Tere! Mul on mure ja küsimus topeltkodakondsuse kohta. Olen sünnijärgselt nii Eesti kui ka Soome kodanik. KodS kohaselt tuleks 21-aastaseks saades emmast kummast loobuda, samas kui põhiseadus kaitseb Eesti kodaniku sünnijärgset kodakondsust, sama kinnitavad ka põhiseaduse kommentaarid. Leidsin KodS asjassepuutuvaid sätteid käsitlevaid kohtuasju vaid juhtumite kohta, kus hageja pole sünnijärgne kodanik. Seega on minu küsimus, kas ma pean 21-aastaseks saades "otsuse langetama" ja kas ma saan teha midagi selle vältimiseks? Soome riigil topeltkodakondsusega probleeme pole. Aitäh!

Põhiseadus kaitseb tõepoolest isiku sünnijärgset kodakondsust ja kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. Samas ei saa ka kedagi sundida kodakondsusesse jääma ja kui sünnijärgse kodakondsusega isik soovib võtta vastu mõne muu riigi kodakondsuse, ei tohi teda takistada ning tuleb topeltkodakondsuse vältimiseks Eesti kodakondsusest vabastada. 

Juhin Teie tähelepanu asjaolule, et kodakondsuse kaotamine ja kodakondsuse äravõtmine ei ole päriselt kattuvad mõisted. Kodakondsusseaduse § 2 lg 4 kohaselt kaotatakse Eesti kodakondsus kodakondsusest vabastamise, selle äravõtmise või mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Seega kaotatakse kodakondsus sellest vabastamisega isiku taotluse alusel, teise riigi kodakondsuse vastu võtmisega ja ka kodakondsuse ära võtmisega. Kodakondsuse võib Vabariigi Valitsuse korraldusega teatud juhtudel ära võtta kodakondsusseaduse § 28 alusel. 

Seega on alaealistele lastele, kelle vanemad on erinevas kodakondsuses, olla kuni täisealiseks saamiseni kaks kodakondsust ent 18-aastaseks saades peab laps  siiski kolme aasta jooksul loobuma kas oma Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest.

Ma olen Eestis sündinud, aga elan ja töötan praegu Ameerikas, oman kahte passi. Ma olen siin abiellunud Ameerika kodanikuga ja ootan last. Ma soovin, et laps saaks Eesti passi, mida riik ei tohi legaalselt ära võtta. Loen seadusi Riigi Teatajast: https://www.riigiteataja.ee/akt/961169 -- § 1. Eesti kodanik (2) Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. -- § 2. Eesti kodakondsuse omandamine, saamine, taastamine ja kaotamine (1) Eesti kodakondsus: 1) omandatakse sünniga; -- § 3. Mitme kodakondsuse vältimine Isik, kes lisaks Eesti kodakondsusele omandab sünniga ka mõne muu riigi kodakondsuse, peab 18-aastaseks saamisel kolme aasta jooksul loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest. -- § 5. Eesti kodakondsuse omandamine sünniga (1) Sünniga omandab Eesti kodakondsuse: 1) laps, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodakondsuses; (3) Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. Seadus § 1. (2) järgi ei ole kaks passi Eestis lubatud, aga minu olukorra järgi § 5. (3) kirjutab selle seaduse üle. Kui laps sünnib Ameerikas, saab ta Ameerika passi ja minu kaudu ka Eesti passi - see esindab § 3, kaks passi sünniga. 1. Kuna Eesti pass ON minu kaudu "sünniga omandatud", kas § 5. (3) kirjutab ka § 3 seaduse üle? 2. Kas Ameerikas sündides peab mu laps 18-aastaselt ikka ainult ühe passi valima või saab mõlemad hoida ja püsivalt uuendada, kuna omandas Eesti oma sünniga?

Juhin Teie tähelepanu asjaolule, et kodakondsuse kaotamine ja kodakondsuse äravõtmine ei ole päriselt kattuvad mõisted. Kodakondsusseaduse § 2 lg 4 kohaselt kaotatakse Eesti kodakondsus kodakondsusest vabastamise, selle äravõtmise või mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Seega kaotatakse kodakondsus sellest vabastamisega isiku taotluse alusel, teise riigi kodakondsuse vastu võtmisega ja ka kodakondsuse ära võtmisega. Kodakondsuse võib Vabariigi Valitsuse korraldusega teatud juhtudel ära võtta kodakondsusseaduse § 28 alusel. 

Seega on alaealistele lastele, kelle vanemad on erinevas kodakondsuses, olla kuni täisealiseks saamiseni kaks kodakondsust ent 18-aastaseks saades peab laps  siiski kolme aasta jooksul loobuma kas oma Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest.

 Kuidas saab eestlane Saksa firmat Eesti kohtusse kaevata? Saksa ettevõtte tegevusalaks on EL riigid. !

Kui lepinguga ei ole kokku lepitud teisiti ja tegemist on hagimenetluses lahendatava tsiviilasjaga, esitatakse hagiavaldus juriidilisest isikust kostja asukoha järgi, seega Saksamaaale. Kuna Teie küsimus viitab tarbijalepingule (Eestis elav füüsiline isik ja Saksamaa juriidiline isik on sõlminud lepingu), võib Teil olla abi Euroopa Liidu Tarbija nõustamiskekskusest. Seda nii nõustamise kui vajalike menetluse läbiviimisel. Vastav veebileht on leitav https://consumer.ee/

Tere, palun täpsustage, kas ühisvara (maja) jagamisel lähevad lapsed (2 last) ka arvesse? Kas maja maksumus jagatakse ainult mehe ja naise vahel ära - üks saab 50% ja teine 50% või naine saab 25%, mees 25%, 1 laps 25% ja teine laps 25%? Lapsed on alaealised. Samuti on selline küsimus, kui mees plaanib kolida välismaale, kust praegu on maksed raskendatud (Venemaa), siis kuidas toimub elatise väljamaksmine? Tänan! L.

Abikaasade ühisvara tekib abikaasadele. Lapsed ei ole abielus osalised (ehkki on abikaasade pereliikmed) ja neile ei teki õigust abikaasade ühisvarale. Vara jagatakse siiski abikaasade vahel vastavalt kokkuleppele või kohtuotsusele.

Kui laste isa, kellelt on elatis välja mõistetud, kolib välismaale ja vabatahtlikult lastele elatist ei maksa, tuleb kohtulahend tunnustada ja välismaal täitmisele pöörata. Kui elatise maksja elab Venemaal või Ukrainas (edaspidi välisriik), tuleb pöörduda Eestis esimese astme otsuse teinud kohtu poole ja esitada taotlus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks vastavas välisriigis. Rohkem saab selle kohta lugeda https://www.juristaitab.ee/et/tunnustamine-venemaal-voi-ukrainas-oigusabilepingute-alusel

Tere, Minu abikaasal on Eestis tähtajaline elamisluba 2 aastaks, kehtib veel poolteist aastat. Olen Tartu Ülikooli tudeng, ning mul on võimalus selleks sügissemestriks minna Maltasse vahetusõpilasena Erasmus+ kaudu. Ma võtaks minu abikaasat kaasa ka. Pärast minu õpinguid Maltas tahaksime tagasi tulla ja edasi Eestis elada. Ma pole veel otsustanud siia minna, sest meid muretseb see asjakord, et sel juhul tema oleks väljaspool Eestit umbes 5 kuud. Ilmselgelt ta peaks ka taotlema Maltas EL kodaniku pereliige elamisloakaarti. Praegu oleme ka Soomest tagasi tulemas kuhu ma olen ka Erasmus+ kaudu käinud (kevadsemestriks), seal minu abikaasa aga ei taotlenud elamisloakaarti kuna on olnud võimalik Eesti ja Soome vahel tihti rejsida, ning tema viibimisaeg Soomes ei ületa 90 päeva (180 päeva perioodis). See tähendab et kokku tema oleks umbes 8 kuud väljaspoolt Eestit. Kuidas sellele suhtuks PPA? Milline mõju sellel oleks elamisloa kehtivusele ja pikendamisele? Kas oleks mõistlik Maltasse minna või mitte? Minu abikaasa on Venemaa kodanik. Ise olen Eesti kodanik.

Kuidas Teie plaan elamisloa pikendamist mõjutab, soovitaksin läbi arutada migratsiooninõustajaga. Nõustajate peamiseks eesmärgiks on toetada välismaalaste Eestisse elama asumist ning olla partneriks tööandjatele, ettevõtjatele, õppeasutustele ning teistele osapooltele, kes välismaalasi Eestisse kutsuvad. Nõustajad töötavad eesti, inglise ja vene keeles. Teenus on tasuta.

Nõustamine toimub telefoni, emaili, Skype kõne ja vahetu kohtumise teel. Nõustajaga kohtumise või Skype videokõne aeg tuleb eelnevalt kokku leppida.

Telefon: 612 3500 (E-R 9.00-15.00)

E-post: [email protected]

Skype: EstonianPolice_MigrationAdvice

Eelnevalt kokkuleppimisel on võimalik nõustajatega kohtuda Tallinnas ja Tartus.

Tere! Mul on küsimus seoses süüdimõistva kohtuotsusega Läti Vabariigis. Nimelt mõisteti mind kohtuotsuse alusel kuriteos süüdi ja mõisteti 1 aasta ja 6 kuud karistust. Aga vahepeal kandsin seal eeluurimise all ära 1 aasta ja kümme kuud. Seega viibisin vanglas kauem, kui kohtuotsusega mõistetud. Sellega seoses kaotasin ka töö ja jäi teenimata tulu. Kas ja mis seadustest tulenevalt on mul õigus Läti Vabariigilt kahjutasu või kompensatsiooni välja nõuda?

Kui Teie õigusi oleks rikkunud Eesti Vabariigi õigussüsteem, saanuks pöörduda nõudega kohtusse EV vastava organi vastu Riigivastutuse seaduse alusel. Kuna rikkumine leidis aset Läti Vabariigis Läti õigussüsteemi poolt, tuleb nõue esitada Läti kohtusse Läti seaduste alusel. Kahjuks nõustame käesolevas foorumis vaid Eesti siseriikliku õiguse osas.

Tere. Nimelt peaksin Soomest lasteisalt elatist saama.Neli kuud järjest saan osa elatissummast.Palusin ka justiitsministeeriumil päringu teha Soome.Kuid vastuseks sain ,et nemad ei pane kedagi elatist maksma.Kuhu peaksin pöörduma?Elatis on ametlikult välja mõistetud.

Küsimusest võib mõista, et elatis on küll välja mõistetud, ent täitemenetlust ei ole alustatud. Et sundida kohustatud vanemat lapsele kohtus välja mõistetud elatist maksma, tuleb teha täitemenetluse alustamise avaldus kohtutäiturile. Kui vanemal on Eestis sissetulek või vara, saab täitemenetluse alustada Eestis. Kui aga vanema kogu vara ja sissetulek on Soomes, on vaja täitemenetlus alustada Soome kohtutäituri juures. Avaldust vahendab Justiitsministeerium ja millised dokumendid tuleb Justiitsministeeriumile selleks esitada, sõltub kohtulahendi tegemise ajast. Piiriülese täitemenetluse alustamiseks tuleb saata Justiitsministeeriumile taotlus koos lisadega. Rohkem informatsiooni saab aadressilt https://www.juristaitab.ee/et/elatisotsuse-tunnustamine. Samuti on võimalik täiendavat innformatsiooni dokumentide esitamise kohta ja piiriülese täitemenetluse alustamise kohta küsida e-posti aadressilt [email protected].

Tere! Mure selles,et lapse isal välja mõistetud kiirmenetlusega 2015a elatis 195€,aga aastad edasi maksis 230€.Nüüd 1,5a ei taha väga maksta ja maksab üle kuu ja vahest jätab üldse maksmata 1,5aasta jooksul juba 5 kuud kus pole üldse maksnud Kas on võimalik kuidagi neid tagant järgi nõuda mida pole maksnud? Kas mul on üldse õigus nõuda rohkem,kui tal oli välja nõutud 195€? Mis oleks üldse see summa mis ta peaks maksma. Kuna ta ise elab Soomes sis kuidas peaks üldse nõudma midagi tema käest?

Kui välja mõistetud elatis enam lapse vajadustest poolt ei kata, saab pöörduda lapse nimel kohtusse elatise suurendamiseks. Kehtiva seaduse järgi ei ole elatise suurus universaalne vaid sõltub näiteks laste arvust peres ja ajast, mis laps veedab elatist maksma kohustatud vanemaga. Konkreetselt Teie lapse miinimumelatise suuruse saate kindlaks teha kasutades Justiitsministeeriumi veebilehel avaldatud elatiskalkulaatorit. 

Kui vanem ei tasu välja mõistetud elatist või teeb seda juhuslikult või väiksemas määras, on võimalik kogu saamata elatise ja ka edasiulatuva elatise saamiseks alustada täitemenetlust. Eesti kohtutäitur saab elatisenõuet sundtäita kui vanemal on Eestis vara. Kuna vanem elab Soomes ja kui tal puudub Eestis ka vara, tuleb täitemenetlust alustada Soome kohtutäituri juures. Selleks, et Soomes täitemenetlust alustada, tuleb Teil Eestis jõustunud kohtuotsusega minna samasse kohtumajja, kus otsus tehti (kui tegemist on enne 10.01.2015 tehtud lahendiga) ja taotleda kohtulahendi täidetavuse tunnistust ehk Euroopa Liidu täitekorraldust . Alates 10.01.2015 tehtud kohtulahendite puhul ei ole Soome kohtus täidetavaks tunnistamist enam vaja läbida. Saades kohtust vajalikud dokumendid tuleb täita avaldus kohtutäiturile (Soome keeles ulosottohakemus, internetist leitav avalduse vorm), täita, allkirjastada ja saata kõik dokumendid Soome vastava piirkonna kohtutäiturile.
Kohtuotsust saab täitmiseks esitada ka justiitsministeeriumi vahendusel. Sellest lugege täpsemalt https://www.juristaitab.ee/et/kohtuotsuse-tunnustamine-ja-taitmine-noukogu-maaruse-nr-42009

Tere, kas pakute õigusabi ka Eesti juriidiline isik versus Saksa juriidiline firmaga seotud probleemi lahendamisel? Teemaks on iternetis ekslikult vajutatud link kus nüüd Saka juriidiline isik nõuab igal kuul (12 kuud järjest tasu). Hetkel on kolmas kuu kus Eesti firma on teada andnud et pole teenust vaja ja ei ole seda ka kasutanud, aga Saksa pool ajab oma jora. Kas saate aidata?

Lingile vajutamisega nõustusite tõenäoliselt mingi teenuse tingimustega ehk sõlmisite lepingu. Kirjeldatud olukorras kohaldub lepingule tõenäoliselt Saksa õigus ja vaidlused lahendatakse Saksa kohtus (Lepingus on see kirjas). Kahjuks meie nõustame vaid Eesti õiguses. 

Tere, Olen 22 aastane noor kellel oli topeltkodakondsus, nii Eesti kui ka Venemaa oma. Eesti pass on kehtiv aga vene pass oli kehtiv 2009 kuni 2019 (minu 18) Küsimus koosneb sellest, et kas mul siiani on Vene kodakondsus, kui kodakondsus on olemas siis sooviks loobuda. Pole kelleltki targemalt küsida. 

Kui Te ei ole esitanud taotlust Vene Föderatsiooni kodakondsusest loobumiseks, on Teil topeltkodakondus, mida Eesti kodanikul olla ei tohi. Vene kodakondsusest loobumiseks tuleb esitada vastav taotlus Venemaa Tallinnas tegutsevale saatkonnale. Informatsiooni, millised dokumendid on vajalik esitada, saab saatkonnast ja veebilehelt https://estonia.mid.ru/ru/consular-services/citizenship/cancel/. Taotleja peab saatkonda pöörduma kõigi nõutud dokumentide originaalide ja koopiatega, kusjuures välisriigis välja antud dokumendid peavad olema tõlgitud ja notariaalselt kinnitatud.