Tere! Nimelt mure järgmine, Sain alkoholijoobes ja lubadetta sõidu eest karistada,1a tingimisi,enne lõppu juhtus sama,sain 2a tingimisi,ja 650h ükt,karistus kantud,võtsin ennast kokku ja loobusin alkoholist,ja hakkasin lube tegema,autokool läbitud,tahtsin transpordiametisse eksami aegu panna,näitab kehtiv karistus,ja aegub ca 2a pärast,kas on mingigi võimalus,seda aega vähendada,et kohe saaks eksamitele!!??

Küsimuse kohaselt on isikut kahel korral karistatud juhilubadeta ja alkoholijoobe seisundis sõiduki juhtimise eest. Küsimusele täpsem vastuse andmine eeldaks küsija suhtes tehtud kohtuotsuse analüüsi. 

Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on kohus kohustatud kohtuotsuse kuulutamisel (või sellele vahetult järgnevalt) selgitama süüdlasele (süüdimõistetule) kohtuotsuse sisu, selle põhjendusi ning kaebetähtaega ja -korda. See tagab menetlusosaliste arusaamise otsusest ja nende õiguse kaitsele. Juhul, kui kehtivate piirangute osas on ebaselgus, soovitame pöörduda otsuse teinud kohtu poole sellekohase selgitustaotlusega. Kohtu poolt antav selgitus peaks andma küsijale selguse talle kehtivate piirangute osas. 

Samuti on võimalik kehtivate piirangute osas juhiloa saamiseks kehtivate piirangute osas esitada järelepärimine Transpordiametisse.

Juba jõustunud kohtuotsuse korral tavaliselt süüalusele mõistetud karistust ei vähendata.

I need legal opinion after multiple request and showing all evidence that my Driving license is original, transport department and police department is not exchanging to estonian license when i am asking it back they not returning back declared it as forged without giving any valid reasons .So pls help and guide me How to get my original Indian driving license back from ppa for data privacy because it contains my all personal identifier, PII, photo, address and it's still valid in India till 17 Dec 2030 attaching details below . running since August 2025 to transport department, police department, I requested multiple times to share contact details of an expert to provide any further information and explanation but instead I directly got a criminal case registered against me and called in the police station like a criminal by summoning for interrogation. Since then I have been getting sleepless nights affecting my health and work. I got a summons to appear in front of an officer on 14 November but I got mail on 10 November to appear immediately at 10 AM so I left everything and ran to the police station. Otherwise there was a fine of 3000 euros. When I reached the station, the officer said she sent a letter by mistake.I requested legal help at the time of interrogation but the officer suggested that its simple questions and answers and a lawyer were not required and proceed with the interrogation . I have shown all the original documents at the time of interrogation but still the officer is not agreeing .Again I tried to reach after a week but I again got a letter that no further communication/details will be provided or addressed in this matter I dont have any driving license now

If your description corresponds to the facts, then the police have treated you improperly, and this is not in accordance with the law. The activities of state authorities are subject to supervision by the Chancellor of Justice. I recommend that you submit a complaint to that institution. You can find relevant information here: https://www.oiguskantsler.ee/en

Tere. September 2015 määrati soomes kriminaal karistus alkoholi joobes juhtimise eest 450 eurot ja 40 päeva vabadusekaotust. Eesti karistusregistris on see üleval, kui kehtiv karistus. Kas see ei peaks olema juba aegunud? Kust ma saaksin infot, kas määratud trahv sai tasutud? Kuhu ma peaksin pöörduma või kust ma saaksin infot, et selle karistusega seonduv lõpetada? Tänud ette

Te peaksite pöörduma Soome politsei poole. Kui tasusite kohe 2015 aastal trahvi ja kandsite ära vabadusekaotusliku karistuse, siis on Eesti seaduse mõistes karistus kustunud ja see tuleks karistusregistrist kustutada. Soome politseist saaksite võtta tõendi karistuse kandmise kohta ja esitada selle Eesti karistusregistri pidajale. 

Здравствуйте. Подскажите пожалуйста, можно ли где то узнать подано ли на тебя заявление в полицию? Или только в самой полиции?

Kui Teie kohta on esitatud väärteoteade, on kohtuväline menetleja kohustatud 15 päeva jooksul alustama menetluse või otsustama selle alustamata jätmise (VTMS § 59 lg 2). Menetlusalusel isikul on õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (VTMS § 19 lg 1 p 1). See õigus tekib menetluse alustamisega, mis algab esimese menetlustoiminguga (VTMS § 58 lg 1).

Kui Teie kohta on esitatud kuriteokaebus (teade, milles isikut süüstatakse kuriteos), teatab uurimisasutus või prokuratuur Teile kriminaalasja alustamata jätmisest. Teatamata võib jätta vaid juhul, kui konfidentsiaalsus on seadusega tagatud või see on vajalik kuriteo ärahoidmiseks (KrMS § 198 lg 2).

Muid võimalusi informatsiooni saamiseks ei ole.

Tere Ma olen määratud kriminaalhooldusele ning mul tekkis küsimus, kas ma pean kriminaalhooldajale teada andma sellest, et ma võtan end töötukassas arvele? Mul ei ole eraldi määratud kohustust, et ma pean võtma end töötukassas arvele või asuma tööle.

Kriminaalhooldusaluse kohustused teabe esitamisel Kriminaalhooldusalune, kelle suhtes on kohaldatud käitumiskontrolli, on Karistusseadustiku kohaselt kohustatud:

• ilmuma kriminaalhooldusosakonda registreerimisele kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel (KarS § 75 lg 1 p 2);
• esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta (KarS § 75 lg 1 p 3);
• teavitama ja saama eelneva loa kriminaalhooldusametnikult elukohast lahkumiseks Eesti piires kauemaks kui 15 päevaks (KarS § 75 lg 1 p 4);
• saama eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks (KarS § 75 lg 1 p 5);
• saama eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eestit viibimiseks (KarS § 75 lg 1 p 6).

Kuivõrd töötukassas arvele võtmine on seotud elatusvahenditega, tuleks kriminaalhooldajale sellest teada anda.

Olukord: Mu isa sai insuldi ning veetis enne surma 4 kuud haiglas. Pärast esimest kuud lasin sulgeda ta pangakaardi, kuna oli kahtlus et ta elukaaslane kasutab seda oma hüvanguks. Pärast isa surma ning pärandvara inventuuri ning pärimistunnistuse väljastamist küsisin pangast konto väljavõtte, kust selgub et pärast pangakaardi sulgemist on elukaaslane isa kontolt enda kontole kandnud kokku umbes 10000 eurot, lisaks enne kaardi sulgemist teinud oste riide- ja toidupoodides. Elukaaslasega isa abielus ei olnud, varalepingud puudusid ning pärijateks olime vaid mina ja mu vend. Isa konto väljavõte näitab selgelt, et ajal mil mu isa oli kontakti- ja teovõimetu, omastas elukaaslane ta kontol olnud vahendeid. Sisuliselt ei oleks elukaaslasel tohtinud olla ligipääsu isa kontole, aga kuna isa ID-kaart paiknes elukaaslase käes, siis ilmselt seda kuritarvitati panka sisse logimiseks. Mulle väitis elukaaslane, et tal pole pole ID-kaardi PIN koode ning et tema ei tea isa rahaasjadest midagi - seega varjas oma käitumist. Olukord sai tervikuna mulle teatavaks täna. Küsimus: Kuhu peaksin nüüd pöörduma? Kas sellises olukorras peaks tegema avalduse politseisse või võtma ühendust juristiga? Kas on üldse lootust omastatud varad saada tagasi või pärandvara hulka, mida teise pärijaga siis jagada?

Tegu, mille käigus võõras vara (antud juhul raha) pööratakse ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks, kui see vara oli isiku valduses või talle usaldatud, vastab omastamise süüteokoosseisule (KarS § 201 lg 1). Süütegudega tegeleb politsei, seega tuleks teha politseisse süüteoteade.

Tagasinõuet võib olla võimalik esitada süüteomenetluses tsiviilnõudena. Samuti saab tagasinõuet maksma panna tsiviilkorras hagiavaldusega kohtusse pöördudes. Õigusliku aluseta pärandaja pangakontolt saadud raha tagasinõudmine toimub alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1027).

Tere Soovin küsida nõu seoses Kaitseressursside Ameti poolt määratud sunnirahadega. Minu küsimus puudutab seda, kas korduv sunniraha mitteilmumise eest arsti- ning komisjonikutsesse võib mingil juhul kujuneda trahviks või muuks karistuslikuks sanktsiooniks, mis tooks kaasa kriminaal- või väärteomenetluse. Ma ei plaani minna kaitseväeteenistusse ning viibin alaliselt välismaal (väljaspool Euroopa Liitu). KRA on saatnud mulle mitmel korral sunnirahaotsuseid, kuid mul on isiklikel põhjustel soov need tasumata jätta. Olen seadusest aru saanud, et sunniraha ei ole karistus, vaid sunnivahend ning selle tasumata jätmine ei muuda seda iseenesest väärteoks. Samuti olen teadlik, et tasumata sunniraha antakse sissenõudmiseks kohtutäiturile. Mul puuduvad varad ja kontod Eestis ning seetõttu ei ole reaalselt midagi täita. Kutsed ja sunnirahad võivad jätkuda kuni 28. eluaastani. Samuti olen lugenud, et sunniraha nõuded aeguvad ning juhul, kui naasen Eestisse elama alles aastaid hiljem, võivad need juba aegunud olla. Samas ma ei välista ma võimalust need tulevikus vabatahtlikult tasuda. Minu küsimused on järgmised: 1. Kas sunnirahade korduv tasumata jätmine võib kaasa tuua väärteomenetluse või kriminaalvastutuse? 2. Kas sunniraha ignoreerimine on juriidiliselt lubatud olukorras, kus haldusakt on küll jõus, kuid täitemenetlus Eestis tulemusi ei anna? 3. Kas on võimalik, et KRA muudab sunniraha trahviks või algatab muu karistusliku menetluse? Lugupidamisega

Sunniraha tasumata jätmine ise toob kaasa sunniraha sissenõudmise täitemenetluse korras (ATSS § 15 lg 1). Sunniraha korduv tasumata jätmine ei ole iseseisev süütegu, mille eest oleks KarS-is ette nähtud väärteo- või kriminaalvastutus. Küll aga võib arsti- ja komisjonikutse eiramine, mis on sunniraha määramise aluseks, vastata mõnele seaduses sätestatud väärteo- või kuriteokoosseisule (KarS § 3 lg 1, § 440, § 254). Kui isik paneb toime teo, mis vastab nii väärteo- kui ka kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest (KarS § 3 lg 5).

Sunniraha ignoreerimine ei ole juriidiliselt lubatud üheski olukorras. Sunniraha ja asendustäitmise kulud nõutakse sundkorras sisse vastavalt Maksukorralduse seaduse (MKS) § 128 lõikes 4 sätestatule (MKS § 135 lg 3). MKS § 128 lõige 4¹ sätestab, et MKS § 128 lõikes 4 nimetatud rahalise kohustuse sundtäitmisel kohaldatakse MKS-is maksuvõla sundtäitmise kohta sätestatut (MKS § 128 lg 4¹).

Sundtäitmise aegumistähtaeg: Muude maksuhalduri sissenõutavate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumistähtaeg, välja arvatud eriseadustes sätestatud tähtajad, on viis aastat nõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist alates (MKS § 132 lg 4).

Aegumistähtaja algus: Sunniraha nõude sundtäitmise aegumistähtaeg algab nõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist (MKS § 132 lg 4).

Aegumistähtaja katkemine: Sundtäitmise aegumistähtaeg katkeb järgmistel juhtudel (MKS § 132 lg 5):

• kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavalduse esitamisel;
• maksukohustuslase pankroti väljakuulutamisel;
• halduskohtu tehtud esialgse õiguskaitse määruse jõustumisel;
• saneerimismääruse jõustumisel või maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise määruse jõustumisel.

Uue tähtaja arvestamine: Uue sundtäitmise aegumistähtaja kulgemist hakatakse arvestama tähtaja katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist (MKS § 132 lg 6).

Kui ma kasutan enesekaitseks võitluskunstide trennis õpituid tehnikaid, siis kas selliste oskuste kasutamine võib mulle kohtu silmis kuidagi kahjuks tulla?

Kas enese kaitsmine toimub kirjeldatud viisil hädakaitse piirides või väljub sellest, sõltub suures osas ohust, mille eest end kaitstakse. Teatud ulatuses võib kaitsetegevus ületada ründest lähtuvat ohtu ja tekitada ründaja õigushüvele suuremat kahju, kui ründe realiseerumise korral oleks tekkinud kaitsja või mõne teise isiku õigushüvele. See üldprintsiip - õigus ei tagane ebaõiguse ees - tuleneb KarS § 28 lg-st 3.

Hädakaitsetegevuse ründele vastavuse või mittevastavuse tuvastamisel on kohaldatavad ex ante hindamiskriteeriumid. Hädakaitsetegevuse mittevastavus ründele peab objektiivsele kõrvalseisjale olema ilmne juba kaitsetegevuse ajal - seda ei saa tuletada hiljem saadud teadmiste pinnalt.

Situatsioonis, kus öösel tungib korterisse noaga relvastatud alkoholijoobes isik, on hädakaitsevahendi sobilikkuse ülempiir suhteliselt kõrge - teatud juhtudel ei ole sellises olukorras välistatud, et kaitseks sobilikuks vahendiks võib olla isegi tulirelv, sest isik ei pea enda kaitsmisel rakendama ebakindlaid vahendeid.

Küsimus selline, et mis aja jooksul kustub karistus ära süstemaatilise juhilubadeta sõitmise eest. Transpordiamet ütleb,et 3 aastaga, karistusregister ütleb, et 5 aastaga. Ei saa ennem riiklike eksameid sooritada kui karistus kustunud?

Karistusandmete kustutamise aeg sõltub teo kvalifikatsioonist ja määratud karistusest. Nii näiteks kustutatakse karistusandmed registrist kui kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse otsuse täitmisest on möödunud kolm aastat; tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat; üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud kolm aastat

Täielik nimekiri on sätestatud karistusregistri seaduse § 24.

Tere. Mul 2 küsimust: 1. Kas inimesel on kohtus teatada pealt nähtud vägivaldsest juhtumist (näiteks rünnak kellegi vastu) või avariist? Kas on erisus kui pealtnägija on meditsiinilise haridusega? 2. Kas võitluskunstide oskamine võib mulle enesekaitse seisukohast kohtu silmis kuidagi kahjuks tulla? 

Karistusseadustikus on karistatava teona sätestatud esimese astme kuriteost mitteteatamine, mille eest võimaldab seadus määrata karistuseks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse (KarS § 307). Samas on Riigikohtu kriminaalkolleegium leidnud, et Kriminaalmenetluse seadustik ega ükski muu seadus ei loo iseseisvat õiguslikku alust nõuda kutsesaladust hoidvalt tervishoiutöötajalt patsiendi andmeid laiemas ulatuses ega anna ka arstile õigust kutsesaladust laiemalt avaldada, kui seda võimaldavad VÕS § 768 ja seda täpsustavad sätted (nt PsAS § 5). Osutatut silmas pidades ei saa tervishoiuteenuse osutaja üldjuhul vastutada ka KarS § 307 alusel esimese astme kuriteost mitteteatamise eest. Viidatud karistusõigusnorm on sekundaarnorm, millest ei saa tuleneda õigustust patsiendisaladusest irdumiseks suuremas ulatuses kui seaduses sätestatud erialustel.