Tere! Mul võeti kolmanda rikkumisega esmane juhiluba ära kuuks ajaks ja ootasin karistuse aegumist 12 kuud. Järelkoolituse esimeses tunnis tuli välja, et mul takistab lubade kätte saamist teine trahv mille sain 2 aastat tagasi samuti kiiruse ületamise eest, kuid majanduslike raskuste tõttu venitasin maksmist kuni tänaseni (täna maksin viimase osa kohtutäiturile) ja ei oskand arvata, et see mõjutada võib. Kokku sain lubade saamisest kuni ära võtmiseni kolm karistus 1. 21km/h üle lubatud kiiruse, raskendavaid asjaolu vist polnud, 2. 24km/h üle lubatud kiiruse koos ühe raskendava asjaoluga kui õigesti mäletan ja 3. 45km/h üle lubatud kiiruse (see oli Tallinn-Tartu maanteel 110 alas 145ga, kuna oli vahtraleht, siis arvestati 90 piirang ja +-10km/h millega võeti ära load) Küsimus: kas ja kui tõenäoline oleks kohtu kaudu trahvi aegumine kiirendada, sest karistuse, miks load ära võeti olen justkui ära kandnud? Saaksin ka tööandjal (kes ühtlasi ka mu isa) lasta teha kohtule kirja, kus kinnitab, et võtab mu tööle tagasi peale lubade kätte saamist. Ei saanud tööga jätkata peale lubade ära võtmist kuna töötan metsamasinal ja igapäevaste tööülesannete sees on masinale vajalike varuosade ja vedelike vedamine.

Liiklusseaduse § 106 lg 1 p 3 kohaselt on esmase juhiloa väljastamise eelduseks mh see, et isikul ei ole karistatust lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Mõiste “ei ole karistatust” tähendab seda, et talle kas pole üldse määratud karistust või on talle määratud karistus kustunud. Karistamise kohta tehakse kanded karistusregistrisse. Karistusregistri seadus sätestab, et väärteo eest mõistetud rahatrahvi kohta karistusregistrisse tehtud kanne kustutatakse siis, kui trahvi tasumisest on möödunud üks aasta. Kui te alles neil päevil maksite kohtutäiturile ära viimase osa trahvimaksest, siis sellest ajast hakkabki kulgema üheaastane tähtaeg, pärast mida see karistus registrist kustutatakse. Enne kande kustumist Teile uut juhiluba väljastada ei saa. 

Tere! Juhtisin tehnonõuete kontrolli mitte läbinud sõidukit (TÜV lõppes 19 päeva tagasi) remondikohast tagasi koju (õhtul kell 22:00) kõige otsemat teed pidi kui anti politsei poolt peatumismärguanne. Kodukohani (kus on ka ametlik elukoht ja sissekirjutus) oli peatumismärguande saamisel hetkel 2km sirget maanteed. Patrull vormistas kohapeal: Kvalifikatsioon: LS § 207 lg. 1 Lühikirjeldus: Tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine LS § 262'1 lg. 2 p. 1 alusel määrata mõjutustrahv 160.00 eurot Liiklusseadus peatükk 3 § 73. Lõige 5 ütleb "(5) Erandkorras võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit ja selle haagist liikluses kasutada juhul, kui nendel ei ole eriti ohtlikke rikkeid või puudusi, mis välistaksid sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on sõidukiga lubatud sõita ettevaatlikult, rikke iseloomu arvestades, mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrollimise punkti, Maanteeameti liiklusregistri büroosse või parkimiskohta. Kui rike, mis võib ohustada liiklust, tekib teel olles, peab juht püüdma seda kõrvaldada." Minu arusaamise järgi on lubatud sõidukiga koju sõita (parkimiskohta) arvestades rikke iseloomu milleks antud juhul oli seisupiduri (käsipiduri) ebapiisav tõhusus. Politseipatrulli minu selgitus ei rahuldanud, vaid öeldi et 3 nädalat oli aega sõiduk korda teha. Kas antud otsust on selles olukorras mõistlik vaidlustada ja kas peale vaidlustamist tuleb kohtuistung, milliseid tõendeid pean olema valmis esitama? Kas lühimenetluse vaidlustamine liigutab selle kohe üldmenetlusse, ehk süüdijäämisel tuleb ka märge karistusregistrisse? On antud olukorras mõistlik proovida otsust vaidlustada või tuleks see trahv nö. "koolituskuludesse" kanda. Suured tänud ette abi eest.

Õige viide oleks antud juhul Liiklussseaduse § 73 lg 7 ülamärkega 4.

Viidatud sätte kohaselt on  lubatud kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, Transpordiameti teenindusbüroosse või parkimiskohta. Kas antud juhul on tegemist olukorraga, mis on kirjeldatud Liiklusseaduse § 73 lg 7 ülamärkega 4, seda otsustab kohus; seda pole võimalik nõustajal öelda.

Vaidlustamise korral võib politsei ise trahviotsuse tühistada. Kui politsei trahviotsust ei tühista, siis on Teil võimalik esitada kaebus maakohtule. Maakohus korraldab tavaliselt istungi. Teil oleks vaja tõendada, et olite teel oma elukohta ja et tegemist ei olnud sellise rikkega, mis oleks välistanud lühikese aeglase sõidu elukohta. Mõjutustrahvi ei kanta karistusregistrisse. Aga kui asi läheb üle väärteomenetlusse ja kohus trahviotsust ei tühista, siis tehakse jah väärteo kohta kanne karistusregistrisse. 

1. Menetluskulud ja kohtukulud väärteoasjas Kui esitan kaebuse väärteoasja otsuse peale maakohtule ja kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis: Kes kannab menetluskulud ja kohtukulud? Kas kohtuvälisel menetlejal (PPA) on õigus nõuda minult oma kulude hüvitamist? Kas väärteoasja kohtumenetluses on riigilõivu või muid kohustuslikke makse? 2. Lühimenetluse kohaldamine Kas kohtuväline menetleja peab väärteoasjas kohustuslikus korras kohaldama lühimenetlust, kui: menetlusalune isik tunnistab rikkumist, kõik asjaolud on selged, sündmus ei vaja lisatõendite kogumist ega selgitamist? Ehk teisisõnu – kas lühimenetlus on menetleja kohustus või vaid võimalus? 3. Ütluste andmine väärteoprotokollis Kas väärteoprotokolli koostamisel: tohib menetlusalune isik anda ütlusi suuliselt, mis võetakse menetleja poolt protokolli kirja, või on ütluste andmine lubatud ainult kirjalikult, st isiku enda allkirjastatud kirjaliku selgitusena? Kas suuliselt antud ütlused peavad olema sõna-sõnalt protokollis kajastatud ja isiku poolt kinnitatud?

Väärteoasjade kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid, mille kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks kriminaalmenetluse seadustiku järgi võivad olla:
  1) valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega;
  2) kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja asjatundjale käesoleva seadustiku § 178 kohaselt makstavad summad, välja arvatud käesoleva seadustiku § 176 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud;
  3) riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud;
  4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses;
  5) käesoleva seadustiku § 224 lõike 1 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud riigilõivuseaduse § 61 lõikes 1 sätestatud määras;
  6) asitõendite hoiutasu, saate- ja hävitamiskulud;
  7) konfiskeeritud vara hoiu-, võõrandamis- ning hävitamiskulud;
  8) tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamisest tingitud kulud;
  9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha;
  10) muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud, välja arvatud need, mida käesoleva seadustiku järgi loetakse eri- või lisakuludeks

Väärteomenetluse alustamisel kohaldab kohtuväline menetleja seaduses sätestatud juhtudel lühimenetlust ja määrab väärteo tunnustega teo toimepannud isikule mõjutustrahvi. Lühimenetluse kohaldamine ei ole kohustuslik, kui:
  1) esinevad asjaolud, mis ei võimalda lühimenetlust lõpule viia kohapeal;
  2) lühimenetlusele allutatud isik soovib vaidlustada väärteo tunnustega teo toimepanemise.

Lühimenetlust ei kohaldata, kui:
  1) sama teo kohta alustatakse kirjalikku hoiatamismenetlust;
  2) lühimenetluse aluseks olevas väärteo tunnustega teos esinevad eri väärteokoosseisude tunnused ja nendest vähemalt ühe kohta alustatakse üld- või kiirmenetlust;
  3) seadus näeb väärteo eest põhikaristusena ette eriõiguse äravõtmise, aresti või lisakaristuse kohaldamise

Füüsilisest isikust menetlusaluse isiku ütlused ja juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütlused väärteo toimepanemise kohta heli- ja videosalvestatakse või protokollitakse kiirmenetluse otsuse plangil või eraldi dokumendina. Protokollimisel võib menetlusalune isik kirjutada ütlused väärteo toimepanemise kohta oma käega

mis juhul või kas üldse on loomakaitse liidu mtü'l ilma korrakaitseorgani käsuta lubatud konfiskeerida eraisiku loomi? mida teha kui loomad on konfiskeeritud - ette teatmiseta ega hoiatuseta seniste tingimuste osas?

MTÜ Eesti Loomakaitse selts saab juhtumeid lahendada vaid koostöös vastavate ametkondadega (Veterinaar- ja Toiduamet, Politsei- ja Piirivalveamet, kohalikud omavalitsused jt). 

 Korrakaitseseaduse § 52 sätestab vallasasja hoiulevõtmise, mille kohaselt on politseil või seaduses sätestatud juhul muul korrakaitseorganil õigus võtta vallasasi hoiule vahetu ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks (KorS § 52 lg 1 p 1). Loomakaitseseadus annab Põllumajandus- ja Toiduametile eripädevuse looma äravõtmiseks (LoKS § 64 lg 3). Põllumajandus- ja Toiduamet võib Loomakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada Korrakaitseseaduse (KorS) §-des 30, 31, 32, 45, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid Korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras (LoKS § 60¹).

Tere ! Mina elan Harjumaal. Mul oli vaja, oma isikliku kaubabussiga, Pärnu linnast, laadida peale kaup taaskasutuspoest. Et mitte takistada tööpäevadel seal asuvate poodide külastajate liikumist, valisin Pühapäeva, parkimiseks tasuta päeva ! (Maja eluruumidesse läbikäiku sellest uksest ei ole) Valisin parkimiskoha väga hoolikalt, kahe tee ristumisekohtadest võrdsel kaugusel, üle viie meetri. Sõiduki pikitelg rööpselt sõidutee äärega. Ei olnud piiratud nähtavus. Puudus parkimist keelav kollane teeääre tähistus. Jalakäijate ja jalgratturite märgitud rajad olid ohutus kauguses. Sõiduk seisis trepiesisel asfalteeritud platsil, üle poole trepiesisest jäi vabaks. Takistamata ligipääs oli ka postkastile. Kaubabussi küljeuks oli avatud, avatud kaupluse ukse poole, kuna tassisin mõne eseme, aeg-ajalt jälle bussi. Imestasin, et miks see trahvitegija ei vaevunud astuma uksest sisse, uurima mis teoksil. Selle poeukse sisenemise kaitseks pole signalisatsiooni, nii et muukimisoskustega kurjategijad oleksid võinud, rahulikult, sedasi oma poevargust toimetada. Kahjuks näitab see seda, et kodanik EP oli huvitatud ainult trahvi tegemisest, parkimise tegelikku vajadust selgitamata, kuigi võimalus oli olemas. Täiesti inimlik on õigustada oma otsust, kuid antud juhul peaks inimene, sellisel vastutaval kohal töötades, olema väga põhjalikult analüüsiv. Selleks, et hoiatus ka toimiks peab olema sanktsioon tõsiselt võetav ja kindlalt määratletud. See pealkiri: "Hoiatustrahv" on juba veidi veider ! Hoiatuse eesmärk on juhtida tähelepanu rikkumisele ning anda võimalus käitumist parandada. Trahv on ikkagi karistus ja ma ei tunne, et oleksin, selle parkimise ja kauba laadimise tõttu kurjategija. Trahvisumma pole ju väga suur, kuid siiski ei leia ma ühtegi põhjendust selle määramiseks. Ehk ainus viga on minupoolt see, et ma ei tähistanud oma sõidukit sildiga "Kauba laadimine", kus ka minu telefoninumber. Olge nii head ja palun saatke mulle oma otsus, kas mul on alust antud hoiatustrahv vaidlustada või tuleb ikka tasuda. Jäänud on veel 12 päeva. Tänan Teid väga ja jään vastust ootama. Mul on ka pildid kviituingist ja seisvast bussist.

Hoiatustrahvi puhul olete Te väidetavalt toime pannud liiklusseaduses kirjeldatud liiklusväärteo, mille puhul on võimalik mootorsõiduki omanikule või vastutavale kasutajale määrata hoiatustrahv. Liiklusväärteoks on näiteks keelatud kohas parkimine. Sellisel juhul on hoiatustrahvi määramise õigus Politsei- ja Piirivalveametil või valla- või linnavalitsusel. Kas Teie kirjeldatud asjaoludel oli tegemist liiklusseaduse rikkumisega, ei ole kahjuks foorumi tingimustes võimalik hinnata. Kindlasti on trahviotsuse peal kirjas ka konkreetne säte, mille rikkumist Teile süüks pannakse ja rikkumise tehiolude kirjeldus (millised on kehtivad liikluskorraldusvahendid, mille nõudeid eirati jne).

Mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo puhul määratakse hoiatustrahvi maksjaks mootorsõiduki omanik või vastutav kasutaja, välja arvatud juhul, kui Te esitate trahviteate väljastajale nõutud andmetega kaebuse, et sõidukit kasutas teine isik. Hoiatustrahvi vaidlustamise kord on samuti märgitud hoiatustrahvi dokumendil.

Tere! Mulle määrati politsei patrulli poolt kiirmenetluses rahatrahv summas 808 eurot liiklusrikkumise eest, mille sisuks oli kiiruse ületamine 43 km/h võrra asulavälisel teel (lubatud 70 km/h, mõõdetud 113 km/h). Tegemist oli esmakordse rikkumisega, puudusid raskendavad asjaolud, rikkumine ei olnud tahtlik ning teisi liiklejaid ega ohte ei kaasnenud. Olen rikkumise osas kahetsusväärselt teadlik ja valmis kandma vastutust. Sooviksin teada, kas: • On õiguslikku alust taotleda kiirmenetluses määratud trahvi vähendamist või ümberhindamist, viidates nt proportsionaalsuse põhimõttele? • Kas mul on veel võimalik vaidlustada või taotleda erandlikku ümbervaatamist, isegi kui nõustusin kiirmenetlusega kohapeal? Soovin hinnangut, kas mul oleks sisuline ja vormiline alus pöörduda PPA poole vastava taotlusega.

Menetlusosalisel on õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja kiirmenetluses tehtud otsuse peale (VTMS § 114 lg 1 p 1). Kaebus tuleb esitada maakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest (VTMS § 114 lg 3). Kaebuse esitamise tähtaja jooksul asub väärteotoimik kohtuvälise menetleja juures ja seda ei väljastata, kuid menetlusosalised võivad toimikuga tutvuda ja teha väljakirjutusi või taotleda koopiaid (VTMS § 114 lg 5).Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatakse kirjalikult ja selles peavad olema märgitud järgmised andmed (VTMS § 115 lg 1):

• kohtu nimetus, kellele kaebus esitatakse;
• kaebuse esitaja (füüsilise või juriidilise isiku) andmed;
• kaitsja andmed, kui kaitsja on olemas;
• otsuse teinud kohtuvälise menetleja nimetus ja aadress;
• kohtuvälise menetleja otsuse number ja kuupäev ning isiku andmed, kelle suhtes otsust vaidlustatakse;
• millises osas otsus vaidlustatakse;
• kaebuse esitanud isiku taotluse sisu ja põhjendus;
• isikud, kelle istungile kutsumist taotletakse, ja tõendid, mida on vaja kohtus uurida.