Tere Olen nüüdseks 2 korda jäänud juhilubadeta autoga sõitmisega vahele ja viimane kord puudus autol ka ülevaatus. Kuna ma ei tööta ja käin koolis ei ole mul olnud hetkel võimalik esimese trahvi eest midagi maksta ja see on jõudnud kohtutäituri kätte (trahv 800€). Nüüd tuli kutse kohtuistungile seotud viimase lubadeta sõidu eest, täpselt 4 tööpäeva enne istungit. Mida peaksin tegema, et vältida aresti? 

Aresti vältimist ei saa ette garanteerida, kuid saate kohtule esitada põhjendatud taotluse leebema karistuse kohaldamiseks. Korduv juhtimisõiguseta sõitmine ja varasema trahvi tasumata jätmine võivad suurendada aresti määramise riski.

Ilmuge kindlasti kohtuistungile. Esitage juba enne istungit kirjalik taotlus määrata aresti asemel rahatrahv ja võimaldada selle tasumist osade kaupa. Selgitage oma majanduslikku olukorda, lisage koolis õppimist ja sissetulekuid tõendavad dokumendid ning pakkuge realistlik maksegraafik. KarS § 66 lg 2 võimaldab mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Selgitage ka seda, kuidas arest mõjutaks õpinguid, ning kui tunnistate rikkumist, väljendage kahetsust ja kirjeldage, mida teete uute rikkumiste vältimiseks.

Kui kohus peab siiski vajalikuks aresti mõista, taotlege selle asendamist üldkasuliku tööga ja andke selleks selgesõnaline nõusolek. KarS § 69 võimaldab sellist asendamist, kuid otsuse teeb kohus.

Varasem 800-eurone trahv on eraldi küsimus. Võtke kohtutäituriga kohe ühendust, selgitage makseraskusi ja uurige maksegraafiku võimalust. Trahvi jõudmine kohtutäituri kätte ei tähenda automaatselt aresti, kuid kui seda ei õnnestu sisse nõuda, võib tekkida eraldi menetlus trahvi asendamiseks aresti või Teie nõusolekul üldkasuliku tööga.

Kui neljast tööpäevast ei piisa toimikuga tutvumiseks või kaitsjaga nõu pidamiseks, taotlege viivitamata istungi edasilükkamist ja põhjendage, milleks vajate lisaaega. Taotluse esitamine ei vabasta istungile ilmumisest, kuni kohus pole edasilükkamist kinnitanud. Vajaduse korral taotlege kohtult riigi õigusabi korras kaitsjat.

Tere, mul on järgmine küsimus. Minu vennale saadeti e-kirja: "Kaitsevägi on Teie suhtes alustanud väärteomenetluse Kaitseväeteenistuse seaduse § 224 tunnustel, kuna Te ei ilmunud määratud ajal 17.05.2026 kell 09:00 reservteenistusse Valga maakond, Otepää vald, Otepää linn, Kalda 27. Seoses sellega olete kohustatud ilmuma ülekuulamisele 06.10.2026 kell 16:00 aadressile Riia 12, Tartu (kutse manuses)." Küsimus - mida see minu venna jaoks tähendab? Minu vend töötab rahvusvahelise veoauto juhina ning viibib seetõttu suurema osa ajast välismaal ja kodus suhteliselt harva. See võib samuti olla üheks põhjuseks, miks tavaposti teel (kui see oli saadetud) saadetud teade ei pruukinud temani õigeaegselt jõuda. Tal ei ole Smart-ID-d ega Mobiil-ID-d ning samuti puudub tal isiklik e-posti aadress. Vajadusel olen aidanud teda elektroonilise suhtlusega ja seetõttu jõuavad mõned teated minu e-posti aadressile. Arvuti ja elektrooniliste kanalite kasutamine on tema jaoks keeruline. Palun soovitage, kuidas minu vend saaks end 06.10-ks ette valmistada. Kas tal oleks vaja advokaati?

Kaitseväe kiri tähendab, et Teie venna suhtes on alustatud väärteomenetlust, kuna ta ei ilmunud määratud ajal reservteenistusse. Menetluse alustamine ei tähenda veel, et ta oleks süüdi tunnistatud või et talle oleks karistus määratud.

06.10.2026 ülekuulamisel tuleks selgitada, miks ta reservteenistusse ei ilmunud. Eelkõige on oluline välja selgitada, millal ja kuidas reservteenistusse kutsumise teade talle kätte toimetati ning kas ta kutsest tegelikult teadis või pidi sellest teadma. Ainuüksi asjaolu, et ta viibib töö tõttu sageli välismaal ning tal puuduvad Smart-ID, Mobiil-ID ja isiklik e-posti aadress, vastutust automaatselt ei välista, kuid need asjaolud võivad olla menetluses olulised.

Soovitan enne ülekuulamist küsida Kaitseväelt, millal ja millisel viisil reservteenistusse kutsumise teade Teie vennale saadeti ja kättetoimetatuks loeti. Samuti võiks ta võtta kaasa dokumendid, mis tõendavad tema välismaal viibimist ja töökorraldust, näiteks tööandja tõendi, sõidugraafiku, veodokumendid või sõidumeeriku andmed.

06.10.2026 kutset ei tohiks tähelepanuta jätta. Kui tal ei ole töö tõttu võimalik sellel kuupäeval ilmuda, tuleks sellest Kaitseväele võimalikult kiiresti teada anda, põhjust selgitada ja taotleda uut aega.

Advokaadi osalemine ei ole üldjuhul kohustuslik. Kui aga tekib vaidlus selle üle, kas reservteenistusse kutsumise teade oli nõuetekohaselt kätte toimetatud või kas vennale saab ilmumata jätmist ette heita, võib olla mõistlik enne ülekuulamist juristiga nõu pidada.

Mul on kriminaalhooldus ja määratud alkoholikeeld ja politsei pani mind puhuma ning ma puhusin välja joobe, kuid mulle ei antud joobe protokolli ega ma ka ei allkirjastanud midagi. Kas see on siis fikseeritud rikkumine?

Joobe tuvastamine võib olla fikseeritud ja teave kriminaalhooldajale edastatud ka ilma Teie allkirjata ja protokolliga tutvumiseta, eeldusel, et joove mõõdeti tõendusliku alkomeetriga (nt puhumisreididel kasutatakse tavapäraselt tõenduslikku alkomeetrit). Ka see, et  kohapeal protokolli koopiat ei antud, ei nulli automaatselt kontrolli tulemust. Küll aga võib menetluskorra rikkumine või ebapiisav tõendamine olla oluline, kui selle rikkumise tõttu hakatakse näiteks taotlema KarS § 74 alusel käitumiskontrolli tingimuste muutmist või tingimisi karistuse täitmisele pööramist. Kui tegemist oli vähese joobega ja esmakordse rikkumisega, siis võib kriminaalhooldaja piirduda hoiatusega ning mitte rakendada kohe kõige karmimat meedet, st karistuse täitmisele pööramist.

Tere! Soovin küsida nõu seoses kiirmenetluse otsuse vaidlustamisega. 05.08.2026 määrati mulle kiirmenetluses rahatrahv 480 eurot kiiruse ületamise eest (lubatud kiirus 50 km/h, mõõdetud kiirus 94 km/h). Ma ei vaidlusta rikkumise fakti ning tunnistan oma eksimust. Soovin kohtult taotleda üksnes rahatrahvi vähendamist. Juhtumi ajal tundsin sõidu ajal hüpoglükeemiale viitavaid sümptomeid. Pärast seda, kui politsei mind peatas, mõõtsin kohe glükomeetriga oma veresuhkru taseme ning tulemus oli 2,9 mmol/l. Mul on diagnoositud I tüüpi diabeet ning saan selle kohta esitada arstitõendi. Samuti oli tegemist minu esimese liiklusrikkumisega. Olen Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilane ning mul puudub püsiv sissetulek. Dokumendis oli kirjas, et töötan, kuid see pole tõsi. Kas selliseid asjaolusid võib kohus pidada kergendavateks asjaoludeks ning kas nendele tuginedes võib olla põhjendatud taotleda rahatrahvi vähendamist? Kas sellises olukorras on Teie hinnangul mõistlik kohtule kaebus esitada? Ette tänades!

Kiirmenetluse otsuse peale on võimalik esitada kaebus maakohtule ning kaebuses võib vaidlustada ka üksnes määratud karistuse suuruse, tunnistades samal ajal väärteo toimepanemist.

Teie kirjeldatud asjaolud võivad olla karistuse määramisel olulised. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada muu hulgas teo toimepanemise asjaolusid, isiku süü suurust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. KarS §-s 57 toodud kergendavate asjaolude loetelu ei välista ka muude, seaduses otseselt nimetamata asjaolude arvestamist karistust kergendavana.

Seetõttu võib kohtule esitada tõendid selle kohta, et Teil on I tüüpi diabeet ning et vahetult pärast sõiduki peatamist mõõdetud veresuhkru näit oli 2,9 mmol/l. Arstitõend võib aidata tõendada nii diagnoosi kui ka seda, millist mõju võib selline veresuhkru tase inimese enesetundele ja käitumisele avaldada. Samas ei tähenda terviseseisund automaatselt, et kiiruse ületamine oleks õigustatud. Kohus hindab, kas ja millises ulatuses mõjutas konkreetne terviseseisund teo toimepanemist.

Samuti tasub kaebuses välja tuua, et tegemist oli Teie esimese liiklusrikkumisega, Te tunnistate rikkumist ja kahetsete seda ning olete üliõpilane, kellel puudub püsiv sissetulek. Kui kiirmenetluse otsuses on ekslikult märgitud, et töötate, tuleks sellele kaebuses kindlasti tähelepanu juhtida ning võimaluse korral oma tegelikku majanduslikku olukorda dokumentidega tõendada.

Kirjeldatud asjaoludel võib kaebuse esitamine rahatrahvi vähendamise taotlusega olla põhjendatud. Samas tuleb arvestada, et lubatud sõidukiiruse ületamine 44 km/h võrra on oluline liiklusnõuete rikkumine ning kohus ei ole kohustatud rahatrahvi vähendama üksnes seetõttu, et isik tunnistab rikkumist või tema majanduslik olukord on keeruline. Karistuse suuruse otsustab kohus kõiki asjaolusid kogumis hinnates.

Kaebuses soovitame selgelt märkida, et Te ei vaidlusta väärteo toimepanemist ega süüküsimust, vaid taotlete üksnes määratud rahatrahvi vähendamist, ning kirjeldada ja tõendada kõiki eespool nimetatud asjaolusid.

Tähelepanu tuleb pöörata ka kaebuse esitamise tähtajale, mis on märgitud kiirmenetluse otsuses. Kaebus tuleb esitada selle tähtaja jooksul.

Küsimus alaealise menetlusaluse isiku menetlusõiguste kohta väärteomenetluses Tere! Soovin nõu seoses oma 17-aastase pojaga, kelle suhtes toimub väärteomenetlus. Poeg kutsuti politsei poolt ülekuulamisele telefoni teel. Kirjalikku kutset ega muid menetlusega seotud dokumente enne ülekuulamist me ei saanud. Ülekuulamisel teatati pojale, et ta on menetlusalune isik. Ülekuulamise lõpus anti talle võimalus protokolliga tutvuda ja see allkirjastada, kuid protokolli ega muid dokumente talle kätte ei antud. Kaitsja võimaluse kohta küsides öeldi meile, et kui soovime advokaati, peame selle ise leidma. Meile selgitati, et kohtueelses ehk kohtuvälises väärteomenetluses riigi kulul kaitsja määramise küsimus tuleb lahendada kohtu kaudu. Pärast ülekuulamist pöördusime menetleja poole kirjalikult, paludes infot väärteomenetluse numbri, menetluse sisu, õigusliku kvalifikatsiooni ning menetlusdokumentide kohta. Pärast meie pöördumist võttis menetleja meiega telefoni teel ühendust ja teatas, et saadab küsitud dokumendid järgmisel nädalal. Palun selgitage: 1. Kas olukord, kus alaealine menetlusalune isik kutsutakse ülekuulamisele ainult telefoni teel ning talle ei anta enne ülekuulamist kirjalikku kutset või infot menetluse kohta, vastab väärteomenetluse nõuetele? 2. Kas pärast ülekuulamist peab menetlusalusele isikule andma ülekuulamise protokolli või muud menetlusdokumendid ning millised õigused on tal nende dokumentidega tutvumisel? 3. Kas kohtueelses ehk kohtuvälises väärteomenetluses tuleb riigi õigusabi korras kaitsja taotlus esitada kohtule või menetlust läbiviivale kohtuvälisele menetlejale? 4. Mida teha olukorras, kui menetlusalune isik või tema seaduslik esindaja ei saa menetluse kohta piisavalt infot või dokumente õigeaegselt? 5. Milline on õige kord pöördumiseks või kaebuse esitamiseks, kui alaealise menetlusaluse isiku menetlusõigusi ei ole menetluses piisavalt tagatud?  

Väärteomenetluses on menetlusalusel isikul õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, teada menetlustoimingu eesmärki, kasutada kaitsja abi, tutvuda menetlustoimingu protokolli ja salvestisega, esitada tõendeid ja taotlusi ning vaidlustada menetleja tegevus või lahend. Alaealisel menetlusalusel isikul on lisaks kriminaalmenetluses alaealisele kahtlustatavale või süüdistatavale ette nähtud õigused.

Telefoni teel ülekuulamisele kutsumine

Üksnes asjaolu, et kutse edastati telefoni teel, ei tähenda automaatselt menetlusnõuete rikkumist. Menetlusseadus võimaldab kutse edastamist telefoni või muu sidevahendi kaudu. Ka telefoni teel edastatud kutse peab aga sisaldama kutse olulisi andmeid, sealhulgas seda, kes ja millises menetluslikus rollis välja kutsutakse, kuhu ja mis ajaks tuleb ilmuda ning millised võivad olla ilmumata jätmise tagajärjed.

Menetlusalusel isikul on õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Seetõttu tuleb talle hiljemalt esimese menetlustoimingu alguses arusaadavalt selgitada menetluse sisu, tema menetluslikku seisundit, põhilisi õigusi ning seda, millise võimaliku teo tõttu menetlus toimub. Väärteomenetluse number või valmis väärteoprotokoll ei pea tingimata olema isikule juba enne esimest ülekuulamist väljastatud, sest menetluse asjaolud ja õiguslik kvalifikatsioon võivad menetluse käigus täpsustuda. Lubamatu oleks aga olukord, kus alaealine annab ütlusi, ilma et ta mõistaks, millise teo asjus ja millises menetluslikus seisundis teda küsitletakse.

Kuna tegemist on 17-aastase isikuga, peab menetleja tema vanust ja arengutaset arvestades õigusi selgitama eriti hoolikalt ning veenduma, et alaealine neist tegelikult aru saab.

Ülekuulamise protokoll ja muud menetlusdokumendid

Menetlusalusel isikul on õigus tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha protokolli, menetlustoimingu käigu ja tulemuste kohta märkusi või avaldusi. Need tuleb protokollida. Seetõttu peab isikule enne protokolli allkirjastamist andma reaalse võimaluse protokoll läbi lugeda, nõuda ebatäpsuste parandamist ja lasta oma vastuväited protokolli kanda.

Samas tuleb eristada ülekuulamise ehk menetlustoimingu protokolli ja väärteoprotokolli. Seadusest ei tulene üldist nõuet, et iga menetlustoimingu protokolli koopia tuleb kohe pärast toimingut automaatselt kaasa anda. Koopia väljastamist võib siiski kirjalikult taotleda.

Kui üldmenetluses on koostatud väärteoprotokoll, tuleb selle koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätte toimetada. Väärteoprotokollis peab olema kirjeldatud etteheidetav tegu ning märgitud selle õiguslik kvalifikatsioon. Väärteoprotokolli kättesaamisest alates on menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal 15 päeva jooksul õigus esitada vastulauseid ja tõendeid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga.

Toimikuga tutvumise õiguse tekkimisel võib taotleda ka toimiku või üksikute menetlusdokumentide koopiaid. Koopiaid võib väljastada ka digitaalselt, näiteks e-posti või e-toimiku kaudu.

Riigi õigusabi korras kaitsja määramine

Kohtuvälises väärteomenetluses ei ole 14–18-aastase menetlusaluse isiku kaitsja osavõtt seaduse järgi automaatselt kohustuslik. Menetlusalusel isikul on siiski õigus kasutada enda valitud kaitsjat juba alates esimesest menetlustoimingust ning menetleja peab võimaldama kaitsjaga ühendust võtta. Kaitsja võib menetlustoimingus osaleda, kuid tema mitteilmumine ei peata üldjuhul toimingut.

Alaealise kaitsja osavõtt muutub kohustuslikuks alates asja jõudmisest kohtumenetlusse. Kui 14–18-aastane menetlusalune isik ei ole kohtumenetluseks ise kaitsjat valinud, peab kohus tagama talle kaitsja riigi kulul.

Seega oli menetleja selgitus põhiosas õige: kohtuvälises menetluses ei määra politsei üldjuhul alaealisele automaatselt riigi kulul kaitsjat. Riigi õigusabi saamiseks esitatakse taotlus pädevale kohtule. Praktiliselt võib taotluse esitada maakohtule, põhjendades alaealise vajadust õigusabi järele ja perekonna majanduslikku olukorda. Kui asi jõuab kohtusse ja alaealisel kaitsjat ei ole, peab kohus kaitsja osalemise küsimuse ka omal algatusel lahendama.

Ebapiisav teave või dokumentide väljastamata jätmine

Menetlusalusel isikul tuleks esitada kohtuvälisele menetlejale kirjalik taotlus, milles palutakse:

– teatada väärteomenetluse number ja menetleja kontaktandmed;
– selgitada menetlusalusele isikule etteheidetava teo faktilist sisu ja esialgset õiguslikku kvalifikatsiooni;
– väljastada toimunud menetlustoimingu protokolli koopia;
– teatada, kas väärteoprotokoll on juba koostatud;
– väärteoprotokolli koostamise korral see nõuetekohaselt kätte toimetada;
– võimaldada seaduses ette nähtud ajal väärteotoimikuga tutvuda ja saada toimikust koopiaid.

Taotlus tuleks esitada viisil, mis võimaldab selle esitamist hiljem tõendada, näiteks digitaalselt allkirjastatuna või e-posti teel. Samuti on mõistlik paluda edasine suhtlus ja menetlusdokumentide edastamine kirjalikult.

Oluline on arvestada, et lapsevanem ei ole üksnes vanemaks olemise tõttu väärteomenetluses automaatselt menetlusaluse isiku esindaja. Menetlusaluse isiku esindamine toimub väärteomenetluses eelkõige kaitsja kaudu. Seetõttu on otstarbekas, et taotluse allkirjastab ka 17-aastane menetlusalune isik ise või esitab selle tema kaitsja.

Menetleja tegevuse vaidlustamine

Kuni kohtuvälise menetleja lõpliku otsuse tegemiseni saab menetlustoimingu, tegevusetuse või menetlusõiguste tagamata jätmise peale esitada VTMS § 76 alusel kirjaliku kaebuse kohtuvälise menetleja juhile. Kaebuses tuleb kirjeldada vaidlustatavat tegevust või tegevusetust, selgitada, milliseid õigusi rikuti, ning märkida, mida taotletakse, näiteks dokumentide väljastamist, toimikuga tutvumise võimaldamist või menetlustoimingu õiguspärasuse kontrollimist.

Kui kohtuvälise menetleja juht jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud tegevusega on rikutud isiku õigusi või vabadusi, võib juhi määruse peale esitada kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule. Kaebus adresseeritakse maakohtule, kuid esitatakse selle kohtuvälise menetleja kaudu, kes vaidlustatud määruse tegi.

Kui kohtuväline menetleja on juba teinud väärteoasjas lõpliku otsuse, tuleb üldjuhul vaidlustada kohtuvälise menetleja otsus tervikuna maakohtus. Sellise kaebuse esitamise tähtaeg on üldjuhul 15 päeva.

Kirjeldatud asjaoludel oli telefoni teel kutsumine iseenesest lubatav. Kontrollida tuleb aga seda, kas pojale anti enne ütluste võtmist piisavalt ja arusaadavalt teada menetluse ese, tema menetluslik seisund ning õigused, sealhulgas õigus vaikida ja kasutada kaitsjat. Kui seda ei tehtud või kui menetleja ei võimalda dokumentidega tutvuda, tuleks esmalt esitada täpne kirjalik taotlus ning vajaduse korral kaebus kohtuvälise menetleja juhile.

Tere! Soovin nõu seoses oma 17-aastase pojaga, kelle suhtes toimub väärteomenetlus. Politsei on ta juba üle kuulanud menetlusaluse isikuna. Tegemist ei ole kriminaalasjaga ning menetlus ei ole veel kohtus. Meie majanduslik olukord ei võimalda palgata tasulist advokaati. Soovime pojale kaitsja abi juba kohtueelses (kohtuvälises) menetluses. Palun selgitage: Kas 17-aastasel menetlusalusel on sellises olukorras õigus saada riigi õigusabi ja kaitsja juba kohtueelses menetluses? Kuidas ja kuhu tuleb selle saamiseks avaldus esitada? Kas avalduse peab esitama poeg ise või tema ema, arvestades, et poeg on alaealine? Oleksime väga tänulikud konkreetsete juhiste eest, kuidas edasi toimida.

17-aastasel alaealisel on ka väärteomenetluses õigus kasutada kaitsja abi. Kui puuduvad võimalused tasuda advokaadi eest ise, võib ta taotleda riigi õigusabi.

Kuna tegemist on alaealisega, tuleb eriti hoolikalt tagada tema kaitseõigus ja õiglane menetlus. See tähendab, et vajaduse korral võib riik määrata talle kaitsja juba kohtueelses ehk kohtuvälise menetleja juures toimuvas menetluses, mitte alles siis, kui asi jõuab kohtusse.

Riigi õigusabi saamiseks tuleks esitada vastav taotlus sellele kohtuvälisele menetlejale, kelle menetluses väärteoasi parajasti on (näiteks Politsei- ja Piirivalveametile, kui nemad menetlust läbi viivad). Taotluses tuleks selgitada, et menetlusalune isik on 17-aastane, perekonnal puuduvad võimalused tasuda advokaadi eest ning soovitakse riigi kulul määratud kaitsjat juba kohtueelses menetluses.

Kui kohtuväline menetleja jätab riigi õigusabi taotluse rahuldamata, peab ta oma otsust põhjendama. Sellisel juhul on võimalik uurida ka selle otsuse vaidlustamise võimalusi.

Kokkuvõttes on 17-aastasel väärteomenetluses õigus taotleda riigi õigusabi juba kohtuvälises menetluses. Taotlus tuleb esitada menetlust läbiviivale kohtuvälisele menetlejale ning selle võib esitada nii alaealine ise kui ka tema seaduslik esindaja. Arvestades menetlusaluse vanust ja kaitseõiguse olulisust, on põhjendatud esitada taotlus võimalikult varakult, et kaitsja saaks osaleda juba edasistes menetlustoimingutes.

Kuidas toimub rahatrahvi asendamine arestiga §72? Kui kohtu poolt määratakse trahvi summa mida ei ole võimalik maksta (eelmise aasta keskmine päevatasu on tunduvalt suurem kui menetluse ajal), siis kas peab seda kohtule teada andma, et süüdimõistetu on nõus trahvi asendama arestiga. Või toimub see automaatselt peale 10 päeva tähtaja möödumist (summat ei ole makstud). Kas hakatakse kohtutäituri poolt kontosid piirama? Mingit taotlust selle kohta ei pea tegema? Kas aresti alguse aega saab kohtuga kokku leppida või on mingi kindel aeg millal peab peale otsust arest algama. Kas see arest läheb vangistusena kirja? Kokkuvõtlikult sooviks aru saada kuidas see protsess toimib. Tänud

Rahatrahvi asendamine arestiga ei toimu automaatselt üksnes seetõttu, et trahvi ei maksta tähtajaks.

Üldjuhul on menetlus järgmine:

• Kohus mõistab välja rahatrahvi ja määrab selle tasumise tähtaja. 
• Kui trahvi tähtajaks ei tasuta, asutakse seda üldjuhul täitma täitemenetluses. See tähendab, et nõue võib jõuda kohtutäiturile, kes võib arestida pangakontosid, sissetulekut või pöörata sissenõude muule varale. 
• Alles siis, kui selgub, et rahatrahvi ei ole võimalik sisse nõuda (näiteks puudub sissetulek ja arestitav vara), võib kohus otsustada rahatrahvi asendada arestiga. Selleks teeb tavaliselt kohtule vastava ettepaneku täitmisega tegelev asutus. Tegemist ei ole automaatse tagajärjega pärast maksetähtaja möödumist. 

Kui inimene juba ette teab, et tal puudub reaalne võimalus trahvi tasuda, on mõistlik sellest kohtule või hiljem täitmismenetluses pädevale asutusele teada anda. Samas ei saa süüdimõistetu üksnes oma avaldusega nõuda, et rahatrahv kohe arestiga asendataks – lõpliku otsuse teeb kohus.

Aresti kandmise aja osas ei ole seaduses ette nähtud, et inimene saaks selle ise vabalt valida. Praktikas võetakse võimaluse korral arvesse põhjendatud taotlusi (näiteks töö või perekondlikud asjaolud), kuid konkreetse täitmise aja määravad täitmist korraldavad asutused.

Mis puudutab registrikannet, siis arest on samuti karistusliik, kuid see ei ole sama mis vangistus. Aresti kandmine ei tähenda, et inimesele oleks mõistetud vangistus, kuigi aresti täidetakse kinnipidamisasutuses ning see kajastub karistusregistris vastavalt seaduses sätestatud korrale.

Tere, mida teha kui soditakse trepikoja ees asuvatele tänavakividele roppusi? Olen pidanud selle tõttu kolima. Tegu on siis trepikojaga, kus asub minu vanemate korter. Mina elasin vanematega, aga kolisin hiljuti.

Sellises olukorras sõltub palju sellest, kas tegemist võib olla sihitud ahistamise või ähvardamisega. 

Korteriühistu teavitamine

Kuna tegemist on trepikoja ees oleva alaga, on korteriühistul üldjuhul õigus ja kohustus tegeleda maja ümbruse korrashoiuga. Ühistu saab: 

• tellida puhastamise, 
• paigaldada valvekaameraid, 
• pöörduda politsei poole, 
• hoiatada elanikke. 

Politsei poole pöördumine

Kui tegemist on korduva sihitud tegevusega, eriti kui roppused on suunatud Teie vastu, võib olla tegemist ahistamisega. 

Politseile saab teha avalduse ka siis, kui teo toimepanija ei ole teada. Kui sodimine on põhjustanud olukorra, kus inimene tunneb end sunnituna ära kolima, tasub seda avalduses kindlasti rõhutada.

Ainuüksi roppuste kirjutamine tänavakividele ei pruugi alati olla väga raske õigusrikkumine, kuid korduv ja konkreetse inimese vastu suunatud tegevus võib muutuda õiguslikult oluliseks, eriti kui see mõjutab inimese turvatunnet või elukorraldust.

Tere! Kui kauaks peatab KRA juhtimisõiguse, tervisekontrolli mittetulemisel, kas see kehtib elulõpuni või 28aastaseks saamiseni

Juhul, kui Kaitseressursside Amet peatab juhtimisõiguse, kehtib peatamine reeglina kuni kohustuse täitmiseni. Antud juhul siis kuni tervisekontrolli ilmumise ja tervisekontrolli läbimiseni. See ei kehti automaatselt elu lõpuni või 28-aastaseks saamiseni, vaid peatamine lõpeb, kui kohustuse täitmise tinginud asjaolu ära langeb.

Sõitsin B katekooria sõiduautoga, millel oli taga BE kategooria haagis, ehk oli autorong. Politsei tegi trahvi ja kiirmenetluse otsuses tõi väärteo kvalifikatsiooni ning rahatrahvi määramise aluseks liiklusseaduse (LS) § 201 lõige 1. LS § 201 lg 1 sätestab järgmist: „Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.“ LS § 2 punkt 40 annab mootorsõidukile mõiste: "mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, jalgratas, kergliikur, pisimopeed, robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis". Minul on ja olid trahvi saamise hetkel vastava (B) kategooria mootorsõiduki load olemas. Autorongi juhtimisõiguse osas trahvi määramise alust ei ole seaduses toodud. Kahjuks avastasin selle Politsei poolse eksimuse vahetult enne maksetähtaega aga peale kaebuse esitamise tähtaega. Juhtisin Politseiameti tähelepanu, et menetleja on eksinud. Trahvisumma on tänaseks makstud. Kas on veel tagantjärele võimalik Politseiasutus või ametnik vastutusele võtta ja oma trahvisumma tagasi nõuda, kuna mul oli trahvi määramise alusena toodud seaduse paragrahvi ja punktile vastav juhtimisõigus olemas sel hetkel kui trahv määrati. Ja kas Politseiametnik rikkus mingit seadust või õigusakti kui määras vale aluse? Või kas olengi lootusetult riigikassat täitnud, kuigi minu vastu on vale kiirmenetluse otsus tehtud? Tänud!

Kategooriaks oli antud juhul BE. Kui Teil ei ole BE kategooria juhilube, siis oligi tegemist mootorsõiduki juhtimisega ilma vastavat kategooriat omamata.