Tere! Pöördun teie poole, et saada esmast õigusabi seoses sotsiaalmeedias (Facebookis) toimunud ränga laimukampaaniaga minu 17-aastase autistliku poja vastu.Juhtumi taust: Kohalikus lastepargis tekkis arusaamatus, kuna minu poeg kasutas kiike ja jäi pärast seda pingile oma korda ootama, vaadates teiste laste poole. Ühe pere ema kutsus kohale politsei. Politseipatrull kontrollis sündmuskohta, leidis mu poja üksinda istumast ja fikseeris, et mingeid rikkumisi ei ole toime pandud.Pärast seda algatas üks sotsiaalmeedia kasutaja kohalikus Facebooki grupis minu poja vastu küberkiusu ja laimukampaania. Kommentaarides esitati faktiliselt valesid väiteid (näiteks, et poeg silitas liumäe all lapse jalga ja käib lastel kannul). Kuigi otsesõnu sõna "pedofiil" ei kasutatud, loeb iga tavaline inimene sealt ridade vahelt välja just selle süüdistuse. Sellest tulenevalt keeldub mu poeg hirmuga üldse õue minemast ja tema maine kohalikus kogukonnas on rikutud. Politsei ütles, et kuna otsest kuriteoteadet või süüdistust ametlikult esitatud pole, nemad midagi teha ei saa. Mul on kommentaaridest ja kasutajanimedest olemas ekraanitõmmised (tõendid).Minu küsimused juristile:Kuna tegemist on vihjamisi laimamise ja alaealise au teotamisega sotsiaalmeedias, siis millised on minu võimalused esitada nende kommenteerijate vastu tsiviilnõue (Võlaõigusseaduse § 1046 ja § 1047 alusel)?Kuidas peaksin käituma, et nõuda neilt inimestelt ametlikku vabandust ja moraalse kahju hüvitamist?Kas mul on õigus nõuda esmast kahjutasu läbi ametliku nõudekirja ja kuidas seda protsessi alustada, kui mul on olemas ekraanitõmmised?Suur tänu abi eest!

Tere!

Esmalt ja ennekõike - väga kurb ja kahetsusväärne lugu, millesse ei peaks sattuma ükski laps ega tema vanem. Olete seni toiminud õigesti, salvestades kuvatõmmised õigusvastastest kommentaaridest. Ka Teie suund on õige:

1. esmalt tuleks koostada laimajate vastu nõudeavaldused ebaõigete andmete ümberlükkamise, ebakohaste väärtushinnangute eemaldamise ja/või mittevaralise kahju hüvitamise nõuetes. Soovitan selleks kasutada kas professionaalse õigusnõustaja, või soovitavalt isegi advokaadi teenuseid, sest algne nõudeavaldus rajab juba vajaduse korral teed edukaks kohtumenetluseks (ja teistpidi - oskamatult koostatud esmased avaldused võivad oluliselt mõjutada hilisema kohtuvaidluse perspektiivikust);
2. Kui postitajate kasutajanimed ei osutu isikute tuvastamiseks piisavaks, saab kohtust eeltõendamismenetluse käigus välja nõuda META-lt (Facebooki keskkonna pidajalt) postitaja isiku tuvastamist võimaldavad andmed;
3. Nõudeavaldusse märgitakse tavapäraselt konkreetne kohustuste täitmise tähtaeg. Kui selleks ajaks ei ole lahenduseni jõutud (nt kahju hüvitatud, ebaõigeid andmeid ümber lükatud, muul moel rikkumist kõrvaldatud või tulemuseni viivaid läbirääkimisi peetus), tuleks pöörduda samade nõuetega kohtusse. Otseselt vabandamist nõuda menetlusseadustik ei võimalda, küll aga saab rikkujat kohustada avaldama samaväärne postitus/kommentaar samas kommuunis ja samale auditooriumile, milles ta sõnaselgelt lükkab ebaõiged andmed ümber ja kinnitab, et tema öeldu oli vale ega vastanud tõele.

Paraku on senine kogemus näidanud, et reageerimatajätmine võib kogukonnas, eriti väiksemas, tekkinud vastuolusid üksnes süvendada. Seetõttu soovitan igal juhul olukorraga tegeleda kiireloomuliselt.

Kas on lubatud kasutada, ilma autorilt luba küsimata, avaliku Facebooki grupi postituse kirjalikku sisu arutleva/kommenteeriva sotsiaalmeedia video loomise jaoks , kui postitaja nimi ja profiilipilt on hägustatud? Ehk kui on soov teha analüüsiv ja arutlev video kellegi väljaütlemiste (postituse) kohta avalikus Facebooki grupis (grupp, millele on kõigil Facebooki kasutajatel vaba ligipääs, sisu nägemiseks ei pea grupiga liituma), kas see on lubatud?

Lühivastus on, et see võib olla lubatud, kuid mitte alati. Küsimusele ei saa vastata üksnes selle põhjal, et Facebooki grupp on avalik ja postitaja nimi ning profiilipilt on hägustatud.

Kui Facebooki postitus on piisavalt originaalne, võib selle tekst olla autoriõigusega kaitstud teos. Autoriõigus tekib automaatselt ning kaitse ei sõltu sellest, kas teos on avaldatud avalikus või kinnises keskkonnas. Ka sotsiaalmeediapostitus võib olla autoriõigusega kaitstud, kui see vastab originaalsuse nõudele. 

Samas lubab autoriõiguse seadus teatud juhtudel õiguspäraselt avaldatud teoseid tsiteerida ilma autori loata. Tsiteerimine peab olema eesmärgiga põhjendatud (nn motiveeritud mahus), tsitaat peab olema vajalik näiteks kriitika, analüüsi või arutelu jaoks ning see ei tohi moonutada algse teose mõtet. Üldjuhul tuleb märkida ka autori nimi ja avaldamisallikas, kui see on võimalik. 

Seetõttu võib analüüsiv või kommenteeriv video, milles kasutatakse üksnes vajalikus ulatuses avaliku Facebooki postituse teksti ja lisatakse sellele sisuline analüüs või kriitika, olla lubatav ka ilma autori eelneva nõusolekuta. Seevastu kogu postituse või selle olulise osa kasutamine pelgalt sisu edasiandmiseks või oma video põhisisuna ei pruugi olla lubatud.

Asjaolu, et postitaja nimi ja profiilipilt on hägustatud, võib vähendada isiku tuvastatavust ning aidata kaitsta tema eraelu puutumatust, kuid see ei lahenda autoriõiguse küsimust. Samuti tuleb arvestada, et kui isik on postituse sisu või muud asjaolud võimaldavad siiski ära tunda, võivad lisaks autoriõigusele tekkida küsimused isikuandmete kaitse, eraelu puutumatuse või au ja hea nime kaitse kohta.

Seega sõltub vastus eelkõige sellest, kui suures ulatuses postitust kasutatakse, kas kasutamine on põhjendatud kriitika või analüüsi eesmärgiga ning kas järgitakse autoriõiguse seaduses sätestatud tsiteerimise tingimusi. Pelgalt asjaolu, et postitus on avalikus Facebooki grupis ja autori nimi on hägustatud, ei anna iseenesest õigust selle sisu vabalt kasutada.

Tere! sooviks Teile ühte fotod saata ja sooviks teada kuidas asjad peaksid olema?

Põhimõtteliselt peaks olema võimalik foto üles laadida.  Palun lisage ka lühidalt, mida fotol nähtu kohta teada soovite; võimalusel katke enne üleslaadimist kinni isikukoodid, pangakonto andmed, allkirjad ja muud tundlikud isikuandmed.

ämma arvates ei tohiks mina oma lapse isa Pärilikust mikrosferotsütoosist midagi teada. nii minul kui lapse isal tehti lastekliinikus vereanalüüsid. ämma arvates oleks pidanud lastearst ise kontakti võtma minu perearstiga. kuidas lastearst oleks pidanud tegema? ja kas ma ei tohiks oma lapse isa - minu jaoks elukaaslane tema Pärilikust Mikrosferotsütoosit, hemolüütilisest aneemiast midagi teada?

Üldreegel on, et lapse isa terviseandmed kuuluvad talle endale ja arst ei tohi neid teile lihtsalt seetõttu avaldada, et olete tema elukaaslane või oma lapse ema. Küll aga on teil lapse seadusliku esindajana õigus saada teavet oma lapse tervise, uuringute ja ravi kohta. Kui vereanalüüs tehti ka teile, siis teie enda tulemuste kohta tuleb teavitada teid ennast; seda ei asenda tavaliselt see, et arst võtaks ühendust teie perearstiga.

Tervishoiuteenuse osutajal on saladuse hoidmise kohustus patsiendi isiku ja terviseandmete suhtes. See tähendab, et kui lapse isalt võeti analüüs eraldi patsiendina, siis tema pärilik mikrosferotsütoos või hemolüütiline aneemia on üldjuhul tema konfidentsiaalne terviseinfo. Arst võib seda jagada vaid siis, kui selleks on seaduses selge alus või patsiendi nõusolek. Teie roll lapse emana annab teile õiguse saada teavet lapse tervise kohta. Kui lapse uuringu või diagnoosi selgitamiseks on oluline, et lapsel võib olla pärilik haigus, peab arst selgitama lapse seisundit, uuringute mõtet, võimalikke riske ja edasist tegevust. See ei tähenda automaatselt õigust saada teise täiskasvanu täielikku diagnoosi või haiguslugu. Kui analüüs tehti ka teile, siis olete teie selles osas samuti patsient ning arst peab teid teie enda tervist puudutavast olulisest teabest teavitama. Riigikohus on rõhutanud, et patsiendi teavitamine on tervishoiuteenuse osa ning patsiendisaladuse avaldamiseks peab olema patsiendi nõusolek või seadusest tulenev selge alus. Küsimusele, kas lastearst oleks pidanud ise ühendust võtma teie perearstiga: seadusest ei tulene üldreeglina, et arstil tuleb teie teavitamise asemel pöörduda just perearsti poole. Tervishoiuteenuse osutaja peab küll terviseandmed nõuetekohaselt dokumenteerima ning ravis osalevate tervishoiutöötajate vahel võib olla vajalik andmete liikumine ravi eesmärgil, kuid see ei anna alust jagada lapse isa terviseinfot teile ega vabasta arsti teid teie enda tulemustest teavitamast.

Soovin teada oma tädipoja ja tädi surma põhjust. Elasid Tartu sotsiaalmajas. Matustega tegeles Venemaal elav teise tädi tütar. Talle saadeti surmateade, millel põhjust polnud. Olen pöördunud igale poole ja saanud vastuseks, et olen liiga kauge sugulane, et mulle surma põhjust avaldada, aga lähedasemaid sugulasi pole. Ka testamenti polnud, nii et kes on pärija, sest ka pärijal pidi õigus olema infole. Kuidas ma peaksin edasi toimima? Teise tädi tütrel on Venemaalt palju keerulisem asja uurida.

Pärast isiku surma on tema isikuandmete töötlemine lubatud surnud isiku pärija nõusolekul, välja arvatud juhul, kui: 1) isikui surmast on möödunud 10 aastat; 2) alaealiselt surnud isiku surmast on möödunud 20 aastat; 3) isikuandmeid töödeldakse muul õiguslikul alusel. Pärijate nõusolekut ei ole vaja, kui töödeldavateks isikuandmeteks on üksnes isiku nimi, sugu, sünni- ja surmaaeg, surma fakt ning matmise aeg ja koht. Kui te soovite teada saada surnud tädi või tädipoja surma põhjust, on teil vaja tõendada oma õigust vastavat teavet saada. Surma põhjuse tuvastamise seaduse kohaselt loetakse surnu omasteks surnud isiku abikaasat, registreeritud elukaaslast, vanemaid, lapsi, õdesid ja vendi. Omasteks võib lugeda ka muid surnud isiku lähedasi isikuid tulenevalt surnud isiku elukorraldusest. Pärimistunnistus, millest nähtub teie nimi pärijate hulgas, võib olla aluseks, et teile väljastatakse andmed teie tädi või tädipoja surma kohta, kuid pärijaks olemine ei tähenda automaatselt õigust saada kogu surnud isiku terviseandmestikku või kogu surma põhjust puudutavat teavet. Juhul kui te ei ole pärimistunnistuses pärijana nimetatud võib teil olla vajalik esitada pärija volitus, kuid ka volitus ei pruugi anda õigust saada teavet, mille väljastamist seadus piirab, juhul kui pärija ei kvalifitseeru surnu omakseks. Kui teie tädi elab Venemaal, siis saab ta volikirja teha seal ja saata selle teile, kuid arvestama peab, et Venemaal tehtud volikiri peab olema seal ka apostillitud, muidu volikirja Eestis kasutada ei saa. Kui teie tädil või tädipojal ei olnud abikaasat, lapsi ning tädi vanemad on surnud, siis võivad pärijateks osutuda tädi õed/vennad ja nende lapsed või tädi vanavanemate lapsed ja nende lapselapsed. Selleks, et teada saada kas teie tädi või tädipoeg on teinud testamendi või kas nende suhtes on pärimismenetlus algatatud või mitte, saate päringu teha pärimisregistrisse. Juhul kui pärimismenetlus on algatatud, saate võtta ühendust pärimismenetluse algatanud notariga ning saate talle tõendada oma võimalikku sugulust ning küsida kas teid tuleks/saaks pidada võimaliku pärijaks. Juhul kui pärimismenetlus ei ole algatatud, siis saate ise teile sobiva notari juures pärimismenetluse algatada, kui teil on olemas sugulusttõendavad dokumendid.

Tere. Küsimus maksehäire krediidiregistris hoidmise osas. Inkassofirma hoiab üleval taust.ee/krediidiregistris.ee keskkonnas minu aegunud maksehäirete. Nimelt inkassofirma väidab, et kuna minu võlanõue aegus 23.11.2021 siis neil on veel täiendavalt õigus hoida minu nõuet üleval maksehäire registris 5 aastat kuni 23.11.2026 Samas on maksehäire registris oleva nõude alguskuupäevaks märgitud 2008 veebruar. Mina olen lugenud, et maksehäire registris tohib hoida 10+3 aastat, teatud juhtudel ka 10+5 aastat. Mina koos oma võlanõudega olen aga maksehäire registris juba järjest üleval 18+ aastat. Mida teha? Kas inkassofirma teeb mulle liiga? Trotsi on nad täis kindlasti, kuna nende 10 euro suurune nõue aegus ja ma ei ole kohustatud seda enam maksma ära!

Seaduse tasandil seda küsimust Eesti Vabariigis registreeritud ei ole. Küll aga on Riigikohus 30.01.2026 lahendis tsiviilasjas nr 3-23-1409 selgitanud, et aegunud maksehäire andmete avaldamiseks ei ole üldjuhul tungivat õiguspärast põhjust. Kui selline põhjus on siiski olemas, peab seda tõendama maksehäire avaldaja. Soovitame Teil, viitega osundatud Riigikohtu lahendile, pöörduda kirjalikult maksehäire avaldaja poole ja küsida, milline on õiguspärane põhjus Teie aegunud võlgnevuse avaldamiseks.

Tere! Vend paigaldas õue kaamera, lisas ise minu ja kaasa mobiili äppi selle, et saaksime vaadata, kuna tuvastasin ühe varguse vanas kaameras. Meil ei olnud ühtki kokkulepet kuidas või kui palju vaatame, reeglitetta .Nüüd väidab et vaatasime liiga palju ja rikkusime tema privaatsust ja tema teeb politseile avalduse. Äpid on kõik eemaldatud nüüdseks. Mis karistus mind selle eest ootab? Tänud!

Kirjeldatud asjaolude pinnalt ei paista, et teil tuleks mingit karistust karta. Kui teie vend lisas teid ise kaamerarakendusse ja selgeid tingimusi või kokkulepet selle rakenduse kasutamise piiride kohta ei olnud, siis kriminaalvastutust sellise tegevuse eest küll järgneda ei saa. Politseile võib ta avalduse muidugi teha, ent karistuse määramiseks on vaja rohkemat - vaja on, et oleks täidetud konkreetse süüteo tunnused. Üksnes see, et jälgisite kaamerapilti rohkem, kui teie vend tagantjärgi õigeks peab, ei tähenda veel kuritegu. Risk karistusseadustiku § 137 mõttes saaks kõne alla tulla alles siis, kui oleksite ligipääsu hankinud omavoliliselt, parooli muutes või ilma tema nõusoleku/teadmiseta.

Tere! Kasutasin varasemalt lisaks enda telefonile ka oma lahkunud isa oma, sest enda kaamera oli katki ning uue telefoni ostmise asemel võtsin pildistamise jaoks kasutusse isa oma. Telefonil on sentimentaalne väärtus ja otsustasin tema kontodest mitte välja logida. Telefon varastati ning kuna ma jäin sisselogituks isa kontodele, siis on kogu telefonis sisalduv seotud tema konto(de)ga. Paroole ma ei tea. Googlega ühendust võttes öeldi, et võimalik, et kohtu kaudu saab paluda luba teise inimese kontodele ligipääsemiseks. Google enda lehel on vastav avaldus olemas, aga seal on kirjas, et kohtuotsus peab olema välja antud USA-s. Ma ei tea, kas see on mingi standardnõue või lihtsalt teiste riikide jaoks kohandamata jäänud. Kuidas ma peaks edasi toimima ja kas mul oleks võimalik kuidagi ligipääsu taotleda?

Küsimusest jääb arusaamatuks et kas isa on surnud. Kui isa on surnud, siis saaks kõne alla tulla tema pärijate õigus isa kontodel säilitatud andmetele. Aga ka see õigus ei saa olla piiramatu. Kui pärijad tõendavad, et neil on põhjendatud huvi mingite andmete – näiteks fotode – vastu, siis võib Google luua ligipääsu nendele andmetele, kuid seegi saab toimuda vaid kohtuotsuse alusel. Kuna Google peakontor asub USA-s, Californias, siis saab tema jaoks aluseks olla sealse kohtu otsus. 

Tere Isik riputab minust pilti facebookis petty rite Lehel ja seostab mind mitte tõeste vǎidetega. Samas nôuab minult ebaseaduslikult ilma tegevusloa ja seadusliku aluseta raha-laenu , helistades ja kirjutades kolmandatele isikutele k.a minu ema uurides ebaseaduslikult minu asukohta. Tegemist on vǎljapressimisega ja ähvardustega. Ja minule stressi tekitamine, mainekahju ja aja röövimine. Küsimus kui soovin isikult nôuded kahjutasu kôige eeltoodud kohta. Siis mis summas see oleks vôimalik Teine küsimus. Kui palju ulatuvad minu kohtusse pôôrdumise kulud kokku kuni otsuse jôustumiseni. ASI on ka politseis ja isiku tegevus 100% on ebaseaduslik. Kinnitatud ka politsei poolt, nimelt on isiku kohta politseisse põõrdumisi veel 

Tere!

Mõistetavalt mõjub selline asi stressitekitavalt. 

On hea, et olete asja politseisse andnud. Saate kriminaalmenetlusse lisada tõendeid juurde, st jooksvalt neid uurijale edastades ja paludes kõik tõendid kriminaalasja toimiku materjalide hulka võtta. See hõlbustab ka uurimisasutuse tööd isiku vastutusele võtmisel. Seega karistusõigusliku poole pealt hetkel väga palju rohkem teha ei saagi, kuivõrd menetlus juba käib.

Tsiviilõigusliku poole pealt on teil võimalik nõuda hagiga kahju hüvitamist. Praegusel juhul saab teha seda kahel moel:

1) Nn tavaline hagimenetlus maakohtus tsiviilasjas: koostate hagi, milles kirjeldate detailselt asjaolusid - millal, kus ja kuidas on isik teid oma tegevusega häirinud, kuidas on see Teile mõjunud (st millist kahju olete seeläbi saanud - nii mittevaraline ehk emotsionaalne kahju kui ka varaline kahju, kui on); ning palute kohtul välja mõista kahjuhüvitise. Seda, kui suur võiks põhjendatud kahjunõue olla, on praegu kirjeldatud asjaolude pinnalt äärmiselt keeruline hinnata. Mittevaralise kahju hüvitise suurust hindab kohus  - tavapäraselt jäävad sellised mittevaralise kahju hüvitised suurusjärku  mõnisada eurot kuni mõni tuhat eurot, sõltuvalt isiku käitumise intensiivsusest, häirimise ulatusest jpm. Maakohtusse hagi esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub nõutavast summast (nt kui tsiviilasja hind - kahjunõue+viivised - on kokku kuni 5000 eurot, on riigilõiv 560 eurot, vt tabelit siit: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1090/4202/6003/RLS_lisa1_01012022.pdf# ).

2) Tsiviilhagi kriminaalmenetluses: koostate sarnase hagi, kuid esitate selle hoopis prokurörile kriminaalmenetluses. Seda tuleb teha aegsasti, st kohtueelse menetluse lõppemisest/toimiku Teile tutvustamisest kümne päeva jooksul. Täpsemalt saate infot menetluse kulgemise ja tähtaegade kohta menetlust juhtiva prokuröri käest (tema nime ja kontaktandmed saate omakorda uurija käest). 

Õigusabikulude mahtu on keeruline hinnata, teadmata täpselt asjaolude, tõendite ja töö mahtu. Palju oleneb ka konkreetse juristi või advokaadi tunnihinnast. Tavapärane on siiski, et ühe kohtuastme õigusabikulud (kui otsust edasi ei kaevata) on ca 4000-10 000 eurot. Hagi rahuldamisel võib kohus jätta Teie tasutud õigusabikulud osaliselt või täielikult vastaspoole kanda.

Mida teha saaksin,kui pidevalt kohtusse oma lähedane paneb ja kirjutab vale andmetel kaebuskirju asutustele. Ise ta elab teises riigis mitte Eestis. Ei suhtle aasta aega aga ikka ta teeb selliseid asju! Mis ja kuidas edasi toimida pool hulluga?

Kahetsusväärne juhtum, mis mõjub arusaadavalt häirivalt. Kindlasti ei tasu seda vaikides kannatada, vaid selle probleemi lahendamisega tuleb süsteemselt tegeleda. Soovitan koguda ja säilitada kõik tõendid - st talletada nt arvuti kõvakettale kõik tema poolt saadetud pöördumised, hagid, avaldused ja kaebused ning asutuste vastused neile. Seda selleks, et koguda piisavas mahus tõendusmaterjali, koostamaks nõudeavaldus alusetute ja vääradel väidetel põhinevate kaebuste lõpetamiseks (selleks soovitan pöörduda juristi poole). Nõudeavalduses saab ühtlasi kahjunõudena nõuda ka juristile kulunud õigusabikulude hüvitamist. Kui nõudekiri koos kahju hüvitamise nõudega ei anna tulemusi, siis ei jää muud üle, kui pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole kahju hüvitamise ja häiriva, ahistava käitumise lõpetamise nõudega. 

Olenevalt asjaoludest võib kõne alla tulla ka karistusõiguslik vastutus (ahistav jälitamine), selle vastu saate kaitset otsida, pöördudes kuriteokaebusega Politsei- ja Piirivalveameti poole. Kaebuses tuleks detailselt esile tuua kõik episoodid ja juhtumid kuupäevaliselt, võimalusel koos tõenditega, millega kõnealune isik on teie suhtes alusetuid ja pahatahtlikke kaebuseid esitanud.

Ametiasutustele võite aga ise teada anda tema varasematest erinevatest kaebustest ja süsteemsest häirivast käitumisest. 

See, et isik elab välismaal, ei oma praeguses etapis määravat tähtsust. Välismaal elava Eesti kodakondse vastu võib esitada hagi selle piirkonna maakohtusse, kus asus isiku viimane elukoht Eestis.