Kohtuotsuse tunnustamine ja elatisabi saamine „Laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise“ konventsiooni

Justiitsministeerium

Kui elatise maksja elab mõnes konventsiooni osalisriigis (edaspidi välisriik), tuleb pöörduda Eestis esimese astme otsuse teinud kohtu poole ja esitada taotlus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks antud konventsiooni alusel vastavas välisriigi, kuid laps elab Eestis, siis elatisabi saamiseks peab ka välisriigist laekuvaid laekuvaid summasid vahendama Eesti kohtutäitur.

Taotlemine

Peaksite pöörduma asjakohase taotlusega Eesti kohtu poole, kes on teinud esimese astme kohtuotsuse (st. maakohtu poole). Maakohus aitab kokku koguda järgnevad dokumendid:

  • õigusabitaotlus välisriigi pädevale asutusele,
  • tunnustatava kohtuotsuse täielik kinnitatud koopia originaaltemplitega – 2s eksemplaris;
  • tagaseljaotsuste puhul ametlik dokument, millest ilmneb, et kostjale oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis teatatud menetluse algatamisest ja sisust (sobib ka soovituslik vorm),
  • ametlik dokument, mis tõendab, et otsust ei saa Eestis tavalises korras edasi kaevata (sobib ka soovituslik vorm),
  • õiend otsuse täitmise kohta, kui seda on Eestis varem täidetud,
  • vajaduse korral dokumendid, mis tõendavad, et Eestis oli avaldaja õigusabi- või asjaajamiskuludest vabastatud,
  • eelnimetatud dokumentide tõestatud tõlked välisriigi ametlikku keelde.

Kui saate kätte kõik eelnimetatud dokumendid, peate nendele juurde lisama järgnevad dokumendid ning materjalid edastama Justiitsministeeriumile:

  • eelnimetatud dokumendid!
  • taotlus Justiitsministeeriumile kohtuotsuse tunnustamiseks välisriigis – vabas vormis (võib kasutada ka eestikeelset taotluse näidist, mis on alljärgnevalt leitav);
  • taotlus välisriigi kohtule tõlgituna vastava välisriigi ametlikku keelde – täpsem info alljärgnevalt;
  • elatisabi taotlus – võimalusel 2 eksemplaris, kättesaadav siit;
  • volikiri vastava välisriigi ametlikus keeles, millega volitate Eesti kohtutäiturit välisriigist laekuvaid makseid vahendama – 2 eksemplaris, täpsem info alljärgnevalt
  • tõlgitud võlgnevuse kalkulatsioon – võimalusel 2 eksemplaris, täpsem info alljärgnevalt.

Taotluses välisriigi kohtule tuleb näidata taotleja ja võlgniku isikuandmed ja aadress. Taotluse näidised on kättesaadavad:

Materjalidele peab lisama ka võlgnevuse kalkulatsiooni. Kui asi on Eestis kohtutäituri juures täitmisel, peaksite täiturilt paluma lisaks õiendit kehtiva elatise võla suuruse kohta (paberkandjal ja originaalallkirjaga). Muudel juhtudel koostage ise ka võlgnevuse kalkulatsioon. Näidised on kättesaadavad:

Kui Teie elatislahendi resolutsioonis on kohus märkinud, et elatis ei tohi jääda alla poole (vanemate lahendite puhul alla veerandi) miinimumpalgast, palume kalkulatsiooni koostamisel arvestada ka miinimumpalga suurust. Infot miinimumpalga suuruse kohta leiate siit.

Täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks peavad kõik maksed liikuma Eesti kohtutäituri vahendusel. Kui Teil on juba Eestis pooleli täitemenetlus, peate volitama seda sama täiturit. Kui Eestis täitemenetlust pooleli pole, siis peaksite valima vabalt mõne kohtutäituri laekumisi ja elatisabi vahendama (kontaktandmed ja pangakonto andmed leitavad siit). Volikirjas peavad olema välja toodud volitatud kohtutäituri pangakonto andmed. Volikirja peab esitama 2s eksemplaris – üks välisriigile ning üks läheb valitud kohtutäiturile. Volikirja näidised on kättesaadavad:

  • eesti ja inglise keeles siit,
  • eesti ja soome keeles siit,
  • eesti ja saksa keeles siit,
  • eesti ja prantsuse keeles siit

Materjalid saatke paberkandjal ja originaalallkirjadega Justiitsministeeriumile (aadress Suur-Ameerika 1, 15006 Tallinn). Soovitame endale jätta kõigist eelnimetatud dokumentidest koopiad.

Täidetavaks tunnistamise menetluse puhul ei nõuta täitmise liikmesriigis ühtegi hagi väärtuse alusel arvutatavat maksu, tasu ega lõivu. Taotluse saanud liikmesriik annab tasuta e. automaatset õigusabi seoses kõigitunnustamiste  taotlustega, mis käsitlevad vanema ja lapse suhtest tulenevaid ülalpidamiskohustusi alla 21-aastase isiku suhtes.

Kui välisriigi kohus peaks lisaks eelnimetatutele vajama täiendavaid dokumente, siis ta taotleb neid justiitsministeeriumi vahendusel.

Elatisabi

Selleks, et Eesti riik maksaks Teile täitemenetlusaegset elatisabi, peab olema pooleli kas:

  • Eestis täitemenetlus (algatamisest möödunud 4 kuud);
  • Eestis täitemenetlus ja välisriigis täidetavaks tunnistamise või täitemenetlus. Vähemalt ühe suhtes peab olema täitemenetluse algatamisest möödunud 4 kuud; või
  • välisriigis täitemenetlus ning Eesti kohtutäitur peab laekumisi vahendama. Täitemenetluse algatamiseks peab olema möödunud 4 kuud. Peab arvestama, et täidetavaks tunnistamise menetluse läbimine võib võtta keskmiselt 1.a, misjärel on alles võimalik saavutada täitemenetluse algatamine välisriigis.

Täpsem info leitav siit.

Õigusloome

Laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise konventsiooni, sõlmitud Haagis 23.11.2007, leiate siit. Konventsioon rakendub Eesti suhtes alates 01.08.2014. Konventsiooni alusel on võimalik sisse nõuda kõik elatisvõlgnevused ajaliste piiranguteta kui tegu on lapsele mõeldud elatisega.

Konventsiooni osalisriigid leiate siit. Osalisriigid juuli 2017 seisuga on järgnevad: Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Brasiilia (alates 01.11.2017), Euroopa Liit, Montenegro, Kasahstan (alates 01.10.2017), Norra, Türgi, Ukraina ja USA.

Välisriigi kohus võib otsuse tunnustamisest või täitmisest keelduda, kui:

  • otsuse tunnustamine ja täitmine on ilmselgelt vastuolus taotluse saanud riigi avaliku korraga (prantsuse keeles ordre public);
  • otsuseni jõuti menetluses toime pandud pettuse tõttu;
  • taotluse saanud riigi ametiasutustes on pooleli samade osapoolte vahel samas küsimuses esimesena algatatud menetlus;
  • otsus on vastuolus otsusega, mis tehti samade osapoolte suhtes samas küsimuses kas taotluse saanud riigis või mõnes teises riigis, tingimusel et kõnealune viimane otsus vastab taotluse saanud riigis kehtivatele tunnustamise ja täitmise tingimustele;
  • kostja ei osalenud taotluse saanud riigi menetluses ega olnud selles esindatud järgmistel põhjustel:
    • päritoluriigi õigusega on ette nähtud menetlusteate esitamine, aga kostja ei saanud nõuetekohast menetlusteadet ning tal puudus võimalus oma arvamust avaldada või
    • päritoluriigi õigusega ei ole ette nähtud menetlusteate esitamist, kostjat ei teavitatud otsusest piisavalt ning tal puudus võimalus see vaidlustada või see de jure või de facto edasi kaevata või
  • otsuse tegemisel eksiti teatud kohtualluvuse piirangute vastu.

Millistele kohtuotsustele laieneb?

Konventsioon rakendub Eesti suhtes alates 01.08.2014. Konventsioon omab tagasiulatuvat jõudu kui tegu on lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatisega, s.t. konventsiooni alusel võib nõuda sisse kõiki elatisvõlgu lastele kui võlgnik asub osalisriigis.

Kui soovite sisse nõuda elatisvõlgnevust mõnest Euroopa Liidu liikmesriigist, siis peab silmas pidama järgnevat:

  • kui lahend on tehtud enne 01.05.2004 (kui Eestist sai Euroopa Liidu liikmesriik), kohaldub antud konventsioon;
  • kui lahend on tehtud alates 01.05.2004 (k.a.) kohaldub Euroopa Liidu määrus, mille kohta leiate täpsemat infot siit.

Mis edasi saab?

Kui välisriigi kohus on teinud tunnustamise või tunnustamata jätmise otsuse, edastatakse otsus Justiitsministeeriumi vahendusel Eesti kohtule, kes omakorda edastab selle Teieni.

Juhul kui on tegu tunnustamise otsusega, on üldjuhul määrusele lisatud ka täitemenetluse algatamise info. Tunnustatud kohtuotsuse täitmise korda reguleerib välisriigi seadus.

Juhime Teie tähelepanu ka asjaolule, et kohtuotsuse tunnustamine antud konventsiooni alusel on aeganõudev protsess ning selleks võib kuluda aastaid. Kui Teil tekib pärast Eesti kohtule tunnustamise taotluse esitamist küsimusi, võite esitada Justiitsministeeriumile järelepärimise, et teada saada kaugel asjaga ollakse.

Lisainfo: telefoni teel 620 8100, 5447 0031 ja 5877 5692 ning e-posti teel [email protected].

Kontrollitud: