Siit leiad erinevad dokumendivormid ja nende vormistamist ja esitamist puudutava teabe. Näiteks saad juhiseid, kuidas ja milliseid dokumente esitada kohtule, kohtutäiturile, samuti teavet piiriülese asjaajamise kohta. Kohtule esitatavad dokumendivormid leiad ka Kohtute veebilehelt ja kohtutäiturile esitatavad dokumendivormid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehelt. Praktilist teavet piiriülese asjaajamise kohta leiad veel Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.

Ehitisregistris kajastamata ehitistega kinnistu müük

Ehitisregistris kajastamata ehitistega kinnistu müük

Kinnisvara ja asjaõigus
Kinnisvara ostmine ja müümine
Dokumentide vormid
Müügileping
tere Saime päranduseks maja, mida kavatseme müüja. kinnistul asuvad ka kõrvalhooned, mille kohta puuduvad dokumendid. oleme teinud järelpärimisi arhiivist, aga seal pole midag. Hooned on ehitatud enne 1998. a. (maaostu lepingul 1998.a. on ehitised nimetatud). Kõik hooned (saun. garaazˇ, kuur ja elumaja) on lagunenud ja ostjatel on kavas need mingil ajal lammutada. 1. Kas nii vanade hoonete (al 1971.a) puhul on müügi korral vaja nad kanda ehitisregistrisse? 2. Kas võib krunti müüja ka ilma nende ehitiste sisekanneteta?? 3. Ostja on tutvunud ehitiste seisukorraga. Kuidas vormistada müügileping nii, et hiljem ei oleks tagasiulatuvalt nõudeid puuduste likvideerimise kohta?

Kinnistu müük iseenesest ei eelda alati, et kõik kinnistul olevad ehitised peavad enne tehingut olema ehitisregistrisse kantud. Kuna tegemist on ehitisregistris kajastamata ehitistega, soovitan enne müüki pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ja selgitada välja, millised andmed nende ehitiste kohta on olemas ning kas ja millises ulatuses tuleb need ehitisregistris kajastada. Saadud info tuleks müügilepingus ka ostjale teatavaks teha. Kui ehitiste registriandmed puuduvad, ei tähenda see iseenesest, et kinnistut ei saa müüa. Oluline on, et ostja oleks teadlik kinnistul asuvatest ehitistest, nende registriandmete puudumisest, vanusest ja tegelikust seisukorrast. Samuti tuleks lepingus kokku leppida, kas ja kelle kohustuseks jääb ehitiste registriandmete korrastamine, vajalike toimingute tegemine või ehitiste seadustamine ning kes kannab sellega seotud kulud
Riigikohtu praktika kohaselt on puuduste võimalikult konkreetne avalikustamine oluline müüja vastutuse piiramisel. Ostja hilisemate nõuete riski vähendamiseks ei piisa üldisest märkusest, et kinnisasi müüakse „sellises seisukorras, nagu see on“. Teadaolevad puudused tuleb ostjale konkreetselt avaldada ning kui pooled soovivad müüja vastutust nende puuduste osas piirata või välistada, peab see olema poolte selge kokkulepe. Pelgalt asjaolu, et ostja on ehitistega tutvunud, ei pruugi olla piisav. Kui müüja teadis või pidi teadma puudusest ja ei avaldanud seda ostjale, ei saa ta üldjuhul tugineda kokkuleppele, millega müüja vastutust selle puuduse eest piiratakse või välistataks. Notar on erapooletu ning ei saa ühe poole soovil lihtsalt lepingusse märkida, et müüja ei vastuta. Notar kajastab lepingus poolte kokkuleppeid ja selgitab neile nende õiguslikke tagajärgi. Seetõttu on oluline anda notarile enne tehingut teada kõik kinnistul olevad ehitised, nende tegelik seisukord, teadaolevad puudused, registriandmete puudumine ning ostjaga juba saavutatud kokkulepped. 
Soovitan enne müügilepingu sõlmimist võtta notariga ühendust ning edastada talle kinnistu andmed, olemasolevad dokumendid ja arhiivist saadud vastused. Nii saab notar selgitada, kuidas ehitised ja poolte kokkulepped müügilepingus kõige täpsemalt kajastada.
Soovitav läbi lugeda ka Notarite Koja soovitused kinnisasja müüjale ja ostjale, mis on leitav siit

Vastatud:
16.08.2026

autoriõigused

autoriõigused

Dokumentide vormid

Subject Lugupeetud advokaat, Pöördun Teie poole palvega saada õiguslikku nõu seoses lepinguga, mille minu isa sõlmis teise isikuga oma fotoalbumi levitamise osas. Lepingu läbivaatamisel on tekkinud põhjendatud kahtlus, et see on osaliselt ebaselge, sisaldab eksitavaid või tasakaalustamata tingimusi ning ei pruugi piisavalt kaitsta minu isa õigusi ja huve (sh autorsust ja sellega seotud õigusi). Mitmed punktid on raskesti tõlgendatavad ning lepingu üldine ülesehitus tundub õiguslikult nõrk. Soovime Teie professionaalset hinnangut olemasolevale lepingule ning juhiseid selle parandamiseks. Meie eesmärk on kas leping korrektselt muuta või vajadusel see lõpetada ja koostada uus, õiguslikult korrektne leping, mis selgelt määratleb poolte õigused, kohustused ja vastutuse. Palun andke teada: – kas kehtiv leping on õiguslikult kehtiv ja täidetav; – millised lepingu osad vajavad muutmist või eemaldamist; – milline oleks korrektne viis lepingu ümbertegemiseks; – kas lepingu ülevaatamiseks ja nõustamiseks on vajalik eelnev kohtumine advokaadiga või on võimalik asjaajamine ka veebis / e-posti teel; – kas Teie bürool on võimalik pakkuda soodustust pensionäridele. Olen valmis edastama lepingu täisteksti ja vajadusel lisateavet. Lugupidamisega 

Selleks, et saada hinnangut juba sõlmitud autorilepingule (litsentsilepingule) tuleb valida endale sobiv advokaat, kes on tegev antud juhul intellektuaalses vallas https://advokatuur.ee/et/vajad-advokaati/eesti-advokaadid, ning näidata talle sõlmitud lepingut. Kui lepingu sõlminud osapool on teie isa, siis teile antakse lepinguga seoses teavet, vaid juhul kui te tegutsete isa esindajana, ehk juhul kui teie isa on teile vastava volikirja andnud. Kui teil volikirja isalt ei ole, siis antakse teavet konkreetse lepinguga seoses vaid teie isale, ehk lepingu osapoolele. 

 

Vastatud:
06.02.2026

väärteromenetluses osalemise kohustus

väärteromenetluses osalemise kohustus

Dokumentide vormid

Tere. Minu vastu algatati väärteomenetlus umbes 2 aastat tagasi. Kuu tagasi helistati ja kutsuti kohale. Ei saanud minna kuna olin kaugemal tööl. Leppisime menetlejaga kokku, et helistab esmaspäeval ja paneme uue aja. Seda ta ei teinud ja mõni aeg hiljem tuli isiklikult numbrilt ähvardav sõnum, et hakatakse otsima politseihuviga. Nüüd naabrid olid näinud, et oligi käinud politsei ukse taga. Kas nii tohib kui ma ühtegi ametlikku kutset pole saanud?

Kui menetlusaluse isiku asukoht on teadmata, selgitab selle kohtuvälises menetluses kohtuväline menetleja ja kohtumenetluses kohus. Seega võib olla tegemist olukorraga, kus Teie asukoht ei ole menetlejale teada (Te ei ole menetlejale oma aadressi teada andnud) ja menetleja otsib Teid asukoha väljaselgitamise eesmärgil, et kutset üle anda. Kutse ilmumiseks tuleb menetlusalusele isikule kätte toimetada. Kutse antakse isikule allkirja vastu kätte või toimetatakse isikule kätte postiga väljastusteatega tähtkirjana või saadetakse elektrooniliselt. Kutse antakse kätte täisealisele isikule ning vähemalt 14-aastasele või vanemale alaealisele allkirja vastu teatisel, millele märgitakse kutse kätteandmise aeg. Kui kutsutavale ei olnud võimalik kutset kätte anda, antakse see temaga koos elavale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel ja märgitakse kätteandmise aeg. Kui isik keeldub kutse kättesaamise kohta allkirja andmisest, märgitakse teatisele kutse vastuvõtmisest keeldumine ja keeldumise kuupäev. Kutse loetakse isiku poolt kättesaaduks kutse vastuvõtmisest keeldumise päevast. Küsimusest ei selgu, kas kas kutset on püütud kätte toimetada, kas see on ehk toimetatud kätte pereliikmele või olete ise mingil viisil keeldunud kutset vastu võtmast. 

´Kokkuvõtlikud saab soovitada küsimustele vastuse saamiseks koostööd kohtuvälise menetlejaga ja menetluses osalemist. Kõrvalehoidmine võibki tekitada küsimusi ja ka probleeme.

Vastatud:
29.01.2024

Kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine "Välisriigist ülalpidamise taotlemise" konventsioon ja elatisabi

Kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine "Välisriigist ülalpidamise taotlemise" konventsioon ja elatisabi

nn. New Yorgi konventsiooni alusel

Justiitsministeerium

Kui elatise maksja elab mõnes antud konventsiooni osalisriigis (edaspidi välisriik), tuleb pöörduda Eestis esimese astme otsuse teinud kohtu poole ja esitada taotlus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks antud konventsiooni alusel vastavas välisriigis, kuid laps elab Eestis, siis elatisabi saamiseks peab ka välisriigist laekuvaid laekuvaid summasid vahendama Eesti kohtutäitur.

Taotlemine

Kontrollitud:

Nn. Lugano 2007 konventsioon ja elatisabi

Nn. Lugano 2007 konventsioon ja elatisabi

e. „Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise“ konventsiooni alusel

Justiits- ja Digiministeerium

Kui võlgnik elab Islandil, Norras või Šveitsis (edaspidi välisriik), tuleb kohtuotsuse tunnustamiseks esitada taotlus Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu vastava välisriigi pädevale kohtule või asutusele vastavalt võlgniku elukohale, kuid laps elab Eestis, siis elatisabi saamiseks peab ka välisriigist laekuvaid laekuvaid summasid vahendama Eesti kohtutäitur.

Taotlemine

Kontrollitud:

Kohtuotsuse tunnustamine ja elatisabi taotlemine „Ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise“ konventsiooni

Kohtuotsuse tunnustamine ja elatisabi taotlemine „Ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise“ konventsiooni

nn. Haagi 1973 ülalpidamiskohustuste konventsiooni alusel

Justiits- ja Digiministeerium

Kui elatise maksja elab mõnes konventsiooni osalisriigis (edaspidi välisriik), tuleb pöörduda Eestis esimese astme otsuse teinud kohtu poole ja esitada taotlus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks antud konventsiooni alusel vastavas välisriigis, kuid laps elab Eestis, siis elatisabi saamiseks peab ka välisriigist laekuvaid laekuvaid summasid vahendama Eesti kohtutäitur.

Taotlemine

Kontrollitud:

Tunnustamine Ukrainas õigusabilepingute alusel ning elatisabi taotlemine

Tunnustamine Ukrainas õigusabilepingute alusel ning elatisabi taotlemine

Justiits- ja Digiministeerium

Kui elatise maksja elab Ukrainas (edaspidi välisriik), tuleb pöörduda Eestis esimese astme otsuse teinud kohtu poole ja esitada taotlus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks vastavas välisriigis, kuid laps elab Eestis, siis elatisabi saamiseks peab ka välisriigist laekuvaid laekuvaid summasid vahendama Eesti kohtutäitur.

Taotlemine

Peaksite pöörduma asjakohase taotlusega Eesti kohtu poole, kes on teinud esimese astme kohtuotsuse (st. maakohtu poole).

Kontrollitud:

Kohtuotsuse tunnustamine ja elatisabi saamine „Laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise“ konventsiooni

Kohtuotsuse tunnustamine ja elatisabi saamine „Laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise“ konventsiooni

Justiits- ja Digiministeerium

Kui elatise maksja elab mõnes konventsiooni osalisriigis (edaspidi välisriik), tuleb pöörduda Eestis esimese astme otsuse teinud kohtu poole ja esitada taotlus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks antud konventsiooni alusel vastavas välisriigi, kuid laps elab Eestis, siis elatisabi saamiseks peab ka välisriigist laekuvaid laekuvaid summasid vahendama Eesti kohtutäitur.

Taotlemine

Kontrollitud:

Kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine ja elatisabi taotlemine Nõukogu määruse nr 4/2009

Kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine ja elatisabi taotlemine Nõukogu määruse nr 4/2009

kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes,

 nn. Ülalpidamiskohustuste määruse alusel

Kui võlgnik elab mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis (edaspidi välisriik), tuleb kohtuotsuse tunnustamiseks esitada taotlus Justiits- ja Digiministeeriumile, kuid laps elab Eestis, siis elatisabi saamiseks peab ka välisriigist laekuvaid laekuvaid summasid vahendama Eesti kohtutäitur.

Taotlemine

Kontrollitud:

Ametliku juriidilise dokumendi tunnustamine ja täitmine Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1215/2012,

Ametliku juriidilise dokumendi tunnustamine ja täitmine Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1215/2012,