Surnud isiku andmete töötlemine ning pärimismenetlus
Soovin teada oma tädipoja ja tädi surma põhjust. Elasid Tartu sotsiaalmajas. Matustega tegeles Venemaal elav teise tädi tütar. Talle saadeti surmateade, millel põhjust polnud. Olen pöördunud igale poole ja saanud vastuseks, et olen liiga kauge sugulane, et mulle surma põhjust avaldada, aga lähedasemaid sugulasi pole. Ka testamenti polnud, nii et kes on pärija, sest ka pärijal pidi õigus olema infole. Kuidas ma peaksin edasi toimima? Teise tädi tütrel on Venemaalt palju keerulisem asja uurida.
Pärast isiku surma on tema isikuandmete töötlemine lubatud surnud isiku pärija nõusolekul, välja arvatud juhul, kui: 1) isikui surmast on möödunud 10 aastat; 2) alaealiselt surnud isiku surmast on möödunud 20 aastat; 3) isikuandmeid töödeldakse muul õiguslikul alusel. Pärijate nõusolekut ei ole vaja, kui töödeldavateks isikuandmeteks on üksnes isiku nimi, sugu, sünni- ja surmaaeg, surma fakt ning matmise aeg ja koht. Kui te soovite teada saada surnud tädi või tädipoja surma põhjust, on teil vaja tõendada oma õigust vastavat teavet saada. Surma põhjuse tuvastamise seaduse kohaselt loetakse surnu omasteks surnud isiku abikaasat, registreeritud elukaaslast, vanemaid, lapsi, õdesid ja vendi. Omasteks võib lugeda ka muid surnud isiku lähedasi isikuid tulenevalt surnud isiku elukorraldusest. Pärimistunnistus, millest nähtub teie nimi pärijate hulgas, võib olla aluseks, et teile väljastatakse andmed teie tädi või tädipoja surma kohta, kuid pärijaks olemine ei tähenda automaatselt õigust saada kogu surnud isiku terviseandmestikku või kogu surma põhjust puudutavat teavet. Juhul kui te ei ole pärimistunnistuses pärijana nimetatud võib teil olla vajalik esitada pärija volitus, kuid ka volitus ei pruugi anda õigust saada teavet, mille väljastamist seadus piirab, juhul kui pärija ei kvalifitseeru surnu omakseks. Kui teie tädi elab Venemaal, siis saab ta volikirja teha seal ja saata selle teile, kuid arvestama peab, et Venemaal tehtud volikiri peab olema seal ka apostillitud, muidu volikirja Eestis kasutada ei saa. Kui teie tädil või tädipojal ei olnud abikaasat, lapsi ning tädi vanemad on surnud, siis võivad pärijateks osutuda tädi õed/vennad ja nende lapsed või tädi vanavanemate lapsed ja nende lapselapsed. Selleks, et teada saada kas teie tädi või tädipoeg on teinud testamendi või kas nende suhtes on pärimismenetlus algatatud või mitte, saate päringu teha pärimisregistrisse. Juhul kui pärimismenetlus on algatatud, saate võtta ühendust pärimismenetluse algatanud notariga ning saate talle tõendada oma võimalikku sugulust ning küsida kas teid tuleks/saaks pidada võimaliku pärijaks. Juhul kui pärimismenetlus ei ole algatatud, siis saate ise teile sobiva notari juures pärimismenetluse algatada, kui teil on olemas sugulusttõendavad dokumendid.