Eelmine üürnik soovis lõpetada üürilepingu ning pakkus asemele oma pereliikme. Olin nõus ning lõpetasin vanaga lepingu ja sõlmisin uue üürnikuga lepingu. Leppisime kokku, et tagatisraha ei pea ma vanale üürnikule tagastama ning uus ei pea seda maksma. Probleemid algasid kui üürnik ei digiallkirjastanud ära vastuvõtmis akti, mida ta seni pole ka teinud. Siis järsku andis üürnik teada, et soovib üürimise lõpetada. Tulin talle vastu ning olin nõus lepingu lõpetama kui ta maksab üüri- ja kommunaalmaksed ära. Nüüd üritab üürnik iga võimaluse eest mind vältida, vastates mitte kõnedele ning otsides erinevaid põhjuseid miks ta suhelda ei saa. Lubanud ka mitu korda, et maksab näiteks järgmine päev ära, kuid tulutult. Lepingu tegime aasta alguses ja ühtegi makset pole ta mulle teinud.

Vastavalt võlaõigusseaduse § 316 sätetele võib üürileandja lepingu üles öelda, kui üürnik pole maksnud üüri ega kõrvalkulusid kahel järjestikusel maksetähtpäeval või kui võlg ületab kahe kuu üüri.  Enne lepingu ülesütlemist tuleb üürnikule anda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14-päevane täiendav tähtaeg, hoiatades, et maksmata jätmise korral öeldakse leping üles. 
Kui üürnik ei tasu võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, võib üürileandja lepingu üles öelda ja nõuda üürniku väljakolimist ning võlgnevuse tasumist. Kui on olemas tagatisraha, saate rahuldada selle arvelt oma nõuded üürniku vastu. Vajadusel saate oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse või üürikomisjoni.
 

Soovin hinnangut seoses ostetud korteriga ning võimaliku varjatud puudusega. Ostu-müügileping sõlmiti 7.05.2025. Lepingus märgitud, et aeg-ajalt võib esineda suitsulõhna ning see on seotud kubu äratõmbega. Pärast korteri kasutuselevõttu on ilmnenud, et tegelik olukord erineb oluliselt lepingus kirjeldatust. Suitsu- ja toidulõhn levib korteris igapäevaselt ega sõltu tuulest ega kubu kasutamisest. Kubu tööshoidmine ei kõrvalda probleemi ning selle pidev kasutamine on kulukas. Lõhn levib köögist teisele korrusele ning aeg-ajalt ka köögi kohal asuvasse magamistuppa. Viimase kuu jooksul on olukord süvenenud – teisel korrusel esineb püsiv ja tugev toidulõhn ka siis, kui me ise pole köögis midagi valmistanud. Lõhn pole episoodiline ning tuulutamine ei aita. See mõjutab otseselt eluruumide kasutatavust ja elukvaliteeti. Ehitusvaldkonnas tegutseva isiku hinnangul võib tegemist olla konstruktsioonilise puudusega (vaheseina või vahelae ebapiisav tihendatus), mis võimaldab õhu ja lõhnade liikumist korruste vahel. Probleemi tuvastamiseks oleks vajalik II korruse põrandakonstruktsiooni avamine ning vahelae ja vaheseinte tihenduse kontroll. Võimalik, et tegemist on ka tuletõkketsooni nõuetekohasuse küsimusega. Olen pöördunud müüja poole. Müüja seisukoht on järgmine: tegemist ei ole varjatud puudusega; suitsulõhn oli aistinguliselt tajutav ning ülevaatuse käigus kontrollitav; enne tehingut selgitati, et lõhn võib aeg-ajalt esineda ning see kajastub lepingus; (minu märkus: enne tehingut ei selgitatud suuliselt, seda nägin esmakordselt notaris lepingus) lõhn ei takista korteri sihipärast kasutamist; müüja ei vastuta naabrite tegevuse eest; tegemist on 2005. aastal ehitatud majaga, mitte uusehitisega; müüja ei näe alust remondikulude hüvitamiseks. Minu hinnangul ületab tegelik olukord lepingus märgitud „vahetevahel esineva lõhna“ ning viitab võimalikule konstruktsioonilisele puudusele, mida ei olnud võimalik tavapärase ülevaatuse käigus tuvastada ega hinnata ilma konstruktsioone avamata. Kas kirjeldatud asjaoludel võib tegemist olla varjatud puudusega VÕS tähenduses? Kui suur õiguslik kaal on lepingus sisalduval märkusel lõhna esinemise kohta? Kas olukorra süvenemine mõjutab nõude perspektiivi? Millised tõendid tuleks enne konstruktsioonide avamist kindlasti koguda? Kas enne tööde teostamist tuleks tellida sõltumatu ekspertiis? Milline oleks mõistlik edasine strateegia?

Kirjeldatud olukorras võib tegemist olla varjatud puudusega, kui lõhnade levik on oluliselt suurem ja püsivam kui lepingus märgitud ning see tuleneb konstruktsioonilisest puudusest, mida ostja ei saanud tavapärase ülevaatuse käigus tuvastada. Lepingus sisalduval märkusel on õiguslik kaal, kuid see ei välista müüja vastutust, kui tegelik olukord erineb oluliselt kokkulepitust või kui puudus on varjatud. Olukorra süvenemine võib tugevdada ostja nõudeid, eriti kui see mõjutab eluruumide kasutatavust. Enne konstruktsioonide avamist tuleks koguda tõendeid (nt fotod, videod, lõhnade esinemise logi, tunnistajate ütlused, ehitusvaldkonna spetsialisti hinnang) ning võimalusel tellida sõltumatu ekspertiis.  
Lepingus märgitud, et „aeg-ajalt võib esineda suitsulõhna“, ei välista müüja vastutust, kui tegelik olukord on oluliselt erinev (nt püsiv, tugev lõhn, mis mõjutab eluruumide kasutatavust). Müüja ei vabane vastutusest, kui puudus on varjatud või kui ostja ei saanud puudust tavapärase ülevaatuse käigus tuvastada. 
Kui puudus süveneb pärast ostu, võib see viidata, et puudus oli olemas juba üleandmise ajal, kuid avaldus hiljem. See tugevdab ostja nõudeid, eriti kui eluruumide kasutatavus on oluliselt piiratud.

Kogutud tõenditest, ehitusvaldkonna spetsialisti hinnangust ja ekspertiisi tulemustest tuleb teavitada müüjat. Peale teatamist on müüjal võimalik pakkuda omapoolseid lahendusi puuduse kõrvaldamiseks. Kui selliseid ei tule, saab ostja esitada müüjale nõude sobiva õiguskaitsevahendi kasutamiseks (puuduse kõrvaldab ostja ja müüja tasub kõrvaldamisega seotud kulud, hinna alandamine või kui puuduse tõttu kaotab ostja huvi kinnisasja omandamiseks, ka lepingust taganemine). Kui nõuet on vajalik maksma panna kohtus, tuleb seda teha kolme aasta jooksul puudusest teada saamisest arvates.

Tere Soovin saada õiguslikku hinnangut parkimise leppetrahvi kohta, mis väljastati Tuulemaa 20 maaaluses parklas. Sõitsime maa-alusesse parklasse eesmärgiga kasutada autopesulat. Seisime järjekorras ning viibisime pesuboksis, kus pesime autot. Selleks kulus ligikaudu kaks tundi. Selle aja jooksul ei olnud sõiduk pargitud parkimiskohale, vaid viibis autopesula teenindusalas. Pärast pesu parkisime sõiduki parkimiskohale ja fikseerisime parkimisaja digitaalse parkimiskellaga vastavalt märgistusele („parkimine kellaga 2 tundi“). Seejärel läksime poodi ning naasime umbes 30 minuti pärast. Tagasi tulles oli sõiduki esiklaasil leppetrahv. Parkla sissepääsu juures on märgid „parkimine kellaga 2 t“ ja „parkimine fikseeritakse kaameraga“. Parkla väravad on avatud, varasem talongisüsteem puudub ning makseautomaat on kaetud ega tööta. Parkimisettevõte arvestab parkimisaega alates parklasse sisenemisest, sealhulgas autopesulas viibimise ajast. Meie hinnangul tuleks parkimisaega arvestada alates hetkest, kui sõiduk pargiti parkimiskohale ja parkimisaeg fikseeriti parkimiskellaga. Palun Teie hinnangut: Kas selline leppetrahv on õiguslikult põhjendatud? Kas autopesulas viibimist saab käsitleda parkimisena? Millised on realistlikud võimalused trahvi edukaks vaidlustamiseks?

Kui tegemist on eraparklaga, siis parkla omanik kehtestab parkimistingimused. Parkimistingimused peavad olema asetatud nähtavale kohale parklasse sissesõidu juures. Kui tingimustes on märgitud, et parkimise algusaeg fikseeritakse kaameraga, siis tuleb parkijal sellega arvestada. Kui parkimistingimustes ei ole märgitud, et autopesulas viibimist ei käsitleta parkimisena, siis järelikult sellist erandit parkimistingimustes ette nähtud ei ole. Siiski soovitame Teil pöörduda parkla omaniku poole ja olukorda selgitada. Kompromissina on alati võimalik kas leppetrahvi vähendada või siis selle sissenõudmisest loobuda.

Tere Andsime omanikule teada, et soovime korteri üle anda 30p tähtajaga, ehk jaanuari alguses. Saime teada, et ta soovib korterit ka müüki panna. Jäi kokkulepe, et kui saame seda varem teha, siis anname korteri varem üle. Detsembri lõpus toimus üleandmine. Nüüd maakler soovib, et maksaksime ka paari päeva jaanuarikuu kommunaalkulud, kuigi me korterit enam ei kasutanud. Kas maakleri käitumine on õigustatud?

VÕS § 292 kohaselt peab üürnik kandma kõrvalkulud (kommunaalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kui üürileping lõppes ja korter anti üle, lõpeb ka kõrvalkulude maksmise kohustus, välja arvatud juhul, kui lepingus on selgelt sätestatud, et üürnik peab kandma kulusid ka pärast üleandmist .
VÕS § 296 sätestab, et üürnik ei pea maksma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil ta ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada, näiteks pärast lepingu lõppemist ja korteri üleandmist .
Kui korter anti üle detsembri lõpus ja üürileping lõppes, ei ole üürnik kohustatud maksma jaanuari kommunaalkulusid, sest ta ei kasutanud enam korterit.
Maakleril puudub õigus nõuda kommunaalkulude maksmist, kui üürileping on lõppenud ja korter üle antud.

Pealkiri: Kõrvalkulude tasumine: korteriühistu laen ja remondifond Küsimus: Tere! Olen üürnik ja soovin täpsustada oma kohustusi seoses kõrvalkuludega. Üürilepingus on kirjas (punkt 2.4.1), et üürnik kohustub tasuma tema poolt tarbitud kommunaalteenuste ja elektri eest. Lepingus ei ole eraldi välja toodud kohustust tasuda korteriühistu laenumakseid ega remondifondi. Omanik esitab mulle aga arveid, mis sisaldavad järgmisi punkte: Laenu põhimakse Laenu intress Remondifond Reservkapital Kas vastavalt Võlaõigusseaduse § 292 lõikele 1 on üürnik kohustatud neid punkte tasuma, kui lepingus ei ole nende osas selget kokkulepet tehtud? Riigikohtu praktika kohaselt on laen ja remondifond omaniku investeeringud. Kas antud juhul on mul õigus keelduda nende ridade tasumisest?

Võlaõigusseaduse § 292 lõige 1 sätestab, et üürnik peab kandma kõrvalkulusid üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks loetakse tasu teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega.
Eluruumi üürilepingu puhul võib üürnik kanda ka hoone korrashoiu- ja parenduskulusid, kuid ainult siis, kui selles on lepingus selgelt kokku lepitud (§ 292¹).
Laenu põhimakse, laenu intress, remondifond ja reservkapital on üldjuhul seotud omaniku investeeringute ja hoone parendamisega, mitte üürniku igapäevase kasutamisega. Kui lepingus pole nende kulude kandmine üürniku poolt selgelt kirjas, ei ole üürnik kohustatud neid tasuma.
Omanik võib esitada arveid, kuid üürnikul on õigus keelduda nende ridade tasumisest, kui puudub lepinguline alus.

Soovin paluda õiguslikku hinnangut seoses käsunduslepingu lõpetamise ja rahalise nõudega. Olukorras olen mina käsundisaaja. Sõlmisin käsunduslepingu x ettevõttega. Lepingus on punkt, mille kohaselt tuleb tasuda x eurot koolituskulu ainult juhul, kui käsundisaaja loobub lepingust esimese x kuu jooksul. Teatasin kuu aega enne x kuud, et kaalun võimalikku lahkumist pärast x kuu möödumist. Ma ei ole lepingut üles öelnud ega sellest loobunud vaid teavitasin võimalikust variandist. Pärast seda teatas ettevõtte esindaja sõnumi teel, et mulle esitatakse x euro suurune arve ning leping lõpetatakse. Lisaks saadeti veel sõnum, kus toodi välja, et minu tööpanus ja osalemine koolitustel ei olnud piisav. Varasemalt sellist kommentaari pole tulnud. Töö tegemine on tõendatav. Lepingus ei ole sätestatud trahvi ega rahalist vastutust töömahu või koolitustel mitteosalemise eest. Rahalised sanktsioonid on seotud ainult lepingu varajase ehk enne x kuu möödumist lõpetamise, ärisaladuse rikkumise või konkurentsikeelu rikkumisega. Hetkel on olemas ainult sõnumivahetus. Ametlikku arvet ega kirjalikku ülesütlemisavaldust ei ole käsundiandja poolt veel esitatud. Kuna käsundiandja kasutas ähvardamist, käitudes ebaprofessionaalselt, siis soovin olla oma õigustest teadlik. Kardan, et pärast selle vaidluse tekkimist võib käsundiandja hakata esitama mulle erinevaid nõudmisi eesmärgiga tekitada alus lepingu rikkumise väitmiseks. Soovin hinnangut järgmistes küsimustes: Kas ettevõttel on kirjeldatud olukorras õigus nõuda x euro suurust koolituskulu ja kas minu teade võimalikust tulevasest lahkumisest võib olla käsitletav lepingu lõpetamise või loobumisena? Kuidas oleks õiguslikult kõige mõistlikum edasi tegutseda, kui nõue ametlikult esitatakse? Kuidas end õiguslikult kaitsta võimaliku alusetu süüdistamise eest ning kas võin esitada käsundisaajale e-maili, et soovin edaspidi vestelda vaid kirja teel, et jutt oleks edaspidi tõendatavam? Kuidas peaksin sellises olukorras käituma ja kuidas end õiguslikult kaitsta, kui minu keeldumist või eriarvamust võidakse hiljem kasutada minu vastu?

Asjaolude kohaselt on tegemist käsunduslepinguga, millist reguleerib võlaõigusseadus (VÕS § 619). Küsimuse kohaselt on käsundisaajal tekkinud käsundiandjaga probleemid. Selles foorumis ei ole võimalik konkreetset lepinguvaidlust hinnata. Tegemist on kahepoolse lepinguga, teada on vaid käsundisaaja asjaolud, kuid hinnangu andmiseks oleks vaja teada mõlema poole asjaolusid. Arvestada tuleb ka seda, et käsundusleping ei ole tööleping ning käsundisaajal ei ole selles lepingusuhtes tagatisi samas ulatuses nagu on töötajal. 
Käsundisaaja kinnitusel on ta käsundiandjale teatanud oma kavatsusest leping lõpetada, kuid käsundisaaja ei ole eraldi lepingu ülesütlemise avaldust veel esitanud. Teadmata on, et kas pooled leppisid käsunduslepingus kokku lepingu lõpetamise korras ja alustes. Seetõttu ei ole välistatud, et käsundiandja võis käsundisaaja teadet juba käsitleda lepingu lõpetamise soovina. 
Üldjuhul tuleb arvestada, et tähtajatu käsunduslepingu võib pool igal ajal üles öelda kuni käsundi täitmiseni (VÕS § 630). Kuid käsundisaaja võib lepingu üles öelda üksnes juhul, kui käsundiandja saab käsunduslepingus kokkulepitud teenuse või tehingu teha muul viisil. Kui käsundisaaja ütleb lepingu üles seda arvestamata, peab ta hüvitama käsundiandjale sellest tekkinud kahju. Küsimuses avaldatud asjaolude kohaselt võib käsundiandjal olla kavatsus esitada kahju hüvitamise nõue. 
Kui poolte vahel on tekkinud lepingu osas lahkarvamusi, siis on kõige otstarbekohasem lahendada need kokkuleppel. Käsundisaaja võib ise teha käsundiandjale ettepaneku leppida käsunduslepingu lõpetamise ajas ja tingimustes kokku. 

Tere. Olen ohvriks sattunud koos oma vennaga küberkiusamise alla. Teame juba kes selle taga on, aga nendel inimestel pole mingisugust kavatsust lõpetada. Politseisse on avaldus tehtud ja soovitasid siia pöörduda. Kuidas me peaksime oma vennaga jätkama, nii et saaksime lõpuks lahti asjadest mida need isikud postitanud on sotisaalmeedias? Oleme reportinud jms ilma tulemuseta

See on hea, et olete politseile avalduse esitanud. Kui on tegemist ähvarduse, väljapressimise või laimuga, siis peaks politsei algatama menetluse ja selgitama välja süüdlased. Lisaks võiksite pöörduda sotsiaalmeedia platvormide pidajate poole ja paluda teid häiriv sisu eemaldada. Kui on avaldatud teie isikuandmeid, siis võite pöörduda ka Andmekaitse Inspektsiooni poole. Võimalik on ka kiusajate vastu kohtusse hagi esitamine nõudega ebaõiged andmed ümber lükata ja nende avaldamine lõpetada ning hüvitada mittevaraline (moraalne) kahju. 

Tere! Seoses korteri ostuga on mul punkt lepingus, kus ma pean enda kinnistu maha müüma. See on pandud laenu käendaja poolt. Mu küsimus on kui ma müün kinnistu emale ja pärast pärandab ema selle tagasi mulle või mu lastele, kas see on seaduslik? Või mõistlik on teha kinkeleping.

Kinnistu müük emale ja hilisem pärandamine või kinkimine tagasi on üldiselt lubatud, kuid tehingute seaduslikkus sõltub asjaoludest, sh laenuandja pandiõigusest ja tehingute tegelikust sisust. Kinkelepinguga saab vara tasuta üle anda, kuid kinkelepingul ja pärimisel on erinevad õiguslikud tagajärjed.

Kui kinnistul on laenuandja pandiõigus, tuleb müügiks saada pandipidaja kirjalik nõusolek ja teha vastav kanne registris. Ilma pandipidaja nõusolekuta ei saa kinnistut müüa ega kinkida.
Kui müüte kinnistu emale, saab ema selle omanikuks ja võib hiljem selle pärandada teile või teie lastele. Pärimine toimub kas testamendi, pärimislepingu või seaduse alusel-
Kinkelepinguga saab ema kinkida kinnistu teile või lastele tasuta. Kinkelepinguga kohustub kinkija tasuta üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale.
Kui tehingute eesmärk on laenuandja huvide kahjustamine (nt pandiõiguse vältimine), võib see olla tühistatav või vaidlustatav. Tehingute tegelik sisu ja eesmärk on oluline. Kui kinnistu müük või kinkimine toimub formaalselt, kuid tegelikult jääb vara teie kontrolli alla, võib laenuandja seda vaidlustada.
 

Tere Sõidan harva autoga ega tea tasulise parkimisega seonduvat. Sain leppetrahvi ajal, kui tutvusin parkimistingimustega infotahvlil 23.01.2026. Võimalik, et kontrolör nägi mind autost välja tulemas ja eemale liikumas. See kõik juhtus vähem kui 3 minutiga! Kahjuks ise ei näinud kontrolöri, kuna seisin infotahvli ees ja auto jäi selja taha ja pärast parkimise alustamist SMS-ga liikusin edasi autost eemale. Tagasi auto juurde jõudes tundsin ülekohut. Vaides saatsin oma SMS-dest telefoni ekraanitõmmise, millel on kuupäev ja kellaaeg millal parkimine alustati/lõpetati. Leppetrahvil kellaaeg 12:17. Minu Vaide esitamise põhjus: Soovin vaidlustada leppetrahvi nõude nr [peidetud]. Leppetrahv on alusetu, sest ma ei ole parkimistingimusi rikkunud, vaid tutvusin nendega enne lepingu sõlmimist. Vastavalt heale tavale ja kohtupraktikale peab parkijale jääma mõistlik aeg tingimustega tutvumiseks ja makse vormistamiseks. Parkisin auto ja suundusin ca 10m kaugusel asuva infotahvli juurde. Kuna ma ei ole igapäevane parkija (viimane parkimine enne seda toimus 13.11.2022, vt lisatud väljavõte), oli mul hädavajalik värskete tingimuste ja tsooniga tutvuda, et vältida eksimusi. See võttis hetke aega. Teie fotod on tehtud vahemikus 12:18:24 - 12:19:22. Minu parkimine algas 12:19. See tõestab, et viibisin auto juures ja alustasin parkimist samal minutil, kui kontrolör trahvi vormistas. Tegutsesin heauskselt ja tasusin parkimise eest viivitamatult pärast tingimuste lugemist. Minu Vaide esitaja taotlus: Palun leppetrahv tühistada, kuna parkimine oli vormistatud korrektselt ja viivitamatult. Tõenditest nähtub, et tegemist oli tingimustega tutvumisega (mõistlik aeg), mitte maksmisest hoidumisega. Kuidas end kaitsta? "Vastus vaideotsusega saadetakse Teile AS-i Ühisteenused poolt 30 päeva jooksul." aga maksetähtaeg on 30.01.2026. Kas olenemata sellest, et esitasin vaide pean ikkagi maksma (mis tundub absurdne)? Ma ei tea mida teha. Kui vaie ei rahuldata, kas siis oleks mõistlik minna kohtusse? Millega peaks arvestama, kui kohtusse minna?

Kui olete vaide esitanud, siis Te ei pea trahvi tasuma enne, kui on tehtud vaideotsus. Teie poolt esile toodud asjaolude ja tõendite põhjal võib eeldada, et AS Ühisteenused rahuldab vaide ja tühistab leppetrahvi nõude. Kui nad seda ei tee, siis on Teil võimalik pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumise korral peate tasuma riigilõivu. Riigilõivu suurus sõltub summa suurusest, mida vaidlustate. Riigilõivu suuruse leiate Raiigilõivuseaduse lisast 1.

Tere, Sooviksin nõu. Nimelt abielu ajal sain vanematelt kinkelepinguga maja (ainuomand). Paar aastat hiljem lahutasime elukaaslasega abielu. Täna elame taas koos. Eelmine aasta võtsin ma pangalaenu, et maja väljast ära renoveerida. Maja sai tagatiseks pandud. Minu võetud laenuga sai kaetud kogu maja soojustamine, katusevahetus, fassaad ja aknad. Kahjuks puudub minul finants võimekus, et lõpetada toimingud maja kasutusloa taotlemiseks. Panga üks tingimusteks oli kasutusloa saamine 2026aasta lõpuks. Kasutusloa jaoks on vaja veel mõned toimingud teha (elektrisüsteem, elektri audit ja maja muudatusprojekt). Elukaaslane oli nõus mind finantsiliselt aitama ja võttis väikelaenu. Laenu võttis ta suurema, kui tegelikult vaja oleks kasutusloa tingimuste täitmiseks. Ehk, siis ta soovib ka välja vahetada kogu küttesüsteemi, mis tegelikult on pigem mugavus, sest majas on toimiv pliit ja ahi olemas. Nüüd, aga soovib elukaaslane teha minuga notariaalse lepingu, mis kohustaks minul lahkumineku korral tasuma talle kogu panustatud raha kinnisvarasse. Kasvatan eelmisest kooselust alaealist last ja töötasu on Eesti miinimum palk. Ehk, siis mul puuduvad vahendid ja võimekus talle see tagasi maksta. Olen väljapääsmatus olukorras kus mul ei ole muid lahendusi ja finants abi kuskilt saada, aga ma pole ka nõus maksma mugavuse eest (õhk/vesi küttelahendus) mida tema tingimata soovib.Kuidas käituda sellises olukorras? Milline lahendus oleks minule ja lapsele kõige mõistlikum? Kuidas kohus käsitleb selliseid juhtumeid?

Keegi ei saa teid sundida oma omandit või omandist osa kellelgi andma, ükskõik kui palju ta sinna panustab. Kui elukaaslane investeerib sinu lahusvarasse ja esitab sulle rahalise nõude alusetu rikastumise sätete alusel põhjendusega, et sa pead hüvitama tema tehtud kulutused, kuna tema panusest tulenevalt paranes või muutus oluliselt väärtulikumaks sinu vara. Siin on oluline teha vahet kas panustamine toimus sinu nõusolekul või nõusolekuta ning kas tegemist oli vajalike kulutustega või kasulike ja/või toreduslike kulutustega. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 61 selgitab lahti kulutuste mõiste. Esemele tehtud kulutused on: 1) vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest; 2) kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse; 3) toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu. Nõusolek kulutuste tegemiseks peab olema teadlik, s.t. temal on tõendamiskoormus, et tehtud kulutused tehti sinu teadmisel ja nõusolekul. Kuivõrd sa ütled, et küttesüsteemid töötavad, ehk nende vahetus antud juhul oleks toreduslik, mitte vajalik, siis neid kulusid kohus pigem välja ei mõista, v.a. kui elukaaslasel on olemas sinult saadud sõnaselge eelnev nõusolek, vaikimine ei ole automaatne nõusolek. 
TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub, sõltumata TsÜS § 151 lõikes 1 sätestatust, hiljemalt 10 aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest.
Võid talle anda teada, et sa oled nõus hüvitama üksnes konkreetsete tööde (tuua välja nimekiri töödest), mis on vajalikud kasutusloa saamiseks, maksumuse ning põhjendus ongi selles, et tegemist on sinu lahusvaraga ning sa ei saa võtta suuremat kohustust, kui sa suudad täita. Siis peab ta mõistma, et kui ta panustab oma raha sinu varasse enam, kui sa oled arvestanud või lubanud, siis ta teeb ta seda enda riisikol.