Tere Soovin küsida nõu seoses Kaitseressursside Ameti poolt määratud sunnirahadega. Minu küsimus puudutab seda, kas korduv sunniraha mitteilmumise eest arsti- ning komisjonikutsesse võib mingil juhul kujuneda trahviks või muuks karistuslikuks sanktsiooniks, mis tooks kaasa kriminaal- või väärteomenetluse. Ma ei plaani minna kaitseväeteenistusse ning viibin alaliselt välismaal (väljaspool Euroopa Liitu). KRA on saatnud mulle mitmel korral sunnirahaotsuseid, kuid mul on isiklikel põhjustel soov need tasumata jätta. Olen seadusest aru saanud, et sunniraha ei ole karistus, vaid sunnivahend ning selle tasumata jätmine ei muuda seda iseenesest väärteoks. Samuti olen teadlik, et tasumata sunniraha antakse sissenõudmiseks kohtutäiturile. Mul puuduvad varad ja kontod Eestis ning seetõttu ei ole reaalselt midagi täita. Kutsed ja sunnirahad võivad jätkuda kuni 28. eluaastani. Samuti olen lugenud, et sunniraha nõuded aeguvad ning juhul, kui naasen Eestisse elama alles aastaid hiljem, võivad need juba aegunud olla. Samas ma ei välista ma võimalust need tulevikus vabatahtlikult tasuda. Minu küsimused on järgmised: 1. Kas sunnirahade korduv tasumata jätmine võib kaasa tuua väärteomenetluse või kriminaalvastutuse? 2. Kas sunniraha ignoreerimine on juriidiliselt lubatud olukorras, kus haldusakt on küll jõus, kuid täitemenetlus Eestis tulemusi ei anna? 3. Kas on võimalik, et KRA muudab sunniraha trahviks või algatab muu karistusliku menetluse? Lugupidamisega

Sunniraha tasumata jätmine ise toob kaasa sunniraha sissenõudmise täitemenetluse korras (ATSS § 15 lg 1). Sunniraha korduv tasumata jätmine ei ole iseseisev süütegu, mille eest oleks KarS-is ette nähtud väärteo- või kriminaalvastutus. Küll aga võib arsti- ja komisjonikutse eiramine, mis on sunniraha määramise aluseks, vastata mõnele seaduses sätestatud väärteo- või kuriteokoosseisule (KarS § 3 lg 1, § 440, § 254). Kui isik paneb toime teo, mis vastab nii väärteo- kui ka kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest (KarS § 3 lg 5).

Sunniraha ignoreerimine ei ole juriidiliselt lubatud üheski olukorras. Sunniraha ja asendustäitmise kulud nõutakse sundkorras sisse vastavalt Maksukorralduse seaduse (MKS) § 128 lõikes 4 sätestatule (MKS § 135 lg 3). MKS § 128 lõige 4¹ sätestab, et MKS § 128 lõikes 4 nimetatud rahalise kohustuse sundtäitmisel kohaldatakse MKS-is maksuvõla sundtäitmise kohta sätestatut (MKS § 128 lg 4¹).

Sundtäitmise aegumistähtaeg: Muude maksuhalduri sissenõutavate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumistähtaeg, välja arvatud eriseadustes sätestatud tähtajad, on viis aastat nõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist alates (MKS § 132 lg 4).

Aegumistähtaja algus: Sunniraha nõude sundtäitmise aegumistähtaeg algab nõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist (MKS § 132 lg 4).

Aegumistähtaja katkemine: Sundtäitmise aegumistähtaeg katkeb järgmistel juhtudel (MKS § 132 lg 5):

• kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavalduse esitamisel;
• maksukohustuslase pankroti väljakuulutamisel;
• halduskohtu tehtud esialgse õiguskaitse määruse jõustumisel;
• saneerimismääruse jõustumisel või maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise määruse jõustumisel.

Uue tähtaja arvestamine: Uue sundtäitmise aegumistähtaja kulgemist hakatakse arvestama tähtaja katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist (MKS § 132 lg 6).

Kui ma kasutan enesekaitseks võitluskunstide trennis õpituid tehnikaid, siis kas selliste oskuste kasutamine võib mulle kohtu silmis kuidagi kahjuks tulla?

Kas enese kaitsmine toimub kirjeldatud viisil hädakaitse piirides või väljub sellest, sõltub suures osas ohust, mille eest end kaitstakse. Teatud ulatuses võib kaitsetegevus ületada ründest lähtuvat ohtu ja tekitada ründaja õigushüvele suuremat kahju, kui ründe realiseerumise korral oleks tekkinud kaitsja või mõne teise isiku õigushüvele. See üldprintsiip - õigus ei tagane ebaõiguse ees - tuleneb KarS § 28 lg-st 3.

Hädakaitsetegevuse ründele vastavuse või mittevastavuse tuvastamisel on kohaldatavad ex ante hindamiskriteeriumid. Hädakaitsetegevuse mittevastavus ründele peab objektiivsele kõrvalseisjale olema ilmne juba kaitsetegevuse ajal - seda ei saa tuletada hiljem saadud teadmiste pinnalt.

Situatsioonis, kus öösel tungib korterisse noaga relvastatud alkoholijoobes isik, on hädakaitsevahendi sobilikkuse ülempiir suhteliselt kõrge - teatud juhtudel ei ole sellises olukorras välistatud, et kaitseks sobilikuks vahendiks võib olla isegi tulirelv, sest isik ei pea enda kaitsmisel rakendama ebakindlaid vahendeid.

Küsimus selline, et mis aja jooksul kustub karistus ära süstemaatilise juhilubadeta sõitmise eest. Transpordiamet ütleb,et 3 aastaga, karistusregister ütleb, et 5 aastaga. Ei saa ennem riiklike eksameid sooritada kui karistus kustunud?

Karistusandmete kustutamise aeg sõltub teo kvalifikatsioonist ja määratud karistusest. Nii näiteks kustutatakse karistusandmed registrist kui kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse otsuse täitmisest on möödunud kolm aastat; tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat; üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud kolm aastat

Täielik nimekiri on sätestatud karistusregistri seaduse § 24.

Tere. Mul 2 küsimust: 1. Kas inimesel on kohtus teatada pealt nähtud vägivaldsest juhtumist (näiteks rünnak kellegi vastu) või avariist? Kas on erisus kui pealtnägija on meditsiinilise haridusega? 2. Kas võitluskunstide oskamine võib mulle enesekaitse seisukohast kohtu silmis kuidagi kahjuks tulla? 

Karistusseadustikus on karistatava teona sätestatud esimese astme kuriteost mitteteatamine, mille eest võimaldab seadus määrata karistuseks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse (KarS § 307). Samas on Riigikohtu kriminaalkolleegium leidnud, et Kriminaalmenetluse seadustik ega ükski muu seadus ei loo iseseisvat õiguslikku alust nõuda kutsesaladust hoidvalt tervishoiutöötajalt patsiendi andmeid laiemas ulatuses ega anna ka arstile õigust kutsesaladust laiemalt avaldada, kui seda võimaldavad VÕS § 768 ja seda täpsustavad sätted (nt PsAS § 5). Osutatut silmas pidades ei saa tervishoiuteenuse osutaja üldjuhul vastutada ka KarS § 307 alusel esimese astme kuriteost mitteteatamise eest. Viidatud karistusõigusnorm on sekundaarnorm, millest ei saa tuleneda õigustust patsiendisaladusest irdumiseks suuremas ulatuses kui seaduses sätestatud erialustel. 

Probleem seisneb selles, et oleme sattunud ootamatult loomakaitse huviorbiiti laimavate väidete tõttu, kuigi loomade pidamistingimused vastavad nõuetele. Kahjuks ei tea me, kes seda laimu neile rääkis ning avaldust teha ei saa. Kuidas me peaksime toimima?

Karistusseadustiku (KarS) § 264 lõige 1 sätestab, et looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest avalikus kohas või julmal viisil karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Karistusseadustiku (KarS) § 3 lõike 3 kohaselt on kuritegu süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus. Kui kaebuses süüdistati Teid, milleski, mis võib kvalifitseeruda kuriteoks, on valekaebuse esitamine karistatav tegu ja Teil on võimalik esitada süüteoteade politseile. Karistusseadustiku (KarS) § 319 sätestab valekaebuse koosseisu ja selle eest ette nähtud karistused. Teadvalt vale kaebuse esitamine kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt on karistatav rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega (KarS § 319 lg 1).

Avalikus kohas viibides tulevad meie kõrvale inimesed, kes kasutavad mobiiltelefone väljuhäädiga kõnelemiseks või mingi meedia jälgimiseks. Nad ei küsi teistelt, kas nad soovivad ka kuulata nende muusikat, uudiseid või eraelu. Kaugliini bussis või rongis pole võimalik sellistest isegi eemalduda. Samas ma tahan vaikust et lugeda, magada või töötada. See egoistlik käitumishälve on muutunud nüüd nii massiliseks, et see on eranditult igapäevane. Mis õigused mul on ja kuidas end kaitsta? Kas mobiilide väljuhääldiga kasutamise saab avalikus kohas ära keelata nagu suitsetamise?

Avalikus kohas käitumise normid on sätestatud korrakaitseseaduse § 55 ja 56. Korrakaitseseaduse § 56 näeb ette ülemäärase müra, valgusefektide ja õhusaastuse tekitamise keelu. Seega on vastav keelav norm kehtivas õiguses olemas. Sama õigusakti § 57  kehtestab üldise häirivuse hindamise reegli, mis on vajalik, et vältida selle mõiste meelevaldset tõlgendamist. Seadusandja on seaduse eelnõud selgitades märkinud, et käitumise häirivus kõnealuse eelnõu tähenduses ei saa olla mitte mis tahes subjektiivselt hinnatav häirivus, sest inimeste taluvus müra, lärmi, valguse, lõhnade ja muude selliste aistinguliste nähtuste suhtes on suurel määral erinev. Seetõttu ei piisa käitumise keelamiseks mis tahes isiku subjektiivsest häiritusest, vaid sellele peab lisanduma käitumise objektiivse häirivuse hinnang. Sellise hinnangu andjaks saab olla sekkumise vajalikkust hindav korrakaitseorgani ametnik, kes teeb kindlaks, kas isiku tegevus oleks n-ö keskmise isiku seisukohast häiriv või mitte. Keskmise objektiivse isikuna seaduse tähenduses ei saa loomulikult mõista mingit konkreetset isikut, vaid õiguslikku konstruktsiooni mõistlikult käituvast, keskmise taluvuslävega isikust. Niisugust õiguslikku konstruktsiooni kasutatakse Eesti õiguses ka mujal. Nt eraõiguses tuleb tehingute õiguspärasuse hindamisel tihti hinnata seda, kas mõistlik ja heas usus tegutsev isik oleks sellisel viisil toiminud.

Seega, õigusnorm on olemas ja kui müra ning käitumine ületab keskmise mõistliku inimese taluvuse piiri, saab selle alusel sekkuda politsei.  

Olukord selline, isik kes varasemalt karistamata on hetkel tingimisi karistatud, seoses paragrahv 184 lg1. Kui isikul tuvastatakse autoroolis krikinaalne joove (narkojoove) siis kui tõenäoline on, et isik peab karistust reaalselt kandma minema. St karistus pööratakse täitmisele. Kui tõenàoline on uut kuritegu toime pannes reaalne vanglakaristus.

Kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus (KarS § 73 lg 4, KarS § 74 lg 5). Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele (KarS § 73 lg 4, KarS § 74 lg 5). Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga (KarS § 73 lg 4, KarS § 74 lg 5).

Kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse rahalise karistusega, mõistetakse liitkaristus (KarS § 73 lg 5, KarS § 74 lg 6). Sellisel juhul võib kohus jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt (KarS § 73 lg 5, KarS § 74 lg 6).