Mis on hoiatustrahv?

Euroopa Liit soovib liikmesriikides kasutusele võtta haldustrahvide süsteemi, mis erineb praegusest väärteomenetlusest. Eestis on senini säilitatud väärteomenetluse süsteem, mis tagab menetlusalusele isikule tugevama menetlusliku kaitse võrreldes haldustrahvidega.

Erisusena tavapärasest väärteomenetlusest on Eestis kasutusel automaatse liiklusjärelevalve süsteem (kiiruskaamerad), mille puhul kohaldatakse kirjalikku hoiatamismenetlust ehk määratakse hoiatustrahv. Hoiatustrahv ei ole süüteo eest määratav karistus ning seda ei kanta karistusregistrisse. Kui isik ei ole hoiatustrahviga nõus või ei tasu seda tähtaegselt, alustatakse väärteomenetlust.

Liiklusseaduse järgi määratakse suurima lubatud sõidukiiruse ületamise korral hoiatustrahv, mille suurus eurodes saadakse lubatud sõidukiirust ületanud kilomeetrite arvu korrutamisel arvuga 7.
Hoiatustrahvi maksimaalmäär on 300 eurot.

Praegu on kiiruskaamerad seadistatud mõõtma ainult lähenevate sõidukite kiirusi ning ei fikseeri endast kaugenevaid sõidukeid.

90 km/h alas on kaamerad seadistatud fikseerima kiiruspiirangu rikkumisi alates 97 km/h. Sellest kiirusest lahutatakse maha kaamerate mõõtemääramatus 4 km/h, mistõttu määratakse esimene hoiatustrahv sõidukiiruse ületamise eest 3 km/h. Kui lubatud sõidukiirust ületatakse 50 km/h ja rohkem, siis suunatakse rikkumine üldmenetlusse, mille tulemusel tehtud trahviotsus on karistusõigusliku jõuga.

Hoiatustrahviteate adressaadil on võimalik trahviteatega tutvuda, kättesaamist kinnitada ning hoiatustrahvi tasuda ka portaalis: https://hoiatustrahv.politsei.ee .