Palun Teie esmast õiguslikku nõu seoses spa-alal toimunud õnnetusest tuleneva kahjunõudega ning selle ulatuse ja sisu määratlemisega. Õnnetus leidis aset hotellispa trepil, kus kannatanu libises ja kukkus. Trepil puudusid ohutuks liikumiseks käepidemed ning ei olnud paigaldatud libeduse eest hoiatavaid silte. Meditsiinilise dokumentatsiooni kohaselt said kukkumise tagajärjel vigastada nimmeosa lülisamba ristjätked – tuvastatud on L2–L4 nimmeosa ristjätkete murrud. Tegemist on luuliste vigastustega, millega kaasneb märkimisväärne alaseljavalu ja liikumispiirang ning ajutine töövõime langus.dokumenteeritud. Kannatanu oli pere ainus sissetulekuallikas. Õnnetuse järel on ta viibinud haiguslehel ning ka pärast võimalikku tööle naasmist võib töövõime olla ajutiselt piiratud (füüsiline koormus, kummardamine, tehnilised tööülesanded). Seetõttu on häiritud pere tavapärane toimetulek ning pere edasised plaanid, sh teise pereliikme tööotsingud, on jäänud pooleli laps oli uuest kuust minemas lasteaeda ,et teine kaaslane saaks tööle minna . Peres on kaks alaealist last ning enam ei saa jätta kannatanule vastutada, mistõttu on elukorraldus oluliselt muutunud.Kannatanu vajab liikumisel toetust ning asjade toomisel/voodiresiim. Ei saa enam lastega kohustusi jagada viia/tuua. Asutuse poole on juba pöördutud ning õnnetuse asjaolud ja faktid on neile kirjalikult edastatud. Soovin Teie hinnangut ja nõu järgmistes küsimustes: 1. Millised kahjunõuded (varaline kahju, mittevaraline kahju, ravikulud, osaline töövõime kaotus jms) on sellises olukorras põhjendatud ja vajalik esitada? 2. Millises suurusjärgus on L2–L4 nimmeosa ristjätkete murdude puhul Eestis tavapärane ja realistlik hüvitis? 3. Millistele faktidele ja tõenditele peaks kahjunõude esitamisel eriti tähelepanu pöörama ning mida tasuks vältida? 4. Kas soovitate edaspidi suhelda otse asutuse või nende kindlustusega või oleks mõistlik juba varases etapis kaasata advokaat? 

Antud juhtumit ei saa detailselt õiguslikult hinnata, kuna see eeldaks kõigi asjaolude teadmist ja kirjalike tõendite analüüsi. Tegemist on keerulise juhtumiga, seetõttu on kohane pöörduda selles küsimuses juba enne teisele poolele nõude esitamist advokaadi poole. Üldistatuna puudutab juhtum tervise kahjustamisega kaasnevat kahju hüvitamist. Võlaõigusseaduse § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. 
Kahju hüvitamise nõude esitajal lasub kohustus tõendada nii juhtumit, kahju tekkimist ja selle ulatust, kui ka hoone omaniku (või muu vastavat kohustust kandva isiku) hoolsuskohustust tagada hoones turvalist liikumist, selle hoolsuskohustuse rikkumist ning põhjuslikku seost hoolsuskohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Kui need asjaolud on tõendatavad, tuleb esitada hoolsuskohustust kandvale isikule kahju hüvitamise nõue. Kui nõude pooled ei lahenda nõuet vabatahtlikult, tuleb esitada kohtule hagiavaldus ja kõik nõude tõendid. Arvestama peab, et hoone omanik võib osaliselt või täielikult vabaneda vastutusest, kui ta näiteks tõendab tema vastutust välistava asjaolu esinemise või tõendab, et kahju võis osaliselt tekkida kahju kannatanud isikust tulenevatel asjaoludel.

Tere. Minul tekkis peale planeeritud operatsiooni,valjakirjutatud ning manustatud ravimi tottu maksakahjustus. Antud vaide on dokumenteeritud ja toestatud korgemail tasemel. Kusimus-kas mina kui kannataja olen nuud selles tulemis uksinda ja peaksin sellega leppima kui paratamatusega? Voi on mul tekkinud mingid oigused kasvoi selle tulemi tottu haiguselehel olles saamata jaanud tootasule voi millelegi sellisele? Vabandan tapitahtede puudumise parast. Aitahh.

Ebasobiva ravimi määramise näol võib olla tegemist raviveaga. Raviviga on tervishoiuteenuse osutaja kohustuse rikkumine, mis väljendub selles, et osutatud teenus ei vasta arstiteaduse üldisele tasemele (VÕS § 770 lg 1).

• Hoolsuse standard: Tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega (VÕS § 762).
• Patsiendiohutusjuhtum: See on tervishoiuteenuse osutamisega seotud juhtum, mis oleks võinud põhjustada või põhjustas patsiendile välditava tervisekahju (TTKS § 3² lg 2).

Raviviga ja sellega kaasnev vastutus on reguleeritud peamiselt võlaõigusseaduse (VÕS) ja tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse (TOKVS) koostoimes. Tervishoiuteenuse osutaja vastutab üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning teavitamis- ja nõustamiskohustuse rikkumise eest (VÕS § 770 lg 1).

 Vastutus võib tekkida hooletuse (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletuse või tahtluse korral (VÕS § 104). Teenuse osutaja vastutab ka teda abistavate isikute tegevuse ja kasutatavate seadmete vigade eest (VÕS § 770 lg 2).

Üldreeglina peab vastutuse aluseks olevat asjaolu tõendama patsient. Kui aga teenuse osutamine on nõuetekohaselt dokumenteerimata, läheb tõendamiskoormis üle tervishoiuteenuse osutajale (VÕS § 770 lg 3).

Kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib tervisereke, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel (VÕS § 770 lg 4).

Alates 1. novembrist 2024 on tervishoiuteenuse osutajatel kohustuslik vastutuskindlustus (TOKVS § 4). Kindlustusjuhtum on tervishoiuteenuse osutaja kohustuse rikkumine, millega on põhjustatud patsiendi kehavigastus, tervisekahjustus või surm ning mille eest osutaja vastutab VÕS-i alusel (TOKVS § 10 lg 1). Hüvitatakse nii varaline kui mittevaraline kahju. Ravivea tõttu tekkinud tervisekahju korral tuleb ühendust võtta kindlustusseltsiga, kellega konkreetne eksinud raviasutus on sõlminud kohustusliku vastutuskindlustuse lepingu. Nõude esitamiseks on aega neli nädalat alates arvatavast tervisekahjust teadasaamisest (see tähendab hetkest, mil kahju ilmnes, mitte ilmtingimata ajast, mil toimus raviprotseduur). Mõjuvatel põhjustel võib teatamise tähtaeg ka pikeneda. 

Kindlustusselts analüüsib juhtumi asjaolusid ja otsustab, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga. Kui on, siis hüvitatakse sulle kahju. Kui sa pole otsusega rahul, on sul õigus pöörduda Terviseameti juures tegutseva lepituskomisjoni poole. 

Tere! Minu tööandjale saadeti meil väitega, et ma olen töökohal narkojoobes ja paluti mind töökohalt eemaldada klientide turvalisuse huvides, vastasel juhul lubati asjasse politsei segada. Mingisugust tõendust selleks ei ole. Meiliaadress oli tundmatu (lihtsalt suvaline meiliaadress selleks tehtud) Kas mul on võimalik sellega midagi ette võtta võtta selliselt, et saaksin teada, kes kirjutaja oli ja et ta vastutaks? Kas see läheb mainekahju alla? Ette tänades

Üldjuhul on anonüümse laimukirja saatmise näol tegemist isiklike õiguste rikkumisega ehk õigusvastase tegevusega, mida saab lahendada tsiviilkohtus. Isiklike õiguste rikkumine ebaõigete andmete avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest ega pidanudki sellest teadma (VÕS § 1047 lg 1). Teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2).Hoolimata eelnevast ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3).Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1047 lg 4). Võimalik on nõuda kahju (nii varalise, kui see tekkis kui mittevaralise kahju) hüvitamist. Mittevaralise kahju hüvitamise hagis võib nõutava hüvitise summa hagis märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel (TsMS § 366).

Teie juhtumil on probleemiks kostja, ehk teie õiguste rikkuja kindlaks tegemine. Anonüümse kirja saatnud isiku kindlakstegemist ja talle nõude esitamist võimaldav teave on isikuandmed,mida on võimalikvälja nõuda kohtu eeltõendamismenetluses. Andmete väljanõudmise ja edastamise õiguslik alus on TsMS § 244 lg 1 koostoimes infoühiskonna teenuse seaduse § 11 lg-ga 5 ja elektroonilise side seaduse §-ga 114¹ (09.05.2022, 2-21-5736/29, p 24)

Kui laimamine on aga järjepidev ja korduv, võib olla tegemist ahistava jälitamisega (KarS § 157³), mis on karistatav tegevus ja menetluse alustamiseks tuleks teha politseisse süüteoteade. Ahistav jälitamine hõlmab teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimist, tema jälgimist või muul viisil tema eraellu sekkumist, kui selle eesmärk või tagajärg on isiku hirmutamine, alandamine või oluliselt häirimine (KarS § 157³ lg 1). Kui tegemist on ahistava jälitamisega, selgitab süüdlase välja politsei menetluse käigus.

Juhtus liiklusõnnetus sõiduauto ja kallurveoki (täitis tööülesandeid) vahel. Põhjuseks veoki purunenud esirehv, mille tõttu veok kaldus vastassuunavööndisse ning põrkas meie autoga kokku. Auto maandus katusele ning läks otse mahakandmisele. Meie pääsesime õnneks suuremate vigastusteta. Autol oli ka liising, seega turuväärtuse eest uut autot soetada ei saa (enamus läheb liisingukatteks). Tegu oli võrdlemisi uue autoga (2020). Meie kindlustuslepingus on küll kirjas, et hüvitatakse ainult turuväärtus, kuid kuna süü on nii selge, siis kas on võimalik nõuda õnnetuse põhjustanud osapoolelt lisahüvitist uue auto soetamiseks? Kuidas sellises olukorras käituda, et ei jääks kahjumisse kannatajatena

Kahju tekitamine kolmanda isiku poolt on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Isik, kes on teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud, peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043).

Mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest vastutab mootorsõiduki otsene valdaja sõltumata oma süüst (VÕS § 1056 lg 1, VÕS § 1057). Mootorsõiduk loetakse suurema ohu allikaks (VÕS § 1056 lg 2).

Liisinguvõtja on liisingulepingu järgi kohustatud kasutama liisingueset hoolikalt, säilitama seda ning lepingu lõppemisel tagastama liisinguandjale (VÕS § 363 p 1, 2, 3). Liisingueseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb liisinguvõtjale üle talle liisingueseme üleandmisega (VÕS § 364).

Kui kahju on põhjustatud kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukiga selle transpordivahendina kasutamise käigus, on tegemist kindlustusjuhtumiga (LKindlS § 8 lg 1, LKindlS § 1 lg 1¹). Kahjustatud isik (liisinguvõtja) võib esitada kahju hüvitamise nõude kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku ees (LKindlS § 23 lg 1).

Kindlustusandja hüvitab kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju Võlaõigusseaduse 7. peatükis sätestatud ulatuses, arvestades LKindlS erisusi (LKindlS § 24).

Kahjustatud isikul on võimalik valida, kas nõuda kahju hüvitamist kahju põhjustaja kindlustusandjalt või kahjustatud isiku kindlustusandjalt (LKindlS § 35 lg 1). Kahjustatud isik ei või sama kindlustusjuhtumiga seoses nõuda kahju hüvitamist mõlemalt kindlustusandjalt (LKindlS § 35 lg 1¹). Kui peale kindlustushüvitise saamist jääb kahjustatud siiskule veel hüvitamata kahju (sealhulgas kindlustuse omavastutus), on tal õigus nõuda kahju hüvitamist hüvitamata osas kahju põhjustajalt 

Kuus aastat peale kortermaja ehitust selgus, et maja katus on kehva materjali ja kvaliteediga ehitatud ja vesi on juba konstruktsioonidesse jõudnud. Katusele tehti ekspertiis ja pöörduti ehitaja poole. Ehitaja tunnistab osalist süüd ja on nõus 50% kuludest hüvitama. VÕS § 642 lg 3 ütleb, et tööde puhul, mis on seotud ehitisega ja mille puudus ei pruukinud ilmneda varem, võib tellija nõuda kahju hüvitamist kuni 10 aasta jooksul alates töö vastuvõtmisest, kui puudus oli tingitud töövõtja tahtlusest või raskest hooletusest. Kas sellisel juhul on elanikel õigust nõuda töö 100% hüvitamist või ehitaja enda poolset probleemide likvideerimist?

Tere

Täname pöördumast! 

Teie kirjutatud järgi, jah -  elanikel õigust nõuda töö 100% hüvitamist või ehitaja enda poolset probleemide likvideerimist. Täpse vastuse andmiseks soovitan pöörduda otse juristi poole, et jurist saaks tutvuda ekspertiisiga.

Lugupidamisega