Tervist! Küsimus kiirusületamise kohta, nimelt peeti mind kinni ning väideti et ületasin tuntavalt kiirust, vormistati kiirmenetluse korras rahatrahv. Täna saabus mulle siis mu teabenõudele kiri kus saadeti videosalvestis antud kiirusületamisest, sealt on aga auto nr märk võimatu välja lugeda, väga kaugel on oldud ning video on seetõttu väga halva kvaliteediga (mõõdeti püstoliga ning selle videopilt mitte ei ole pardakaamera). Kas nr märgi loetavus ei ole mitte ülioluline et olla kindel et minu auto kiirust ikkagi mõõdeti mitte ei olnud tegu mõne teise samasuguse autoga? Või mida antud olukorras teha? Aitäh

Väärteomenetluse tõendiks ei ole mitte ainult vidosalvestis vai ka näiteks kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses, võib osaleda kohtu- või kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. Lisaks on oluline, et kiirmenetluses olete ise andnud kirjalikke selgitusi teo toimepanemise kohta ja etteheidetava teoga nõustunud. 

Seoses minu suhtes koostatud trahviotsusega  on ilmnenud mitmeid tõsiseid menetluslikke ja sisulisi puudusi: 1. Trahviteates puudusid nõutud teise sõltumatu menetleja andmed, kuigi selline nõue on sätestatud politsei enda juhendites. 2. Mul ei võimaldatud tutvuda täieliku salvestisega – saadeti vaid üksik kaader, kuigi taotlesin tervikmaterjali. 3. Taatlustunnistust näidati ainult paberkandjal ilma allkirjata. Digiallkirjastatud versiooni ei edastatud. Pole selge, kes selle kehtivuse eest vastutab. 4. Minu auto kuvab selles kohas püsivalt lubatud kiirusena 70 km/h. Seda anomaaliat keelduti uurimast, nimetades süsteemi „mugavusfunktsiooniks“, kuigi see mõjutab liiklusotsuseid. 5. Esialgset kaebust väidetavalt „ei vaadatud läbi“, kuid sellele siiski vastati sisuliselt. 6. Mulle viidati otsuses kohtulahendile, mis käsitles parkimist Viimsis – see ei puuduta minu juhtumit. 7. Mind kohustati ilmuma „uurija saali“, ähvardades sundtoomisega, kuid mul puudus võimalus asju arutada – anti vaid uus süüdistav dokument. 8. Otsuses esinesid keelevead, muutes osa lauseid arusaamatuks. Samuti moonutati minu nime („Kalmer“ → „Kalmar“). Minu eesmärk oli juhtida tähelepanu süsteemsetele vigadele ja aidata neid parandada. Selle asemel tõsteti trahvisumma 49 eurolt 96 euroni, justkui karistus küsimuste esitamise eest. Palun hinnata, kas PPA käitumine oli õiguspärane ja kooskõlas põhiõigustega. Kirjutasin ka õiguskantslerile, kuid vastas hoopis nõunik ja sisuliselt keeldus vastamast väites, et ei sekku ega ennusta. Soovitas pöörduda kohtusse, kuid olen lugenud, et isegi võidu korral on tulnud tasuda vastaspoole õigusabi kuludest pool.

Igale otsust on võimalik vaidlustada, mida oletegi teinud ent kahjuks ei ole soovitud tulemust saavutanud. Saan nõustuda õiguskantsleri kantselei seisukohaga, et ainsaks võimaluseks on otsuse vaidlustamine kohtus. Väärteoasjas tehtud otsuse vaidlustamise tähtaeg on 15 päeva. Tähtaja algus kiirmenetluse korras otsuse tegemisel 15 päeva otsuse kättesaamisest. Üldmenetluse korras otsuse tegemisel 15 päeva jooksul lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast, mis märgitakse väärteoprotokollile (see omakorda antakse allkirja vastu kätte). Vaideotsuse vaidlustamise kord on kirjas ka otsuses, mida vaidlustada soovite. Otsuse vaidlustamine toimub üldjuhul sündmuse asukohajärgse maa- või linnakohtu kaudu. 

Eestis on kehtestatud seadus, kus ajavahemikul 22.00-10.00 ei tohi alkoholi müüa. Selle regulatsiooni najal on hakanud ärimehed leidma võimalust head kasumit teenima. Nimelt on levinud mitmed Alkotaksod, kellele saab helistada või kirjutada, esitada mingi joogi soov, alkotakso müüja ütleb hinna ja kokkuleppel toob alkotakso sinu eelistatud joogi sulle öösel kohale. Kas vastav tegevus on illegaalne? Kui on illegaalne, siis mis karistused võivad vastavale tegevusele järgneda? Kuidas vastav tegevus süüdi mõistetakse ja vastav karistus määratakse? Kui ei ole illegaalne, siis mida see Eestis kehtestatud alkoholi müügi seadus endas täpsemalt sisaldab?

Alkoholi jaemüük on seaduse alusel keelatud sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas mootorsõidukis (AS § 41 lg 2 p 2) Riiklikku järelevalvet alkohoolse joogi jaemüügiga seonduvate nõuete täitmise ning alkohoolse joogi tarbimise piirangute järgimise üle teostab oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus. Alkohoolse joogi jaemüügil kehtivate piirangute või keeldude rikkumise eest, kui puuduvad mõne teise väärteo tunnused, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5000 eurot.