Täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 100 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa. Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse, kui elatise sissenõudmiseks täitetoimiku avamisest on möödunud üks kuu ja pärast seda on tekkinud võlgnevus kalendrikuu esimesest kuni kalendrikuu viimase kuupäevani.
Kui võlgniku makstud elatise summa on väiksem kui 100 eurot kalendrikuus, on elatisabi suurus 100 euro ja makstud elatise vahe.

Üldreeglina tuleb lapse elatise nõudes algatada täitemenetlus Eestis, kuid lapsel on õigus elatisabile ka siis, kui võlgnik elab või omab vara välismaal ning Eestis ei ole võimalik võlgniku vastu täitemenetlust alustada.

Piirülese täitemenetluse alustamise ja elatisabi taotlemise protsess sõltub sellest, kus riigis elatisvõlgnik elab või vara omab. 

Kui võlgnik elab või omab vara Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, mis on liitunud konventsiooniga, mis võimaldab Eesti keskasutuse kaudu taotleda elatist väljamõistva kohtulahendi täitmist (nt Šveits, Island, USA):

Millal saab täitemenetlusaegset elatisabi taotleda?

Täitemenetlusaegset elatisabi saab taotleda alates 1. jaanuarist 2017.

Kellel on õigus täitemenetlusaegsele elatisabile?

Ei, elatisabi maksmise üheks eelduseks on, et lapsele on eelnevalt kohtu kaudu elatis välja mõistetud.

Täitemenetlusaegset elatisabi ei ole võimalik saada tagantjärele varasemalt kogunenud elatisvõlgnevuse eest.

Elatisabi saaja, kes ei soovi enam täitemenetlusaegset elatisabi saada, esitab avalduse sellele kohtutäiturile, kellele ta varasemalt esitas taotluse elatisabi saamiseks. See tähendab, et avaldus tuleb esitada täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile.

Ei tähenda, riigipoolne elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlgnikku elatise maksmisest. Lapse elatise nõue läheb väljamakstud elatisabi ulatuses riigile üle, mis tähendab, et riik hakkab koos last kasvatava vanemaga täitemenetluse raames elatisvõlglaselt võlga tagasi nõudma. Kui lapsele välja mõistetud elatis oli suurem kui 100 eurot, siis nõutakse ka see osa võlgnikult välja.

Kui lapse isa ei ole märgitud lapse sünnitunnistusele, tuleb esmalt pöörduda kohtusse ja tuvastada lapse isadus (isaduse tuvastamise kohta on võimalik lugeda siit põlvnemise rubriigist) ning seejärel pöörduda kohtusse ja esitada kohtule elatise nõudmise hagi või elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse avaldus. Esitades kohtule korraga nii elatise nõude kui ka isaduse tuvastamise hagi, on isaduse tuvastamine riigilõivuvaba.

Sotsiaalkindlustusamet teeb elatisabi taotlejale eelmise kuu eest elatisabi väljamakse vähemalt järgmise kuu 10. kuupäevaks. 

Näiteks teostab Sotsiaalkindlustusamet septembrikuu elatisabi väljamakse hiljemalt 10. oktoobril.

Neljakuuline ooteperiood annab võlgnikule võimaluse vabatahtlikult oma kohustust täita. Samuti annab ooteperiood kohtutäiturile võimaluse hinnata võlgniku maksekäitumist ja sellest tulenevalt rakendada võlgniku suhtes kõiki seadusest tulenevaid sunnimeetmeid.

Kas 4-kuulist ooteperioodi rakendatakse kõikidele täitemenetlusaegse elatisabi taotlejatele?

Ei, oluline on, et enne täitemenetlusaegse elatisabi maksmist oleks lapse elatise asjas täitemenetlus kestnud vähemalt 4 täiskuud.