Tere Isik riputab minust pilti facebookis petty rite Lehel ja seostab mind mitte tõeste vǎidetega. Samas nôuab minult ebaseaduslikult ilma tegevusloa ja seadusliku aluseta raha-laenu , helistades ja kirjutades kolmandatele isikutele k.a minu ema uurides ebaseaduslikult minu asukohta. Tegemist on vǎljapressimisega ja ähvardustega. Ja minule stressi tekitamine, mainekahju ja aja röövimine. Küsimus kui soovin isikult nôuded kahjutasu kôige eeltoodud kohta. Siis mis summas see oleks vôimalik Teine küsimus. Kui palju ulatuvad minu kohtusse pôôrdumise kulud kokku kuni otsuse jôustumiseni. ASI on ka politseis ja isiku tegevus 100% on ebaseaduslik. Kinnitatud ka politsei poolt, nimelt on isiku kohta politseisse põõrdumisi veel 

Tere!

Mõistetavalt mõjub selline asi stressitekitavalt. 

On hea, et olete asja politseisse andnud. Saate kriminaalmenetlusse lisada tõendeid juurde, st jooksvalt neid uurijale edastades ja paludes kõik tõendid kriminaalasja toimiku materjalide hulka võtta. See hõlbustab ka uurimisasutuse tööd isiku vastutusele võtmisel. Seega karistusõigusliku poole pealt hetkel väga palju rohkem teha ei saagi, kuivõrd menetlus juba käib.

Tsiviilõigusliku poole pealt on teil võimalik nõuda hagiga kahju hüvitamist. Praegusel juhul saab teha seda kahel moel:

1) Nn tavaline hagimenetlus maakohtus tsiviilasjas: koostate hagi, milles kirjeldate detailselt asjaolusid - millal, kus ja kuidas on isik teid oma tegevusega häirinud, kuidas on see Teile mõjunud (st millist kahju olete seeläbi saanud - nii mittevaraline ehk emotsionaalne kahju kui ka varaline kahju, kui on); ning palute kohtul välja mõista kahjuhüvitise. Seda, kui suur võiks põhjendatud kahjunõue olla, on praegu kirjeldatud asjaolude pinnalt äärmiselt keeruline hinnata. Mittevaralise kahju hüvitise suurust hindab kohus  - tavapäraselt jäävad sellised mittevaralise kahju hüvitised suurusjärku  mõnisada eurot kuni mõni tuhat eurot, sõltuvalt isiku käitumise intensiivsusest, häirimise ulatusest jpm. Maakohtusse hagi esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub nõutavast summast (nt kui tsiviilasja hind - kahjunõue+viivised - on kokku kuni 5000 eurot, on riigilõiv 560 eurot, vt tabelit siit: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1090/4202/6003/RLS_lisa1_01012022.pdf# ).

2) Tsiviilhagi kriminaalmenetluses: koostate sarnase hagi, kuid esitate selle hoopis prokurörile kriminaalmenetluses. Seda tuleb teha aegsasti, st kohtueelse menetluse lõppemisest/toimiku Teile tutvustamisest kümne päeva jooksul. Täpsemalt saate infot menetluse kulgemise ja tähtaegade kohta menetlust juhtiva prokuröri käest (tema nime ja kontaktandmed saate omakorda uurija käest). 

Õigusabikulude mahtu on keeruline hinnata, teadmata täpselt asjaolude, tõendite ja töö mahtu. Palju oleneb ka konkreetse juristi või advokaadi tunnihinnast. Tavapärane on siiski, et ühe kohtuastme õigusabikulud (kui otsust edasi ei kaevata) on ca 4000-10 000 eurot. Hagi rahuldamisel võib kohus jätta Teie tasutud õigusabikulud osaliselt või täielikult vastaspoole kanda.

Tere, ostsime kasutatud sõiduauto, mis peaks olema heas tehnilises korras. Müüja esitas viimase hoolduse arve, kus vahetati mootoriketid ja muu sinna juurde kuuluv. Aga nüüd, kui auto on meie pere kasutuses olnud alla 3 kuu, avastati autoteeninduses, et auto ei ole sellises heas seisus nagu peaks peale viimast hooldust olema...autol võeti mootor maha ja avastati mitmeid vigu, näiteks oli mootoriketi pingutil 2 polti puudu, vända saalede kaelad on kõvasti kulunud jms, kõik need varuosad vahetati autol viimase hoolduse käigus november 2025 aastal. Oleme esitanud auto müüjale esialgse pretensiooni, arusaadavalt tema ütleb, et on süüst vaba, et autole tehti hooldus ja kõik oli korras. Kas meil on mingi võimalus pöörduda kohtusse, et nõuda kahju hüvitamist auto müüja poolt(sest auto remont läheb meile maksma kuni 5000 EUR), või saame me esitada kaebuse autot hooldanud ettevõtte vastu, kuigi auto oli tol hetkel vana omaniku valduses? Ette tänades! 

Nõude saate esitada auto müüja vastu. Nõude aluseks saab olla, et tegemist on varjatud puudustega. Samas peate arvestama sellega, et Riigikohus on andnud suunise, et müüjal ei ole kohustust muuta sõidukit uueväärseks. Kasutatud asja ostjal tuleb arvestada, et kasutatud asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. (vt. Riigikohtu otsuseid nr 3-2-1-23-10 ja 2-21-1758). Soovitame tutvuda ka Tarbijavaidluste komisjoni asjakohaste otsusega https://jvis.ttja.ee/modules/tarbijavaidluskomisjoni-otsused/avalik Lisage Täistekstiotsingu lahtrisse sõna “auto”. 

Tere, kas mul on võimalik anda kohtusse ja nõuda hüvitist mainekahju eest kui isik on minu nime ja minuga seotud ettevõtte pannud facebooki jutuga justkui ma oleks talle võlgu ja, et minu ettevõttega ei tohiks tegemist teha. Mingisugust lepingut olnud pole, et antud isik võiks avaldada minu andmeid.

Seda reguleerib Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047. Viidatud paragrahvi lõige 1 ütleb, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

Ehk siis ebaõigete andmete avaldamine on keelatud.

Viidatud paragrahvi lõige 4 ütleb, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

Teie küsimusest nähtuvalt on kannatanuks Teie ettevõte. Seega Teie ettevõte võib nõuda, et andmete avaldaja need andmed samas kanalis (Facebookis) ümber lükkaks. Kui ta seda vabatahtlikult ei tee, võib seda nõuda kohtu kaudu. 

Kui ebaõigete andmete avaldamisega tekkis ettevõttele otsene varaline kahju (nt mõni potentsiaalne klient loobus seetõttu tellimusest), siis võib nõuda ka selle kahju hüvitamist. Mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamist saab nõuda üksnes inimene, mitte ettevõte. Teie küsimusest võib aru saada nii, et postituses märgiti ära ka Teid nimeliselt. Kui see nii oli, siis võis Teile seeläbi tekkida mittevaraline kahju ja Te võite nõuda selle hüvitamist. Kui suur see kahjuhüvitis peaks olema, jääb igal konkreetsel juhul kohtu otsustada. 

Tere! 02.09.2025 sõlmisin lepingu ettevõttega Nolvex OÜ eritellimusmööbli valmistamiseks ning tasusin ettemaksuna 2777,60 €. Mööbli valmimise tähtaeg (8–10 nädalat) ületati märkimisväärselt ning paigaldus toimus alles 20.12.2025. Paigaldamisel ilmnesid puudused ja defektid, mida ettevõte tunnistas, kuid edasisi samme ei järgnenud. Alates 11.02.2026 ei ole ettevõte minu pöördumistele vastanud. Olen lepingust taganenud ja nõudnud raha tagastamist, kuid seda ei ole tehtud, ettevõte on lepingus rikkunud enamus punkte. Olen algatanud maksekäsu kiirmenetluse, kuid ka selle raames ei ole ettevõte nõuet täitnud. Samuti on tekkinud kahtlus, et ettevõtte tegevus on viidud üle uude ettevõttesse (Velonex OÜ), mis võib raskendada raha kättesaamist. Palun nõu, millised on minu edasised võimalused, kas on mõistlik kohtusse minna? Ning kui kulukas oleks see juhtum?

Antud juhul on Teil õigus pöörduda kohtusse, kui esitatud maksekäsu kiirmenetluse nõue ei ole rahuldatud. See asjaolu esitatud küsimusest ei selgu. Kohtusse pöördumine on põhjendatud kui lepingulisi kohustusi on oluliselt rikutud ja lepingu kohaselt kohustatud isik vabatahtlikult oma kohustusi ei täida. Kui on alust eeldada, et ettevõtte tegevus on pahatahlikult viidud uude ettevõttesse, võib kaaluda nõude esitamist uue ettevõtte või tema vastutavate isikute vastu. Sellisel juhul tuleb kohtumenetluses tõendada, et ettevõtte varade üleviimine on olnud pahatahtlik ja teoks tehtud eesmärgiga kahjustada võimalike võlausaldajate huve. Kohtumenetluse kulud koosnevad rahalise nõude korral riigilõivust, millise suurus sõltub nõutavast summast, võimalikest kuludest õigusabile ning muudest menetluskuludest. Juhul, kui esitatud hagi rahuldatakse, mõistetakse kostjalt üldjuhul menetluskulud välja. Juhul, kui hagi jääb rahuldamata, kannab hageja oma menetluskulud ise. Kui hagi rahuldamisel on kostja maksejõuetu või varatu, võib kohtulahendi täitmine olla aeganõudev ja keeruline.

Tere Septembris kooli hoovi juures varastati tõuks minu lapsel.Pöördusin politseisse.Kaamerate all kõik oli salvestatud ja isik tuvastatud.Veebruaris politsei küsis ostu arve, kuid seda mul enam ei ole, ja leidsin sarnase toode hinnaga 170 euri.Politsei ütles, et tegu on 12 aastase lapsega ja seaduse järgi keegi ei pea sada kahjumi mulle hüvitada.Lapsevanemad soovi korral võivad seda kompenseerida või siis tuleb kohtu pöörduda.Varsti politsei saadab mulle otsuse.Nagu ma aru sain seal olid teised lapsevanemad ka , kellel juhtus sama asi sama isikuga.Kas saab teistega kollektiiv kohtu pöördumine teha ja palju see läheb umbes maksma?

Kui ma küsimusest õieti aru saan, siis politsei tuvastas, et tõukeratta varastas 12-aastane laps ning väitis, et temalt ei saa nõuda kahju hüvitamist. Jah, alla 14-aastaselt endalt kahju hüvitamist nõuda ei saa, küll aga saab nõuda kahju hüvitamist tema vanematelt. Võlaõigusseaduse § 1053 lg 1 sätestab, et alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutavad, sõltumata oma süüst, tema vanemad või eestkostja. Võite küll koos teiste vanematega esitada selle 12-aastase vaenemate vastu kahju hüvitamise nõude. Kohtusse hagi esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Riigilõivu suurus sõltub nõude suurusest. Vastuse leiate Riigilõivuseaduse lisast 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/118122025013

Palun Teie esmast õiguslikku nõu seoses spa-alal toimunud õnnetusest tuleneva kahjunõudega ning selle ulatuse ja sisu määratlemisega. Õnnetus leidis aset hotellispa trepil, kus kannatanu libises ja kukkus. Trepil puudusid ohutuks liikumiseks käepidemed ning ei olnud paigaldatud libeduse eest hoiatavaid silte. Meditsiinilise dokumentatsiooni kohaselt said kukkumise tagajärjel vigastada nimmeosa lülisamba ristjätked – tuvastatud on L2–L4 nimmeosa ristjätkete murrud. Tegemist on luuliste vigastustega, millega kaasneb märkimisväärne alaseljavalu ja liikumispiirang ning ajutine töövõime langus.dokumenteeritud. Kannatanu oli pere ainus sissetulekuallikas. Õnnetuse järel on ta viibinud haiguslehel ning ka pärast võimalikku tööle naasmist võib töövõime olla ajutiselt piiratud (füüsiline koormus, kummardamine, tehnilised tööülesanded). Seetõttu on häiritud pere tavapärane toimetulek ning pere edasised plaanid, sh teise pereliikme tööotsingud, on jäänud pooleli laps oli uuest kuust minemas lasteaeda ,et teine kaaslane saaks tööle minna . Peres on kaks alaealist last ning enam ei saa jätta kannatanule vastutada, mistõttu on elukorraldus oluliselt muutunud.Kannatanu vajab liikumisel toetust ning asjade toomisel/voodiresiim. Ei saa enam lastega kohustusi jagada viia/tuua. Asutuse poole on juba pöördutud ning õnnetuse asjaolud ja faktid on neile kirjalikult edastatud. Soovin Teie hinnangut ja nõu järgmistes küsimustes: 1. Millised kahjunõuded (varaline kahju, mittevaraline kahju, ravikulud, osaline töövõime kaotus jms) on sellises olukorras põhjendatud ja vajalik esitada? 2. Millises suurusjärgus on L2–L4 nimmeosa ristjätkete murdude puhul Eestis tavapärane ja realistlik hüvitis? 3. Millistele faktidele ja tõenditele peaks kahjunõude esitamisel eriti tähelepanu pöörama ning mida tasuks vältida? 4. Kas soovitate edaspidi suhelda otse asutuse või nende kindlustusega või oleks mõistlik juba varases etapis kaasata advokaat? 

Antud juhtumit ei saa detailselt õiguslikult hinnata, kuna see eeldaks kõigi asjaolude teadmist ja kirjalike tõendite analüüsi. Tegemist on keerulise juhtumiga, seetõttu on kohane pöörduda selles küsimuses juba enne teisele poolele nõude esitamist advokaadi poole. Üldistatuna puudutab juhtum tervise kahjustamisega kaasnevat kahju hüvitamist. Võlaõigusseaduse § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. 
Kahju hüvitamise nõude esitajal lasub kohustus tõendada nii juhtumit, kahju tekkimist ja selle ulatust, kui ka hoone omaniku (või muu vastavat kohustust kandva isiku) hoolsuskohustust tagada hoones turvalist liikumist, selle hoolsuskohustuse rikkumist ning põhjuslikku seost hoolsuskohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Kui need asjaolud on tõendatavad, tuleb esitada hoolsuskohustust kandvale isikule kahju hüvitamise nõue. Kui nõude pooled ei lahenda nõuet vabatahtlikult, tuleb esitada kohtule hagiavaldus ja kõik nõude tõendid. Arvestama peab, et hoone omanik võib osaliselt või täielikult vabaneda vastutusest, kui ta näiteks tõendab tema vastutust välistava asjaolu esinemise või tõendab, et kahju võis osaliselt tekkida kahju kannatanud isikust tulenevatel asjaoludel.

Tere. Minul tekkis peale planeeritud operatsiooni,valjakirjutatud ning manustatud ravimi tottu maksakahjustus. Antud vaide on dokumenteeritud ja toestatud korgemail tasemel. Kusimus-kas mina kui kannataja olen nuud selles tulemis uksinda ja peaksin sellega leppima kui paratamatusega? Voi on mul tekkinud mingid oigused kasvoi selle tulemi tottu haiguselehel olles saamata jaanud tootasule voi millelegi sellisele? Vabandan tapitahtede puudumise parast. Aitahh.

Ebasobiva ravimi määramise näol võib olla tegemist raviveaga. Raviviga on tervishoiuteenuse osutaja kohustuse rikkumine, mis väljendub selles, et osutatud teenus ei vasta arstiteaduse üldisele tasemele (VÕS § 770 lg 1).

• Hoolsuse standard: Tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega (VÕS § 762).
• Patsiendiohutusjuhtum: See on tervishoiuteenuse osutamisega seotud juhtum, mis oleks võinud põhjustada või põhjustas patsiendile välditava tervisekahju (TTKS § 3² lg 2).

Raviviga ja sellega kaasnev vastutus on reguleeritud peamiselt võlaõigusseaduse (VÕS) ja tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse (TOKVS) koostoimes. Tervishoiuteenuse osutaja vastutab üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning teavitamis- ja nõustamiskohustuse rikkumise eest (VÕS § 770 lg 1).

 Vastutus võib tekkida hooletuse (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletuse või tahtluse korral (VÕS § 104). Teenuse osutaja vastutab ka teda abistavate isikute tegevuse ja kasutatavate seadmete vigade eest (VÕS § 770 lg 2).

Üldreeglina peab vastutuse aluseks olevat asjaolu tõendama patsient. Kui aga teenuse osutamine on nõuetekohaselt dokumenteerimata, läheb tõendamiskoormis üle tervishoiuteenuse osutajale (VÕS § 770 lg 3).

Kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib tervisereke, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel (VÕS § 770 lg 4).

Alates 1. novembrist 2024 on tervishoiuteenuse osutajatel kohustuslik vastutuskindlustus (TOKVS § 4). Kindlustusjuhtum on tervishoiuteenuse osutaja kohustuse rikkumine, millega on põhjustatud patsiendi kehavigastus, tervisekahjustus või surm ning mille eest osutaja vastutab VÕS-i alusel (TOKVS § 10 lg 1). Hüvitatakse nii varaline kui mittevaraline kahju. Ravivea tõttu tekkinud tervisekahju korral tuleb ühendust võtta kindlustusseltsiga, kellega konkreetne eksinud raviasutus on sõlminud kohustusliku vastutuskindlustuse lepingu. Nõude esitamiseks on aega neli nädalat alates arvatavast tervisekahjust teadasaamisest (see tähendab hetkest, mil kahju ilmnes, mitte ilmtingimata ajast, mil toimus raviprotseduur). Mõjuvatel põhjustel võib teatamise tähtaeg ka pikeneda. 

Kindlustusselts analüüsib juhtumi asjaolusid ja otsustab, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga. Kui on, siis hüvitatakse sulle kahju. Kui sa pole otsusega rahul, on sul õigus pöörduda Terviseameti juures tegutseva lepituskomisjoni poole. 

Tere! Minu tööandjale saadeti meil väitega, et ma olen töökohal narkojoobes ja paluti mind töökohalt eemaldada klientide turvalisuse huvides, vastasel juhul lubati asjasse politsei segada. Mingisugust tõendust selleks ei ole. Meiliaadress oli tundmatu (lihtsalt suvaline meiliaadress selleks tehtud) Kas mul on võimalik sellega midagi ette võtta võtta selliselt, et saaksin teada, kes kirjutaja oli ja et ta vastutaks? Kas see läheb mainekahju alla? Ette tänades

Üldjuhul on anonüümse laimukirja saatmise näol tegemist isiklike õiguste rikkumisega ehk õigusvastase tegevusega, mida saab lahendada tsiviilkohtus. Isiklike õiguste rikkumine ebaõigete andmete avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest ega pidanudki sellest teadma (VÕS § 1047 lg 1). Teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2).Hoolimata eelnevast ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3).Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1047 lg 4). Võimalik on nõuda kahju (nii varalise, kui see tekkis kui mittevaralise kahju) hüvitamist. Mittevaralise kahju hüvitamise hagis võib nõutava hüvitise summa hagis märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel (TsMS § 366).

Teie juhtumil on probleemiks kostja, ehk teie õiguste rikkuja kindlaks tegemine. Anonüümse kirja saatnud isiku kindlakstegemist ja talle nõude esitamist võimaldav teave on isikuandmed,mida on võimalikvälja nõuda kohtu eeltõendamismenetluses. Andmete väljanõudmise ja edastamise õiguslik alus on TsMS § 244 lg 1 koostoimes infoühiskonna teenuse seaduse § 11 lg-ga 5 ja elektroonilise side seaduse §-ga 114¹ (09.05.2022, 2-21-5736/29, p 24)

Kui laimamine on aga järjepidev ja korduv, võib olla tegemist ahistava jälitamisega (KarS § 157³), mis on karistatav tegevus ja menetluse alustamiseks tuleks teha politseisse süüteoteade. Ahistav jälitamine hõlmab teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimist, tema jälgimist või muul viisil tema eraellu sekkumist, kui selle eesmärk või tagajärg on isiku hirmutamine, alandamine või oluliselt häirimine (KarS § 157³ lg 1). Kui tegemist on ahistava jälitamisega, selgitab süüdlase välja politsei menetluse käigus.

Juhtus liiklusõnnetus sõiduauto ja kallurveoki (täitis tööülesandeid) vahel. Põhjuseks veoki purunenud esirehv, mille tõttu veok kaldus vastassuunavööndisse ning põrkas meie autoga kokku. Auto maandus katusele ning läks otse mahakandmisele. Meie pääsesime õnneks suuremate vigastusteta. Autol oli ka liising, seega turuväärtuse eest uut autot soetada ei saa (enamus läheb liisingukatteks). Tegu oli võrdlemisi uue autoga (2020). Meie kindlustuslepingus on küll kirjas, et hüvitatakse ainult turuväärtus, kuid kuna süü on nii selge, siis kas on võimalik nõuda õnnetuse põhjustanud osapoolelt lisahüvitist uue auto soetamiseks? Kuidas sellises olukorras käituda, et ei jääks kahjumisse kannatajatena

Kahju tekitamine kolmanda isiku poolt on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Isik, kes on teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud, peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043).

Mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest vastutab mootorsõiduki otsene valdaja sõltumata oma süüst (VÕS § 1056 lg 1, VÕS § 1057). Mootorsõiduk loetakse suurema ohu allikaks (VÕS § 1056 lg 2).

Liisinguvõtja on liisingulepingu järgi kohustatud kasutama liisingueset hoolikalt, säilitama seda ning lepingu lõppemisel tagastama liisinguandjale (VÕS § 363 p 1, 2, 3). Liisingueseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb liisinguvõtjale üle talle liisingueseme üleandmisega (VÕS § 364).

Kui kahju on põhjustatud kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukiga selle transpordivahendina kasutamise käigus, on tegemist kindlustusjuhtumiga (LKindlS § 8 lg 1, LKindlS § 1 lg 1¹). Kahjustatud isik (liisinguvõtja) võib esitada kahju hüvitamise nõude kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku ees (LKindlS § 23 lg 1).

Kindlustusandja hüvitab kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju Võlaõigusseaduse 7. peatükis sätestatud ulatuses, arvestades LKindlS erisusi (LKindlS § 24).

Kahjustatud isikul on võimalik valida, kas nõuda kahju hüvitamist kahju põhjustaja kindlustusandjalt või kahjustatud isiku kindlustusandjalt (LKindlS § 35 lg 1). Kahjustatud isik ei või sama kindlustusjuhtumiga seoses nõuda kahju hüvitamist mõlemalt kindlustusandjalt (LKindlS § 35 lg 1¹). Kui peale kindlustushüvitise saamist jääb kahjustatud siiskule veel hüvitamata kahju (sealhulgas kindlustuse omavastutus), on tal õigus nõuda kahju hüvitamist hüvitamata osas kahju põhjustajalt 

Kuus aastat peale kortermaja ehitust selgus, et maja katus on kehva materjali ja kvaliteediga ehitatud ja vesi on juba konstruktsioonidesse jõudnud. Katusele tehti ekspertiis ja pöörduti ehitaja poole. Ehitaja tunnistab osalist süüd ja on nõus 50% kuludest hüvitama. VÕS § 642 lg 3 ütleb, et tööde puhul, mis on seotud ehitisega ja mille puudus ei pruukinud ilmneda varem, võib tellija nõuda kahju hüvitamist kuni 10 aasta jooksul alates töö vastuvõtmisest, kui puudus oli tingitud töövõtja tahtlusest või raskest hooletusest. Kas sellisel juhul on elanikel õigust nõuda töö 100% hüvitamist või ehitaja enda poolset probleemide likvideerimist?

Tere

Täname pöördumast! 

Teie kirjutatud järgi, jah -  elanikel õigust nõuda töö 100% hüvitamist või ehitaja enda poolset probleemide likvideerimist. Täpse vastuse andmiseks soovitan pöörduda otse juristi poole, et jurist saaks tutvuda ekspertiisiga.

Lugupidamisega