Tere! Soovin juriidilist nõu seoses raviveaga veterinaarkliinikus. Sündmuste käik: Kassi erakorralises vastuvõtus vahetati seni toiminud ravim uue vastu. Tundsin muret ja helistasin kliinikusse, kuid selget vastust uue ravimi sobivuse kohta ei saanud. Uus ravim tekitas kassil eluohtliku seisundi. Viisin kassi teise loomakliinikusse, kus arst kinnitas, et uue ravimi alustamine oli põhjendamatu ja antud diagnoosiga vastunäidustatud. Esimesest kliinikust anti kaasa aegunud ravimiinfoleht (infot oli sel aastal uuendatud ja lisatud vastunäidustused). Esitasime esimesele kliinikule kahjunõude (nende arve tühistamine + teise kliiniku ravikulude hüvitamine). Küsimused juristile: Kas meil on õiguslik alus nõuda mõlema arve hüvitamist? Kui tõenäoline on raha kättesaamine ja mida teha, kui kliinik keeldub maksmast?

Kirjeldatud asjaoludel võib teil olla õigus nõuda esimseslt veterinaarkliinikult, millisesse oma kassiga pöördusite, nii nende enda arve vähendamist või selle tasumisest vabastamist kui ka teises kliinikus tekkinud põhjendatud ravikulude hüvitamist. See sõltub eelkõige sellest, kas suudate tõendada, et esimene kliinik rikkus kutsealast hoolsuskohustust ning just see põhjustas kassi seisundi halvenemise ja lisakulud. Raha saamise tõenäosust ei saa hinnata üksnes kirjelduse põhjal. Teie positsiooni tugevdavad eriti teise kliiniku kirjalik meditsiiniline hinnang, ravikaardid, ravimiinfolehe aegunud versioon ning ajaliselt selge seos uue ravimi andmise ja eluohtliku seisundi vahel.

Veterinaarkliiniku ja loomaomaniku vahel on üldjuhul teenuse osutamise leping. Kliinik peab tegutsema kutsealasele teenusele vastava hoolsusega, kasutama oma teadmisi kliendi huvides ning hoidma ära kahju tekkimise. Olulistest ravivalikutest, riskidest ja asjaoludest tuleb klienti teavitada. Teise kliiniku arve võib olla hüvitatav, kui kiire teine ravi oli vajalik esimese kliiniku ebaõige ravivaliku tagajärje kõrvaldamiseks või kassi seisundi stabiliseerimiseks. Nõue hõlmab ainult mõistlikke, dokumenteeritud ja raviveaga põhjuslikus seoses olevaid kulusid. Esimese kliiniku arve puhul ei ole küsimus alati ainult „tühistamises“. Kui arve on tasumata, võib olla alust vaidlustada arve täielikult või osaliselt, sest teenus ei pruukinud olla nõuetekohane. Kui arve on juba tasutud, võib selle summa tagasinõudmine olla põhjendatud kahju hüvitamise või teenuse hinna vähendamise kaudu. Kui osa esimesest teenusest oli siiski vajalik ja nõuetekohane, võib hüvitis piirduda üksnes raviveaga seotud osaga. Aegunud ravimiinfoleht on oluline tõend, kuid sellest üksi ei pruugi piisata. Keskne küsimus on, kas ravimi määramine oli kassi diagnoosi, seisundi, annuse ja muu haigusloo juures vastuolus veterinaaria üldiselt tunnustatud kutseoskusega ning kas see põhjustas väidetud kahju.

Tere! Üürisin oma korterit üürnikule 1 aasta jooksul. Korterit tagastades oli 10 cm pikkune mõra köögikapi paneeli viimistluskihis. Senimaani pole selge, millest mõra tekkis, sest üürnik on esitanud valede sasipuntra. Lepingu lõppedes hakkas üürnik väitma, et mõra oli juba üleandmisel mööblis, kuigi selle kohta pole kuskil lepingutes ega kirjavahetuses ühtki märget, fotot, ega ka mälestust ei minul ega maakleril (üürnik vaikis miskipärast, kui üleandmisel või vahetult pärast seda “mõra” märkas). Igal juhul varjas üürnik tekkinud kahjustust eeldatavalt vähemalt pool aastat ning kasutas mööblit edasi. Selle tulemusena olevat alguses pisike mõra üürniku sõnul aja jooksul aina pikenenud, kui see alumist prügisahtlit avades prügikastist üleajava prügi taha kinni jäi. Hooletusega rikuti minu vara ja varjati seda minu eest, püüdmata mõra arenemist peatada. Kui läks korteri vabastamiseks, siis püüdis üürnik mõra minu kaela ajada, valetades, et see oli seal juba üleandmisel ja et nad olevat sellest mulle õigeaegselt teada andnud (mis on hõlpsasti tõendatavalt vale). Lisaks neile valedele esitas üürnik ka teisi valesid, mida on lihtne tõendada. Selle tulemusena mõjutas üürnik minu otsustustusi ja tegi kogu järgneva protsessi mulle väga keeruliseks. 2 kuud pärast üürniku väljakolimist pole kapiuks endiselt parandatud. Tema tagatisraha on minu käes. Üürnik püüdis mind tüssata ja see õnnestus tal osaliselt. Ta väldib kirjalike selgituste andmist ja kui seda teebki, siis napisõnaliselt ja ebamääraselt. Ometi on juba piisavalt kirjalikke tõendeid. Minule tekitatud mitte-varaline kahju ületab nüüdseks mitmekordselt varalist kahju. Nüüdseks soovin näha mõlema kompenseerimist. Olen raisanud oma aega, energiat ja närve selgitamisele ja asjaajamisele. Kelle poole selle probleemiga pöörduda? Mida mul on õigus sellest asjast oodata?

Õigusliku hinnangu andmisel on keskse tähtsusega Võlaõigusseaduse (VÕS) § 276 lg 2, § 282 lg-d 1 ja 2 ning § 127. Üürnikul on kohustus kasutada üüritud asja hoolikalt ja heaperemehelikult ning teatada viivitamata selle kahjustumisest või puudusest. Teatamiskohustuse rikkumise korral vastutab üürnik sellest tuleneva kahju eest, sealhulgas kahju eest, mis tekib olukorras, kus õigeaegse teavitamise korral oleks olnud võimalik kahju süvenemist vältida või piirata.

Esitatud asjaoludest nähtub, et korteri üleandmisel ei olnud köögikapi mõra dokumenteeritud ning selle kohta puuduvad nii üleandmisakti kui ka fototõendid. Samuti ei ole tuvastatav, et üürnik oleks üüriperioodi jooksul kahjustusest teatanud, kuigi ta väidetavalt oli sellest teadlik. Kahjustus ilmnes alles pärast üürilepingu lõppemist ning üürnik on hiljem esitanud vastuolulisi selgitusi nii kahjustuse olemasolu ajahetke kui ka selle süvenemise kohta. Tsiviilvaidluses on üldpõhimõtte kohaselt tõendamiskoormus jaotatud selliselt, et üürileandja peab tõendama asja üleandmise seisukorra ning üürnik peab tõendama, et kahjustus oli olemas juba üleandmise hetkel. Kui selline tõend puudub ning kahjustus ei ole dokumenteeritud, on üürniku vastuväide üldjuhul nõrgem.

Kui üürnik märkas kahjustust üüriperioodi jooksul, kuid ei teavitanud sellest, on tegemist VÕS § 282 lg 1 rikkumisega ning vastavalt § 282 lg 2-le vastutab üürnik ka sellest tuleneva kahju eest. See võib hõlmata mitte üksnes esialgset kahjustust, vaid ka selle süvenemist või laienemist, kui see oleks olnud välditav õigeaegse teavitamise korral. Lisaks võib olukord viidata ka VÕS § 276 lg 2 rikkumisele, kui kahjustus süvenes kasutamise käigus, kuna üürnik peab kasutama asja heaperemehelikult ja vältima selle kahjustamist.

Sellises olukorras on võimalik nõuda eelkõige varalise kahju hüvitamist, st köögikapi parandamise või asendamise kulusid ning vajadusel ka kahju kindlakstegemisega seotud kulusid. Samuti võib nõue hõlmata kahju süvenemise osa, mis tekkis ajavahemikul, mil üürnik oli kahjustusest teadlik, kuid ei teavitanud üürileandjat ega võtnud meetmeid selle vältimiseks. Menetluskulude, sealhulgas õigusabikulude hüvitamine võib tulla kõne alla hilisemas kohtumenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku üldreeglitele.

Mittevaralise kahju osas tuleb arvestada, et kuigi VÕS § 134 alusel on see põhimõtteliselt võimalik, ei rahuldata Eesti kohtupraktikas üürivaidlustes tavaliselt nõudeid, mis põhinevad stressil, ajakulul või ebamugavustel, mistõttu ei ole see antud tüüpi vaidluses realistlikult tugev iseseisev nõudealus.

Kokkuvõttes seisneb antud juhtumi tuumik küsimus selles, kas üürnik rikkus teatamiskohustust ning kas kahju tekkis või süvenes tema kasutuse ja tegevusetuse tõttu. Kui vaidlus puudutab kahju hüvitamist või tagatisraha kasutamist, on mõistlik esmalt esitada üürnikule konkreetne rahaline nõue ning selle mittetäitmisel kaaluda maksekäsu kiirmenetlust või hagi esitamist.

Õigusabi saamiseks on võimalik pöörduda järgmiste kontaktide poole:

* Eesti Juristide Liidu õigusabi ja nõustamise teenus: https://www.juristaitab.ee 
* Eesti Advokatuuri liikmete ja advokaatide otsing ning kontaktid: https://advokatuur.ee 
* vajadusel riigi õigusabi süsteem (kui eeldused täidetud): https://www.rik.ee/et/oigusabi 

Need kanalid võimaldavad saada kas esmase õigusnõustamise või esinduse kohtumenetluses sõltuvalt olukorra keerukusest ja poolte vajadustest.
 

Mind rünnati tanklas, löödi peaga vastu nina: ninaluumurd, põrutus, hiljem tuvastas kõrva-nina-kurguarst nina deformatsiooni ja suunas rinoseptoplastika otsustamiseks. Avaldus politseile on esitatud, vastust pole. Kuidas saada infot menetluse käigu kohta ja mida teha nüüd: oodata politsei otsust või esitada kulude tõttu hagi?

Te ei pea lihtsalt ootama. Üldjuhul on mõistlik kõigepealt küsida kirjalikult menetluse seisu uurijalt. Kui uurija kontakti või kiriminaalasja numbri infot pole, siis kirjutada PPA üldmeilile ja küsida see info sealt ning ühtlasi anda teada, et soovite esitada kahjunõude kriminaalmenetluses. Praktikas ongi  otstarbekaim esitada ravi- ja muud kahjunõuded uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu kriminaalmenetluses, sest tsiviilõiguslik nõue seotakse samas süüteomenetluses kogutud tõenditega. Tsiviilhagi kriminaalmenetluses on ka riigilõivuvaba, erinevalt tsiviilkohtumenetlusest.

Kahjunõude koostamiseks tuleks välja arvutada nõutava kahju summa (nii juba tekkinud kui ka tulevikus tekkiv kahju, lisaks ka mõistlik mittevaralise kahju hüvitis, mille suurus on hinnanguline ja sõltub mh tekitatud kahjustuste iseloomust) ja nõuda süüteo toimepanijalt selle hüvitamist. Nõude alusena võite viidata võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja täiendavalt ka § 130 lg-le 1 ja §-le 127, 128. Tõenditena tuleb juurde lisada meditsiinidokumendid ja kulutõendid: traumapunkti, EMO, kõrva-nina-kurguarsti ja võimaliku operatsiooni kohta käivad dokumendid ning kõik kuludokumendid. Sh vajadusel palgalehed, tervisekassa otsused jmt. 

Eraldi tsiviilasjaga kohtusse pöördumist tasub enamasti kaaluda alles siis, kui kriminaalmenetlus lõpetatakse, seda ei alustata, tsiviilhagi jäetakse kriminaalmenetluses läbi vaatamata või on muu konkreetne põhjus, miks kahjunõuet ei ole võimalik mõistliku aja jooksul kriminaalmenetluses lahendada. 

Tere! Vajan väga teie abi ühe küsimuse lahendamisel. Kirjeldan olukorda punktide kaupa, et see oleks võimalikult selge. 1. Meie kortermajas toimub hetkel täielik renoveerimine. 2. Meie ülemiste naabrite korteris vahetati renoveerimistööde käigus püstakut ning tualettruumi torustikku. 3. Nädalavahetusel, kui torumehi objektil ei olnud, märgati, et üks toru lekib. Vesi suleti kohe. 4. Selleks ajaks olid aga meie korteris (asume nende naabrite all) lakke juba tekkinud veekahjustuse jäljed. 5. Pöördusime korteriühistu juhatuse esimehe poole. 6. Pärast meie korteri ja ülemiste naabrite korteri ülevaatamist leidis juhatuse esimees, et torutöid teinud torumehed ei ole juhtunus süüdi. 7. Tema hinnangul lekkis toru, mis asub ülemiste naabrite korteris, ning seetõttu peavad naabrid omal kulul hüvitama meie laele tekitatud kahju. Samas tekib meil järgmine küsimus. 1. Meie arvates hakkas toru lekkima seetõttu, et püstaku ja torustiku vahetamise käigus puudutati seda, kahjustati või ühendati see ebakvaliteetselt. 2. Toon võrdluseks näite. Kui meister tuleb teie koju vana televiisorit uue vastu vahetama ning vahetuse käigus kahjustab seinakinnitust, mille tagajärjel televiisor hiljem alla kukub ja puruneb, siis kas vastutav oleks televiisori omanik või meister, kes tööd teostas? 3. Kas kirjeldatud olukorras on olemas õiguslik alus, mille järgi võiks vastutada torutöid teinud ettevõte või töövõtja, kui lekke põhjuseks oli nende tegevus? 4. Või tuleb sellisel juhul tõepoolest lugeda vastutavaks ainult korteriomanikku, kelle korteris toru lekkis, ning kahju peab hüvitama tema oma vahenditest? Täname ette abi ja selgituste eest. 

Kahju hüvitamise kohustus ei sõltu ainult sellest, millises korteris leke tekkis, vaid eelkõige sellest, mis oli lekke põhjus.

Kui toru hakkas lekkima renoveerimistööde käigus tehtud tööde tõttu (näiteks toru kahjustati, ühendus tehti ebakvaliteetselt või jäeti töö nõuetekohaselt kontrollimata), võib kahju eest vastutada torutöid teinud ettevõte. Sellisel juhul ei ole määrav asjaolu, et lekkiv toru asub naabri korteris.

Kui aga leke tekkis toru vanusest, kulumisest või muust asjaolust, mis ei ole seotud töövõtja tegevusega, võib vastutus lasuda toru omanikul või sõltuvalt toru kuuluvusest ka korteriühistul.

Seetõttu ei saa vastutuse küsimust lahendada üksnes väitega, et „toru asus naabri korteris ja seetõttu vastutab naaber“. Selline järeldus eeldab enne lekke põhjuse väljaselgitamist liiga lihtsustatud lähenemist.

Praktikas tuleks esmalt välja selgitada:

• milline toru lekkis; 
• kas tegemist oli renoveerimistööde käigus muudetud või puutumata toruga; 
• millest leke tekkis; 
• kas lekke ja torumeeste töö vahel on põhjuslik seos. 

Kui leke ilmnes vahetult pärast torustiku- või püstakutöid, võib see olla asjaolu, mis viitab võimalikule seosele tööde ja kahju vahel, kuid see ei tõenda seda veel lõplikult. 

Seega ei saa olemasolevate asjaolude põhjal öelda, et kahju peab kindlasti hüvitama ülemine naaber. Kõigepealt tuleb tuvastada lekke tegelik põhjus. Kui põhjus peitub torumeeste tehtud töös, võib vastutus lasuda hoopis töövõtjal või tema vastutuskindlustusel.

Tere Isik riputab minust pilti facebookis petty rite Lehel ja seostab mind mitte tõeste vǎidetega. Samas nôuab minult ebaseaduslikult ilma tegevusloa ja seadusliku aluseta raha-laenu , helistades ja kirjutades kolmandatele isikutele k.a minu ema uurides ebaseaduslikult minu asukohta. Tegemist on vǎljapressimisega ja ähvardustega. Ja minule stressi tekitamine, mainekahju ja aja röövimine. Küsimus kui soovin isikult nôuded kahjutasu kôige eeltoodud kohta. Siis mis summas see oleks vôimalik Teine küsimus. Kui palju ulatuvad minu kohtusse pôôrdumise kulud kokku kuni otsuse jôustumiseni. ASI on ka politseis ja isiku tegevus 100% on ebaseaduslik. Kinnitatud ka politsei poolt, nimelt on isiku kohta politseisse põõrdumisi veel 

Tere!

Mõistetavalt mõjub selline asi stressitekitavalt. 

On hea, et olete asja politseisse andnud. Saate kriminaalmenetlusse lisada tõendeid juurde, st jooksvalt neid uurijale edastades ja paludes kõik tõendid kriminaalasja toimiku materjalide hulka võtta. See hõlbustab ka uurimisasutuse tööd isiku vastutusele võtmisel. Seega karistusõigusliku poole pealt hetkel väga palju rohkem teha ei saagi, kuivõrd menetlus juba käib.

Tsiviilõigusliku poole pealt on teil võimalik nõuda hagiga kahju hüvitamist. Praegusel juhul saab teha seda kahel moel:

1) Nn tavaline hagimenetlus maakohtus tsiviilasjas: koostate hagi, milles kirjeldate detailselt asjaolusid - millal, kus ja kuidas on isik teid oma tegevusega häirinud, kuidas on see Teile mõjunud (st millist kahju olete seeläbi saanud - nii mittevaraline ehk emotsionaalne kahju kui ka varaline kahju, kui on); ning palute kohtul välja mõista kahjuhüvitise. Seda, kui suur võiks põhjendatud kahjunõue olla, on praegu kirjeldatud asjaolude pinnalt äärmiselt keeruline hinnata. Mittevaralise kahju hüvitise suurust hindab kohus  - tavapäraselt jäävad sellised mittevaralise kahju hüvitised suurusjärku  mõnisada eurot kuni mõni tuhat eurot, sõltuvalt isiku käitumise intensiivsusest, häirimise ulatusest jpm. Maakohtusse hagi esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub nõutavast summast (nt kui tsiviilasja hind - kahjunõue+viivised - on kokku kuni 5000 eurot, on riigilõiv 560 eurot, vt tabelit siit: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1090/4202/6003/RLS_lisa1_01012022.pdf# ).

2) Tsiviilhagi kriminaalmenetluses: koostate sarnase hagi, kuid esitate selle hoopis prokurörile kriminaalmenetluses. Seda tuleb teha aegsasti, st kohtueelse menetluse lõppemisest/toimiku Teile tutvustamisest kümne päeva jooksul. Täpsemalt saate infot menetluse kulgemise ja tähtaegade kohta menetlust juhtiva prokuröri käest (tema nime ja kontaktandmed saate omakorda uurija käest). 

Õigusabikulude mahtu on keeruline hinnata, teadmata täpselt asjaolude, tõendite ja töö mahtu. Palju oleneb ka konkreetse juristi või advokaadi tunnihinnast. Tavapärane on siiski, et ühe kohtuastme õigusabikulud (kui otsust edasi ei kaevata) on ca 4000-10 000 eurot. Hagi rahuldamisel võib kohus jätta Teie tasutud õigusabikulud osaliselt või täielikult vastaspoole kanda.

Tere, ostsime kasutatud sõiduauto, mis peaks olema heas tehnilises korras. Müüja esitas viimase hoolduse arve, kus vahetati mootoriketid ja muu sinna juurde kuuluv. Aga nüüd, kui auto on meie pere kasutuses olnud alla 3 kuu, avastati autoteeninduses, et auto ei ole sellises heas seisus nagu peaks peale viimast hooldust olema...autol võeti mootor maha ja avastati mitmeid vigu, näiteks oli mootoriketi pingutil 2 polti puudu, vända saalede kaelad on kõvasti kulunud jms, kõik need varuosad vahetati autol viimase hoolduse käigus november 2025 aastal. Oleme esitanud auto müüjale esialgse pretensiooni, arusaadavalt tema ütleb, et on süüst vaba, et autole tehti hooldus ja kõik oli korras. Kas meil on mingi võimalus pöörduda kohtusse, et nõuda kahju hüvitamist auto müüja poolt(sest auto remont läheb meile maksma kuni 5000 EUR), või saame me esitada kaebuse autot hooldanud ettevõtte vastu, kuigi auto oli tol hetkel vana omaniku valduses? Ette tänades! 

Nõude saate esitada auto müüja vastu. Nõude aluseks saab olla, et tegemist on varjatud puudustega. Samas peate arvestama sellega, et Riigikohus on andnud suunise, et müüjal ei ole kohustust muuta sõidukit uueväärseks. Kasutatud asja ostjal tuleb arvestada, et kasutatud asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. (vt. Riigikohtu otsuseid nr 3-2-1-23-10 ja 2-21-1758). Soovitame tutvuda ka Tarbijavaidluste komisjoni asjakohaste otsusega https://jvis.ttja.ee/modules/tarbijavaidluskomisjoni-otsused/avalik Lisage Täistekstiotsingu lahtrisse sõna “auto”. 

Tere, kas mul on võimalik anda kohtusse ja nõuda hüvitist mainekahju eest kui isik on minu nime ja minuga seotud ettevõtte pannud facebooki jutuga justkui ma oleks talle võlgu ja, et minu ettevõttega ei tohiks tegemist teha. Mingisugust lepingut olnud pole, et antud isik võiks avaldada minu andmeid.

Seda reguleerib Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047. Viidatud paragrahvi lõige 1 ütleb, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

Ehk siis ebaõigete andmete avaldamine on keelatud.

Viidatud paragrahvi lõige 4 ütleb, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

Teie küsimusest nähtuvalt on kannatanuks Teie ettevõte. Seega Teie ettevõte võib nõuda, et andmete avaldaja need andmed samas kanalis (Facebookis) ümber lükkaks. Kui ta seda vabatahtlikult ei tee, võib seda nõuda kohtu kaudu. 

Kui ebaõigete andmete avaldamisega tekkis ettevõttele otsene varaline kahju (nt mõni potentsiaalne klient loobus seetõttu tellimusest), siis võib nõuda ka selle kahju hüvitamist. Mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamist saab nõuda üksnes inimene, mitte ettevõte. Teie küsimusest võib aru saada nii, et postituses märgiti ära ka Teid nimeliselt. Kui see nii oli, siis võis Teile seeläbi tekkida mittevaraline kahju ja Te võite nõuda selle hüvitamist. Kui suur see kahjuhüvitis peaks olema, jääb igal konkreetsel juhul kohtu otsustada. 

Olen kinnistu omaniku poeg ja 2020 aastal tehti kinkelepinguga mulle kinnistu st et ma olen omanik,aga isiklik kasutusõigus on kinkijal elu lõpuni.Kinkija on mind laimanud neti teel,on olemas videod ja helisalvestused kuidas kinkija käitub maja omanikuga lugupidamatult.Kasutusõigusega isik on lubanud luku ära vahetada,samas on ta ka lõhkunud selle toa ust kus ma ise tavaliselt olen.Tänu tema käitumisele ei saa ma ise kinnistul elada,ega seda kasutada.Inimene on ka mulle võlgu üle 8400 euro juba üle aasta aega ,millest ta põhimõtteliselt keeldub maksmast.Muru ta lubas ka mitte niita.Kinkelepingus pole kahjuks kirjas et kinkija peab kingisaaja varaga heaperemehelikult käituma.Kinkija ei hoia maja korras,suitsetab toas,on jäänud suitsuga magama,on laisk ei korista,on pannud kõik suitsu tossu maha toa põrandale jne.Kinkija omavoliliselt viskas ka välja minu asju kõrvalhoonest

Kui isikliku kasutusõiguse omaja rikub kasutusõigusest tulenevaid kohustusi, näiteks kahjustab kinnistut või takistab omaniku õiguste teostamist, on sul kui omanikul õigus nõuda rikkumise lõpetamist ja tekitatud kahju hüvitamist. Kui rikkumised on olulised ja korduvad, võib teatud juhtudel kõne alla tulla ka kasutusõiguse lõpetamine, kuid selle võimalikkus sõltub kasutusõiguse täpsest sisust ja õiguslikust vormist, mistõttu on oluline üle vaadata sõlmitud kinkeleping ja kasutusõiguse seadmise kokkulepped ning kinnistusraamatu kanne.
Kasutusõiguse omajal on õigus kinnistut kasutada ulatuses, milles kasutusõigus on talle seatud. Samas ei anna kasutusõigus talle õigust omanikku põhjendamatult kinnistu kasutamisest kõrvale jätta. Seega ei ole kasutusõiguse omajal üldjuhul õigust vahetada lukku nii, et omanik ei pääse enam kinnistule või ei saa oma õigusi teostada. Samuti ei tohiks omanik ise lukke vahetada viisil, mis muudaks kasutusõiguse omaja õiguse kasutuks. Konkreetne hinnang sõltub sellest, kas kasutusõigus hõlmab kogu elamut või ainult selle kindlat osa.
Kui kasutusõiguse omaja on lõhkunud ukse või muul viisil kinnistut kahjustanud, suitsetamisega tekitanud kahjustusi või tuleohu või jätnud kinnistu tahtlikult hooletusse, võib tegemist olla kasutusõiguse tingimuste või seadusest tulenevate kohustuste rikkumisega. Kui kasutusõiguse suhtes kohaldub kasutusvalduse regulatsioon, peab kasutusõiguse omaja asja kasutama korrapäraselt ja heaperemehelikult ning seda korras hoidma. Tekitatud kahju eest võib nõuda hüvitist ning jätkuva rikkumise korral rikkumise lõpetamist või sellest hoidumist.
Kui kasutusõiguse omaja on sinu asjad kõrvalhoonest välja visanud, sõltub nõue sellest, mis asjadest edasi sai. Alles olevate asjade puhul võib olla võimalik nõuda nende tagastamist, hävitatud või kahjustatud asjade puhul aga kahju hüvitamist. Oluline on tõendada, millised asjad ära visati ja milline oli nende väärtus.
Internetis sinu kohta avaldatud väidete puhul tuleb eristada arvamusi faktilistest väidetest. Kui sinu kohta on avaldatud ebaõigeid ja au teotavaid faktilisi väiteid, võib olla võimalik nõuda nende ümberlükkamist või paranduse avaldamist ning sõltuvalt asjaoludest ka kahju hüvitamist. Alles tuleks hoida postitused, kuvatõmmised, videod, lingid ja muu tõendusmaterjal.
Mis puudutab üle 8400 euro suurust võlga, siis on tegemist eraldi rahalise nõudega, mida tuleb hinnata selle aluseks oleva suhte järgi – näiteks kas tegemist oli laenu, kokkulepitud tagasimakse või muu rahalise kohustusega. Kui võlg on sissenõutav ja selle tekkimist saab tõendada, võib nõuda põhivõla tasumist ja sõltuvalt asjaoludest ka viivist. Üle aasta kestnud võlgnevuse tõttu ei ole mõistlik nõudega enam viivitada. Tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg on kolm aastat ning aegumine hakkab kulgema nõude sissenõutavaks muutumisest, kuid täpne aegumistähtaja algus sõltub võlasuhte asjaoludest. Siin soovitaks esitada esmalt kirjaliku maksenõude, milles näitad ära võla tekkimise aluse, summa, sissenõutavuse ning annad mõistliku tähtaja tasumiseks. Kui võlgnik ei maksa, võib sõltuvalt nõude dokumentaalsest tõendatavusest olla võimalik kasutada maksekäsu kiirmenetlust või esitada hagi kohtusse. 
Sinu poolt välja toodud olukorras võib kõne alla tulla mitu erinevat nõuet: kasutusõiguse rikkumise lõpetamine, kasutusõiguse lõpetamine, kinnistu või muu vara kahjustamise eest kahju hüvitamine, sinu asjade tagastamine või nende väärtuse hüvitamine, internetis avaldatud ebaõigete väidete ümberlükkamine ning 8400-eurose võla sissenõudmine.
Enne konkreetsete nõuete esitamist tuleks üle vaadata kinkeleping, kasutusõiguse kokkulepped ja kinnistusraamatu kanne ning koguda kokku tõendid kahjustuste, asjade äraviskamise, internetis avaldatud väidete ja võlgnevuse kohta.
 

Tere! 02.09.2025 sõlmisin lepingu ettevõttega Nolvex OÜ eritellimusmööbli valmistamiseks ning tasusin ettemaksuna 2777,60 €. Mööbli valmimise tähtaeg (8–10 nädalat) ületati märkimisväärselt ning paigaldus toimus alles 20.12.2025. Paigaldamisel ilmnesid puudused ja defektid, mida ettevõte tunnistas, kuid edasisi samme ei järgnenud. Alates 11.02.2026 ei ole ettevõte minu pöördumistele vastanud. Olen lepingust taganenud ja nõudnud raha tagastamist, kuid seda ei ole tehtud, ettevõte on lepingus rikkunud enamus punkte. Olen algatanud maksekäsu kiirmenetluse, kuid ka selle raames ei ole ettevõte nõuet täitnud. Samuti on tekkinud kahtlus, et ettevõtte tegevus on viidud üle uude ettevõttesse (Velonex OÜ), mis võib raskendada raha kättesaamist. Palun nõu, millised on minu edasised võimalused, kas on mõistlik kohtusse minna? Ning kui kulukas oleks see juhtum?

Antud juhul on Teil õigus pöörduda kohtusse, kui esitatud maksekäsu kiirmenetluse nõue ei ole rahuldatud. See asjaolu esitatud küsimusest ei selgu. Kohtusse pöördumine on põhjendatud kui lepingulisi kohustusi on oluliselt rikutud ja lepingu kohaselt kohustatud isik vabatahtlikult oma kohustusi ei täida. Kui on alust eeldada, et ettevõtte tegevus on pahatahlikult viidud uude ettevõttesse, võib kaaluda nõude esitamist uue ettevõtte või tema vastutavate isikute vastu. Sellisel juhul tuleb kohtumenetluses tõendada, et ettevõtte varade üleviimine on olnud pahatahtlik ja teoks tehtud eesmärgiga kahjustada võimalike võlausaldajate huve. Kohtumenetluse kulud koosnevad rahalise nõude korral riigilõivust, millise suurus sõltub nõutavast summast, võimalikest kuludest õigusabile ning muudest menetluskuludest. Juhul, kui esitatud hagi rahuldatakse, mõistetakse kostjalt üldjuhul menetluskulud välja. Juhul, kui hagi jääb rahuldamata, kannab hageja oma menetluskulud ise. Kui hagi rahuldamisel on kostja maksejõuetu või varatu, võib kohtulahendi täitmine olla aeganõudev ja keeruline.

Tere Septembris kooli hoovi juures varastati tõuks minu lapsel.Pöördusin politseisse.Kaamerate all kõik oli salvestatud ja isik tuvastatud.Veebruaris politsei küsis ostu arve, kuid seda mul enam ei ole, ja leidsin sarnase toode hinnaga 170 euri.Politsei ütles, et tegu on 12 aastase lapsega ja seaduse järgi keegi ei pea sada kahjumi mulle hüvitada.Lapsevanemad soovi korral võivad seda kompenseerida või siis tuleb kohtu pöörduda.Varsti politsei saadab mulle otsuse.Nagu ma aru sain seal olid teised lapsevanemad ka , kellel juhtus sama asi sama isikuga.Kas saab teistega kollektiiv kohtu pöördumine teha ja palju see läheb umbes maksma?

Kui ma küsimusest õieti aru saan, siis politsei tuvastas, et tõukeratta varastas 12-aastane laps ning väitis, et temalt ei saa nõuda kahju hüvitamist. Jah, alla 14-aastaselt endalt kahju hüvitamist nõuda ei saa, küll aga saab nõuda kahju hüvitamist tema vanematelt. Võlaõigusseaduse § 1053 lg 1 sätestab, et alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutavad, sõltumata oma süüst, tema vanemad või eestkostja. Võite küll koos teiste vanematega esitada selle 12-aastase vaenemate vastu kahju hüvitamise nõude. Kohtusse hagi esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Riigilõivu suurus sõltub nõude suurusest. Vastuse leiate Riigilõivuseaduse lisast 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/118122025013