Tere! Vend paigaldas õue kaamera, lisas ise minu ja kaasa mobiili äppi selle, et saaksime vaadata, kuna tuvastasin ühe varguse vanas kaameras. Meil ei olnud ühtki kokkulepet kuidas või kui palju vaatame, reeglitetta .Nüüd väidab et vaatasime liiga palju ja rikkusime tema privaatsust ja tema teeb politseile avalduse. Äpid on kõik eemaldatud nüüdseks. Mis karistus mind selle eest ootab? Tänud!

Kirjeldatud asjaolude pinnalt ei paista, et teil tuleks mingit karistust karta. Kui teie vend lisas teid ise kaamerarakendusse ja selgeid tingimusi või kokkulepet selle rakenduse kasutamise piiride kohta ei olnud, siis kriminaalvastutust sellise tegevuse eest küll järgneda ei saa. Politseile võib ta avalduse muidugi teha, ent karistuse määramiseks on vaja rohkemat - vaja on, et oleks täidetud konkreetse süüteo tunnused. Üksnes see, et jälgisite kaamerapilti rohkem, kui teie vend tagantjärgi õigeks peab, ei tähenda veel kuritegu. Risk karistusseadustiku § 137 mõttes saaks kõne alla tulla alles siis, kui oleksite ligipääsu hankinud omavoliliselt, parooli muutes või ilma tema nõusoleku/teadmiseta.

Tere! Kasutasin varasemalt lisaks enda telefonile ka oma lahkunud isa oma, sest enda kaamera oli katki ning uue telefoni ostmise asemel võtsin pildistamise jaoks kasutusse isa oma. Telefonil on sentimentaalne väärtus ja otsustasin tema kontodest mitte välja logida. Telefon varastati ning kuna ma jäin sisselogituks isa kontodele, siis on kogu telefonis sisalduv seotud tema konto(de)ga. Paroole ma ei tea. Googlega ühendust võttes öeldi, et võimalik, et kohtu kaudu saab paluda luba teise inimese kontodele ligipääsemiseks. Google enda lehel on vastav avaldus olemas, aga seal on kirjas, et kohtuotsus peab olema välja antud USA-s. Ma ei tea, kas see on mingi standardnõue või lihtsalt teiste riikide jaoks kohandamata jäänud. Kuidas ma peaks edasi toimima ja kas mul oleks võimalik kuidagi ligipääsu taotleda?

Küsimusest jääb arusaamatuks et kas isa on surnud. Kui isa on surnud, siis saaks kõne alla tulla tema pärijate õigus isa kontodel säilitatud andmetele. Aga ka see õigus ei saa olla piiramatu. Kui pärijad tõendavad, et neil on põhjendatud huvi mingite andmete – näiteks fotode – vastu, siis võib Google luua ligipääsu nendele andmetele, kuid seegi saab toimuda vaid kohtuotsuse alusel. Kuna Google peakontor asub USA-s, Californias, siis saab tema jaoks aluseks olla sealse kohtu otsus. 

Tere Isik riputab minust pilti facebookis petty rite Lehel ja seostab mind mitte tõeste vǎidetega. Samas nôuab minult ebaseaduslikult ilma tegevusloa ja seadusliku aluseta raha-laenu , helistades ja kirjutades kolmandatele isikutele k.a minu ema uurides ebaseaduslikult minu asukohta. Tegemist on vǎljapressimisega ja ähvardustega. Ja minule stressi tekitamine, mainekahju ja aja röövimine. Küsimus kui soovin isikult nôuded kahjutasu kôige eeltoodud kohta. Siis mis summas see oleks vôimalik Teine küsimus. Kui palju ulatuvad minu kohtusse pôôrdumise kulud kokku kuni otsuse jôustumiseni. ASI on ka politseis ja isiku tegevus 100% on ebaseaduslik. Kinnitatud ka politsei poolt, nimelt on isiku kohta politseisse põõrdumisi veel 

Tere!

Mõistetavalt mõjub selline asi stressitekitavalt. 

On hea, et olete asja politseisse andnud. Saate kriminaalmenetlusse lisada tõendeid juurde, st jooksvalt neid uurijale edastades ja paludes kõik tõendid kriminaalasja toimiku materjalide hulka võtta. See hõlbustab ka uurimisasutuse tööd isiku vastutusele võtmisel. Seega karistusõigusliku poole pealt hetkel väga palju rohkem teha ei saagi, kuivõrd menetlus juba käib.

Tsiviilõigusliku poole pealt on teil võimalik nõuda hagiga kahju hüvitamist. Praegusel juhul saab teha seda kahel moel:

1) Nn tavaline hagimenetlus maakohtus tsiviilasjas: koostate hagi, milles kirjeldate detailselt asjaolusid - millal, kus ja kuidas on isik teid oma tegevusega häirinud, kuidas on see Teile mõjunud (st millist kahju olete seeläbi saanud - nii mittevaraline ehk emotsionaalne kahju kui ka varaline kahju, kui on); ning palute kohtul välja mõista kahjuhüvitise. Seda, kui suur võiks põhjendatud kahjunõue olla, on praegu kirjeldatud asjaolude pinnalt äärmiselt keeruline hinnata. Mittevaralise kahju hüvitise suurust hindab kohus  - tavapäraselt jäävad sellised mittevaralise kahju hüvitised suurusjärku  mõnisada eurot kuni mõni tuhat eurot, sõltuvalt isiku käitumise intensiivsusest, häirimise ulatusest jpm. Maakohtusse hagi esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub nõutavast summast (nt kui tsiviilasja hind - kahjunõue+viivised - on kokku kuni 5000 eurot, on riigilõiv 560 eurot, vt tabelit siit: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1090/4202/6003/RLS_lisa1_01012022.pdf# ).

2) Tsiviilhagi kriminaalmenetluses: koostate sarnase hagi, kuid esitate selle hoopis prokurörile kriminaalmenetluses. Seda tuleb teha aegsasti, st kohtueelse menetluse lõppemisest/toimiku Teile tutvustamisest kümne päeva jooksul. Täpsemalt saate infot menetluse kulgemise ja tähtaegade kohta menetlust juhtiva prokuröri käest (tema nime ja kontaktandmed saate omakorda uurija käest). 

Õigusabikulude mahtu on keeruline hinnata, teadmata täpselt asjaolude, tõendite ja töö mahtu. Palju oleneb ka konkreetse juristi või advokaadi tunnihinnast. Tavapärane on siiski, et ühe kohtuastme õigusabikulud (kui otsust edasi ei kaevata) on ca 4000-10 000 eurot. Hagi rahuldamisel võib kohus jätta Teie tasutud õigusabikulud osaliselt või täielikult vastaspoole kanda.

Mida teha saaksin,kui pidevalt kohtusse oma lähedane paneb ja kirjutab vale andmetel kaebuskirju asutustele. Ise ta elab teises riigis mitte Eestis. Ei suhtle aasta aega aga ikka ta teeb selliseid asju! Mis ja kuidas edasi toimida pool hulluga?

Kahetsusväärne juhtum, mis mõjub arusaadavalt häirivalt. Kindlasti ei tasu seda vaikides kannatada, vaid selle probleemi lahendamisega tuleb süsteemselt tegeleda. Soovitan koguda ja säilitada kõik tõendid - st talletada nt arvuti kõvakettale kõik tema poolt saadetud pöördumised, hagid, avaldused ja kaebused ning asutuste vastused neile. Seda selleks, et koguda piisavas mahus tõendusmaterjali, koostamaks nõudeavaldus alusetute ja vääradel väidetel põhinevate kaebuste lõpetamiseks (selleks soovitan pöörduda juristi poole). Nõudeavalduses saab ühtlasi kahjunõudena nõuda ka juristile kulunud õigusabikulude hüvitamist. Kui nõudekiri koos kahju hüvitamise nõudega ei anna tulemusi, siis ei jää muud üle, kui pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole kahju hüvitamise ja häiriva, ahistava käitumise lõpetamise nõudega. 

Olenevalt asjaoludest võib kõne alla tulla ka karistusõiguslik vastutus (ahistav jälitamine), selle vastu saate kaitset otsida, pöördudes kuriteokaebusega Politsei- ja Piirivalveameti poole. Kaebuses tuleks detailselt esile tuua kõik episoodid ja juhtumid kuupäevaliselt, võimalusel koos tõenditega, millega kõnealune isik on teie suhtes alusetuid ja pahatahtlikke kaebuseid esitanud.

Ametiasutustele võite aga ise teada anda tema varasematest erinevatest kaebustest ja süsteemsest häirivast käitumisest. 

See, et isik elab välismaal, ei oma praeguses etapis määravat tähtsust. Välismaal elava Eesti kodakondse vastu võib esitada hagi selle piirkonna maakohtusse, kus asus isiku viimane elukoht Eestis.

Tere, Mida teha, kui keegi saadab korduvalt e-kirju ja nõuab kontakti? Varem vahetas ta telefoninumbreid, et mulle helistada. Vahetasin telefoninumbri ära, siis ta enam helistada ei saaanud. Olen ta blokeerinud Whatsappis. Siis hakkas ta tegema uusi meiliaadresse, et mulle e-kirju saata. Kui ühe meiliaadressi rämpspostiks märgin, siis ta teeb uue. Ja ta ei jäta mind rahule.

Teil on võimalik taotleda, et kohus keelaks sel inimesel Teile kirju ja sõnumeid saata ning helistada. Seda nimetatakse lähemiskeeluks ning reguleerivad seda Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 544 lg 1 ja Võlaõigusseaduse § 1055. Selle keelu rikkumine kujutab endast kohtu määruse täitmata jätmist ning on karistatav rahatrahviga. 

Mul on mure et 4 inimest kes laimavad mind ja olen selle laimamisega kaotanud ka töökoha.ja kunagise teo pärast nüüd hetkel kaotasin ka töö kuna 4 inimest laimavad ja mis on juba aegunud ja mis ja kuidas ma pean selle ennast kaitsma kuna mul ka kannatab selle alla alaealine laps see nagu pole terve inimeste ja normaalse tegu kuhu ma pöörduma pean sest hetkel ma ei saa endale rahaliselt lubada advokaadi ja mis on vaja selleks teha mul ja olid suured võlad ka millega sain endale kuulutada eraisiku pankroti ja olen hirmul ka sellega et kaotan sellega oma üürikorteri.

Saate end kaitsta ka ilma tasulise advokaadita: tegemist on tõenäoliselt au ja hea nime kahjustamise ning võimaliku tööõiguse vaidlusega. Teil on põhimõtteliselt kaks suunda: (1) laimavate isikute vastu tsiviilnõue (au teotamine, valeandmete ümberlükkamine, kahju hüvitamine) ja (2) tööandja otsuse vaidlustamine töövaidluskomisjonis või kohtus, kui töökoht kaotati alusetu info tõttu. Pankrot ja üürikorter on eraldi teema –  üürileping ei lõpe automaatselt pankroti tõttu (saan aru, et see juhtus juba mõnda aega tagasi), kuid tähtis on, et üür oleks makstud ja lepingut ei rikuks. Selgitan neid teemasid nüüd allpool ühekaupa: 

Au ja hea nime kaitse (laim) 
Võlaõigusseaduse järgi on isiku au teotamine ja maine kahjustamine üldjuhul õigusvastane, kui ei ole seadusest tulenevat õigustust (nt avalik huvi ja kontrollitud tõene info). Au teotav võib olla nii vale faktiväide (nt “ta on varas”, kui see ei vasta tõele) kui ka ebakohane väärtushinnang (solvav, alandav, häbistav hinnang). 
Kui kellegi avaldused Teie kohta on valed ja kahjustavad su mainet (ka tööandja silmis), on õigus nõuda laimajatelt: 
* valeandmete ümberlükkamist; 
* vajadusel mittevaralise kahju hüvitamist (psüühiline kannatus, mainekahju). 
Kohus on selgitanud, et au ja head nime kaitstakse tsiviilõiguslikult ning pahatahtlik, teadlikult vale või alandav info võib anda aluse kahjunõudeks. 
Aga ka tõese info avaldamine Teie eraelu kohta võib olla õigusvastane, kui see ei ole seotud avaliku huviga (nt ei ole tegemist avaliku elu tegelasega ega avaliku debati teemaga); avaldatakse väga detailseid või intiimseid asjaolusid (tervis, pereprobleemid, laste olukord, väga üksikasjalik kirjeldus vanast kuriteost jms); see ei ole enam praeguse olukorraga sisuliselt seotud, vaid on pigem häbistamiseks.  Riigikohus on rõhutanud, et avalikku huvi ei saa samastada lihtsalt teiste inimeste uudishimuga. Eriti kaitstud on alaealiste eraelu – kui jutt käib sündmustest, mis puudutavad ka su last, on piir veel rangem.

Töökoha kaotus laimu tõttu 
Kui tööandja ütles lepingu üles seetõttu, et talle räägiti Teist halvustavat ja ebaõiglast infot, tuleb vaadata: 
* mis alusel tööleping täpselt lõpetati (mis paragrahv on ülesütlemisavaldusel kirjas); 
* kas tööandja järgib seaduses sätestatud etteteatamise tähtaegu ja vorminõudeid; 
* kas tööandja kontrollis enne otsust info tõepärasust või tugines lihtsalt kuulujuttudele. 
Kui töölepingu ülesütlemine oli õigusvastane (vale alus, vormivead, hea usu rikkumine), on  võimalik nõuda töövaidluskomisjonis või kohtus: 
* ülesütlemise tühiseks tunnistamist või lepingu lõpetamist kohtu/töövaidluskomisjoni otsusega teiselt alusel; 
* saamata jäänud töötasu ja võimaliku hüvitise maksmist etteteatamistähtaja rikkumise eest; 
* vajadusel ka mittevaralise kahju hüvitamist au ja hea nime rikkumise tõttu (see on eraldi nõue). 
Kui kolmandad isikud (need 4 inimest) edastasid tööandjale vale või lihtsalt häbistamise eesmärgil ajakohatut infot, võivad nad vastutada Teie isikuõiguste rikkumise eest ka siis, kui info levik piirdus tööandja ja mõne teise asjassepuutuva isikuga – oluline on, et kahjulik info jõudis vähemalt ühe kõrvalise isikuni.

Pankrot ja üürikorter 
Eraisiku pankrot ei tähenda automaatselt, et kaotate üürikorteri. Pankrotimenetlus puudutab eelkõige Teie võlgnevusi ja vara. Üürilepingut võib üürileandja lõpetada tavareeglite alusel (nt kui üür jääb maksmata, rikutakse lepingu tingimusi vms). Pankrot ei ole eluruumi üürilepingu ülesütlemise alus – loeb, kas üür on tasutud ja kasutate korterit heaperemehelikult.

Tasuta või soodsam õigusabi 
Kui Te ei saa advokaati endale lubada, on Teil võimalik taotleda riigi õigusabi kohtusse pöördumiseks. See tähendab, et advokaaditeenuse eest maksab vähemalt esialgu riik. Selle kaudu saate abi nii töövaidluse kui ka maine kahjustamise vaidluse planeerimisel. Täitke siit lingilt leitavad vormid  ära kas ise või mõne usaldusväärse isiku abiga ja esitage elukohajärgsele maakohtule. 

Erandid ja/või tähtajad 
* Töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks on üldjuhul üsna lühikesed tähtajad. Kui need on möödas, on oma õigusi oluliselt raskem kaitsta, kuid teatud juhtudel võib kahjunõude esitamine olla veel mõeldav ka hiljem. 
* Au ja hea nime kaitse nõuete (kahju hüvitamine, ümberlükkamine) aegumistähtajad võivad olla pikemad, kuid mida varem tegutseda, seda parem tõendamise seisukohalt.
 

Tere! Kas Mallukal on õigus panna,oma loodud lehele mind ja minu karistusi üles? Ja rikub minu elu sellega!

Tegemist on avalike andmetega, mis on igaühele Riigi Teataja vahendusel kättesaadavad. Samas võib olla seadusega vastuolus see, et isik on loonud omaette andmebaasi. Hetkel uurib seda meile teadaolevalt Andmekaitse Inspektsioon.

Soovin SL Õhtulehest oma jama maha saada ja samuti ka googlest,kas saate mind sellega aidata.

Ajakirjanduslikust veebiarhiivist (nt SL Õhtuleht) ja Google’i otsingust ei ole teil automaatset „õigust unustamisele“, kuid teatud juhtudel on võimalik nii artikli eemaldamine, parandamine, piiramine kui ka otsinguviidete ärakoristamine. See sõltub sellest, kas teave on vale, eksitav, liigselt eraelu puudutav või avaliku huvi seisukohalt enam mitte põhjendatud. Esimene samm on alati kirjalik põhjendatud pöördumine väljaande poole; vaidluse korral on võimalik pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni ja viimases järgus kohtusse. 

Ajakirjandus võib isikuandmeid ilma teie nõusolekuta avaldada, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetikaga ning ei kahjusta ülemäära teie õigusi. See tuleneb Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) sätetest ajakirjandusliku eesmärgi kohta. Samas on teil õigus nõuda ebaõigete faktiväidete parandamist ning teatud juhtudel ka andmete kustutamist, kui töötlemine ei ole lubatud või rikub andmekaitse põhimõtteid (nt vale, eksitav või ülemäära eraeluline info). Selleks tuleb pöörduda, nagu juba öeldud, eeskätt Õhtulehe toimetuse poole asjakohase taotluse ja põhjendustega (mis täpsemalt on vale, eksitav või ülemäära eraeluline info). Tasub silmas pidada, et kohtupraktika kohaselt ei ole õigust nõuda artikli kui terviku eemaldamist, vaid üksnes valede, esitavate või muul moel avaliku huvi sfääri mittekuuluvate andmete parandamist/eemaldamist. Teatud juhtudel võib nõuda ka enda isikunime anonümiseerimist või pseudonümiseerimist. 

Seonduvalt Google'ga selgitan, et kui andmed on nt ÕL-s juba anonümiseeritud või pseodunümiseeritud, siis kajastub see ka otsingumootoris (st siis ei ilmu need kõnealused artiklid ka teie nime alt Google otsingu tulemusel enam välja). Kuid proovida võib ka otse Google-le kirjutamist, st esitada taotluse, millega taotlete, et teatud otsingutulemusi Teie nime guugeldades enam ei kuvataks ("õigus olla unustatud" loogika alusel). Praktikas küll rahuldatakse neid taotluseid pigem üliharva ja väga põhjendatud juhtudel. 

Kokkuvõttes praktiline samm-sammuline käik võiks olla:

• Koostage kirjalik põhjendatud taotlus SL Õhtulehele. Selgelt ja konkreetselt:
• viidake konkreetsele artiklile (kuupäev, pealkiri, link);
• tooge eraldi välja iga väide või osa, mis teie arvates on vale, eksitav või liigselt eraelu puudutav;
• selgitage, miks see on ebaõige või miks see ülemäära sekkub teie eraellu, ja mida täpselt soovite (parandus, anonüümistamine, lõigu eemaldamine, väga erandlikult kogu artikli eemaldamine).
• Kui väljaanne ei reageeri või keeldub, on võimalik:
• pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole kaebusega isikuandmete ebaõige või ülemäärase töötlemise kohta (nt kui artiklis on isikuandmed, mida pole õigust sellisel kujul hoida/levitada);
• kaaluda tsiviilhagi esitamist kohtusse (ümberlükkamine, kahju hüvitamine, keelamiskaebe laadis nõuded).
• Google’i osas saate paralleelselt:
• esitada Google’i vormi kaudu taotluse, et otsingutulemustes teie nime ja konkreetse märksõnaga seotud linke ei näidataks; taotluses tuleb põhjendada, miks tulemused rikuvad teie õigusi ja miks avalik huvi nende avaldamiseks puudub.

Asjakohased õigusnormid, millele saate tugineda, on: isikuandmete kaitse seaduse § 4, 24, 25.

Tere, Pank blokeeris mu konto, sest mul peigmees oli sinna teinud sinna regulaarselt ülekandeid. Onneks olin enne rahad just välja kandnud. Kui konto oli blokeeritud, tuli mobiiliäppi avades teade, et "Sul ei ole veel selles pangas kontot" ja et "Olen teadlik, et pank teeb minu kohta päringuid ametlikesse andmekogudesse kliendisuhte loomise eesmärgil". Sellest viimasest lausest tekkiski küsimus, et kas siis tagantjärgi, isegi, kui kontot enam pole, hakkab pank inimese järele nuhkima? Või on see selleks, kui peaksin uuesti soovima kontot avada?

Kirjutate, et peigmees tegi Teie kontole regulaarselt ülekandeid. Ilmselt tekkis pangal kahtlus nende ülekannete legaalsuse osas – kas maksed laekusid riikidest, mida peetakse kõrge riskiga piirkonnaks või olid maksete selgitused kahtlustäratavad vms. Selliste kahtluste korral pank peab konto blokeerima ja informeerima sellest Rahapesu andmebürood. Enne uuele kliendile konto avamist peab pank uurima tema tausta. Selleks on pangal õigus teha päringuid avalikesse andmekogudesse. Teie küsimusest ei nähtu, et oleksite pärast konto blokeerimist esitanud pangale taotluse uue konto avamiseks, mistõttu Teie poolt kirjeldatud sõnumid näivad olevat asjakohatud.