Kahjunõude esitamine ostetud korteris avastatud puuduste eest

Tere, Ostsin detsembris (2025) korteri (sisse kolisin alles 2 kuud tagasi), korteris 2 ahju ja 2 pliiti, nüüd selgus et üks ahi tuleb täielikult välja vahetada , sest sooja ta ei anna ja ajab vingu sisse (ahi on 2 toa vahel) Tuleb ka välja, et ametlikult pole korstnapühkija iga aastast kohustusliku akti pääste.ee lehel registreeritud. Korstnapühkija peab tulema ja täieliku puhastuse kõigile küttekehadele tegema ning akti väljastama, et küttekeha on kasutuskõlbmatu. Kuna omanik kahjuks suri nädal pärast notarit. Pole mul kellegi käest midagi nõuda ega küsida. Minu küsimus on järgmine , kuna see teenus läheb mulle maksma vähemalt 500 eur ( korstnapühkija) siis kes selle mulle peaks kinni maksma ? Kas ühistu või kindlustus? Või on see täielikult minu kanda?

Korteriomanik on kohustatud hoidma oma eriomandi (korteri) küttekehad korras ning tagama nende ohutu kasutamise. Samuti peab võimaldama juurdepääsu korstnapühkijale, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. 
Kui ahi ja pliit kuuluvad korteri eriomandi hulka (st ei ole kaasomandi osa), on nende remondi ja puhastamise kulud korteriomaniku kanda.
Kaasomandi eseme (nt korsten, ühenduslõõr) säilitamiseks vajalikke toiminguid võib teha korteriomanik ühistu nõusolekuta ning võib nõuda ühistult vajalike kulutuste hüvitamist, kui tegemist on kaasomandi eseme säilitamisega.
Kui küttekeha on kasutuskõlbmatu ja selle vahetus on vajalik kaasomandi eseme säilitamiseks (nt korstna ohutuse tagamiseks), võib kulude hüvitamist ühistult nõuda, kuid tavaliselt jäävad küttekeha vahetuse ja puhastuse kulud korteriomanikule.
Kindlustus hüvitab kulud ainult kindlustusjuhtumi korral (nt tulekahju, loodusõnnetus), kui see on poliisis kaetud. Tavaline küttekeha amortisatsioon või kasutuskõlbmatus ei ole kindlustusjuhtum.
Korstnapühkija kutsetunnistusega isik peab puhastama ja hindama küttekehade seisukorda ning esitama andmed päästeinfosüsteemi (tuleohutuse seadus § 11¹).

Korteri pärijatelt saab hüvitist saab nõuda ainult pärandvara säilitamiseks või tavaliseks korrashoiuks tehtud kulutuste eest enne omandi üleminekut.
Kui kahju või kulutused on seotud eelneva omaniku tegevusetusega, võib olla võimalik nõuda hüvitist, kuid see eeldab tõendamist ja eraldi õiguslikku menetlust.