Venemaa kodaniku õigused Eestis

Venemaa kodaniku õigused Eestis

Rahvusvaheline õigus

Kas 2024 a saab eesti firma juhatuse liikmeks saada vene kodakondsusega inimene ?

  • Alates 27. märtsist 2023 ei ole Venemaa kodanikel ja elanikel lubatud kuuluda selliste Euroopa Liidus registreeritud ettevõtete juhatusse, mis omavad elutähtsat taristut või osutavad elutähtsat teenust. Keeld ei kehti sellistele Venemaa kodanikele ja elanikele, kes on samaaegselt ka mõne Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud. 
  • Keelatakse alates 22. oktoobrist 2022 kuuluda sellise juriidilise isiku juhtorganisse, millest üle poole on Venemaaga seotud isikute kontrolli all või mis saab tegutsemiseks suuniseid Venemaaga seotud isikutelt. 

Ülevaatlikult saab Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonidest lugeda Eesti kaubandus-tööstuskoja veebilehelt https://www.koda.ee/et/ettevotja-abimees/venemaa-suhtes-kehtestatud-sanktsioonid

Vastatud:
06.06.2024

Eesti-Vene topeltkodakondsus

Eesti-Vene topeltkodakondsus

Rahvusvaheline õigus

Tere! Olen 24aastane noor Eesti ja Vene riigi kodakondsustega. Vene oma on sünnijärgne ning Eesti oma sain naturalisatsiooni teel. Tol hetkel olin 16 ja siis võisin kuni 21aastaseks saamiseni olla kahe kodakondsusega. Venemaal pole käinud vähemalt viimased 5 aastat. Nüüd tekkis põhjus minna detsembri lõpus Venemaale, ent olukord on järgmine: Vene konsulaat peatas 2023. a novembri alguses kodakondsusest loobumise taotluste vastuvõtmise. Kuna olemas Vene pass, siis viisat Venemaa ei anna. Kas oleks mingisugune võimalus Eesti-Vene piiri legaalselt ületada? Kas on võimalik liikuva Läti-Vene piiri kaudu (kas Läti piiriametnikud annavad välja topelt kodakondsusega eestlasi)? Ette tänades.

Kodakondsuse seaduse § 29 lõikes 1 on sätestatud, et isik loetakse Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse poolt (Vabariigi Valitsuse 19.11.2015 määruse nr 119 esimese paragrahvi esimese lõike kohaselt on selles osas volitatud valitsusasutuseks Politsei- ja Piirivalveamet)
Eesti kodakondsuse kaotanuks mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmise või Eesti kodakondsusest loobumisega mõne muu riigi kodakondsuse kasuks. Vastavalt sama seaduse ja paragrahvi teisele lõikele kohaldatakse nimetatud paragrahvi esimeses lõikes sätestatut ka isiku suhtes, kes on saanud Eesti kodakondsuse alaealisena arvestades kodakondsuse seaduse § 3 lg 1 sätestatud erisust. KodS § 3 lg 1 sätestab, et isik kes omandab või saab alaealisena nii Eesti kui ka mõne muu riigi kodakondsuse, peab pärast 18-aastaseks saamist kolme aasta jooksul loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest. Eelnimetatud regulatsioon seostub omakorda kodakondsuse seaduse esimese paragrahvi teise lõikega, mille kohaselt ei või Eesti kodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses arvestades KodS §-s 3 sätestatud erisusi. Seega, kui Te ei ole 21 aastaseks saades loobunud Venemaa kodakondsusest on suur oht, et Teid võidakse lugeda Eesti kodakondsuse kaotanuks. Kodakondsusest loobumise korra kehtestab iga riik oma kodanikele eraldi, siinkohal kehtib Venemaa vastav kord ja Eesti seadusega tegemist ei ole. Praktika kohaselt tuleb esitada kodakondsusest loobumise avaldus Venemaa Föderatsiooni saatkonda ja oodata vastust kodakondsusest vabastamise kohta. Mõningatel juhtudel võib see võtta aega isegi aasta. 

Vastajale teadaolevalt on sarnased piiriületusregulatsioonid Venemaa suunal vähemalt kõigil Baltimaadel ja Poolal.

Vastatud:
15.11.2023

Kodakondsuse vahetamine

Kodakondsuse vahetamine

Rahvusvaheline õigus

Tere! Sooviksin uurida Eesti kodakondsuse saamise kohta. Nimelt on Eestis sündinud ja terve elu elanud isikul Vene kodakondsus tulenevalt tema vanemate Vene kodakondsusest ning nüüd on isik täisealine, kuid soovib vahetada kodakondsust Eesti oma vastu. PPA-s on öeldud, et enne Eesti kodakondsuse saamist on vajalik Vene omast loobuda (ei piisa ainult avalduse andmisest Vene saatkonda). Käidud on juba ka Vene saatkonnas, kus teatati, et isik peab isklikult Moskvasse sõitma ja andma edasi kõik vajalikud dokumendid, mida nõutakse Venemaal, et loobuda kodakondsusest. Kodakondsusseaduse paragrahv 6 tingimused on isikul täidetud. Kodakondsusseadus paragrahv 19 lõike 3 alusel peaks kodakondsust sooviv isik esitama tõendi selle kohta, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest või vabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse saamisega või on tunnistatud kodakondsuseta isikuks. Kuna Venemaa kodakondsusest loobumine on tehtud veel keerulisemaks kui see oli enne või peaaegu võimatuks, siis tekkis küsimus, millistel juhtudel kehtib paragrahv 19 lõike 3 osa vabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse saamisega? Kas see sõltub Vene riigi seadustest? Või oleks võimalik siiski taodelda Eesti kodakondsust ka ilma, et peaks tegelema Vene riigi bürokraatiaga? Milline täpsemalt peab olema antud tõend?

Kodakondsusest loobumise korra kehtestab iga riik oma kodanikele eraldi, siinkohal kehtib Venemaa vastav kord ja Eesti seadusega tegemist ei ole. Praktika kohaselt tuleb esitada kodakondsusest loobumise avaldus Venemaa Föderatsiooni saatkonda ja oodata vastust kodakondsusest vabastamise kohta. Mõningatel juhtudel võib see võtta aega isegi aasta. Saatkonna vastust vastaja kahjuks kommenteerida ei oska. 

Küsimuses on ilmselt viidatud kodakondsuse seaduse § 12 lg 2, mille kohaselt  Eesti kodakondsuse saamise taotluse esitamisel on isik kohustatud tõendama, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest või vabastatakse sellest Eesti kodakondsuse saamise tõttu või ta on tunnistatud kodakondsuseta isikuks.

Säte kohaldub juhul, kui esmase kodakondsuse riigis ei ole topeltkodakondsus lubatud ja selle riigi seadus näeb ette, et isik kaotab kodakondsuse mõne teise riigi kodakondsuse saamise tõttu.

Vastatud:
26.08.2023

Kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine "Välisriigist ülalpidamise taotlemise" konventsioon ja elatisabi

Kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine "Välisriigist ülalpidamise taotlemise" konventsioon ja elatisabi

nn. New Yorgi konventsiooni alusel

Justiitsministeerium

Kui elatise maksja elab mõnes antud konventsiooni osalisriigis (edaspidi välisriik), tuleb pöörduda Eestis esimese astme otsuse teinud kohtu poole ja esitada taotlus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks antud konventsiooni alusel vastavas välisriigis, kuid laps elab Eestis, siis elatisabi saamiseks peab ka välisriigist laekuvaid laekuvaid summasid vahendama Eesti kohtutäitur.

Taotlemine

Kontrollitud:

Nn. Lugano 2007 konventsioon ja elatisabi

Nn. Lugano 2007 konventsioon ja elatisabi

e. „Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise“ konventsiooni alusel

Justiitsministeerium

Kui võlgnik elab Islandil, Norras või Šveitsis (edaspidi välisriik), tuleb kohtuotsuse tunnustamiseks esitada taotlus Justiitsministeeriumi kaudu vastava välisriigi pädevale kohtule või asutusele vastavalt võlgniku elukohale, kuid laps elab Eestis, siis elatisabi saamiseks peab ka välisriigist laekuvaid laekuvaid summasid vahendama Eesti kohtutäitur.

Taotlemine

Kontrollitud:

Kohtuotsuse tunnustamine ja elatisabi taotlemine „Ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise“ konventsiooni

Kohtuotsuse tunnustamine ja elatisabi taotlemine „Ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise“ konventsiooni

nn. Haagi 1973 ülalpidamiskohustuste konventsiooni alusel

Justiitsministeerium

Kui elatise maksja elab mõnes konventsiooni osalisriigis (edaspidi välisriik), tuleb pöörduda Eestis esimese astme otsuse teinud kohtu poole ja esitada taotlus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks antud konventsiooni alusel vastavas välisriigis, kuid laps elab Eestis, siis elatisabi saamiseks peab ka välisriigist laekuvaid laekuvaid summasid vahendama Eesti kohtutäitur.

Taotlemine

Kontrollitud:

Tunnustamine Venemaal või Ukrainas õigusabilepingute alusel ning elatisabi taotlemine

Tunnustamine Venemaal või Ukrainas õigusabilepingute alusel ning elatisabi taotlemine

Justiitsministeerium

Kui elatise maksja elab Venemaal või Ukrainas (edaspidi välisriik), tuleb pöörduda Eestis esimese astme otsuse teinud kohtu poole ja esitada taotlus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks vastavas välisriigis, kuid laps elab Eestis, siis elatisabi saamiseks peab ka välisriigist laekuvaid laekuvaid summasid vahendama Eesti kohtutäitur.

Taotlemine

Peaksite pöörduma asjakohase taotlusega Eesti kohtu poole, kes on teinud esimese astme kohtuotsuse (st. maakohtu poole).

Kontrollitud:

Kohtuotsuse tunnustamine ja elatisabi saamine „Laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise“ konventsiooni

Kohtuotsuse tunnustamine ja elatisabi saamine „Laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise“ konventsiooni

Justiitsministeerium

Kui elatise maksja elab mõnes konventsiooni osalisriigis (edaspidi välisriik), tuleb pöörduda Eestis esimese astme otsuse teinud kohtu poole ja esitada taotlus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks antud konventsiooni alusel vastavas välisriigi, kuid laps elab Eestis, siis elatisabi saamiseks peab ka välisriigist laekuvaid laekuvaid summasid vahendama Eesti kohtutäitur.

Taotlemine

Kontrollitud:

Kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine ja elatisabi taotlemine Nõukogu määruse nr 4/2009

Kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine ja elatisabi taotlemine Nõukogu määruse nr 4/2009

kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes,

 nn. Ülalpidamiskohustuste määruse alusel

Kui võlgnik elab mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis (edaspidi välisriik), tuleb kohtuotsuse tunnustamiseks esitada taotlus Justiitsministeeriumile, kuid laps elab Eestis, siis elatisabi saamiseks peab ka välisriigist laekuvaid laekuvaid summasid vahendama Eesti kohtutäitur.

Taotlemine

Kontrollitud:

Ametliku juriidilise dokumendi tunnustamine ja täitmine Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1215/2012,

Ametliku juriidilise dokumendi tunnustamine ja täitmine Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1215/2012,

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud), nn Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse alusel

Kui võlgnik elab mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis (edaspidi välisriik), tuleb kohtuotsuse täitmiseks esitada taotlus vastava välisriigi pädevale täitevasutusele vastavalt võlgniku elukohale.

Taotlemine

Kontrollitud: