku viimane elukoht Eestis.