Trahv kiiruse ületamise eest
Tere! Soovin küsida nõu seoses kiirmenetluse otsuse vaidlustamisega. 05.08.2026 määrati mulle kiirmenetluses rahatrahv 480 eurot kiiruse ületamise eest (lubatud kiirus 50 km/h, mõõdetud kiirus 94 km/h). Ma ei vaidlusta rikkumise fakti ning tunnistan oma eksimust. Soovin kohtult taotleda üksnes rahatrahvi vähendamist. Juhtumi ajal tundsin sõidu ajal hüpoglükeemiale viitavaid sümptomeid. Pärast seda, kui politsei mind peatas, mõõtsin kohe glükomeetriga oma veresuhkru taseme ning tulemus oli 2,9 mmol/l. Mul on diagnoositud I tüüpi diabeet ning saan selle kohta esitada arstitõendi. Samuti oli tegemist minu esimese liiklusrikkumisega. Olen Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilane ning mul puudub püsiv sissetulek. Dokumendis oli kirjas, et töötan, kuid see pole tõsi. Kas selliseid asjaolusid võib kohus pidada kergendavateks asjaoludeks ning kas nendele tuginedes võib olla põhjendatud taotleda rahatrahvi vähendamist? Kas sellises olukorras on Teie hinnangul mõistlik kohtule kaebus esitada? Ette tänades!
Kiirmenetluse otsuse peale on võimalik esitada kaebus maakohtule ning kaebuses võib vaidlustada ka üksnes määratud karistuse suuruse, tunnistades samal ajal väärteo toimepanemist.
Teie kirjeldatud asjaolud võivad olla karistuse määramisel olulised. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada muu hulgas teo toimepanemise asjaolusid, isiku süü suurust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. KarS §-s 57 toodud kergendavate asjaolude loetelu ei välista ka muude, seaduses otseselt nimetamata asjaolude arvestamist karistust kergendavana.
Seetõttu võib kohtule esitada tõendid selle kohta, et Teil on I tüüpi diabeet ning et vahetult pärast sõiduki peatamist mõõdetud veresuhkru näit oli 2,9 mmol/l. Arstitõend võib aidata tõendada nii diagnoosi kui ka seda, millist mõju võib selline veresuhkru tase inimese enesetundele ja käitumisele avaldada. Samas ei tähenda terviseseisund automaatselt, et kiiruse ületamine oleks õigustatud. Kohus hindab, kas ja millises ulatuses mõjutas konkreetne terviseseisund teo toimepanemist.
Samuti tasub kaebuses välja tuua, et tegemist oli Teie esimese liiklusrikkumisega, Te tunnistate rikkumist ja kahetsete seda ning olete üliõpilane, kellel puudub püsiv sissetulek. Kui kiirmenetluse otsuses on ekslikult märgitud, et töötate, tuleks sellele kaebuses kindlasti tähelepanu juhtida ning võimaluse korral oma tegelikku majanduslikku olukorda dokumentidega tõendada.
Kirjeldatud asjaoludel võib kaebuse esitamine rahatrahvi vähendamise taotlusega olla põhjendatud. Samas tuleb arvestada, et lubatud sõidukiiruse ületamine 44 km/h võrra on oluline liiklusnõuete rikkumine ning kohus ei ole kohustatud rahatrahvi vähendama üksnes seetõttu, et isik tunnistab rikkumist või tema majanduslik olukord on keeruline. Karistuse suuruse otsustab kohus kõiki asjaolusid kogumis hinnates.
Kaebuses soovitame selgelt märkida, et Te ei vaidlusta väärteo toimepanemist ega süüküsimust, vaid taotlete üksnes määratud rahatrahvi vähendamist, ning kirjeldada ja tõendada kõiki eespool nimetatud asjaolusid.
Tähelepanu tuleb pöörata ka kaebuse esitamise tähtajale, mis on märgitud kiirmenetluse otsuses. Kaebus tuleb esitada selle tähtaja jooksul.